lg 1 järgi (2019 episood) vangistusega 8 kuud,
lg 1 alusel moodustatud liitkaristus 13.01.2020 sama kohtu otsusega mõistetud karistusega (2016 episoodid), liitkaristus 8 kuud vangistust, mida
alusel ei pöörata täitmisele 2-aastase katseaja kestel, tõkend puudub; oli kahtlustatavana kinnipeetud 03.-04.11.2020.a - süüdistuses
lg 2 p 4,7,8 ja 203 lg 1 järgi ja Denis Bassov, ik 39011100276, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, xxxharidusega, elukoht: xxx, xxx xx-xx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega 118-9849
lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega (liitkaristus) 1 aasta 2 kuud 6 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 426 tundi; 09.04.2021 kohtumäärusega karistus täitmisele pööratud, kannab vangistust Tallinna vanglas 5 kuud 21 päeva alates 29.03.2021.a, tõkend puudub, kahtlustatavana kinnipeetud 02.-03.11.2020.a - süüdistuses
Süüdistus Nikolai Tenjuginit süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises. Ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Nikolai Tenjugin, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ja Denis Bassov grupis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinnas, aadressil XXX, eramu hoovis asuvasse garaaži, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles hoitud Yle kuuluva mootorratta Yamaha XV 750, reg.märk xxxx, käivutusaku maksumusega vähemalt 50 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Yle varalise kahju summas vähemalt 50 eurot. Samuti ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Nikolai Tenjugin, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ja Denis Bassov grupis tagumise vasakupoolse ukse akna murdmise teel Qle kuuluvasse sõidukisse Crysler Grand Voyager, reg.märk xxxxxx, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Qle kuuluvad esemed: sõiduki salongist autoraadio ja kõlarid koguväärtuses 260 eurot ning pakiruumist golfikepid ja spordikoti koguväärtuses 300 eurot. Sellisetegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Qle varalise kahju summas 560 eurot. Samuti ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Nikolai Tenjugin, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ja Denis Bassov grupis Tallinnas, XXX, asuvasse Qle kuuluvasse eramusse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Qle kuuluvad esemed: põrandakõlari Genexxa maksumusega 200 eurot, kõlari Regent 1 maksumusega 50 eurot ja kitarri võimendi nr XXXXXXX maksumusega 100 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Qle varalise kahju summas 350 eurot. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Yle varalise kahju summas vähemalt 50 eurot ning Qle varalise kahju summas 910 eurot, kokku summas 960 eurot. Seega pani Nikolai Tenjugin isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja sissetungimisega, s.o
Peale selle, ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, kuid hiljemalt kell 05:30, Nikolai Tenjugin koos Denis Bassoviga eesmärgiga varjata vahetult enne seda nende poolt toimepandud vargust, süütasid põlevvedeliku abil Tallinnas, aadressil XXX, asuva ning Qle kuuluva eramu. Nikolai Tenjugini ja Denis Bassovi kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel muutus eramu täielikult kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Qle varalise kahju summas vähemalt 10 000 eurot. Samuti hävis Nikolai Tenjugini ja Denis Bassovi poolt tekitatud tulekahjus täielikult eramus olnud ning Qle kuuluv järgmine vara: voodi 180x200 cm väärtuses 200 eurot, madrats väärtuses 180 eurot, riidekapp väärtuses 100 eurot, lükandustega garderoobikapp (kokku panemata) väärtuses 700 eurot, väiksem üheinimese voodi väärtuses 80 eurot, töölaud väärtuses 80 eurot, kaks kontoritooli koguväärtuses 250 eurot, monitor 28' väärtuses 160 eurot, riiul väärtuses 180 eurot, diivan väärtuses 300 eurot, televiisorilaud väärtuses 200 eurot, televiisor 48’ väärtuses 440 eurot, Telia SmartTV boks väärtuses 100 eurot, elektrikitarr 100 eurot, muusikakeskus koguväärtuses 100 eurot, suusavarustus (murdmaasuusad Karhu, kepid, suusasaapad) koguväärtuses 500 eurot, kaheksa tooli koguväärtuses 320 eurot, söögilaud väärtuses 100 eurot, pliit väärtuses 140 eurot, pesumasin väärtuses 200 eurot, külmkapp väärtuses 300 eurot, ujumiskostuum kalypso 6-4 väärtuses 250 eurot, pannid, potid, nõud koguväärtuses 300 eurot, nahktagi väärtuses 480 eurot, viis paari pikki pükse koguväärtuses 600 eurot, kuus triiksärki koguväärtuses 360 eurot, kaks paari kingi koguväärtuses 200 eurot, spordijalatsid väärtuses 80 eurot, talvejope väärtuses 200 eurot, sügis/kevad-jope väärtuses 160 eurot, neli kampsunit koguväärtuses 270, vihmakindel jope väärtuses 80 eurot, neli paari aluspesu, kümme paari sokke, kuus t-särki, voodilinad, tekid ja käterätikud koguväärtuses 400 eurot, kummikud väärtuses 80 eurot ning lumelaua jope ja püksid koguväärtuses 240 eurot, kokku vara maksumusega vähemalt 8 250 eurot. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Qle varalise kahju summas 18 250 eurot. Seega pani Nikolai Tenjugin toime võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, s.o
Denis Bassovit süüdistatakse alljärgnevas: ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Denis Bassov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ja Nikolai Tenjugin grupis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinnas, aadressil XXX, eramu hoovis asuvasse garaaži, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles hoitud Yle kuuluva mootorratta Yamaha XV 750, reg.märk xxxx, käivutusaku maksumusega vähemalt 50 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Yle varalise kahju summas vähemalt 50 eurot. Samuti ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Denis Bassov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ja Nikolai Tenjugin grupis tagumise vasakpoolse ukse akna murdmise teel Qle kuuluvasse sõidukisse Crysler Grand Voyager, reg.märk xxxxxx, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Qle kuuluvad esemed: sõiduki salongist autoraadio ja kõlarid koguväärtuses 260 eurot ning pakiruumist golfikepid ja spordikoti koguväärtuses 300 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Qle varalise kahju summas 560 eurot. Samuti ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Denis Bassov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ja Nikolai Tenjugin grupis Tallinnas, XXX, asuvasse Qle kuuluvasse eramusse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Qle 2 kuuluvad esemed: põrandakõlari Genexxa maksumusega 200 eurot, kõlari Regent maksumusega 50 eurot ja kitarri võimendi nr XXXXXXX maksumusega 100 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Qle varalise kahju summas 350 eurot. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Yle varalise kahju summas vähemalt 50 eurot ning Qle varalise kahju summas 910 eurot, kokku summas 960 eurot. Seega pani Denis Bassov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja sissetungimisega, s.o
