3-21-2888/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2888 Määruse kuupäev

1. detsember 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Tatjana Valgu (nim Valk) kaebus Eesti Töötukassa vastu seoses töösuhtega Menetlusosalised Kaebaja Tatjana Valk RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus.
3. Jätta kaebaja vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused esialgse õiguskaitse taotlus läbi
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
6. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 5). Asjaolud ja kohtu seisukoht
7. Tatjana Valk esitas 14.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles tunnistada seadusega vastuolus olevaks Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) juhatuse otsus 18.10.2021 nr 158, Töötukassa hoiatus 01.12.2021 ja Töötukassa poolt koostatud riskianalüüs ning kohaldada esialgset õiguskaitset kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse põhjal töötab kaebaja Töötukassas töölepingu alusel. Töötukassa juhatus andis 18.10.2021 korralduse riskianalüüsis sätestatud ametikohtade töötajatele. Sh töötaja, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud, pidi hiljemalt 31.12.2021 ennast vaktsineerima ning esitama tööandjale sellekohase tõendi. Töötukassa tugines riskianalüüsile, milles kaebaja ametikohale on kehtestatud vaktsineerimise nõue. Töötukassa hoiatas 01.12.2021 kaebajat, et kui ta hiljemalt 31.12.2021 ei vaktsineeri ennast ja ei esita tõendit, mis näitab vaktsineeritust ja/või kehtivat kaitset COVID-19 haiguse vastu, ütleb Töötukassa töölepingu erakorraliselt üles.
8. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui halduskohtu pädevuses ei ole põhivaidluse lahendamine, siis ei saa halduskohus kohaldada ka esialgset õiguskaitset ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Töötukassa on küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid see ei tähenda, et kaebaja suhe Töötukassaga on avalik-õiguslik.
9. Kaebaja töötab Töötukassas töölepingu (tl 13-14) alusel. Kaebajale esitatud hoiatuses (tl 12) on öeldud, et Töötukassa esitab selle töölepingu seaduse (TLS) § 88 alusel. Hoiatuses on viidatud TLS § 15 lõigetest 1 ja 2 tulenevatele töötaja kohustustele olla tööandjale lojaalne ja täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töölepingu seadus kuulub eraõiguse valdkonda. Võlaõigusseaduse § 1 lõikest 1 tuleneb, et tööleping on võlaõigusliku, see tähendab eraõigusliku lepingu üks eriliik. Töökeskkonna riskianalüüs ei mõjuta iseseisvalt töötaja õigusi või kohustusi. Õiguslikku tähendust omab riskianalüüsi alusel töötajatele, sh kaebajale antud korraldus. Riskianalüüs kujutab endast ohutegurite analüüsi, hinnanguid neile ja tegevuskava (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 134 lg 1 ja 2). Töötervishoiu ja tööohutuse tagamine on üks tööandja kohustustest (TLS § 28 lg 1 p 6). Riskianalüüs ei ole iseseisev avalik-õiguslik dokument, mida saaks vaidlustada halduskohtus.
10. Kokkuvõttes ei ole kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebajal on Töötukassaga töölepinguline suhe. Vaidluse sisuks on see, kas tööandja on andnud kaebajale seadusliku korralduse / kehtestanud õiguspärase nõude ning kas selle täitmata jätmisel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 11 lg 1 järgi on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi ning tsiviilasi vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kaebajal tuleb esitada hagi ja hagi tagamise taotlus maakohtule.
11. Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 2, § 175 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik