KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2021, Tallinn Haldusasja n

) v.r § 8 lg 61 p 2).

1. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
2. Kantauro OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohtu 21.12.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 8176,14 eurot ja muus osas jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja ei saa kohtusse pöörduda mittetulundusühingu liikmete õiguste kaitseks. Suures osas tuleb aga kaebuse esitamisel kaebaja kaebeõigust jaatada, sest detailplaneeringut saab vaidlustada populaarkaebusega ja keskkonnaorganisatsioon keskkonnakaitse huvides. Linnavalitsuse pädevuse puudumine detailplaneeringu kehtestamisel ei ole ilmselge. Küsimus sellest, kas tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, nõuab pikemat analüüsi. Seetõttu ei ole haldusakt tühine.

§ 6

p-st 9, § 75 lg-st 4 ja

seletuskirjast tulenevalt ei ole nõutav, et üldplaneeringuga määratava kindla juhtotstarbega maa-alast kõik kinnistud oleksid sama kasutusotstarbega. Oluline on üksnes see, et valdav osa maa-alast täidaks sama põhisuunda. Üldplaneeringu muutmiseks loetakse üksnes üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist (

§ 142lg 1 p 1).

Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaan näeb ühiskondlike ja puhkeehitiste alana ette ala Lauluväljakust kuni peaaegu Kose teeni. Detailplaneeringu ala moodustab sellest väikese osa. Planeeritav ehitis ei ole vastuolus ka ala juhtotstarbega. Leppemärgist tuleneb, et ala on mõeldud ka ettevõtetele teenuse osutamiseks. Puhke- ja tervisekeskus koos hotelliga on laiemalt kooskõlas maa-ala juhtotstarbega, s.o puhkamise, 3

§ 130

lg 2 p 2) ega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kaalumise kohustust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 33 lg 2 p 3). Toodud järeldust ei muuda ka see, et samas piirkonnas on Pirita tee 26E osas detailplaneeringuga üldplaneeringut muudetud. Kaebaja viidatud planeeringus kavandatakse äriruumidega korterelamut kuni 10 korteriga, mille tõttu muudetakse maa sihtotstarve ka osaliselt elamumaaks. Elamumaa ei täida ühiskondlike ja puhkeehitiste funktsiooni, erinevalt hotellist ja veekeskusest.

§ 139

lg 2 kohaselt tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Vaidlusalune planeerimismenetlus on algatatud enne

jõustumist. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 4 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt

1. aasta
2. juuliks. Seadus jõustus 01.07.
3. Planeerimisseaduse seletuskirjas (lk 179) on selgitatud, et tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et tähtaeg on vajalik, et isikutele oleks selge, kuidas ja millistel tingimustel nad võivad oma omandit kasutada (lk 3). Sätte eesmärk on järelikult, et planeeringut taotleval isikul või isikul, kelle õigusi võidakse planeeringuga riivata, oleks võimalik esitada kohustamisnõue viivituse korral (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 ja HKMS § 46 lg 2). Seadusest ega seletuskirjast ei tulene, et kehtestatud detailplaneering oleks õigusvastane üksnes tähtaja ületamise tõttu. Kaebaja ei ole välja toonud, miks ei ole
4. a geoloogiline uuring ja
5. a radooniuuring jätkuvalt asjakohased, arvestades, et maapinnas ei toimu muutused kuigi kiirelt. Liikluse ja õhusaaste osas on lähtutud uuematest uuringutest. Lähipiirkonna elanike väidetav õigustatud ootus varasema detailplaneeringu elluviimiseks ja miljöö säilitamiseks väljub kaebaja kaebeõigusega lubatud piiridest, sest tegemist ei ole enam planeeringu seaduslikkuse kontrolli ega keskkonnakaitseliste küsimustega. Kaebajad leiavad, et planeeritav hoone ei sobi miljöösse ega piirkonda ning hakkaks varjutama nii Maarjamäe lossi kui ka paekalda vaadeldavust. Tallinna linna üldplaneeringu skeemide „Miljööväärtuslikud puitasumid“ ja „Miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad“ kohaselt ei kuulu vaidlusalune kinnistu ega selle lähipiirkond miljööväärtuslikesse piirkondadesse. Planeeritud hoone on ette nähtud kõrguslikult liigendada ning erineva kõrgusega hooneosade kõrgus ja asukoht on määratud, arvestades naaberkinnistul asuvat mälestiseks tunnistatud Maarjamäe suvemõisa kompleksi kuuluvat lossi. Lossile lähim hooneosa on kavandatuist madalaim ja selle kõrgus merepinnast ei tohi ületada lossi räästa kõrgust. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 15) on selgitatud, et planeeritud hoonekompleks on 2 kuni 6 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega, 6-korruselise hooneosa maksimaalne kõrgus maapinnast on 24,0 m, kõrgus merepinnast on 36,0 m, kusjuures hoone kõrgus suureneb Maarjamäe nõlva suunas. Ei saa järeldada, et kavandatav hoone varjutaks paekallast või lossi. Planeeritav hoone on pigem madal ja jääb puude lehesoleku ajal sisuliselt märkamatuks. Kesklinna tihendamise vajadust on korralduses põhjendatud. Arvestades üldplaneeringu kehtestamise aega (
6. a), ei nähtu maakasutusplaanilt, et tegemist oleks ajaloolise elamupiirkonnaga, mille monofunktsionaalsust tuleks säilitada. 4

v.r. § 9 lg 1 järgi on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Vastustaja oleks pidanud lähtudes sellest, millised on 10 aasta jooksul muutnud asjaolud, viima läbi uue planeerimismenetluse. Detailplaneering, mida ei kehtestatud EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul, on õigusvastane ja selle menetluse oleks pidanud seetõttu lõpetama. Osa uuringuid tehti alles pärast planeeringu kehtestamist. Vastustaja pidi

v.r. § 18 lg 1 järgi hindama planeeringu vastavust seadusele enne selle kehtestamist. Detailplaneeringu ala suhtes ei ole läbi viidud uuendatud müraprognoosi ega õhusaaste modelleerimist. Puudusi ei kompenseeri viitamine

1. a liiklusprognoosile,
2. a strateegilisele mürakaardile või Tallinna linna koostatud „Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavale aastateks 2019–2023“. Planeerimismenetluses tuli läbi viia KSH. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p-le 22 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas lõikes nimetamata tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Selliseks keskkonnamõjuks on ka liiklusolukord koos sellega kaasneva liikluse läbilaskvuse, müra ja õhusaastega. KeÜS § 8 kohaselt tuleb tagada keskkonna kõrgetasemeline ja terviklik kaitse ning arvestada keskkonnamõju ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Keskkonnamõjusid saab hinnata seega vaid kumulatiivselt, mitte iga planeeringu puhul eraldi. KSH järel saab kaaluda piirkonna arendamisel erinevaid alternatiivseid arengustsenaariume ning leida jätkusuutlik lahendus. Halduskohus leidis ekslikult, et vaidlustatud planeeringu realiseerumisel ei ole tõenäoline piirkonna elanike kasv ning planeeringuga ei lisanduks täiendav koormus tippaegadel juba koormatud sõidusuundadele. Hotelli juurde ei liikle ainult turistid, vaid ka töötajad. Erinevad planeerimismenetlused oleks tulnud liita, sest nendega kaasneb kumulatiivne mõju. Tegemist ei ole otstarbekusotsusega, sest vaid nii on võimalik täita KeÜS §-st 8 tulenev kohustus.
3. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 6

eelnõu seletuskiri (lk 179). Keskkonnamõjude hindamiseks ei ole KSH vältimatult vajalik. KSH koostamise kohustust praegusel juhul ei olnud. Detailplaneeringu menetluses koostatud uuringud (dendroloogilised hinnangud, radooniriski uuring, ehitusgeoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimuste hinnang, õhusaaste modelleering, müraprognoos, arvamused lähiala liikluslahenduse kohta ja Pirita tee liiklusuuring) ei ole vananenud. Planeeringute liitmine on vastustaja kaalutlusotsus, kuhu kohus sekkuda ei saa. Kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata jätmist on vaidlustatud korralduses põhjendatud. Planeeringud on erinevas menetlusetapis, nende koostamisest on huvitatud erinevad isikud ja osa planeeringutest näeb ette üldplaneeringu muutmise. Seetõttu oleks menetluste liitmine toonud kaasa täiendava aja- ja ressursikulu. 8. Kantauro OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei saa kohtus kaitsta oma liikmete subjektiivseid õigusi. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringu maakasutusplaani legendi kohaselt on tegemist alaga, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuurivõi spordi- jm asutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Ekslik on kaebaja väide, et spaa moodustab kavandatud ehitisest vaid väikese osa või oleks mõeldud vaid hotelli külastajatele. Hotelli, eriti kui selle osaks on tervisekeskus ja spaa, kasutatakse vaba aja veetmiseks ning terviseprotseduurideks ehk otstarvetel, mis on otsesõnu välja toodud kehtiva üldplaneeringu vastava juhtotstarbe kirjelduses. Hotelli pind moodustab vähem kui poole kogu hoone pindalast. Üldplaneeringus näidatud ala juhtotstarve ei välista teiste kasutusotstarvetega ehitiste püstitamist. Pirita tee 26E detailplaneering ei ole võrreldav, sest sellega kavandatakse äriruumidega korterelamut. Detailplaneeringu kehtestamist ei takistanud selle pikaajaline menetlemine. Seda kinnitab menetlustähtaja eesmärk ja