Peale selle, ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, kuid hiljemalt kell 05:30, Denis Bassov koos Nikolai Tenjuginiga eesmärgiga varjata vahetult enne seda nende poolt toimepandud vargust, süütasid põlevvedeliku abil Tallinnas, aadressil XXX, asuva ning Qle kuuluva eramu. Denis Bassovi ja Nikolai Tenjugini kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel muutus eramu täielikult kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Qle varalise kahju summas vähemalt 10 000 eurot. Samuti hävis Denis Bassovi ja Nikolai Tenjugini poolt tekitatud tulekahjus täielikult eramus olnud ning Qle kuuluv järgmine vara: voodi 180x200 cm väärtuses 200 eurot, madrats väärtuses 180 eurot, riidekapp väärtuses 100 eurot, lükandustega garderoobikapp (kokku panemata) väärtuses 700 eurot, väiksem üheinimese voodi väärtuses 80 eurot, töölaud väärtuses 80 eurot, kaks kontoritooli koguväärtuses 250 eurot, monitor 28' väärtuses 160 eurot, riiul väärtuses 180 eurot, diivan väärtuses 300 eurot, televiisorilaud väärtuses 200 eurot, televiisor 48’ väärtuses 440 eurot, Telia SmartTV boks väärtuses 100 eurot, elektrikitarr 100 eurot, muusikakeskus koguväärtuses 100 eurot, suusavarustus (murdmaasuusad Karhu, kepid, suusasaapad) koguväärtuses 500 eurot, kaheksa tooli koguväärtuses 320 eurot, söögilaud väärtuses 100 eurot, pliit väärtuses 140 eurot, pesumasin väärtuses 200 eurot, külmkapp väärtuses 300 eurot, ujumiskostüüm kalypso 6-4 väärtuses 250 eurot, pannid, potid, nõud koguväärtuses 300 eurot, nahktagi väärtuses 480 eurot, viis paari pikki pükse koguväärtuses 600 eurot, kuus triiksärki koguväärtuses 360 eurot, kaks paari kingi koguväärtuses 200 eurot, spordijalatsid väärtuses 80 eurot, talvejope väärtuses 200 eurot, sügis/kevad jope väärtuses 160 eurot, neli kampsunit koguväärtuses 270, vihmakindel jope väärtuses 80 eurot, neli paari aluspesu, kümme paari sokke, kuus t-särki, voodilinad, tekid ja käterätikud koguväärtuses 400 eurot, kummikud väärtuses 80 eurot ning lumelaua jope ja püksid koguväärtuses 240 eurot, kokku vara maksumusega vähemalt 8 250 eurot. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Qle varalise kahju summas 18 250 eurot. Seega pani Denis Bassov toime võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, s.o
Samuti Denis Bassovit süüdistatakse selles, et 19.12.2020 kella 14:11 paiku Tallinnas, Sadama tn 1, Linnahalli juures, suunaga Põhja puiestee poole juhtis Denis Bassov mootorsõidukit (mopeedi) RHON, mudel LH50QT-B, reg.märk xxxx, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Denis Bassovil narkootiline joove, mis oli tingitud amfetamiini ja kodeiini tarvitamisest (uuringuakt nr 1992T). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Denis Bassov liiklusseaduse § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Denis Bassov toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t
3 Kohtumenetlus Kohtuistungil tunnistas Nikolai Tenjugin ennast süüdi üksnes varguses, avaldas selles osas kahetsust tehtu üle. Võõra asja hävitamises, millega on tekitatud oluline kahju, Nikolai Tenjugin ennast süüdi ei tunnistanud. Denis Bassov tunnistas ennast süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja võõra asja hävitamises, millega on tekitatud oluline kahju, avaldades selles osas kahetsust tehtu üle. Varguses Denis Bassov ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanud Y ja Q, asjatundja A. K. ning tunnistajad A. R. ja J. V. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 31-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Esmalt märgib kohus, et jätab tõendite hulgast kõrvale 23.10.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mis on koostatud prokuratuuri 11.09.2020 loa alusel. Praegusel juhul on andmete nõudmine sideettevõtjalt toimunud sündmusest enam kui 3 kuu möödudes, mis tähendab, et tegemist ei olnud süüdlaste kindlakstegemiseks hädavajaliku menetlustoiminguga. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 1-16-6179 sideettevõtjalt andmete põhjendamatu kasutamine võib olla vastuolus EL õigusega. Nimetatud lahendis on riigikohus välja toonud mitmed kriteeriumid, mida tulnuks loa andmisel arvestada, sh kuriteo hindamist raskeks tuleb igal üksikjuhul eraldi põhjendada, mida praegusel juhul ei ole piisava põhjalikkusega tehtud. Teised kohtule esitatud tõendid on lubatavad ning nende kogumisel ei ole rikutud menetlusnorme. Järgmisena kontrollib kohus süüdistuses toodud süüteokoosseisude täitmist Denis Bassovi ja Nikolai Tenjugini poolt. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu iga kuriteoepisoodi juures eraldi, alustades
lg 1 järgi (süüdistatav Denis Bassov) kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täitmise kontrollimisest.
lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on ümberlükkamatult tõendatud, et 19.12.2020 kella 14:11 paiku Tallinnas, Sadama tn 1, Linnahalli juures, suunaga Põhja puiestee poole juhtis Denis Bassov mootorsõidukit (mopeedi) RHON, mudel LH50QT-B, reg.märk xxxx, olles joobeseisundis. 4 Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad tunnistaja A. R.i ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Tunnistaja A. R.i ütluste kohaselt teostas ta 19.12.2020 liiklusjärelevalvet Tallinna Linnahalli piirkonnas ja mäletab, et tema suhtes paremalt poolt keeras tee peale üks roller, mis hakkas tema suunas ehk siis Linnahalli suunas liikuma. Isik sõitis rolleri/mopeediga ja kurvi peal ei võtnud seda kurvi sujuvalt ja kuidagi kõikus seal peal. Tal oli isiku suhtes joobekahtlus, järgnesid isikule, et teda kontrollida. Niipea, kui talle järele jõudsid, oli isik just samal hetkel peatunud Linnahalli juures, mere ääres, astus rollerilt maha ja hakkas mere suunas liikuma. Kui hõikas isikule, et seis, siis tema mälu järgi isik temale otseselt tähelepanu ei pööranud, jõudis isiku kõrvale ning isik hakkas temaga vestlema, andis dokumendi. Isikuks osutus Denis Bassov. Talle tundus, et Bassov on apaatse olekuga, kasutasid joobe indikaatorvahendit, et kontrollida alkoholijoovet, see isikul puudus. Siis küsitles isikut, tegi talle koordinatsiooniteste ning isik nõustus tegema narkotesti. Liikusid Wismari haiglasse tervise seisundi kirjelduse tegemiseks ja siis ekspertiisi jaoks proovimaterjali võtmiseks. Mäletab, et Denissiga läks väga kaua, andsid talle aega rahunemiseks, võimaldasid juua vett, selgitasid, et kui Bassov ise võimeline ei ole, saab raviasutuses arst aidata, sõitsid Ravi tänava haiglasse, D. Bassov loovutas uriiniproovi vabatahtlikult. Seejärel see uriiniproov oli terve aeg tema nähtavauses kuni Wismari haiglasse toimetamiseni. Talle meenub, et kas vahetult enne Wismari haiglat või Wismari haiglas ütles D. Bassov, et ta on varasemalt tarvitanud amfetamiini, aga et mitte tol hetkel. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 19.12.2020 juhtis D. Bassov sõidukit Rhon LH50QT-B reg.märgiga xxxx ning D. Bassov kõrvaldati 19.12.2020 kell 14:15 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et Rhon LH50QT-B reg.märgiga xxxx teisaldati 19.12.2020 hoiukohta Rahumäe tee 6, Tallinn, kuna on alust arvata, et juht on tarvitanud narko- või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid. Denis Bassovil esinev joobeseisund on kindlaks tehtud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1992T, Wismari Haigla AS terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 779/45 ja selle lisaga. Vastavalt 19.12.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollile indikaatorvahendit ei kasutatud, kuid Denis Bassovil esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: pupill ei reageerinud valgusele, pilk ekslev, kõne segane ja kiire (isik rääkis kiirelt, vaikselt ja vahetas teemat), koordinatsiooni kerged häired (sõrm-nina testil eksimusi, seista paigal ei suuda ja vahel tuikus), käitumisel täheldati apaatsust, rahutust, värisemist, omamehelikkus käitumist, unisust, nutmist (isik väga rahutu ja enda sõnul tarvitas amfetamiini 24 h tagasi). Vastavalt 19.12.2020 kell 14:51 koostatud saatekirjale joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks suunati Denis Bassov uriiniproovi võtmisele. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1992T kohaselt võeti D. Bassovilt 19.12.2020 kell 14:51 uriiniproov, milles tuvastati amfetamiin, kodeiin. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi protokolli nr 779/45 kohaselt toimus 19.12.2020 kell 14:51 D. Bassovi läbivaatus, kus arst tuvastas D. Bassovil sidekestade kerge punetuse, esines värin laugudes, Rombergi asend sensibiliseeritud – vajub ära ning D. Bassovi sõnade järgi oli ta ööpäev tagasi amfetamiini tarvitanud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1992T lisast 2 nähtub, et lähtudes 19.12.2020 kell 14:13 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest joobeseisundile viitavatest tunnustest, 19.12.2020 kell 14.51 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 779/45 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1992T fikseeritud uriinist leitud ainetest (amfetamiin, kodeiin), esineb uuritaval Denis Bassov narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. 5 Enda süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ei eitanud ka D. Bassov, andes kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis motorolleriga Kopli suunast Linnahalli poole ja politsei sõitis Statoilist. Tal oli joove amfetamiinist, tarvitas seda võib-olla mõned päevad tagasi. Alles ärkas, ei saanud aru, mis toimub, istus ja sõitis. Juhilube tal ei ole. Kahetseb tehtut. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Kohtu hinnangul on Denis Bassovi käitumises tuvastatud otsene tahtlus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Narkootikume tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes teadis Denis Bassov, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Nikolai Tenjuginile ja Denis Bassovile esitatud süüdistuses
