Tsiviilasi nr 2-21-16313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus, Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1631

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.
2. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult Pankrotiseaduses sätestatud korras.
3. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
4. Saata määrus võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldur Martin Kruppile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, tuleb tasuda pankrotivarast.
6. Määrata ajutisele haldurile tasu summas 1710 eurot, millele lisandub käibemaks 342 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 2052 eurot.
7. Ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 2052 eurot, millest 1710 eurot tasu ja 342 eurot käibemaks, tuleb pankrotivara arvelt maksta Saneerimismenetluse OÜle pangakontole nr EE
9. Menetluskuludest pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kulud tasuda pankrotivarast. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega.
10. Määrata, et menetluskulude hulka kuuluvad

§ 11

alusel võlausaldaja Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD poolt deposiidina makstud summa 1200 eurot ja

§ 30

alusel võlausaldaja Brook Food Asia Pacific Pty Ltd poolt deposiidina makstud summa 2000 eurot.

1. Mõista Andre Ustinovilt välja 1200 eurot Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD kasuks.
2. Mõista Andre Ustinovilt välja 2000 eurot Brook Food Asia Pacific Pty Ltd kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse p.-le 16 võib määruskaebuse esitada ka Brook Food Asia Pacific Pty Ltd. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Võlausaldaja „Amarant“ LTD OÜ esitas 18.10.
3. a Tartu Maakohtule avalduse võlgniku BAKCOS OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku 2 vahel sõlmitud müügileping seadmete (lõikurmasin ja automaat-pakkimismasin) müümiseks võlausaldajale. Vastavalt kokkulepitule tasus võlausaldaja võlgnikule müügihinna kahe osamaksega, kokku 23000 eurot. Võlgnik jättis seadmed tarnimata. Võlausaldaja taganes võlgniku rikkumise tõttu müügilepingust. Võlgnik kiitis lepingust taganemise heaks ja kinnitas allkirjaga 06.07.2021 ostusumma 23 000 eurot tagastamise kohustust. Võlausaldaja esitas nõudekirja, milles nõudis ka lepinguga ettenähtud leppetrahvi tasumist summas 4600 eurot. Võlgnik tagastas võlgnevuse üksnes osaliselt – summas 2988 eurot ja siis pärast pankrotihoiatuse saamist veel 1000 eurot. Tasumata on jääkvõlgnevus 23 612 eurot. Võlausaldaja tugineb oma nõuet esitades VÕS § 208 lg.1, § 76 lg.1, § 189 lg.1 ja § 87 lg.-le
4. Leppetrahvinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 158 lg.
5. Võlgniku ostusumma tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 09.07.2021 ja leppetrahvi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 20.07.
6. Võlausaldaja on võlgnikule andnud täiendava tähtaja võla tasumiseks ja saatnud pankrotihoiatuse 14.09.
7. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud (sihtserveri kinnitus 14.09.2021 tl.15), kuid pole võlga tasunud. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust

§ 10lg.2 p.1 asjaoluga.

Võlausaldaja esitab võlgniku maksejõuetuse kohta ka sisulise põhjenduse tulenevalt võlgniku majandusaasta aruannetest nähtuvalt: võlgnik on sissemakset tegemata asutatud osaühing, millel registrijärgne vara puudub. 2020.a majandusaasta aruande järgi on võlgniku varade väärtus 96 865 eurot, millest peamise osa moodustavad nõuded kolmandate isikute (s.h. tütarühingu) vastu. Kohustusi on võlgnikul 91 797 euro väärtuses, viimase aruandeaasta lõpetas võlgnik 70 186 eurose kahjumiga. Võlgnikul ja tema tütarühingul on märkimisväärne maksuvõlg. Võlausaldaja leiab, et võlgnik BAKCOS OÜ on püsivalt maksejõuetu, tal puudub likviidne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, on märkimisväärne maksuvõlg, kohustusi ei ole võimalik katta võlgniku varaga ja see seisund ei ole ajutine. Võlausaldaja esitas oma nõude tõendamiseks tõendid (tl.6-29 Ikd). Võlausaldaja palub nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlausaldaja leiab, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr. 2015/848 art 3 lg.1 järgi kuulub pankrotiasi lahendamisele võlgniku registrijärgse asukoha kohtus, kuna võlgniku põhihuvide keskmena eeldatakse registrijärgset asukohta. Puuduvad seda eeldust välistavad asjaolud. 2.Kohus 26.10.2021 määrusega võttis avalduse menetlusse, määras võlausaldajale tähtaja ajutise halduri tasu katteks deposiidimakse tegemiseks. Deposiidimakse 1200 eurot tasuti. Kohus nimetas määrusega 19.11.2021 ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud.

1. Ajutine pankrotihaldur esitas 13.12.2021 kohtule aruande. Ajutise halduri aruandes on kajastatud järgmist (kokkuvõte). Üldiseloomustus. Võlgniku juhatuse liige on alates 09.08.2019 Axxxe Uxxxxxx. Sama isik on ka võlgniku ainuosanik. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku põhitegevusala on tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus. Võlgnik tegeleb pagaritoodete turustamisega ja pagaritööstuse seadmete kokkuostmise, renoveerimise ja edasi müümisega. Osutab ka pagaritööstuse seadmete renoveerimise ja ehitamise teenust. Võlgniku selgituse kohaselt on tema makseraskused tekkinud seoses ülemaailmsete tarneprobleemidega- tähtajad läksid üle ja kliendid hakkasid lepinguid tühistama. Võlgnik on teeninud aastal 2020 kahjumit 70 186 eurot, omakapital seisuga 31.12.2020 5068 eurot. Kasumiaruandest nähtuvalt on võlgnik aastal 2021 teeninud kasumit veebruarikuus, maikuus ja augustikuus, muudel kuudel on tegutsetud kahjumit teenides. Võlgniku omakapital on 30.04.2021 langenud alla äriseadustikus kehtestatud miinimummäära, olles negatiivne 3 7579,29 euroga. Hankijatele on võlgnevused tekkinud aastal 2020 lõpus ja lisandunud aastal
2. Pankrotihoiatuste aluseks olevad võlgnevused on tekkinud aastal
3. Seega on võlgniku maksejõuetus hakanud välja kujunema 2020.aatal ja muutunud püsivaks 2021.a jooksul. Võlgniku vara ja kohustused. Võlgniku vara. Ajutine haldur esitab ulatusliku analüüsi võlgniku bilansis kajastatud varast ja kohustustest. Kohus toob siin esile, et võlgnik on bilansis kajastanud oma vara väärtuses 210 689,06 eurot, millest 22 694,15 euro olemasolu (vahvliliin, õhksoojuspump, ettemakse põhivara eest summas 7600 eurot Fazer Latvija SIA-le ja ettemaks summas 1000 eurot Hoovi rental arve 1074 alusel, arve puudub) kohta esineb oluline kahtlus. Varana (käibevara) on kajastatud debitoorne nõue Kxxxx -Lxxxx Kxxxxxx antud laenu näol summas 133 120,43 eurot (66% kogu võlgniku varast), tagasimaksmise tähtpäev on 31.01.2040, laenu intress 2,5%, mis tuleb tagastada koos laenuga. Kuna selle laenu tagasimaksmise tähtaeg saabub 18 aasta pärast, ei saa sellist vara arvata likviidse vara hulka. Selle laenu andmiseks on võlgnik ise võtnud laenu Altrix OÜ-lt, laenujääk on 102 900 eurot, tagastamistähtpäev 18.01.2022.a. Kxxxx -Lxxxx Kxxxx kinnistule (registriosa number 11170950) on seatud hüpoteek 150 000 eurot Altrix OÜ kasuks. Sellise tehingute seotuse pinnalt saab teha järelduse, et Altrix OÜ finantseeris Kxxxx-xxxxx Kxxxx maja ostu. KxxxxLxxxx Kxxx on võlgniku lähikondne (võlgniku juhatuse liikme elukaaslane ja lapse ema). Seega tekib 18.01.2022 olukord, mil võlgniku laenukohustus Altrix OÜ ees muutub sissenõutavaks summas 102 900 eurot ja võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused sel kuupäeval on 222 514,45 eurot. Likviidset vara, mille eest neid kohustusi tasuda on võlgnikul maksimaalselt 69 763,63 eurot. Võlgniku tehingud Kxxxx-Lxxxx Kxxxxxx ja Altrix OÜ-ga kahjustavad võlgniku võlausaldajate huve. Pankrotimenetluses vajab analüüsimist, kas tegemist on näilike laenulepingutega ja seega tühiste tehingutega TsÜS § 89 tähenduses. Laenulepingute eesmärgiks võib olla luua kunstlikult Altrix OÜ näol menetlust kontrolliv võlausaldaja. Võlgniku varana nähtub bilansist raha summas 29,53 eurot, nõuded ostjate vastu summas 19 645 eurot, nõuded aruandvate isikute vastu summas 160 515,38 eurot, millest summas 24 934,95 eurot on muutunud sissenõutavaks (laen ORTI GRUPP OÜ-le). Kxxxx-Lxxxx Kxxxxxx antud laenud, s.h. 19.01.2021.a laenulepinguga antud laen summas 145 900 eurot on eespool käsitletud. Tegemist on tagatiseta laenuga võlgniku lähikondsele. Laenusaaja kinnisvara on koormatud hüpoteegiga Altrix OÜ kasuks, mistõttu ei ole selle nõude sissenõudmisel perspektiivi. Võlgniku tütarettevõtja ORTI GRUPP OÜ osa (100%) nimiväärtusega 2556 eurot on võõrandatud 20.07.
4. BAKCOS SERVICE OÜ-le hinnaga 5000 eurot. ORTI GRUPP OÜ 2020.aasta majandusaasta aruandest nähtub, et sel äriühingul oli vara bilansis kajastatud väärtuses 615 950 eurot, millest põhivarana kinnisvarainvesteeringud summas 385 000 eurot ja muu põhivara summas 169 950 eurot. ORTI GRUPP OÜ omakapital moodustas aastal 2020 122 307 eurot, tegutses kasumiga. ORTI GRUPP OÜ juhatuse liige ja BAKCOS SERVICE OÜ juhatuse liige on Axxxx Uxxxxxx. Sellise ORTI GRUPP OÜ osa võõrandamise tehinguga võib olla kahjustatud võlausaldajate huve, tehing ei ole tehtud turutingimustes. Ajutine haldur on esitanud põhjaliku ülevaate võlgniku pangakontodel toimunud tehingutest. Võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Võlgnikule on kuulunud neli sõidukit, mis on võõrandatud aastatel 2019-
5. Võlgniku nimele on jätkuvalt registreeritud traktor T40, registreerimisaastaga 1987, reg.märk xxxxxxx Arvestatava sissenõutava varana saab esile tuua üksnes nõudeid ostjate vastu 19 645 euro ulatuses (ajutise halduri aruande lisa 3). 4 Seega koosneb võlgniku vara nõuetest, mille sissenõudmise tõenäosus ei ole suur ja vara, mille arvel saaks moodustada pankrotivara, võlgnikul puudub. Võlgniku kohustused. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 260 246,98 eurot, millest kohustused sumas 119 614,45 eurot on muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur esitab ülevaate kohustustest ja nende alustest: -laen Altrix OÜ ees summas 102 900 eurot, muutub sissenõutavaks 18.01.2022.a. Ajutise halduri hinnangul esineb ebakindlus selles, et laenusumma on võlgnikule laekunud. Nimelt on laenulepingu 2101-05 p.5 kohaselt laen laenusaajale üle kantud maksega laenusaaja pangakontole. Võlgniku pearaamatus on laen kajastatud summas 145 900 eurot laekununa sularahas. Sularahas selliste tehingute tegemine ei ole tavapärane ega usutav. -võlgnevus FOOD INDUSTRY SERVICES OÜ ees summas 5111,05 eurot, lühiajaline laen, muutunud sissenõutavaks; -võlgnevus Orti Pagar OÜ ees summas 35 175,89 eurot, tuleneb laenulepingust ja müügilepingust, muutunud sissenõutavaks; -võlgnevus Bakcos Service OÜ ees summas 24 539,20 eurot, lühiajaline laen; Maksuvõlgnevus summas 15 662,94 eurot, mis kogu ulatuses võlas tasumisgraafikus 13 193,33 eurot, lisandub arvestuslik intress 243,35 eurot; -võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees summas müügilepingust. tähtpäeva järgi, 23 612 eurot, tuleneb Pankrotihalduri hinnangul on alust arvata, et osaliselt on tegemist fiktiivsete nõuetega. Tagasivõitmise nõuete ja muude nõuete esitamise võimalus. Ajutine pankrotihaldur on teinud kindlaks, et ORTI GRUPP OÜ osa nimiväärtusega 2566 eurot on võõrandatud hinnaga 5000 eurot, müügihind tasutud sularahas. ORTI GRUPP OÜ näol on tegemist kasumliku tegevusega ühinguga, mille varad ületasid kohustusi. Esineb tagasivõitmise võimalus tehingu kinke iseloomust tulenevalt. Tagasivõitmise aluste olemasolust tulenevalt vajavad analüüsimist hulgalised sularahatehingud, aga ka võlgniku laenulepingud ja sõidukite võõrandamise tehingud. Neid asjaolusid saab täiendavalt selgitada ja hinnata pärast pankroti väljakuulutamist. Arvamusena maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetus on hakanud välja kujunema aastal 2020 ja muutunud püsivaks 2021.aasta jooksul. Teadaolev vara, millest saaks moodustada pankrotivara ja selle arvel katta pankrotimenetluse kulusid, võlgnikul puudub. Võlgniku vara koosneb nõuetest, mille sissenõudmise perspektiiv on madal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole tegelikuks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, mille esitas võlgniku juhatuse liige (tarneprobleemid, mistõttu hakkasid kliendid müügilepinguid üles ütlema). Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku puhul tema majandustegevusest väljuv tegevus laenulepingute sõlmimise ja sularahakasutuse näol, eelkõige võlgniku jaoks kahjumlike laenulepingute sõlmimine, millega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Maksejõuetuse põhjuseks on tõenäoliselt raske juhtimisviga

§ 22lg.5 mõistes, välistada ei saa pankrotikuritegu (Kar

S § 384) ja muid kuritegusid (KarS § 201, § 209). Eelduslikult tuleb pankrotihalduril esitada kuriteoteade

§ 28lg.1 kohaselt.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrot tuleb välja kuulutada. 5 Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata deposiidimakse tasumine

§ 30alusel ja kui see tasutakse, pankrot välja kuulutada.

On esitatud aruanne ja taotlus ajutise halduri tasu määramiseks ja välja mõistmiseks. Kohus pidas kohtuistungi 28.12.2021, kus osalesid võlausaldaja, võlgniku seaduslik esindaja Axxxx Uxxxxxx ja ajutine pankrotihaldur. Võlausaldaja Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD jäi esitatud pankrotiavalduse juurde ja palub võlgniku pankroti välja kuulutada. Esitatakse menetluskulude nimekiri. Võlausaldaja on nõus tasuma nõutava deposiidisumma. Võlgniku juhatuse liige Axxxx Uxxxxxx andis võlausaldaja ees oleva võla kohta seletuse, mis kattus pankrotiavalduses esitatuga. Võlgnik nõuet ei vaidlusta, pankrotihoiatuse sai ta kätte, kuid raha tasumiseks ei õnnestunud kokku saada. Võlgnevusi on ka teistele võlausaldajatele, kokku umbes 100 000 euro ulatuses. Äriühingul on tööleping ühe töötajaga. Võlgniku lepingulisi töid täidabki see üks töötaja ja Axxxx Uxxxxxx ka ise. Lepingupartnereid, kellega on müügilepingud ja teenuste osutamise lepingud, on mitmeid mujal maailmas. Seadmete remondi ja paigaldusteenust ostetakse ka sisse. Raamatupidamist teeb Tähe Raamatupidamisbüroo OÜ. Tütarettevõte ORTI GRUPP müüdi maha Bakcos Servisele, kuna see oli Bakcos Servisele parem, tal on paremad majandusnäitajad. Võlgnikul on olemas mitmeid täitmisel olevaid lepinguid ja ta usub, et nii saab edasi jätkata. Näiteks on leping Austraalia firmaga Pro Food, neile on Bakcos võlgu umbes 100 000 eurot, Axxxx Uxxxxxx kavandab minna jaanuaris Austraaliasse, et seal kohapeal võlg tööga tasuda. Sinna pidi minema väikesaialiin, mis osaliselt läkski. Selle firmaga ei ole võlgnikul ühtki lepingut, kus kohustused kirjas. Ka varem on koostööd tehtud ja ei pidanud kirjalikku lepingut vajalikuks. Lepingud on ka Venemaa ja Ukraina tehastega, Bakcos läheb sinna paigaldama. 2022.a märtsini on palju projekte. Võlgniku seaduslik esindaja andis seletuse, et Bakcose nimel ei ole lepinguid, aga ka Bakcos saaks neist tehingutest midagi. Suudaks võlad ära tasuda. Kuna palju projekte on ees ja võlausaldajatega on võimalik kokkuleppeid sõlmida, ei näe võlgniku seaduslik esindaja probleeme, et Bakcose võlad saaks ära maksta. Asjad lähevad paremuse poole, seaduslik esindaja selgitab, et ta ei saa endale lubada võlgniku nimetust, kuna teeb ka rahvusvaheliselt tööd. Bakcose nimel ei ole projekte ja lepinguid tehtud, kuna on maksuvõlg umbes 16 000 eurot, mitu korda on maksegraafik tehtud. Maksuvõlg on põhjusel, et ei ole tulus äri olnud. Bakcos Service tegutseb samal tegevusalal nagu Bakcos, aga tekkis hiljem. Axxxx Uxxxxxxx seletuse kohaselt ei ole ta Marmitonilt pankrotihoiatust saanud, tulid ainult võla tasumiseks kirjad. Vahvliliin on võlgniku valduses, õhksoojuspump samuti, traktor on ka olemas maal. Axxxx Uxxxxxx annab seletuse maja ostmise kohta: ei ole Bakcose rahaga ostetud maja, laenu võtsin mina. Bakcos andis maja ostuks võlgu eraisikule, kes on Axxxx Uxxxxxxxxelukaaslane, maja ei kuulu Axxxx Uxxxxxxxxx. A.Uxxxxxx ei oska selgitada, kust Bakcos selle raha saab, et laenuandjale 18.jaanuaril 2022 laen tagasi maksta. Võib-olla võtab Bakcos uuesti laenu, või saab võlausaldajaga kokkuleppele. Ajutine pankrotihaldur jääb aruandes esitatud andmete ja seisukohtade juurde. Menetluse saaks lõpetada, kui võlgnik ja võlausaldaja sõlmiksid kompromissi. Menetluse kestel ei ole võlgnik midagi teinud võlgnevuse tasumiseks, ei ole pakkunud tagatist, see aeg on nüüd möödas. Võlausaldaja avaldab, et enne pankrotiavalduse esitamist on võlgnikuga läbirääkimisi peetud, see ei ole andnud tulemust. Võlausaldaja teeb ettepaneku pankrotimenetluse jätkata. KOHTU SEISUKOHT 6 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle hulgalisi lisasid, võlgniku seadusliku esindaja, võlausaldaja ja ajutise halduri sõnavõttu kohtuistungil, on seisukohal, et avaldus BAKCOS OÜ pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

Asjas ei ole vaidlust ja tõendatud on, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD on nõue võlgniku vastu summas 23 612 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 20.07.2021 ja enam kui 30 päeva pärast seda ehk 14.09.2021 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, kuna võlgnik ei tagastanud võlausaldajale nõutud summat pärast temale sellekohase teate ja nõude esitamist 15.07.2021. Kohtule on esitatud pooltevaheline leping (Tl.6-8 koos tõlkega) lõikemasina ja pakendamisautomaadi ostmise kohta, ostjal Amarant LTD on kauba eest ettemaksu kohustus ja ostja on selle kohustuse täitnud 28.05.2021 ja 07.06.2021 (pangakonto väljavõte tl.9). 15.07.2021 on ostja esitanud võlgnikule kui müüjale teate lepingu rikkumise kohta (tl.11-13), kuna müüja ei täitnud lepingut ja ei andnud seadet üle. Ostja Amarant LTD nõuab müüjalt ostuhinna 23 000 eurot tagastamist, leppetrahvi ja intresside maksmist. Pankrotihoiatus on võlgnikule saadetud 14.09.2021 äriregistrijärgsele e-posti adressile info@bakcos.ee (tl.14, 15). Võlgniku seaduslik esindaja A.Uxxxxxx kohtuistungil kinnitas, et kasutab seda e-posti aadressi ja ta on pankrotihoiatuse kätte saanud. Liini üleandmise tähtaega pikendati kokkuleppel ostjaga kaks korda, kolmandat tähtaega ei olnud ostja enam nõus andma. 04.10.2021 on võlgnik tasunud võlgnevuse katteks arve ja lepingu alusel 1000 eurot (maksekorraldus tl.16). Sama kinnitab võlgniku seaduslik esindaja A.Uxxxxxx kohtuistungil- võlausaldajaga peeti läbirääkimisi, kokkulepet ei saavutatud.