seletuskiri („Samas ei ole ka seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamine õigusvastane, kui viivitus on tingitud asutusest sõltumatutest asjaoludest, sh asja keerukusest“). Praktikas ei ole pikaajaline detailplaneeringu menetlus tavapäratu (vrd kohtuotsus asjas nr 3-3-1-71-14; vt ka 3-3-1-47-12, p 26). Täiendavate uuringute koostamine pärast planeerimismenetlust on vajalik ja tavapärane ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa menetluses. KSH eelhinnangust nähtus, et KSH läbiviimine ei olnud kohustuslik. Detailplaneeringu menetluses selgitati välja keskkonnariskid ja nendega arvestati planeeringu kehtestamisel. Olulise keskkonnamõju puudumist ja KSH mittevajalikkust kinnitas Keskkonnaamet 14.04.2011 kirjas. Detailplaneeringuga kavandatud kompleksi mõju liiklusolukorrale Pirita teel on äärmiselt tagasihoidlik. Detailplaneeringuga on kavandatud 132 parkimiskohta ning kompleksiga seotud liiklusvood ei ole 2020. a liiklusuuringu kohaselt tipptunnipõhised. KSH ei oleks kaebaja muresid lahendanud, kuid oleks toonud kaasa täiendavad kulud 7

§ 75lg-le 1 hoopis üldplaneeringu ülesanne.

Planeeringumenetluste liitmise taotlus jäeti õigesti rahuldamata. Lähestikku paiknevate alade planeeringute omavahelist koosmõju on võimalik arvestada ka juhul, kui neid koostada eraldi menetlustes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu ala juhtfunktsioon ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, s.o. põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutuste, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvate ettevõtete hoonete ehitamiseks. Vaidlusalune hoone on ühtaegu majutusasutus (hotell) ja spordi- ning vaba aja veetmiseks mõeldud hoone. Tegemist on kolmanda isiku ettevõtluses kasutatava hoonega. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 2 p-de 5 ja 10 järgi tuleb katastriüksuse sihtotstarbeks arvata sellisel puhul ärimaa. Katastriüksuse sihtotstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtfunktsiooni ei saa siiski samastada. Üldplaneeringu maakasutusplaanil näidatud juhtfunktsioon näeb ette loetletud ehitiste ehitamise sellise juhtfunktsiooniga alale mitte eranditeta, vaid põhiliselt. Üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.1 on selgitatud, et hoonestusalade maakasutuse määramisel on eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatav põhifunktsioonile lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone. Ühiskondlikuks ehitiseks hoonet pidada ei saa (vrd MaaKatS § 181 lg 12 p 1), kuid hotell ja spaa on kombineerituna määratletav puhkeehitisena. Üldplaneeringu maakasutusplaanil toodud kirjelduse järgi võib selline ehitis olla ka ettevõtte oma, seega kasumit teeniva isiku omandis. Isegi kui hotelli kasutamine võib jääda äriotstarbeliseks, oleks sellisel juhul tegemist segafunktsiooni omava hoonega, mis oleks ikkagi üldplaneeringu tingimustega kooskõlas, sest ala juhtfunktsioon võimaldab põhifunktsioonile lisada konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone. Üldplaneeringu maakasutusplaani eesmärk ei ole kinnistu täpsusega määratleda ala kasutusotstarvet, vaid tsoneerida piirkondi (erinevad elamualad, tootmismaa, ärimaa, metsad, pargid jne), mille piires võib olla üksikuid sellise juhtfunktsiooniga alale sobivaid teisi ehitisi. Üldplaneeringus ei tuleks ala seetõttu näidata segahoonestusalana, sest segahoonestusalal ei ole üldist ühiskondlike ja puhkeehitiste eelistust.
2. Hotell ja spaa erinevad märgatavalt alal seni olemas olevast haljasalast ja pargist, kuid üldplaneering sellist otstarvet alale ette ei näe. Üldplaneeringuga ei ole ette nähtud ka seda, et vaidlusalusel alal edasist hoonestamist ei toimu. Kaebuses välja toodud õiguspärane ootus senise detailplaneeringu, mis lubas alale ehitada elamuid, kehtima jäämiseks saab olla aluseks küll subjektiivsete õiguste kaitseks kaebuse esitamisel, kuid planeeringu vaidlustamisel avalikes huvides ei saa see asjaolu olla kaebeõiguse aluseks.
3. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustajaga, et detailplaneering ei olnud üldplaneeringut muutev. KSH korraldamist ei tulnud seetõttu kaaluda, planeeringu koostamist üle anda ja detailplaneeringu on kehtestanud pädev haldusorgan.
4. Halduskohus selgitas õigesti, et EhSRS § 1 lg 4 ei keela detailplaneeringut kehtestada ka pärast selles sättes nimetatud tähtaja möödumist. Tegemist on menetlustähtajaga, mille ületamine ei ole HMS §-st 41 tulenevalt tingimata õigusvastane (Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus asjas nr 3-19-573, p 11). Detailplaneeringu õiguspärasus sõltub sellises olukorras sellest, kas avalikkuse kaasamise eesmärk on pikalt kestva menetlusega kaasneda võivate muudatuste tõttu faktilises olukorras jäänud täitmata, nt on muutunud piirkonna 8