Kohus hindab tõendeid iga episoodi juures eraldi, kuid arvestades, et süüdistatavatele etteheidetud episoodid on omavahel seotud, analüüsib kohus süüdistatavate süü küsimust ja annab nende käitumisele karistusõigusliku hinnangu pärast kõiki episoode kogumis. Ööl vastu 28.05.2020 aadressil Tallinn, XXX eramu hoovis asuvast garaažist mootorratta käivitusaku vargus. Vaidlus puudub selles, et mootorratas Yamaha XV 750, reg. märgiga xxxx kuulub Yle ning 28.05.2020 asus mootorratas süüdistuses näidatud aadressil. Mootorratta andmed ja omanik nähtuvad ka sõiduki detailandmete päringust ning Q (vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on kinnistu Tallinn, XXX omanikeks OÜ X ja Q) kohtuistungil antud ütluste kohaselt asus Yle kuuluv mootorratas aadressil Tallinn, XXX eramu hoovis asuvas garaažis, mis oli lukustatud. Seega on antud episoodis kannatanuks Y, kes andis ütlusi 27.04.2021 kohtuistungil. Kannatanu ütluste kohaselt hoidis ta oma mootorratast sõbra Q kuuris, s.o väiksem kuur või garaaž. Tema sai esimese kõne politseilt, oli hommikul kella kuue paiku, maja põles, kuur oli veel terve, kuupäeva ei mäleta, võis olla 28.05.2020. Kohapeal vaatasid ratta üle, seal oli aku puudu ja kuna sealt oli vist tahetud kütust kätte saada, siis olid sealt ka mingid voolikud ja asjad katki tõmmatud. Kuna tal oli kütusepaak lukus, siis seda üritati vist lahti murda ja siis paak oli katki, mõlkis. Altpoolt olid kütusevoolikud lahti tõmmatud, seal oli palju erinevaid väiksemaid vigastusi külje peal ja paagil. Viis mootorratta Kadaka teel olevasse remonditöökotta, arve suurusjärk võib olla 500-600 eurot. Ei ole arvet remonditöökojast veel kätte saanud. Mootorratas on ära remonditud ja sõidukõlbulik, remondist sai kätte suve lõpus. Remont oli seoses selle kahjustusega, mida täna arutatakse, enne oli ratas korras. Asjaolu, et Yle kuuluv mootorrattas oli Q juures garaažis, oli teada ka Q teisele sõbrale J. V.le, kelle tunnistajana antud ütluste kohaselt oli kuuris kaks mootorratast, üks oli Q oma ja teine Yi. Tunnistaja kirjelduste kohaselt oli näha, et ka seal olid vargad sees käinud, akud olid vist pealt ära võetud, bensiinikraanid, ühesõnaga midagi oli seal katki ja need ei töötanud. Varguse toimepanemist tunnistas süüdistatav Nikolai Tenjugin, kahetses tehtut puhtsüdamlikult. Andis kohtuistungil süüdistatavana ütlusi, mille kohaselt sisenes garaaži koos Denisiga, Denis vaatas kõik üle, nemad kindlasti voolikuid läbi ei lõiganud. Garaažis oli palju kanistreid, ta ei vaadanud, mis nendes oli, aga mingi vedelik, kas bensiin või diisel, kanistreid kätte ei võtnud. Garaažiukse tegi lahti tema, uks oli nii-öelda laua abil kinni, nägi kahte mootorrattast, aku oli maha võetud ja seisis mootorratta kõrval. Pärast seda, kui prokurör juhtis tema tähelepanu kohtueelses menetluses antud ütlustele, milles tunnistas mootorratta pealt aku mahavõtmist, selgitas N. Tenjugin, et ei mäleta. Lähtudes süüdistuse sisust, mille kohaselt võeti aku ära garaažist, ei olegi kohtu hinnangul oluline, kas käivitusaku oli mootorrattal või mootorratta kõrval, oluline on tuvastada käivitusaku kui võõra vara äravõtmise fakt iseenesest ning nimetatut ei ole N. Tenjugin ka eitanud. 6 Yamaha XV 750 hinnapäringust nähtub vargusega tekitatud kahju, s.o mootorratta aku hind. Hinnapäringust nähtuvalt on enamus akude maksumus üle 50 euro, mistõttu saab õigeks pidada süüdistuses märgitut, et Yamaha XV 750 käivitusaku maksumus oli vähemalt 50 eurot. Erinevalt Nikolai Tenjuginist aga Denis Bassov enda süüd varguse toimepanemises ei tunnistanud. Andis süüdistatavana ütlusi, mille kohaselt sai 28.05.2020 Nikolai Tenjuginiga kokku (võis olla kell 02:00 või 02:30), tema tegi Tenjuginile ettepaneku mere äärde jalutama minna, tal oli kaasas kanep ja tahtis seal suitsu teha. Oli poolenisti katkine aed ja ühes kohas oli selline läbipaistev traat, kõrval oli ehitusplats ja N. Tenjugin tegi ettepaneku vaatama minna. Nagu kohus juba eespool märkis, analüüsib kohus süüdistatavate süü küsimust ja annab nende käitumisele karistusõigusliku hinnangu pärast kõiki episoode kogumis, kuna kõik süüdistatavatele etteheidetavad teod on omavahel seotud Ööl vastu 28.05.2020 sõidukist Chrysler Grand Voyager toime pandud vargus. Vaidlus puudub selles, et sõiduk Chrysler Grand Voyager reg. märgiga xxxxxx kuulub Qle. Sõiduki andmed ja omanik nähtuvad ka sõiduki detailandmete päringust. Seega on antud episoodis kannatanuks Q, kes andis ütlusi 27.04.2021 kohtuistungil. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus talle auto Chrysler Voyager, kuhu oli sisse murtud, tagumine aken (õhutusaken) oli lahti murtud. Autost oli ära viidud makk, kõlarid ja põhimõtteliselt peaaegu kõik, mis seal autos oli. Kindlasti teab, et autos oli golfikott, natuke tööriistu, võib-olla mõned riided. Vara maksumuseks võis olla 400 eurot. Sai tagasi golfikepid. Kannatanu ütlusi toetavad ka tunnistaja J. V. (Q sõber) ütlused. Tunnistaja kirjelduste kohaselt oli krundil ka Q auto Chrysler Voyager ning oli näha, et seda oli rüüstatud, tagant oli vist klaas katki, midagi oli seal katki ja oli näha, et sinna oli sisse murtud. Kuskilt autost tuli bensiinilõhna, kohe kui auto ukse lahti tegid, oli bensiini lõhna tunda. Autost oli makk ära varastatud, oli näha, et juhtmed olid lahti tiritud, tagumised kõlarid olid seest ära võetud, tagant need kõlari augud olid lihtsalt tühjad, mingi klaas oli katki. Makk ja muusika olid ära võetud. Ka kannatanuna ütlusi andnud Y kinnitas, et autos oli kütuse lõhn, makk oli puudu, aknad olid vist katki. Golfikeppide ja –koti äravõtmist tunnistas süüdistatav Nikolai Tenjugin, kahetses tehtut puhtsüdamlikult. Andis süüdistatavana ütlusi, et autos oli kõrvalistuja uks lahti ning lahti oli ka tagumine vasak aken, autos oli täielik korralagedus. Denis Bassov tuli koos temaga auto juurde. Ei mäleta, kes neist esimesena autosse ronis, oli autos, kui need kepid võttis. Autos olid tagumised istmed ära võetud. Golfikepid olid pagasiruumis. Ei võtnud autost midagi peale golfikeppide. Denis ei võtnud midagi. Tundis kas diisli lõhna või midagi sellist, mingit kanistrit ei näinud. Pagasiruumis olid golfikott, õlakott, pani need õlale. N. Tenjugini ütlusi golfikeppide kohta toetab ka 03.11.2020 läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt toimus läbiotsimine aadressil xxx xx-xx, xxx, kus elavad üürilepingu alusel N. Tenjugin ja tema elukaaslane. Protokolli kohaselt on N. Tenjugin nõus vabatahtlikult näitama keldriboksi. N. Tenjugin tõstab ise vabatahtlikult asjade hulgast välja kilekoti, mille sees on golfikepid kokku 9 tk, mis olid varastatud aadressil XXX maja juures pargitud sõidukist Chrysler. Erinevalt Nikolai Tenjuginist aga Denis Bassov enda süüd varguse toimepanemises ei tunnistanud. Andis süüdistatavana ütlusi, mille kohaselt tegi auto ukse lahti ja ronis sisse, leidis golfikepid. Tenjugin ütles, et võtku endale, aga ta ütles, et milleks tal neid vaja on ja kõik. Oli näha, et autos oli juba keegi käinud, sest seal oli korralagedus. Jättis golfikepid autosse. Tenjugin vist võttis need. 7 Autos oli bensiinihais, kuna viskas sinna bensiinikanistri. Oli paanikas, valas bensiini salongi siis kui viskas. Valas, kuna oli paanika. Ei tea, kus siis oli Tenjugin. Ka selles episoodis analüüsib kohus süüdistatavate süü küsimust ja annab nende käitumisele karistusõigusliku hinnangu pärast viimast episoodi kogumis. Ööl vastu 28.05.2020 aadressil Tallinn, XXX asuvast eramust Qle kuuluvate esemete vargus. Vaidlus puudub selles, et Q kuulus kinnistu omanike ringi. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on kinnistu Tallinn, XXX omanikeks OÜ X ja Q. OÜ X on esitanud kinnituse selle kohta, et OÜ-le X ei ole kahju tekitatud, ei soovi esitada tsiviilhagi ning ei soovi võtta osa asja kohtulikust arutamisest. Q andis kannatanuna ütlusi, mille kohaselt sai maja omanikuks 5-6 aastat tagasi, krunt oli tol hetkel kaasomand, oli tehtud notariaalne kasutuskord, et see majapoolne osa oli tema kasutada, maja oli tema ainuomandis. Maja ja piirdeaed oli lukustatud. Majja ei jäänud midagi. Sai tagasi kõlarid ja kõlarite võimu. Kõlarid olid majas sees, kasutas neid muusika kuulamiseks. Olid 120 cm kõrged ja kumbki kaalus umbes 8-10 kg. Kui lahkus Eestist, oli krundi piirdeaed korras. Mere poole ja tänava poole oli kõrge aed ja sealt üle ei näe, kõrvalkrundiga oli traataed. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas keegi pidi majal silma peal hoidma, vastas kannatanu, et Yi käes oli võti, kuna tal oli ligipääs mootorrattale ning siis oli üks teine sõber, kelle kaudu ta selle maja leidis, tema lubas ka aeg-ajalt seal vaatamas käia. Enne seda sündmust ei ole talle öeldud, et kuskile on murtud või midagi kaduma läinud. Vastuseks D. Bassovi kaitsja küsimusele selgitas, et reis läks kolm kuud pikemaks seoses koroonaga, sellist plaani ei olnud, et keegi peab seal regulaarselt midagi hooldama. Ka kannatanuna ütlusi andnud Y kinnitas, et krundil on piirdeaed ja värav, mis käib lukku. Varguse toimepanemist tunnistas süüdistatav Nikolai Tenjugin, kahetses tehtut puhtsüdamlikult. Andis kohtuistungil süüdistatavana ütlusi, mille kohaselt oli aken natuke lahti ja otsustasid siseneda. Ronisid sisse ja vaatasid, et mingi metall oli, otsustas selle ära võtta ja hommikul kokkuostu viia. Läksid sinna majja vaatama spontaanselt, kohapeal enda tegevust ei kooskõlastanud, ei arutanud, kes mida teeb ning majas liikusid eraldi. Bassovit teab ammu, on tuttavad 15 aastat. Tema pakkus Bassovile seda maja vaatama minna, tahtis metalli vaadata, kokkuostu viia ja raha saada. Majja sai läbi akna, aken oli lahti. Läksid mõlemad majja, nägi kahte kõlarit ja võimendit. Kõlarid olid rohkem kui meeter kõrged. Bassov käis sel ajal majas ringi. Võttis kõlarid ja võimendi ja pani õue, pärast tõi need koju. Kõlarid ja võimendi viis üksinda bussiga ära. Tema tassis neid, Denis oli kõrval, Denis teda ei aidanud. Majas olid vasktorud, rebis need seina küljest ära, murdis kokku, mässis mingi asja sisse ja viskas õue. Võttis lahti ka santehnika, unustas need sinna krundile. Denis teda ei aidanud. Kohtueelses menetluses andis ütlusi, et mäletab et Denis oli majast võtnud mingid vasktorud, mis olid voodilina sisse keeratud, selgitas, et Denis tõi selle toast ja küsis, mis asi see selline on. N. Tenjugini ütlusi toetab ka juba eespool viidatud 03.11.2020 läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt on N. Tenjugin nõus vabatahtlikult välja andma XXX, Tallinn majast varastatud esemed ning on nõus näitama, kus need asuvad. N. Tengugin näitab kõlarite asukohale, mis on TV-riiuli paremal ja vasakul küljel põrandal, kõlarid Genexxa seeria nr 007-41-96, 2 tk. N. Tenjugin näitab võimendi Pioneer asukohta, mis on laste võrevoodis asjade hunniku peal. N. Tenjugin on nõus vabatahtlikult näitama keldriboksi. Samuti N. Tenjugin vabatahtlikult näitab ning ütleb, et keldriboksis uksest vasakut kätt põrandal olev kõlar, mis on punast värvi riide sees, on varastatud XXX majast. Keldriboksist uksest vasakut kätt põrandal avastatud kõlar „Regent“. Ka selles episoodis erinevalt Nikolai Tenjuginist aga Denis Bassov enda süüd varguse toimepanemises ei tunnistanud. Andis süüdistatavana ütlusi, mille kohaselt arvas ta, et maja võetakse maha või lammutatakse, sest seal aeda osaliselt ei olnud ja aken oli praokil, muru niidetud ei olnud, majaesist hooldatud ei olnud. Nägi välja kui mahajäetud krunt, igal pool kasvasid põõsad, naabruses asuvad majad olid kõik normaalsed, hooldatud. Ei tea isegi, miks sinna majja läks. Võis olla majas mõned tunnid, arvas, et seal võib olla midagi huvitavat. Maja uksed vist lukus ei olnud, olid natuke 8 lahti või siis midagi toetas nende vastu. Tema ühtegi ust lahti ei murdnud. Sisse läksid vist läbi akna, mis oligi katki, natuke lahti. Ei näinud enda jaoks huvitavaid asju, kuna seal oli korralagedus. Ei vaadanud, kas Tenjugin leidis midagi. Ei mäleta, kas liikusid majas koos või eraldi. Majast asju kaasa ei võtnud. Aken oli nagu kriimustatud või katki löödud, raam andis kergesti järele, akna tegi lahti Tenjugin. Majas oli soe, radiaator töötas, kuna selle lamp põles, majas oli elekter, digiboks aknalaua peal. Kui nägi, et radiaator on sees ja Wifi ruuter töötas, mõtles lahkuda, aga miskipärast jäi sinna. Vasktorusid monteeris seina pealt lahti Tenjugin, midagi võib-olla tema. Ei tea, milleks neid vaja oli, võib-olla et raha saada, et tarvitada ning selleks oli raha vaja. Süüdistatavate käitumisele antav karistusõiguslik hinnang
Lähtudes kohtule esitatud ja eespool viidatud tõenditest ning võttes arvesse ka süüdistatavate enda ütlusi, ei kahtle kohus, et aadressil XXX, Tallinn tegutsesid süüdistatavad kaastäideviijatena ning vargused nii sõidukist, garaažist kui ka eramust said võimalikuks just mõlema ühise tegevuse kaudu. N. Tenjugin ja D. Bassov kinnitasid ise, et viibisid enne neile etteheidetavaid tegevusi koos, ka XXX asuvale krundile sisenesid nad koos ning mõlemad liikusid nii hoones kui ka garaažis ning sisenesid sõidukisse. Järelikult tegutsesid nad ühiselt ja kooskõlastatult ning nende tegevus sündmuskohal oli ajalis-ruumilises seoses. Kohtu hinnangul tegutsesid nad ühtsest teoplaanist lähtuvalt ning teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. D. Bassovi seletuse kohaselt ta arvas, et majas võib olla midagi huvitavat. Kuigi D. Bassov andis ka ütlusi, mille kohaselt tegi ta Tenjuginile ettepaneku mere äärde jalutama minna ning seda kanepi suitsetamiseks, ei ole see kooskõlas sündmuse kui tervikuga. Juhul, kui D. Bassov soovis tegelikkuses tõesti vaid jalutada ja suitsetada, ei oleks ta seda teinud võõral territooriumil öisel ajal. Veelgi enam, ta ei oleks sisenenud võõrastesse ruumidesse ning seal ringi liikunud ja asju katsunud. Etteruttavalt toob kohus juba varguse episoodis välja ka D. Bassovi ütlused selle kohta, et ei tea, miks süütas, sattus paanikasse, võib-olla see oli sellega seoses, et varjata kuriteo jälgi, ei teadvustanud, mida teeb. Arusaadavalt tahab kuriteojälgi varjata kuriteo toimepannud isik ning antud juhul sai varjatavaks kuriteoks olla vaid vargus. Järgnevalt peatub kohus vasktorudel, millele osundasid mõlemad süüdistatavad. Kuigi süüdistuses ei heideta neile nimetatud esemete vargust ette, kirjeldasid mõlemad süüdistatavad enda seost vasktorude seinast lahti monteerimisel ning Bassov andis ka sõnaselgeid ütlusi, et soovis nende eest saada raha narkootikumide ostmiseks. Arvestades seejuures N. Tenjugini poolt antud ütlusi, kus ta tunnistab kõikide talle etteheidetavate varguste toimepanemist, on järelikult loogiline ja arusaadav, et