§ 10

lg.1,2 järgi võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest (p.1): võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõue selge ja tõendatud. Võlgnik ei ole sellele vastuväiteid esitanud, samuti ei ole võlgnik nõuet tasunud alates temale kohtumenetlusest teatamisest kuni käesoleva kohtulahendi tegemise ajani. Kohtuistungil käsitleti õiguslikku võimalust kohustus tasuda, võlgnik sellekohaseid ettepanekuid ei teinud, võlgnevuse tasumisest ei ole kohtule teatatud. Seega on võlgniku maksejõuetus põhistatud

§ 10

lg.2 p.1 alusel, võlgniku maksejõuetust tõendavad kohtule esitatud ajutise halduri aruande andmed ja võlgniku seadusliku esindaja seletus. Nimelt on võlgniku seaduslik esindaja andnud kohtuistungil selgituse, et ta loodab kõik need võlad ära maksta kui võlausaldajatega kokkulepped teha. Kohtu küsimusele, millistest lepingutest või projektidest laekumised tulevad, vastas võlgniku seaduslik esindaja, et Bakcose nimel projekte ja lepinguid ei ole, need on enamasti Bakcos Servise nimel, aga Bakcos saaks ka sealt midagi. Kirjalikke lepinguid projektide ja tööde teostamiseks ei ole üldse. 7 Võlgnikul on teadaolev vara- õhksoojuspump ja vahvliliin. Võlausaldaja AS Marmiton nimel on Julianus Inkasso OÜ esitanud 11.10.2021 võlgnikule pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 15 509,76 eurot hiljemalt 21.202021.a. (ajutise halduri aruande lisa 29). Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlausaldaja AS Marmiton nõude aluseks on võlgniku ja Marmitoni tehing seoses vahvliliiniga. Võlausaldaja Orti Partners OÜ esitas 12.11.2021 võlgnikule nõude laenulepingu ja müügilepingu alusel summas 30 175,89 eurot pluss ettemaksu 5000 eurot tagastamise nõue. Võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist hiljemalt 19.11.2021.a. (ajutise halduri aruanne lisa 27). Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku vara kohta tehtud kandeid võlgniku bilansis ja leidnud, et Kxxxx-Lxxxx Kxxxxxx antud laenu ei ole õige kajastada bilansis käibevarana, kuna selle laenu tagasimaksmise tähtaeg saabub alles 18 aasta pärast, s.h. lepingujärgne intress 2,5% tuleb tagastada koos laenuga (Bakcos OÜ ja Kxxxx-LxxxxxKxxx vaheline laenuleping 19.01.2021.a p.2.3). Selle lepinguga andis võlgnik laenusaajale Kxxxx-xxxxx Kxxx laenu summas 145 900 eurot tagastamistähtajaga 31.01.2040.a. (p.2.1). Kohus märgib, et on raamatupidamise konservatiivsuse põhimõttega kooskõlas, et käibevarana kajastatakse kõige likviidsemad varad (Raha, finantsinvesteeringud, varud). Seetõttu näitab selle laenu kajastamine võlgniku käibevarana võlgnikku majanduslikku olukorda moonutatult, bilansis käibevarana kajastatud nõuded võivad olla väärtusetud. Lisaks sellele nähtub kohtule esitatud laenulepingutest, s.h. laenulepingust nr. 2101-05 (ajutise halduri aruanne lisa 25), et võlgnik on 18.01.2021.a sõlminud laenulepingu OÜ_ga Altrix laenu summas 145 900 eurot saamise kohta, laenusumma kantakse üle laenusaaja arveldusarvele (see on notar Vxxxx Oxxxx konto). Laenusaaja kohustub laenu tagastama hiljemalt 18.01.2022.a. (lepingu p.6). Koos ajutise halduri aruandega (lisa 34) on kohtule esitatud notariaalne kinnistumüügileping, hüpoteegi seadmise leping, servituudi seadmise leping ja asjaõigusleping, millest nähtub, et Altrix OÜ on hüpoteegipidaja, kes on hoiustanud notar Vxxxx Oxxxx notarikontol 145 900 eurot lepinguobjekti, s.o. kinnisasja registriosa nr. 11170950, ostuhinna tasumiseks vajaliku summa. Kinnisasja ostja on Kxxxx-Lxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgniku seaduslik esindaja A.uxxxxxx kinnitas ka ise kohtuistungil, et laenusaaja on tema elukaaslane. Seega on võlgnik teinud oma majandustegevuse hulka mittekuuluva tehingu oma lähikondsega. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega, et võlgniku majandustegevuseks ei ole laenude andmine, selliste tehingutega on kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Kohus on kontrollinud ajutise halduri poolt esitatud väidet, et võlgniku bilansis kajastatud andmed real kasum/kahjum ei ühti võlgniku 2021.a kasumiaruandes märgituga (ajutise halduri aruande lisa 2 ja lisa 33). Selle tulemuseks on, et bilansis kajastatud andmed omakapitali kohta ei ole usaldusväärsed. Konservatiivse hinnangu järgi on võlgniku omakapital olnud püsivalt alla äriseadustikus kehtestatud miinimummäära (ÄS § 171 lg.2 p.1) alates novembrist 2021 ja ühekordselt aprillis 2021.a. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgnikust äriühingul puuduvad arvestatavad kokkulepped igapäevaseks majandustegevuseks ja ettenähtavad laekumised ja laekumised äriühingule tekivad põhimõttel „Bakcos saaks sealt ka midagi“, ei ole tegemist majadustegevuses jätkusuutlikult osaleva äriühinguga. Ka võlgniku kasumiaruandest seisuga 02.12.2021 (ajutise halduri aruande lisa 33) nähtub, et võlgnikul majandustegevus vähemalt septembrist 2021 peaaegu puudub või vähemalt see peaaegu ei kajastu kasumiaruande kirjetes. Ajutine haldur on esitanud kokkuvõtte võlgniku kohustustest, mida on orienteeruvalt summas 260 246,98 eurot, millest kohustused summas 119 614,45 eurot on muutunud sissenõutavaks.

