S § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 28 8. N. Kanõševi tegu, mis leidis aset kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 01.09.2018-30.11.2018 (kannatanu V. M). N. Kanõševile on süüdistus esitatud selles, et ta tõukas V. Mt nii, et viimane kukkus ja lõi pea vastu köögis asuvat koerapuuri. Kannatanu V. M ütlustega on tõendatus, et sündmus toimus päeval, peale tema olid kodus ema ja kasuisa. Tal tekkis N. Kanõševiga konflikt: tal oli iseseisev teenistus koerte hoidmise eest ja ta hoidis koera. N. Kanõšev hakkas temalt nõudma, et ta osa teenistusest ära annaks. Intsident toimus I korruse köögis kus on ka suur koerapuur. Ta oli üksi, kasuisa seisis laua kõrval, mille taga istus ema. Ta ei olnud nõus rahast osa ära andma, ema toetas teda. Mingil hetkel hakkas ta N. Kanõševi peale karjuma. Siis kui ta häält tõstis, tuli N. Kanõšev ja lõi teda vasakult poolt nii, et ta lendas vastu puuri. Ta lõi oimukoha vastu tooli ja kukkus. N. Kanõšev rohkem midagi ei teinud, sest ta ei karjunud enam. Ema hakkas N. Kanõševi peale karjuma. Pärast valutas tal pea ja ta oksendas mitu päeva, paremal oimukohal oli väike haav. Ta ei fikseerinud seda vigastust ja võttis valuvaigisteid. Kooli ta ei läinud. V. M ei suutnud täpsustada, millal sündmus toimus. Kannatanu e-kooli väljavõtte järgi (kd II tlk 2-12) on V. M sügisel 2018 koolist puudunud, sh haiguse tõttu. Kohus nendib, et antud episoodis rohkem tõendeid peale V. M ütluste ei ole, kuid kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed. Lisaks tuleb tõdeda, et kannatanu ütlused viitavad N. Kanõševile omasele käitumismallile: süüdistatav tarvitas oma lähedaste vastu füüsilist vägivalda juhul, kui viimased talle vastu hakkasid (nt sai M. N peksa, kui keeldus oma arveldusarvet näitamast) või käitusid muul moel süüdistatava arvates valesti (nt sai V. M peksa, kui ei jõudnud treppi lumest koristada). N. Kanõšev oma süüd ei tunnistanud, kuid kohus süüdistatava ütlusi, milles viimane kategooriliselt eitab igasuguse vägivalla kasutamist, usaldusväärseks ei pea. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V. M ütlustega on N. Kanõševi tegu tõendatud, kannatanu selgitas, et tal oli valus ning ta oli sunnitud valu maandamiseks tarvitama valuvaigisteid. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et N. Kanõšev lõi teda, sest ta hakkas kasuisale vastu. Järelikult pani N. Kanõšev
S § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 9. N. Kanõševi tegu, mis leidis aset 29.08.2018 (kannatanu V. M). Kannatanu V. M ütlustega on tõendatud, et ta võttis endale aeg-ajalt tööotsana koeri, talle maksti nende hoidmise eest. Juhtus nii, et ta unustas ööseks kustutada tule toas, kus koerad olid. N. Kanõšev ütles selle peale, et sellest rahast, mis ta teenib, peab ta 50% ära andma. Vestlus N. Kanõševiga oli 29.08.2018 köögis, elutoa kõrval. Ta ei mäleta, kas oli hommikune või õhtune aeg. Sellel ajal oli peale tema ja N. Kanõševi kodus ka ema. Ta ei olnud nõus osa taskurahast loovutama, ütles seda N. Kanõševile ning viimane hakkas temaga riidlema. Kisa peale tuli ema ja hakkas N. Kanõševiga riidlema. N. Kanõšev lõi ema, et viimane häält hakkas tõstma. Ta ei mäleta, kuhu kasuisa ema täpselt lõi, aga ülaossa kas