ühiselt otsiti esemeid, mille äravõtmine ja hilisem realiseerimine oleks neile mõlemale rahaliselt kasulik. Asjaolu, et süüdistatavad ei pruukinud eramus koos ringi liikuda, vaid seda tehti süüdistatavate ütluste kohaselt eraldi, ei tähenda, et nende vahel ei oleks olnud koostööd või et nad kumbki ei oleks tegu valitsenud. Just tänu mõlema teadmisele teineteise kohalolekust ning kokkulepitud toetusest ja tegevusest sai vargus võimalikuks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et N. Tenjugin oleks varastanud esemeid, mille ära toimetamine sündmuskohalt oleks talle üksinda üle jõu käiv ning seda veel bussiga, nagu väitis Tenjugin ise. Nii kirjeldas N. Tenjugin, et tema poolt ära võetud kaks kõlarit olid kumbki üle meetri kõrged. Ka kannatanu Q ütluste kohaselt olid kõlarid 120 cm kõrged ja kumbki kaalus umbes 8-10 kg. Varastatud esemeid (kõlarid Genexxa 2 tk, kõlar Regent, võimendi Pioneer, golfikepid kokku 9 tk, golfikott) on 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud ning esemete suurus ja võimalik raskus nähtub ka talletatud fotodelt. Seega ei kahtle kohus, et just teadmine mõlema kindlast rollist tekitas kindlustunde ning mõjutas vargust toime panema süüdistuses kirjeldatud viisil. Arvestades varastatud asjade rohkust ja raskust pidid mõlemad teadma, et toimetavad varastatud esemed koos ära, st nad olid selle eelnevalt kooskõlastanud. Süüdistatavate vastupidiseid ütlusi ei toeta ükski tõend ega teo väline avaldumine. 9 Seega kokkuvõtlikult osundab mõlema süüdistatava tegevus enda kindlale rollile süüteo realiseerimisel ning mõlema süüdistatava osapanus moodustas ühtse terviku. Kuna kannatanute ütlustest nähtuvalt on neile vargusega tekitatud varastatud esemete näol kahju ning süüdistatavad ei tagastanud kannatanutele nendelt varastatud esemeid ise (Tenjugin alles läbiotsimise käigus), panid nad varguse toime kindla sooviga saada varastatust kasu, st nende käitumises on tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk. Ka D. Bassov tunnistas ise, et tegutses majas sooviga saada raha narkootikumide ostmiseks ning N. Tenjugini ütluste kohaselt tahtis metalli, mis kokkuostu viia ning raha saada. Omastamise eesmärki toetab ka varguse toimepanemine sissetungimisega. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et süüdistatavatel oleks olnud õiguslik alus siseneda XXX, Tallinn asuvasse eramusse, eramu hoovis asuvasse garaaži või sõidukisse. Kuna süüdistuses ei ole isikutele ette heidetud eramusse sissetungimise viisi, ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas sisenemine toimus läbi avatud akna või akna lõhkumise teel (kohtueelses menetluses andis N. Tenjugin ütlusi, et sisenemiseks lõhkusid akna, kohtus, et aken oli avatud). Süüdistatavad tunnistasid ise, et läksid eramusse akna kaudu ning taoline sisenemisviis iseenesest osundab juba sisenemise keelatusele. Ka ei kinnitanud eramu omanik, et süüdistatavale oleks antud luba majja sisenemiseks, mistõttu saab süüdistatavate sisenemist käsitleda kui kodu puutumatuse rikkumist, st õigusvastast tegevust. Võõrasse garaaži sisenemine õnnestus neil ukseluku lahti murdmisega ning sõidukisse sisenemiseks lõhkusid tagumise vasakpoolse akna. Kuigi kumbki süüdistatav millegi lõhkumist garaaži või sõidukisse sisenemiseks ei tunnistanud, ei kahtle kohus, et sissetungimine toimus just süüdistuses kirjeldatud viisil. Ilmselgelt püüavad süüdistatavad enda süüd ja vastutust pisendada. Kohus arvestab nii kannatanute kui tunnistaja ütlusi, et garaažiuks oli lukus ning sõiduki aken oli katki. Taolised ütlused on usutavad, kuivõrd garaažis ja autos asus isikute vara ning on üldteada, et vara kaitseks lukustatakse esmajärjekorras uksed. Seda enam, et garaažis oli ka omanikule mittekuuluv vara (Y mootorratas) ning on vähetõenäoline, et isik tooks endale kuuluva eseme garaaži, mille uks on vaid lauaga kinni pandud, nagu väitis N. Tenjugin. Siinjuures peab kohus täiendavalt vajalikuks märkida, et N. Tenjugin tunnistas küll sõiduki pakiruumist golfikeppide võtmist, kuid ei kinnitanud sõiduki salongist autoraadio ja kõlari võtmist. Arvestades aga tunnistaja J. V. ütlusi, mille kohaselt oli autost ka makk ära varastatud, kuna oli näha, et juhtmed olid lahti tiritud ning tagumised kõlarid olid seest ära võetud, kuna tagant need kõlari augud olid lihtsalt tühjad, et kahtle kohus, et nimetatud esemete vargust saab ette heita N. Tenjuginile ja D. Bassovile. Ei ole eluliselt usutav, et varem oli autost ära võetud autoraadio, kuid väärtuslikumad esemed – golfikepid alles jäetud. Kuna nimetatud esemeid N. Tenjugini elukohast ei leitud, ei ole võimatu, et need võis enda kätte võtta D. Bassov. Kuigi D. Bassovi juurest kannatanutele kuuluvaid või kuriteoga seonduvaid esemeid ei leitud, ei tähenda see, et D. Bassov ei oleks vargusi toime pannud. Seda, kas keegi on kuriteo toime pannud, tõendavad asjas kogutud tõendid nende kogumis, mitte üksnes asjade leidmine või mitteleidmine süüdistatava valdusest. Antud juhul ei peetud D. Bassovit kinni sündmuskohal, vaid ligikaudu 5 kuud pärast aset leidnud vargusi (läbiotsimine D. Bassovi elukohas toimus vastavalt läbiotsimisprotokollile 02.11.2020), mistõttu on ka igati loogiline, et tema juurest ei leitud kannatanule kuuluvaid esemeid. Süüdistatava juurest kannatanule kuuluvate esemete mitteleidmine ei näita mitte seda, et isik ei oleks kuritegu toime pannud, vaid pigem seda, et süüdistatav on varastatu ära realiseerinud, st kinnitab veelgi süüdistatava käitumises võõra vallasasja omastamise eesmärki. Siinjuures ei ole vähetähtsad D. Bassovi ütlused, mille kohaselt valas ta auto salongi bensiini, kuna tal oli paanika. Antud sündmust kui tervikut arvestades saab aga paanika tekkida isikul, kes teab, et on toime pannud kuriteo. Praeguses asjas on oluline silmas pidada sedagi, et seoses maja süütamisega ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millised esemed varastati ning millised hävisid tules. Praegusel juhul on loetletud majast varastatud esemetena üksnes asjad, mille äravõtmist kinnitas N. Tenjugin ise ning mis tema valdusest leiti. N.Tenjugini osalus ja süü on kinnitatud ka DNA-ekspertiisiaktis 20E-GE0643 toodud eksperdiarvamusega. 10 Kohus ei kahtle, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetult. 28.05.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et krunti XXX ümbritseb puitlippidest aed (foto 2). Seega ei saanud süüdistatavatele jääda võõrasse territooriumile sisenemine ka märkamatuks. Asjaolu, et krunt oli süüdistatavate hinnangul hooldamata, ei tähenda, et neil tekiks õigus sinna niisama sisse minna või et tegemist oleks seetõttu mahajäetud hoonega. Taolise arusaama oleks pidanud neil välistama juba sõiduki nägemine hoovis, lukustatud maja ning garaaž ning nad oleksid saanud territooriumilt koheselt lahkuda. Midagi sellist aga ei toimunud ning majast ei lahkutud viivitamatult isegi siis, kui Bassovi ütluste kohaselt märkas, et majas oli soe, radiaator töötas ja majas oli elekter. Pigem krundi hooldamatus viitas sellele, et omanik on pikka aega ära, mis tähendab oht vahele jääda on väike. Järelikult sisenedes võõrasse hoonesse akna kaudu, garaaži ukseluku ning sõidukisse akna lõhkumise teel, võttes sealt neile mittekuulunud esemed ning lahkudes seejärel sündmuskohalt, seadsid süüdistatavad endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadsid, et see saabub, või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus üheski varguse episoodis tuvastanud ei ole. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Nikolai Tenjugini ja Denis Bassovi teod on õigesti kvalifitseeritud
Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on nende tegevus toime pandud kaastäideviijatena, s.o grupi poolt (
lg 2 p 7) ning sissetungimisega (
Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud seegi, et mõlema süüdistatava tegevus vastab