§ 1

lg.2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 8 Kohus juhib tähelepanu, et

§ 1

lg.3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. See tähendab, et võlgniku maksevõime hindamisel tuleb lähtuda kohustuste kogusummast, käesoleval juhul summast 260 246,98 eurot. Võlgniku vara koosneb nõuetest, mille sissenõudmise tõenäosus ei ole suur. Kohus on eespool käsitlenud peamisi nõudeid, s.h. laenulepingust tulenevaid nõudeid lähikondse vastu. Selliste nõuete arvel ei saa prognoosida kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Selliste nõuete arvel ei saa moodustada ka pankrotivara.

§ 2

järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Võlgniku Bakcos OÜ kohustusi ei ole võimalik täita tema vara arvel ja võlgnik ei ole suutnud rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet. Võlgnikule on edastatud ka teine pankrotihoiatus võlausaldaja Marmiton OÜ nimelt. Bakcos OÜ on maksejõuetu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 22

lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur maksejõuetuse kujunemise põhjusena osutanud

§ 22lg.5 mõistes raskele juhtimisveale, välistada ei saa kuriteo tunnustega tegu.

Täpsemalt tuleb maksejõuetuse põhjusi analüüsida pankrotimenetluse käigus.

§ 171

lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. 9 Ajutine haldur Martin Krupp on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Martin Krupp vastab

§ 56nõuetele ja teda on võimalik määrata Bakcos OÜ pankrotihalduriks.

Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgniku seaduslikku esindajat andma

§ 86

alusel võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja võtma osa võlausaldajate esimesest üldkoosolekust. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi

§ 85

, § 87, § 88, § 89 järgi:

§ 85

lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmeed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja.

§ 87sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

§ 88

sätestab: võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestit lahkuda.

§ 89

lg.1 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 2)ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust; Juriidilisest isikust võlgniku Bakcos OÜ puhul tuleb Pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi täita tema seaduslikul esindajal Axxxx Uxxxxxxxx. Vajadusel kohaldab kohus võlgniku suhtes elukohast ja Eestist lahkumise keeldu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 150

lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,… tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 13.12.2021. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 19 töötunni eest summas 1710 eurot, sellele lisandub käibemaks 342 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 2052 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur 10 on arvestanud tasu määraga 90 eurot ühe töötunni eest, mis jääb

§ 23lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse.

Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 19 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Kohus märgib, et ajutise halduri aruanne kajastab olulise mahuga tööhulka, hulgaliselt teostatud analüüse ja kogutud andmeid. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 19 töötunni eest summas 1710 eurot, sellele lisandub käibemaks.

§ 23lg.

3,

§ 65

lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks.

§ 23

lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Saneerimismenetluse on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 1710 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 342 eurot. Võlausaldaja Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD on esitanud menetluskulude nimekirja. Nimekiri sisaldab menetluskuluna õigusabikulu 2720 eurot ja muid kulusid (riigilõiv, registripäring, tõlkekulu, kinnistusraamatu päring), kõik kokku summas 3280 eurot.

§ 150lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud. Menetluskulu hinnatakse Ts

MS § 144, § 139, § 143 p.2 järgi.

§ 150lg.2 järgi tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Seetõttu jätab kohus võlausaldaja menetluskulud kandmiseks pankrotivarast. Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määruses. Käesolevas menetluses on esitatud kaks taotlust

§ 11

ja § 30 alusel deposiidikontole makstud rahasummade väljamõistmiseks võlgniku seaduslikult esindajalt Axxxx Uxxxxxxxxx. Võlausaldaja Tovarystvo z Obmezhenoyu Vidpovidalnistyu „Amarant“ LTD esitas taotluse

§ 11

alusel kohtu deposiidikontole makstud summa 1200 euro väljamõistmiseks võlgniku seaduslikult esindajalt Axxxx Uxxxxxxxxx, kes oma kohustusi rikkudes jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikunud ÄS § 180 lg.51 kohustust ega ole esitanud pankrotiavaldust hiljemalt 20 päeva jooksul äriühingu maksejõuetuse ilmnemisest. Võlausaldaja tugenib ka asjaolule, et võlgniku omakapital on aprillist 2021 langenud alla äriseadustikus kehtestatud miinimummäära ehk muutunud negatiivseks. Alates novembrist 2021 on võlgniku omakapidal olnud püsivalt negatiivne. Võlgniku juhatuse liige on ignoreerinud tõsiasja, et omakapital on langenud alla miinimummäära jub aaprillis 2021 ega ole võtnud ette sammme omakapitali suurendamiseks. Võlausaldaja Brook Food Asia Pacific Ltd esitas taotluse

§ 30

alusel kohtu deposiidikontole makstud summa 2000 euro väljamõistmiseks võlgniku seaduslikult esindajalt Axxxx Uxxxxxxxxx, kes oma kohustusi rikkudes jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Sel põhjusel puudub võlgnikul vara panakrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldaja pidi tasuma kohtu deposiidikontole pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Võlausaldaja loeb seda enda kahjuks, mille palub võlgniku juhatuse liikmelt välja mõista. Pankrotiseaduse § 11 lg.11 sätestab: Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatule. Pankrotiseaduse § 30 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja 11 arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. Ka

§ 11

lg.12 järgi kehtib eeldus, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul kehtib mõlemal juhul eeldus, et võlgniku juhatuse liige Axxxx Uxxxxxx ei täitnud kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Võlgnik BAKCOS OÜ on juba vähemalt juulis 2021 olnud suutmatu tasuda võlausaldaja poolt tema vastu esitatud nõuet- tagastada võlausaldajale viimase poolt tehtud ettemaks. Seejuures kinnitas võlgniku juhatuse liige ka ise, et ta püüdis leida võimalusi selle raha tagasimaksmiseks, kuid ei õnnestunud. Nii kestis see kuni pankrotihoiatuse esitamiseni ja ka siis kuu aja jooksul ei suutnud võlgnik oma kohustust täita. Juba aprillis kui võlgniku omakapital langes alla äriseadustikus kehtestatud määra (-7579,29 eurot), pidanuks see olema võlgniku juhatuse liikmele hoiatus äriühingu maksejõuetusest. Neil asjaoludel on alus tuginedes

§ 11

lg.11 ja § 30 lg.3 mõista deposiidina tasutud summad välja võlgniku juhatuse liikmelt Axxxx Uxxxxxxxxx.

§ 11

lg.2 ja § 30 lg.4 reguleerib tasutud summa tagastamist isikule, kes nõude täitis. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 12