käe või rusikaga. Ta sekkus ning siis lõi N. Kanõšev teda juba ühe korra peopesaga näkku ja silma piirkonda. Silma all oli mitu päeva sinine. Ta ei fikseerinud seda, kuid kirjutas sellest internetis sõbrannale, V. Kooli ta läks 01.09.2018, kuid pidi enne nägu meikima. M. Ni ütlustega on tõendatud, et vanem tütar teenis koerte hoidmisega raha. N. Kanõšev võttis tütrelt selle eest protsenti, et tütar maja kasutas ning sel korral tahtis mees Vlt kõik ära võtta, sest tütar unustas ööseks ühes toas tule põlema. 29 Sündmus toimus köögi ja toa vahel, tema oli toas ning ta hakkas mehelt pärima, mis põhjusel raha ära võetakse. V oli köögi kõrval, natuke eemal. N. Kanõšev lõi V. Mt rusikaga, kuid mitu korda, seda ta ei mäleta. Löök oli tugev, vastu nägu ja tütrel oli punetus. Tütar ütles, et kui järgmisel päeval tuleb sinikas, siis ta läheb politseisse, kuid ta veenis V ringi. Kohus nendib, et vastuolud ema ja tütre ütlustes - kas V. M pidi N. Kanõševile teenistusest loovutama 50% või 100% ning kas N. Kanõšev enne V. M löömist M. Ni lõi või mitte – ei ole nii olulise kaaluga jagamaks N. Kanõševi seisukohta selles, et midagi ei toimunud. Esiteks ei tarvitsenud M. N täpselt teada ja mäletada, kui suurt osa N. Kanõšev V. M teenistusest endale nõuab. Teiseks – N. Kanõšev võis M. Ni lüüa, kuid V. M ei ole rääkinud tugevast löögist ning on võimalik, et M. Nile see löök ei meenunud põhjusel, et ta valu tol korral ei tundnud. Kolmandaks kinnitab sündmuse toimumist ja võimalikku N. Kanõševi eelnevat lööki M. Ni suunas V. M poolt V. Rle saadetud sõnum (vt asitõendi vaatlusprotokoll kd I tlk 116-141): kannatanu on 29.08.2018 V. Rle kirjutanud, et ta läheb kooli sinikad näol, ta astus ema eest välja. Kohtu hinnangul on N. Kanõševi tegu tõendatud. Kannatanu V. M ütlustega on tõendatud, et tal oli silm mitu päeva pärast sinine, kannatanu ema hindas kõrvalseisjana lööki tugevaks. Kohus nendib, et olukorras kus inimesel tekib pärast lööki sinikas, oli väline sekkumine inimese kehalisse terviklikusse järelikult piisavalt intensiivne, jaatamaks valu tekkimist. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et N. Kanõšev lõi teda siis, kui ta üritas oma ema kaitsta. Järelikult pani N. Kanõšev
S § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 10. N. Kanõševi tegu, mis leidis aset oktoobri lõpus-novembri alguses 2018 (kannatanu M. N). Kohtule esitati XXX Eesti OÜ poolt edastatud M. Ni haigusloo väljavõte (kd I tlk 111-113). Selle järgi pöördus M. N 29.10.2018 dr P vastuvõtule. Vastuvõtul kurtis kannatanu mh selle üle, et tal on peavalu vasakul oimu piirkonnas ja valu vasakus kõrvas. M. Nil diagnoositi mh peavalu. Kannatanu M. Ni ütlustega on tõendatud, et arsti poole pöördus ta sel põhjusel, et N. Kanõšev lõi teda ning löökide tagajärjel tekkis tal peavalu. Sündmus toimus oktoobri lõpus või novembri alguses 2018, päeval, elutoas. Ta palus N. Kanõševil teha kutsikatest pilte, fotod olid reklaami jaoks. N. Kanõšev pildistas ja ta ütles mehele, et võttenurk on veidi vale. N. Kanõšev sai kurjaks, ütles, et teab paremini ning hakkas teda vastu pead lööma. Ta istus samal ajal arvuti taga ja vaatas faile. N. Kanõšev seisis temast paremal ja lõi rusikaga mitu korda vastu pead. Ta ei tea, kas keegi seda pealt nägi või mitte. Tal olid pärast tugevad peavalud ja ta pöördus arsti vastuvõtule. Arstile ta ei rääkinud, millest peavalud on tingitud, tal oli häbi. Kohtu hinnangul on N. Kanõševi tegu tõendatud. Kannatanu ütlusi selle kohta, et tal valutas pärast pea ning ta pöördus arsti poole, kinnitab XXX OÜ väljastatud haiguslugu. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et N. Kanõšev lõi teda sest ta kritiseeris mehe pildistamisoskust. Kohus leiab, et N. Kanõšev pani
S § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 30 11. N. Kanõševi tegu, mis leidis aset 19.01.2019 (kannatanu M. N). Kannatanu M. Ni ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019 toimus koerte tšempionite lõpugala hotellis XX. Ta tantsis seal oma vana tuttavaga, kes on 72-aastane. Nad olid seal autoga, mis on pereauto – ees 2 ja taga 3 istet. Alguses N. Kanõšev ütles talle, et ta ei sõida autos, kuid ta istus autosse ning N. Kanõšev hakkas teda peksma rinnapiirkonda ja käe piirkonda. Esimesed löögid olid hotelli juures seisvas autos, pärast juba sõitvas autos. Ta istus autosse, sest N. Kanõšev oli vihane ning ta teadis, et sellises seisus on mehel vaja ennast kusagil välja elada, ta kartis laste pärast. N. Kanõšev oli roolis, juhtis ja lõi teda väga tugevalt. Kõrval- ja juhiistme vahe on nii 20-30cm. Tee peal lõi N. Kanõšev teda ca 7 korda: vasakult poolt külge, vastu pead, ta kaitses ennast. Siis lõi N. Kanõšev teda vastu pead. Auto on S, manuaalkäigukastiga, kuid tee on sirge, N. Kanõšev hea juht. See ei ole ainuke kord, kui N. Kanõšev on teda roolis peksnud. Tal oli pärast õla peal sinikas. Ta rääkis juhtunust Vle, sest ta läks koju nutetud näoga. Kannatanu V. M ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019 läksid ema ja kasuisa koerte näituse lõpuüritusele. Ema helistas talle ning ütles, et N. Kanõšev peksis. Ta oli kodus, kui ema ja kasuisa koju jõudsid, emal olid näo peal sinikad, aga ta täpselt ei mäleta. Ema selgitas talle, et N. Kanõšev tarvitas peol alkoholi ja istus purjuspäi rooli, esitades emale pretensioone, et viimane üritusel kellegagi suhtles. N. Kanõšev oli ema juba sõidu pealt löönud. Kodus konflikt jätkus, kuid ta ei mäleta, kas see oli sõnaline või füüsiline, sõnaline oli see kindlasti. Pärast seda, kui ema talle juhtunust rääkis, kirjutas ta sellest sõbrannadele suhtlusportaali. Kaitsja esitas kohtule M. Ni mobiiltelefoni nr XXX kõneeristuse (kd II tlk ) ja selgitas, et 19.01.2019 õhtul ei ole ema ja tütre vahel mittemingisugust telefonikõnet toimunud. Kohtu hinnangul viitas kannatanu esindaja kohaselt, et kõne küll ei ole toimunud, kuid M. Ni kõneeristusest nähtub andmemahu kasutamine. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et kõne võis toimuda ka suhtlusprogrammi (nt Viber, Whats App, Messenger) kaudu, viimaste kaudu helistamine on juba aastaid võrdlemisi levinud. Kannatanu V. M ütluste usaldusväärsust kõneeristusel mobiilsideoperaatori kaudu peetud kõne puudumine seega ei kahjusta. Kaitsja hinnangul olid ema ja tütre ütlused vastuolus: tütar rääkis sinikatest ema näol, M. N aga üksnes sellest, et sinikas oli õlal (käel). Kohus märgib siinkohal, et V. M täpsustas kohe, et ta tegelikult ei mäleta väga hästi mis emal oli ja mis ei olnud, M. N selgitas, et ta nägu oli nutmisest punane. Selge on see, et tütar ema näos midagi ebaharilikku märkas ning see võis olla ka nutmisest tingitud punetus, mida tütar ekslikult enda jaoks sinikateks markeeris. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et manuaalkäigukast nõuab sirgel teel (vt M. Ni ütlused) sedavõrd palju tähelepanu, et paralleelselt poleks võimalik kõrvalistujat füüsiliselt nuhelda. Manuaalkäigukastiga autos on samamoodi võimalik kasutada näiteks püsikiiruse hoidjat, sirgel teel kus on ühtlane lubatud sõidukiirus ei vaja manuaalkäigukastiga sõiduk oluliselt rohkem keskendumist kui automaatkäigukastiga sõiduk. Kannatanu selgitas, et N. Kanõšev oli hea autojuht, kriminaalasjas on tõendatud, et nt välisreisidel oli roolis reeglina N. Kanõšev. Seega ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava oskuses autot käsitleda. Kohtu hinnangul on kannatanu M. Ni ja V. M ütlustega tõendatud, et N. Kanõšev peksis 19.01.2019 M. Ni ning põhjustas talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi – sinika käel (s.o õla piirkonnas). Kohus leiab, et N. Kanõšev pani
lg 3 mõttes: 31 süüdistatav oli kannatanu peale vihane ning elas oma negatiivseid emotsioone välja kannatanut lüües. N. Kanõševi tegu on seega õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 12. N. Kanõševi tegu, mis leidis aset 14.02.2019 (kannatanu M. N). V. M telefoni vaatlusprotokolliga (kd I tlk 116-142) on tõendatud, et 14.02.2019 on kannatanu suhtlusportaalis kirjutanud, et N. Kanõšev on purjus ja peksis ema, sest viimane lubas politseisse pöörduda. N. Kanõšev lõi ema ja ähvardas. Vend helistas esimeselt korruselt, sest oli hirmus. Ema helistas samuti ja ütles, et N. Kanõšev lõi maksa, makku, et jälgi ei jääks, justkui murdis nina. Peksis käte ja jalgadega ning lubas endale võtta hunniku armukesi. Alaealise A. K videoülekuulamisel antud ütlustega on tõendatud, et ta nägi sõprade päeval, kuidas isa lõi ema väga kõvasti, ta käis siis esimeses klassis. Isa lõi kõvasti, ka rusikaga. Kannatanu V. M ütlustega on tõendatud, et 14.02.2019 sõbrapäeval olid kõik kodus peale väikese õe – M oli vanaema juures. Konflikt algas peale kella 20.00, tema oli sel ajal oma toas. Ta kuulis, et hakkas konflikt ja siis pärast kuulis, kuidas N. Kanõšev hakkas ema peksma. Ta ei näinud peksmist pealt, kuid kuulis löömise häält ja seda, kuidas ema karjus ning palus lõpetada. Tal oli hirm minna alla vaatama, mingil hetkel helistas vend ja palus oma juurde tulla. Saša tuba on all, I korrusel. Ta läks alla ja nägi, kuidas kasuisa jätkas joomist, ema istus diivani nurga peal ja hoidis ninast kinni. Ta läks venna tuppa, ta oli seal mitte vähem kui tund. Konflikt ema ja kasuisa vahel jätkus, ta vahepeal piilus ja nägi, kuidas ema oli poolistes diivani peal ja kasuisa jätkas ema löömist. Emal oli pärast palju sinikaid ja nina oli paistes ning sealt tuli verd. Kaitsja esitas kohtule A. Kanõševi mobiiltelefoni nr xxx kõneeristuse väites, et mittemingisugust omavahelist kõnet lastel 14.02.2019 õhtul ei olnud. Kohus märgib, et A. K on õe numbrile xxx helistanud 14.02.2019 kell 17.53, suhtlusprogrammi on V. M sõbrannadele kirjutanud kell 22.56, et vend helistas talle, sest kardab. Kohus