1-20-1298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-8818 Kohtukoosseis Ivi Kesk

§ 415

lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. Kohtule esitatud taotlusest nähtub, et O. Valk käis

1. novembril 2020 üldkirurgi konsultatsioonil ning ootab plaanilist ravi, mis on seoses viiruse laialdase levikuga edasi lükatud. Kui süüdimõistetu taotleb karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist seoses raskelt haigestumisega peab ta kohtule esitama ka sellekohased tõendid. Enam kui aastatagune tõend kirurgi konsultatsioonil käimise kohta ei kinnita, et O. Valk on raskelt haigestunud ning vajab ravi, mida vanglas ei ole võimalik tagada. Taotluse kohaselt on O. Valk oodanud kirurgilist ravi enam kui aasta.
2. aasta kevad – suvel taastus haiglates plaaniline ravi, kuid O. Valk ravil ei käinud. Eelnev viitab pigem sellele, et tegemist ei ole sellise haigestumisega, mis vajaks vältimatut ravi väljaspool vanglat.

§ 415

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Selliste asjaoludena on O. Valk toonud taotluses välja peresisese kohtuprotsessi ja selle, et elamu kütmata jätmisel võivad lõhkeda küttesüsteemi torud. Karistuse kandmine ei takista O. Valgul kohtumenetluses osalemist, kuna Tallinna vanglal on võimekus tagada süüdimõistetute osalemine kohtuistungitel läbi tehniliste lahenduste. Pärnu Maakohus tunnistas O. Valgu KarS § 169 järgi süüdi

1. märtsil 2021 ning mõistis talle liitkaristuseks ühe aasta viis kuud vangistust. Seega teadis O. Valk juba
2. märtsil 2021, et suure tõenäosusega tuleb tal minna kinnipidamisasutusse karistust kandma ja tal on olnud piisavalt aega, et lahendada oma elamu kütmisega tekkida võivad probleemid. Määruskaebus
3. O. Valk esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. O. Valk peab kohtu argumente ebamõistlikeks ja kummastavateks. Kohtule ei piisanud põhjendusest, et O. Valgu pere, kes hetkel temaga koos ei ela, jääb kahjukannataja rolli, kui talvel maja ei köeta. Ilmselt kohus ei mõista, et loodusjõud ühelegi määrusele ega selgitusele ei allu. Kummaliseks peab O. Valk ka kohtu argumenti, justkui peaks tal olema selgeltnägemise võime, et ta juba suvel endale talveks kütjat ei otsinud. On selgemast selgem, et küttesüsteem puruneb takistamatult, kuna tehniline lahendus ei võimalda sellest vett täielikult eemaldada. Kütjale tuleks ka töö eest maksta, aga see on võimatu. O. Valk leiab, et tema tervisliku seisundi arutamine ei kuulu kohtu pädevusse. Pealegi on tegemist andmetega, milliseid kohtul üldse pole. Sellegipoolest tegi kohus järelduse, et tal pole häda midagi, vanglas ravitakse. Vangla peaks esmalt ütlema, kas neil on kirurgiaosakond või mitte. 2

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11.

ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu lahend on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
2. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikaga ning määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
3. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et praegusel hetkel puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et O. Valk oleks raskelt haigestunud ja teda ei ole võimalik vanglas ravida.

§ 415

lg 1 p 1 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks peab olema tõendatud esiteks see, et isik on raskelt haigestunud. Raske haiguse all tuleb ringkonnakohtu hinnangul mõista seda, et haigus põhjustab isikule tõsiseid vaevusi või võib tuua kaasa rasked tagajärjed. Teiseks peab olema ära näidatud, et haigust ei ole võimalik vanglas ravida. O. Valk on esitanud maakohtule tõendi, millest nähtub, et ta on käinud enam kui aasta tagasi,

1. novembril 2020 üldkirurgi konsultatsioonil, kus tal diagnoositi XXX. Taotluses on O. Valk väitnud, et haigus vajab plaanilist kirurgilist ravi, kuid ühtegi muud tõendit, sealhulgas vajaliku ravi kohta, ta kohtule esitanud ei ole. Määruskaebuses leiab O. Valk, et tema tervisliku seisundi arutamine ei kuulu kohtu pädevusse. Seega ei ole tõendatud, et O. Valk oleks haigestunud selliselt, et teda ei ole võimalik kinnipidamisasutuses ravida. Seetõttu asub ka ringkonnakohus seisukohale, et süüdimõistetu tervislik seisund võimaldab tal vanglakaristust kanda. Ringkonnakohus osutab, et ainuüksi terviseprobleemide esinemine ei anna alust vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. VangS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav vanglas tervishoiuteenusega ning arst on kohustatud pidevalt jälgima tema tervise seisundit, ravides teda vangla võimaluste piirides ja suunates kinnipeetava vajaduse korra ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei saa igasugune haigestumine kaasa tuua vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, kuna haigestunud süüdlast ravitakse ka vanglas. Olukorraks, kus kinnipeetav vajab ravi, mille osutamise võimalus vanglas puudub, näeb VangS § 53 lg 2 ette tema suunamise eriarstiabi osutaja juurde väljaspool kinnipidamiskohta.
2. O. Valk taotleb karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist ka põhjustel, et ta osaleb omandivaidlust puudutavas kohtuprotsessis ning et tema vastutusel on elamu, mille kütmata jätmisel külmuksid lõhki küttesüsteemi põrandas asuvad torud. O. Valgu väitel ükski teine 3

§ 415

lg-s 1 sätestatud tähtajad sisutühjaks, kuivõrd kaebemenetluste kulgemisega on võimalik neid tähtaegu ületada. Eelnev tähendab, et vanglal on kohustus

§ 414lg 3 kohaselt teatada O.

Valgu ilmumata jäämisest politseid. Politseil on

§-st 139 tulenevalt kohustus viia O. Valk sundkorras vanglasse. Arvestades eeltoodut, tuleb Tallinna Vanglal teha politseile O. Valgu sundtoomise taotlus, mille alusel viib politsei O. Valgu vanglasse. Seetõttu edastab ringkonnakohus määruse ka Tallinna Vanglale. 12. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4