Vastavalt Harju Maakohtu 13.01.2020 kohtuotsusele on N. Tenjuginit karistatud muuhulgas ka
§-de 209 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi (seega on N. Tenjugin isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse) ning D. Bassovit on karistatud Harju Maakohtu 04.01.2019 otsusega
Bassov on seega isikuks, kes on varem toime pannud varguse). Viimasena võtab kohus seisukoha Nikolai Tenjuginile ja Denis Bassovile esitatud süüdistuses
Vaidlus puudub selles, et eramu aadressil Tallinn, XXX, on põlemise tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Nimetatu on kajastatud ka 28.05.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis, mille kohaselt on XXX ruumis säilinud mööbli jäägid ja põlemisjäägid, ruumi seinad ja lagi on tahmunud/söestunud (foto 16-18). Maja keskosas on ruum (foto 19-28), milles sees olles on nähtavad maja rõhtpalgist välis- ja vaheseinad, seinad on söestunud, vasakpoolse aknaava aknaaluse seina konstruktsioon on nähtav – paljastanud on aknaaluse seina soojustus (foto 21 ja 23). Ruumi põrandat katavad põlemisjäägid, põlenud puutükid, tellised, eterniiditükid. Vastavalt 28.05.2020 sündmuskohalt põlevvedeliku võtmise õiendile võttis EKEI ekspert sündmuskohalt kaasa 3 kotti põlevvedeliku proove. Proovid võeti järgmiselt: esimene proov võeti välisukse kõrval oleva akna alt (proov nr 1), teine proov võeti seina juurest (esimese proovi võtmise asukoha vastasseina juurest) ning kolmas proov võeti selle sama seina juurest, mille juurest võeti proov nr kaks aga väljastpoolt seina. Samuti võeti politseiametniku poolt sündmuskohalt kaasa veekanister ning väiksem plastmassist nõu, mis pakendati tulekahju kotti. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tulekahjuekspert edastas 28.05.2020 vanemuurijale ka pildid sündmuskohalt. Fotodel on kajastatud kolm pakendit ning fotodel talletatu ei jäta mingit kahtlust selles, et eramu on kasutuskõlbmatu. Eramu süütamist põlevvedeliku abil kinnitab 03.07.2020 ekspertiisiakt nr 20E-AP
lg 1 koosseisule.
MS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. N. Tenjugin tuleb talle
MS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui 15 asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu Y tsiviilhagi Antud asjas on kannatanu Y esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavatelt välja mõista 600 eurot. Hagiavalduse kohaselt tungiti 28.05.2020 eeluurimisega tuvastamata kellaajal XXX eramu hoovis asuvasse kuuri, kust võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles kuuris hoitud kannatanule Yle kuuluva mootorratta aku. Summa on suurusjärk. Remont teostati remondiettevõttes ning sealt on võimalik see arve ka kätte saada, kuid sellega läheb veidi aega. Summa suurusjärk oli 600 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu hagiavalduse juurde. Selgitas, et arve tuleb tal remonditöökojast ära tuua. Kirjeldas, et kuna kütusepaak oli tal lukus, siis tõenäoliselt taheti kütusepaaki lahti saada, kütusepaak murti katki. Sealt tõenäoliselt lahti ei saadud ja siis taheti altpoolt läbi voolikute vist kuidagi kätte saada ning siis tõmmati sealt ja need voolikud ja ühendused olid katki. Seal olid veel mingid pisemad asjad, mis olid rapsimise käigus arvatavasti viga saanud. Mootorratas on ära remonditud, see on sõidukõlbulik. Sai selle sisuliselt kätte alles suve lõpus, nii et ta sellega eelmine suvi väga sõita ei jõudnud. Remont oli seoses selle kahjustusega, mida täna arutame, kuna enne oli ratas sõitev, ei olnud midagi viga. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo kohta käivad ja esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Antud juhul on kannatanu esitanud omapoolsed seisukohad varastatud eseme väärtuse ning mootorratta remondiks tehtud kulutuste kohta, millele süüdistatavad ega nende kaitsjad ei ole konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kuna kohtule ei ole hagiavaldusest erinevaid andmeid varastatud eseme väärtuse kohta esitatud ning on usutav, et mootorratta remondiks selle sõidukõlbulikuks tegemiseks pidi kannatanu kandma kulutusi, leiab kohus, et tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Nikolai Tenjugini ja Denis Bassovi varguses süüdi, on kahju kannatanutele tekkinud süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel ning nad vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest. Kohus arvestab, et kannatanu hinnang moorratta remondiks kulunud summa osas saab pidada mõistlikuks ning kannatanule otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatavate poolt kahju tekitamisega – kui süüdistatavad ei oleks kannatanule kuuluvat eset varastanud ega mootorratast kahjustanud, ei oleks kannatanu vara väärtus vähenenud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu Y kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 600 eurot, mis tuleb tasuda kannatanu poolt näidatud arveldusarvele. Kannatanu Q tsiviilhagi Antud asjas on kannatanu Q esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavatelt välja mõista varalise kahju katteks 190 eurot. Hagiavalduse kohaselt 28.05.2020 eeluurimisega tuvastamata kellaajal tahtliku tegevuse tulemusena süüdati eeluurimise käigus tuvastamata viisil Tallinnas aadressil XXX asuv eramu, tekitades sellega kannatanule varalise kahju kogusummas 8630 eurot. Samuti
199 lg 2 tunnustel selles, et 28.05.2020 eeluurimisega tuvastamata kellaajal tungiti XXX eramu hoovis pargitud kannatanu kasutuses olevasse sõidukisse, kust võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanule kuuluvad esemed: autoraadio ja kõlarid koguväärtusega 260 eurot, golfikepid ja kott koguväärtusega 300 eurot, kahju kokku 560 eurot. Kannatanu soovib temale kuriteoga tekitatud varalise kahju väljamõistmist süüdistatavatelt kogusummas 190 eurot vastavalt kindlustuspoliisi lepingust tuleneva omavastutuse osas, mille on tasunud Swedbank P&C Insurance AS-le. Kohtuistungil jäi kannatanu hagiavalduse juurde. Avaldas, et mööbli ja muu vara, mis majas oli, selle kogumaksumus oli natuke üle 10 000 euro, täpset summa hetkel ei mäleta. Kindlustus kattis 10 000 eurot miinus oma risk, umbes 600 eurot vist millegagi. Vastuseks N. Tenjugini kaitsja küsimustele selgitas, et hagiavalduses näidatud 190 eurot võib-olla oligi see, mida kindlustus ei katnud, mis oli autoga seoses. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (võõra asja hävitamine, millega on tekitatud oluline kahju, s.o
Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Denis Bassovi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi, on kahju kannatanutele tekkinud süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning ta vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Kohtule esitatud 03.09.2020 Swedbank P&C Insurance AS kahjukäsitleja poolt edastatud e-kirjaga Qle on tõendamist leidnud, et Q poliisijärgne koduse vara kindlustuskaitse on maksimaalselt 10 000 eurot, hüvitisest arvestati maha ühekordse omavastutuse 190 eurot, hüvitamisele kuulub 9810 eurot. Süüdistatava ja tema kaitsja eest ei saanud jääda varjatuks see asjaolu, millele kannatanu tsiviilhagi oli rajatud. Kannatanule otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses Denis Bassovi poolt kahju tekitamisega – kui Denis Bassov ei oleks kannatanule kuuluvat eramut põlema pannud, ei oleks kannatanu vara tules hävinud ning kannatanu vara väärtus ei oleks seetõttu vähenenud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu Q kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 190 eurot, s.o osa, mida kindlustus kannatanule seoses vara hävimisega ei hüvitanud. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Esmalt põhjendab kohus Nikolai Tenjuginile mõistetavat karistust. 17 Kohus luges tõendatuks, et N. Tenjugin pani toime
Kuna