nendib, et laste omavaheline kõne võis toimuda arvutis – ka seal on võimalik suhtlusprogrammide kaudu nii kirjutada kui helistada. Fakt on aga see, et M. N on V. M numbrile helistanud kell 23.10, kõne kestab veidi üle 3 minuti ning seejärel on V. M sõbrannadele kell 23.14 kirjutanud, et ema just praegu helistas. Seejärel kirjeldab V. M, mida ema rääkis. Eeltoodu alusel on selge, et V. M rääkis tõtt, lisaks on ta toimuvat kajastanud nö otse oma sõbrannadele. Kohtul puudub alus kahelda ka V. M sõnades selle kohta, et vend talle helistas – lapsed võivad omavahel suhelda ka muid kanaleid kui telefon kasutades, lisaks on ilmne A. K ütlusi vaadates, et sõprade päeva vahejuhtum on tal meeles sel põhjusel, et isa lõi ema väga kõvasti. Kannatanu M. Ni ütlustega on tõendatud, et 14.02.2019 oli ta kodus elutoas koos N. Kanõševiga. Kodus olid ka V. M ja A. K. N. Kanõšev jõi ja hakkas teda petmises süüdistama, see oli kella 20.00 – 21.00 paiku õhtul. Nad olid mehega diivanil ning mees lõi teda rusikatega näkku, vastu pead ja väga palju maksa piirkonda – N. Kanõšev arvas, et kui lüüa teda vastu pead ja maksa, siis jälgi ei jää. Mees rääkis kogu aeg talle ja tütrele, et neid peabki vastu pead lööma, kuna neil ajusid nagunii ei ole. Saša jooksis oma toast välja ja karjus, V viis poja tagasi. Tal oli väga valus, sel korral oli väga pikalt valus. Läbi vasaku ninasõõrme on tänaseni raske hingata. Ninal oli ca 2 kuud muhk ja tal oli tunne, et nina on veidi viltu. Lisaks oli tal sinikas õla peal ja parem külg haige. Hommikul ei mäletanud mees isegi intsidendi põhjust. Ta rääkis kõigest N. Jle. Tunnistaja N. J (kd I tlk 164 pöördel – 166) ütlustega on tõendatud, et ta kohtus 32 2019 talvel M. Niga, kellel oli ninajuurel punetus ja kriimustus. Ta küsis vigastuste kohta ning M. N selgitas talle, et tal on raske hingata, sest N. Kanõšev tõstis tema vastu kätt. Kohtu hinnangul on N. Kanõševi tegu tõendatud. Kannatanu M. N on selgitanud, et ta tundis peksmise ajal valu ning kohus kannatanu sõnades ei kahtle. Kohus leiab, et N. Kanõšev pani
lg 3 mõttes: süüdistatav reageeris nii kannatanu lubadusele politseisse pöörduda. N. Kanõševi tegu on seega õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 13. N. Kanõševi tegu, mis leidis aset 09.04.2019 (kannatanud M. N ja V. M). Kannatanu V. M telefoni vaatlusprotokolliga (kd I tlk 116-142) on tõendatud, et kannatanu saatis 09.04.2019 sõbrannadele sõnumi, et ta ei tule enam kuni eksamiteni kooli ning pöördub ilmselt järgmisel päeval politseisse. Edasi on V. M edastanud 2 häälsõnumit, millele V. R reageerib p****s ning küsib, mis on V. M emaga. V. M vastab, et mingi. Õhtul, kella 20.40 ajal kirjutab kannatanu, et N. Kanõšev lülitas kuuma vee välja, öeldes et tema maksab selle eest ning V. M selgitab, et ta peab vett soojendama, et ema saaks pead pesta. Tunnistaja V. R andis üldiseid ütlusi selle kohta (kd I tlk 162 pöördel – 164), et V. M on talle rääkinud sellest, et V on üritanud ema kaitsta ning sel põhjusel on N. Kanõšev teda löönud. V on alati nutnud, olnud hüsteerias ning on olnud näha, et kõik ei ole korras. Tunnistaja A. M ütlustega kd II tlk 28 pöördel – 29 pöördel) on tõendatud, et tal on väga hästi meeles, mida V talle 09.04.2019 