S § 9) ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega (

§ 10

), sest menetluste eraldi läbiviimisel ei pruugi kogukonnal olla võimalik piisavalt üksikasjalikult aru saada erinevatest planeerimismenetlustest ja nende tervikmõjust elukeskkonnale.

§-s 1 seatud eesmärk ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava tasakaalustatud ruumise arengu eelduste loomine eeldab, et planeeringualad on üksteisest selgelt piiritletud ja erinevatele aladele kavandatu ei ole omavahel kuigi tihedalt seotud.

1. Praegusel juhul ei ole vastustaja planeeringumenetlusi liitmata jättes tegutsenud õigusvastaselt. Arendatavatele aladele on kavandatud ehitised, mis ei ole olemuslikult seotud; ühegi planeeringuga ei ole soovitud luua ka rohe- või puhkeala, mis ulatuks planeeringualast väljapoole. Kuigi nende planeeringute mõju liiklustihedusele, müratasemele ja asustustihedusele on kumulatiivne, õigustab menetluste eraldi läbiviimist asjaolu, et planeeringud on algatatud erineval ajal, menetlusstaadium on erinev (nt ei toimu planeeringute avalikustamine samal ajal), planeeringuid koostavad erinevad isikud ja ehitised ei ole funktsionaalselt seotud. Planeerimismenetluste liitmine tooks kaasa planeeringust huvitatud isikutele täiendavaid kulutusi ega võimaldaks planeeringut kehtestada võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Seadustega nõutavat tasakaalu nende põhimõtete vahel ei ole rikutud.
2. Pärast detailplaneeringu kehtestamist tehtud uuringuid on võimalik kohtumenetluses kasutada tõenditena planeeringu mõjude hindamiseks. Nende tõendite abil on võimalik hinnata, kas vastustaja on detailplaneeringut kehtestades õigesti hinnanud detailplaneeringu mõjusid. Kui vastustaja on jätnud detailplaneeringu olulised mõjud planeeringut kehtestades hindamata, on planeeringut kehtestades tehtud kaalutlusviga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Geoloogilist uuringut ega radooniriski uuringut ei tulnud korrata. Halduskohus märkis õigesti, et tegemist on andmetega, mille lähteandmed on püsivad. Kui uuringute tegemise ajaga võrreldes on parimat võimalikku tehnikat kasutades võimalik jõuda uuringuga täpsema tulemuseni, võib see õigustada ehitusloa menetluses uue uuringu koostamist, kuid planeeringu kehtestamise eesmärke arvestades ei saa kummagi uuringu puhul nõuda ülimat täpsust.
3. Uuemat müraprognoosi planeerimismenetluses ei koostatud. Ka õhusaaste leviku kohta ei ole planeerimismenetluses koostatud uuringuid, mis võimaldaks müra levikut planeeringu realiseerimise korral täpsemalt prognoosida. Spaa ja hotell ei ole ehitised, mille kasutamisega kaasneks eelduslikult kõrge müratase. Samuti ei lähtu kavandatud hoonestusest sellist õhusaastet, mis erineks tavapärasest hoonestusest. Seadused ei nõua planeerimismenetluses selliste uuringute koostamist. Müra ja õhusaaste kaasnevad planeeringu realiseerimisel lisanduva liiklusega. Planeeringu seletuskirjas ja korralduse nr 813-k seletuskirjas on 9