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas N. Tenjuginile saaks varguse toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. N. Tenjugin on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h analoogse varavastase kuriteo toimepanemise eest, tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 02.10.2020 otsusega
lg 1 järgi, millele liideti
lg 1 alusel 13.01.2020 kohtuotsusega mõistetud karistus
§-de 209 lg 2 p 4, § 281 lg 1, § 345 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Viimati nimetatud otsusest nähtuvalt on ta viibinud ka vangistuses, kuid järeldusi oma käitumisest ta järelikult seniajani teinud ei ole, jätkates uute kuritegude toimepanemist. Sellised andmed osundavad N. Tenjugini kuritegelikele hoiakutele ning kohtul puudub usk, et kergemaliigiline karistus mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekusele. Samuti arvestab kohus, et ka käesoleval juhul on süüdistatavale
lg 2 p 4,7,8 inkrimineeritav kuritegu varavastane,
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eesmärgiks on saada varalist kasu teiste isikute arvelt enda majandusliku olukorra parandamiseks. Selline teo iseloom viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks ka piisavalt maksevõimeline. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuna käesoleval juhul on tegemist kolme episoodiga, mis on omavahel seotud ning mida saab vaadelda õiguslikult ühe süüteona, karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning varastatu väärtus ei olnud suur, leiab kohus, et N. Tenjugini süü ei ole keskmisest suurem. Arvestades veel karistust kergendavat asjaolu, s.o N. Tenjugini poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtu hinnangul võimalik mõista N. Tenjuginile karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 2 aastat vangistust, millest
lg 1 alusel tuleb arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (03.-04.11.2020), kandmisele jääks seega vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva. Karistuse veelgi väiksemas määras mõistmine ei oleks kuidagi põhjendatud ning ei oleks ka kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega, kuna N. Tenjuginit on varem kriminaalkorras karistatud. Sellised andmed osundavad N. Tenjugunile kui isikule, kelle kuritegelik käitumine on harjumuslik ning tema hoiakud ei ole õiguskuulekad. Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Küll aga leiab kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine Tenjugini poolt ei ole põhjendatud, arvestades ka seda, et liitkaristus tuleb lõppkokkuvõttes mõista
Kohus arvestab, et lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele ning karistust raskendavate asjaolude puudumisele andis mitu kuud hiljem N. Tenjugin vabatahtlikult välja ka tema valduses olevad ja temale mittekuuluvad esimesed. Sellised andmed osundavad N. Tenjuginile kui isikule, kes on aru saanud enda teo keelatusest ning kelle püüdlusi õiguskuulekuse suunas saab toetada läbi kriminaalhoolduse. Seetõttu jätab kohus
Tenjugini 3aastasele katseajale. Nimetatud tähtaja kestel on N. Tenjugin kohustatud täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning loomulikult hoiduma kuritegevusest. Kohtu hinnangul on karistusest tingimisi vabastamine sellise katseajaga piisavaks ja põhjendatud vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk 18 uuteks süütegudeks on viidud miinimumini. Ühtlasi on tingimisi vangistusel süüdistatavale ka distsiplineeriv mõju. Kohus usub, et tingimisi vangistus sunnib süüdistatavat katseajal oma käitumist rohkem kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul määral, samuti tuleb süüdistataval aru saada, et kui ta oma õigusvastast tegevust kordab, on olemas oht sattuda vanglasse karistust kandma. Eeltoodud karistuse mõistmisel arvestab kohus ka N. Tenjuginile viimase kohtuotsusega mõistetud karistust. Nimelt Harju Maakohtu 02.10.2020 otsusega 1-20-6199 mõisteti talle
lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 kuud,
lg 1 alusel moodustati liitkaristus 13.01.2020 sama kohtu otsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida
Kuna käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on pandud toime 28.05.2020, s.o enne viimast kohtuotsust, tuleb
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks 02.10.2020 otsusega mõistetud kergem karistus (vangistus 8 kuud, mida
alusel ei pööratud täitmisele 2-aastase katseaja jooksul) ning lõplikuks liitkaristuseks mõistab kohus Nikolai Tenjuginile 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida
lg 1 alusel täielikult ei pöörata täitmisele, kui Nikolai Tenjugin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
Järgmisena põhjendab kohus Denis Bassovile mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et Denis Bassov pani toime
lg 2 p 4,7,8, § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 2 ja
lg 1 sanktsioonid näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
Kuna
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus D. Bassovi puhul esmalt seda, kas talle saab kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. Denis Bassovit karistati kriminaalkorras viimati 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega 1-18-9849
lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega (liitkaristus) 1 aasta 7 kuud 17 päeva (kandmata karistus
lg 1 alusel 1 aasta 2 kuud ja 6 päeva), mis asendati üldkasuliku tööga 426 tundi, üldkasulik töö tuli ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Denis Bassov oli kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
Harju Maakohtu 09.04.2021 kohtumäärusega pöörati aga kandmata karistus 5 kuud ja 21 päeva täitmisele, kuna Denis Bassov hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale (kannab vangistust Tallinna vanglas alates 29.03.2021.a). Järelikult pani D. Bassov käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod toime ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd ning alluma käitumiskontrolli nõuetele, näidates nii ükskõiksust talle määratud karistusse kui ka kohtu usaldusse. Seega puudub kohtul usk, et kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus, oleks piisav, mõjutamaks D. Bassovi käitumist õiguskuulekuse suunas. Varavastaste kuritegude järjepidev toimepanemine viitab ka süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks ka piisavalt maksevõimeline. Süüdistatava ebapiisavaid rahalisi vahendeid kinnitab ka tõend isiku maksustava tulu kohta, millest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed D. Bassovi 2019 tulude kohta. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 2 p 4,7,8, § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning 19 süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Vangistuse mõistmine D. Bassovile on vajalik, et välistada edasised õigusrikkumised ning mõjutada teda enda käitumist tõsiselt analüüsima ning seda muutma. Hinnates D. Bassovi süü suurust
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et tegemist oli kolme varguse episoodiga, mis olid omavahel seotud ning mida saab vaadelda õiguslikult ühtse süüteona, karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning varastatu väärtus ei olnud suur. Süü suuruse hindamisel võib nõustuda D. Bassovi kaitsja seisukohaga, et on oluline, kas tungitakse kellegi koju, kus igapäevaselt ka elatakse (nt elavad seal ka alaealised lapsed, mälestusesemed jms) või kohta, mis tundub mahajäetuna. Seega leiab kohus, et D. Bassovi süü ei ole keskmisest suurem, mistõttu võib talle mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Erinevalt N. Tenjuginist aga D. Bassov tehtut ei kahetsenud, mistõttu ei esine ka karistust kergendavat asjaolu ning erinevalt N. Tenjuginist ei pea kohus võimalikuks D. Bassovit karistusest tingimisi vabastada tema allutamisega käitumiskontrollile. Sellise võimaluse välistab ka kohtus tuvastatu, et lisaks vargusele pani D. Bassov toime ka
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel esineb karistust raskendav asjaolu, s.o D. Bassovi ütluste kohaselt pani ta kuriteo toime teise süüteo varjamiseks (