rääkis – alguses V kirjutas, pärast rääkis. Kuupäeva mäletab ta sel põhjusel, et tal on 09.04.2019 sünnipäev. V rääkis talle, et kodus oli tüli, ta ei mäleta enam selle tüli põhjust, kuid varasemad tülid olid toimunud olmelistel põhjustel: kas ei V ei koristanud, ei pesnud, midagi ütles või tegi valesti. Kõige meeldejäävam V jutust oli, et ta lendas peaga vastu koerapuuri. Lendas seetõttu, et teda tõugati. Lööjaks oli N. Kanõšev. Tol korral kasutati jõudu nii V kui tema ema vastu. Vt ei olnud nädal aega, siis oli viimane koolikell. Oli kevad, soe, kuid V oli mustades sukkpükstes, krae ja pikad varrukad, kõik oli kaetud. V. M e-kooli väljavõttega (kd II tlk 2-12) on tõendatud, et V. M puudus ajavahemikul 09.04.2019-11.04.2019 haiguse tõttu koolist. Kannatanu V. M ütlustega on tõendatud, et 09.04.2019 sündmus toimus maja keldris. Neil olid koerad, ta tuli arsti juurest analüüse andmast ning tahtis minna koeraga välja. Tal tekkis N. Kanõševiga tüli, sest koerad olid halvasti jalutatud. N. Kanõšev karjus tema peale ja ta hakkas sõnaliselt vastu. Kisa peale tuli ema. Nad olid kolmekesi kodus. Ema nägi, et ta on nutnud ja viis kasuisa teise tuppa kus nad hakkasid riidlema. Ta tegeles sel hetkel koerte puuridega ja ei sekkunud. Ta ei tea, mis teises toas ema ja N. Kanõševi vahel juhtus, kuid mingil hetkel ta nägi, et kasuisa tirib ema juukseidpidi mööda põrandat ruumi, kus ta oli. Ema oli põrandal pikali ja kasuisa tiris ema enda järgi, et ema järgneks. Ema üritas samal ajal ennast kaitsta ning tema üritas sekkuda – ema kasuisast eemale tõmmata. Selle peale lükkas kasuisa ta põrandale, ta oli kasuisa poole näoga ja kukkus seljaga põrandale. Ema oli samal ajal põrandal ning kasuisa hoidis ema juustest. Kasuisa takistas neil emaga tõusmast, togis jalgadega või haaras juustest ja lükkas tagasi. Mingil hetkel lõi kasuisa teda rusikaga silma, tal oli silmaümbrus sinine ja pikalt oli peavalu. Tal oli hirmus. Ta hakkas kohe peale juhtunut V häälsõnumeid saatma. 33 Kannatanu M. Ni ütlustega on tõendatud, et nad Vga tulid linnast koju. Ta kuulis keldrist karjeid, läks sinna ja nägi, kuidas N. Kanõšev lohistab Vt. Mees ütles talle, et V ei käinud koertega väljas ja nad hakkasid N. Kanõševiga riidlema, mees hakkas teda solvama. N. Kanõšev haaras tal juustest ning hakkas mööda põrandat lohistama ja lõi mitu korda. V hakkas karjuma, et N. Kanõšev ei lööks, mees lõi Vt, haaras juustest kinni, karjus. Seejärel hakkas mees teda ühe käega vedama ja Vt vastu puuri lööma. N. Kanõšev rebis katki V särgi ja kaelas olnud kõrvaklapid. Mees lõi Vt kätega ülevalt, tütar hoidis käsi pea kohal. N. Kanõšev haaras temal ja Vl juustest ning lõi nad peadpidi kokku. Tal oli väga valus ja hirm oma lapse pärast. Tal olid sinikad õlgadel ja seljal, mis paranesid ca 1,5 nädalat. V kurtis pärast peavalu. Tütar tahtis politseisse avalduse esitada, kuid ta veenis tütre ümber. N. Kanõšev ei tundnud huvi nende tervise vastu ja läks keeras kuuma vee kinni. Ta palus Vl vett soojendada, et ta saaks oma pead pesta. Kohus nendib, et N. Kanõševi tegu 09.04.2019 episoodis on tõendatud. Kannatanud on kirjeldanud N. Kanõševi poolset vägivalda, V. M on sündmusest rääkinud ja kirjutanud oma sõbrannadele. V. M e-kooli väljavõttega on tõendatud, et ta puudus koolist. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütlustes, mille järgi põhjustas N. Kanõšev neile füüsilist valu. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et N. Kanõšev vihastas, sest tal olid etteheited selles osas, kuidas V. M koerte eest hoolitseb. Tüli päädis kannatanute löömisega. Kohtu hinnangul pani N. Kanõšev
S § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N. Kanõševi süü leidis osaliselt tõendamist ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Valdavalt kannatanute ütlustega on tõendatud asjaolu, et N. Kanõšev reageeris sageli elulistes olmesituatsioonides tüliküsimuste, arusaamatuste jms tekkides füüsilise vägivallaga endast nõrgemate pereliikmete suhtes. Kriminaalasjas on tõendatud, et füüsiline vägivald jättis kannatanutele nähtavaid jälgi, löökide ajal tundsid kannatanud valu. Füüsilise vägivallaga kaasnes vaimne vägivald. N. Kanõševil oli relvaluba ning kodus relvad ning tüli aprillis-mais 2018 päädis M. Ni relvaga ähvardamisega. Kohtu hinnangul on ilmne, et kannatanu, kelle suhtes on varasemalt füüsilist vägivalda tarvitatud, tunneb hirmu kui purjus ja ka kainelt ettearvamatult ning agressiivselt käituv abikaasa tuleb relvaga ning lubab ta tappa. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. 34 KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aasta pikkune vangistus. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aasta pikkune vangistus. N. Kanõšev on varem karistamata, teda on iseloomustatud positiivselt (kd II tlk 46-47). N. Kanõšev oma tegusid ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ka ei kahetsenud. Kohtu hinnangul KarS § 57 loetletud karistust kergendavaid asjaolusid N. Kanõševi phul ei esine. N. Kanõševi karistust raskendavaks asjaoluks aprilli 2018 lõpus toime pandud episoodis, kus kannatanuks oli A. K on KarS § 58 p 3 alusel süüteo toime panemine teadvalt noorema kui 12-aastase inimese suhtes ning karistust raskendavaks asjaoluks 21.06.2016 episoodis, ajavahemikul 01.04.201831.05.2018 episoodis ja 14.02.2019 episoodis on isikuvastase süüteo toime panemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kohus nõustub prokuröriga selles, et N. Kanõševi süü on suur. Peresisene vägivald (nii füüsiline kui vaimne) kestis aastaid, kannatanuid on kriminaalasjas kolm. Kriminaalasjas on tõendatud, et tülid tekkisid tühistest asjadest, N. Kanõšev vihastas ja maandas oma pingeid pereliikmete suhtes vägivalda tarvitades. Peres kasvavad lapsed pidid taluma pinget ja stressi ning prokuröril on õigus öeldes, et kõik kogumis mõjutab laste õpivõimet ning halval juhul kantakse lapsepõlves kogetu üle hilisemasesse (pere)ellu. Alaealine A. K on laste olukorra ja peres valitseva õhkkonna võtnud ülekuulamisel kokku nii, et teda rohkem ei peksta, isa on millegipärast lõpetanud, praegu (so peale isa lahkumist) on kõik rahulik. Kohtu hinnangul tuleb N. Kanõšev KarS § 120 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Kohus märgib, et purjus N. Kanõšev ähvardas M. Ni relvaga, lubades kannatanu tappa. Sündmust nägid pealt V. M ja alaealine M. K. Kohtu hinnangul on selge, et ka lapsed tunnetasid selles situatsioonis väga hästi seda, et purjus, agressiivne relvaga vehkiv (kasu)isa võib oma ähvardused teoks teha seda enam, et N. Kanõšev oli varasemalt olnud M. Ni vastu vägivaldne. Kohtu hinnangul tuleb N. Kanõšev KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada 3-aasta pikkuse vangistusega. Üle sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse mõistmine on tingitud kergendavate asjaolude puudumisest ja raskendavate esinemisest, episoodide arvust ning asjaolust, et N. Kanõšev valis pea igas episoodis sõnade asemel rusikad. N. Kanõševile tuleb KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus. Kuriteod suunatud pereliikmete vaimse ja kehalise terviklikkuse vastu ning kohtu arvates on antud juhul kohane süüdistatavale liitkaristuse mõistmine selliselt, et kergema karistuse saab lugeda kaetuks raskemaga. Eeltoodu alusel tuleb N. Kanõševile liitkaristuseks mõista 3-aasta pikkune vangistus. Kohtu hinnangul ei ole vajalik, et N. Kanõšev kannaks talle mõistetud karistuse osaliselt või täielikult reaalselt ära. Esiteks on viimasest vägivallaepisoodist möödunud märkimisväärne aeg. Teiseks ei ela süüdistatav ja kannatanud enam koos, abielu M. Niga on lahutatud. Kolmandaks märke sellest, et vägivaldne käitumismuster jätkunuks ka N. Kanõševi järgmises suhtes (vt siinkohal kannatanu esindaja viide selle kohta, et N. Kanõševi iseloomustuse koostas tema uus 35 elukaaslane) ei ole. Absoluutselt igasugused uued õigusrikkumised (sh kehtivad karistused väärtegude toime panemise eest) kohtu andmetel N. Kanõševil puuduvad. Eeltoodu tõttu ei ole alust arvata, et karistus, mis jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata, ei täida oma eesmärke. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama järgi peab katseaeg olema veidi pikem kui inimesele mõistetav karistus. Eeltoodu tõttu tuleb N. Kanõševile mõistetud 3-aasta pikkune vangistus jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui N. Kanõšev ei pane 3 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Kooskõlas KarS § 78 p 1 hakkab N. Kanõševi katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitasid 04.01.2021 tsiviilhagi kannatanud M. N, V. M ja A. K. Kannatanud ei ole oma hagiavalduses esitanud faktilisi asjaolusid, kohtule arusaadavalt kattuvad need süüdistuse alusfaktidega. Sellisel juhul ei ole hagiavalduses viimaste uuesti esitamine tingimata vajalik (RKKKo 1-19-1975). Kõik kannatanud taotlevad N. Kanõševilt kuritegudega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist, sealjuures on kannatanud hagiavalduses märkinud summad, mis on nende hinnangul õiglased. Kannatanu M. Ni osas märkis kaitsja, et kõik episoodid, mis on N. Kanõševi poolt väidetavalt toime pandud ajavahemikul 2016-2017 on aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kohus nõustub kaitsja loogikaga: kannatanu nõuded on osaliselt aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi, so kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesolevas asjas ei saa tõepoolest olla vaidlust selles, et M. Nile oli kahju tekitaja isik kahju tekitamise ajal teada. Oma nõude, mis hõlmab mh ka ajavahemikul 2016-2017 N. Kanõševi poolt toime pandud kuritegusid, esitas M. N 04.01.2021. Eeltoodu tõttu tuleb jätta rahulda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.