Bassov on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on kergendav asjaolu. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Denis Bassovile 2-aastane vangistus. Nimetatud karistus vastab isiku süü suurusele ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. D. Bassov peab mõistma oma käitumise õigusvastasust ja tagajärgi. Kõik isikud peavad tundma ennast turvaliselt ning seda ka olukorras, kus nad viibivad väljaspool kodu. Riigivõimu sekkumine tagab ühiskonnaliikmete heaolu ning aitab kaasa isiku õiguste igakülgsele kaitsele. Süü suuruse hindamisel
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel võtab kohus arvesse, et süüdistatav oma tegevusega reaalset kahju ei tekitanud. Arvestades veel karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et D. Bassovit võib karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 6 kuud. Kohus leiab, et D. Bassovile lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest on põhjendatud lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista
Bassovile liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest tuleb
lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses 02.-03.11.2020.a viibitud kaks päeva, kandmisele jääb seega vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Lähtudes D. Bassovi poolt toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest, õiguskorra kaitsmise huvidest ning uute kuritegude toimepanemisest ajal, mil kohus oli teda juba varasemalt usaldanud ja jätnud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramata, on kohus veendunud, et mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kuna uued kuriteod pani D. Bassov toime enne Harju Maakohtu 04.01.2019 otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust
lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 04.01.2019 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 5 kuud ja 21 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks D. Bassovile vangistuse 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva. Kuna 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistus (5 kuud ja 21 päeva) pöörati 09.04.2021 kohtumäärusega juba täitmisele ning D. Bassov kannab täitmisele pööratud karistust alates 29.03.2021, on karistuse kandmise alguseks jätkuvalt 29.03.2021.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, ekspertiiside maksumused, joobeseisundi tuvastamise tasu ning määratud kaitsjatele makstud tasud. Esmalt analüüsib kohus, millises ulatuses kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele kaitsjatasud ning seejärel annab hinnangu ekspertiisitasude ja joobeseisundi tuvastamise tasu osas. 20 N. Tenjuginile on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kogusumma 648 eurot ulatuses. Seega kuulub nimetatud summa KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt väljamõistmisele N. Tenjuginilt. D. Bassovile on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kogusumma 1045,20 eurot ulatuses. Seega kuulub nimetatud summa KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt väljamõistmisele D. Bassovilt. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiisid, sõrmejäljeekspertiis ja tulekahju ekspertiis. Seoses DNA ekspertiisidega märgib kohus järgmist. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. DNA-ekspertiisiakti 20E-GE0643 maksumus oli 1539 eurot ja 20E-GE1020 (täiendav DNAekspertiis) maksumus 114 eurot, seega kokku maksumus 1653 eurot. Kuna DNA-ekspertiis toetab nii varguse episoode kui ka eramu süütamist, kuulub DNA-ekspertiisi maksumus väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt, s.o 684 eurot (mõlemalt seega 342 eurot). Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 10 ning 10 x 57 on 570 ning lisaks täiendava ekspertiisi maksumus 114 eurot. Ülejäänud ekspertiisitasu summas 969 eurot jätab kohus riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda ka sõrmejälje ekspertiisiakti 20E-SS0024 alusel esitatud summa 663 eurot, kuna nimetatud ekspertiisiaktis antud arvamust kohus tõendina ei kasutanud ning ekspertiisaktid esitatud süüdistust ei toetanud. Kuna süüdistuses
Bassovi ning põlevvedelikuekspertiis (ekspertiisiakt 20E-AP0020) on seotud süütamisega, tuleb ekspertiisitasu summas 579 eurot välja mõista D. Bassovilt. Lisaks tuleb D. Bassovilt välja mõista joobeseisundi tuvastamise tasu summas 183 eurot. Seega kokkuvõtvalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel N. Tenjuginilt välja mõista DNA-ekspertiisitasu summas 342 eurot ning D. Bassovilt tulekahjuga seotud ekspertiisitasu summas 579 eurot, DNAekspertiisitasu summas 342 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu summas 183 eurot (kokku summas 1104 eurot). Lisaks tuleb süüdistatavatelt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. Kohtule ei ole esitatud selliseid andmeid, mis annaksid aluse järeldada, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Küll aga võimaldab kohus, arvestades D. Bassovi puhul tema viibimist vangistuses ning N. Tenjugini puhul vähest sissetulekut, tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kõik CD ja DVD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendid, mis asuvad Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendite hoidlas - sündmuskohalt XXX, Tallinn kaasa võetud tahked esemed, vasktorud (16 kokkumurtud vasktoru kogumit, 8 vaskdetaili), 21 segistiosa, sünteetilise nööri lõik, kaks kruvi ja kummitihend, veekanister ja plastmassist kork ning kannatanute Q ja Y ja tunnistaja J. V. sõrmejälgede kaardid (aktid nr 20ATH04299, 20ATH04300, 20ATH04301, 20ATH04821) – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Nikolai Tenjugin
lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 03.-04.11.2020.a viibitud kaks päeva, kandmisele jääb vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva.
lg 1 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui 3-aastase katseaja jooksul Nikolai Tenjugin ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
lg 1 lugeda käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks 02.10.2020 otsusega mõistetud kergem karistus (vangistus 8 kuud, mida
alusel ei pöörata täitmisele 2-aastase katseaja jooksul) ning lõplikuks liitkaristuseks Nikolai Tenjuginile on vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva, mida
lg 1 alusel täielikult ei pöörata täitmisele, kui 3-aastase katseaja jooksul Nikolai Tenjugin ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
Süüdi tunnistada Denis Bassov
Süüdi tunnistada Denis Bassov
Süüdi tunnistada Denis Bassov
lg 1 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest Denis Bassovile liitkaristuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 02.-03.11.2020.a viibitud kaks päeva, kandmisele jääb vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja 09.04.2021 kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse 5 kuud 21 päeva võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks Denis Bassovile on vangistus 2 aastat 5 kuud 19 päeva. Karistuse kandmise alguseks on jätkuvalt 29.03.2021.a. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagid ning välja mõista Nikolai Tenjuginilt ja Denis Bassovilt solidaarselt Y (konto XXXXXXXXXXXXX) kasuks varalise kahju katteks 600 eurot; välja mõista Denis Bassovilt Q kasuks varalise kahju katteks 190 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Nikolai Tenjuginilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: dna-ekspertiisitasu summas (570+114):2=) 342 eurot, kaitsjatasu kogusummas (86,40+kohtumenetluses 561,60) 648 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 1866 eurot Nikolai Tenjugin võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 155 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on Nikolai Tenjuginil kohustuslik märkida viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.