← Eesti

1-20-6703/18

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Menetlustoiming nr 1-20-6703 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega Arvet Knuudile määratud karistuse täitmisele pööramiseks Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsus A. Knuudi süüdimõistmises KarS § 424 lg 2 järgi, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 kuud ja 25 päeva. Koheselt ära kantud 1 kuu vangistust, ülejäänud karistus tingimisi kohaldamata, katseaeg 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks määratud lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis, registreerida ennast alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT). Katseaja eeldatav lõpp: 16.12.2022 Taotluse lahendamine (kohtuistung 12.01.2022) Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding (e-post: vesta.golding@just.ee) Kriminaalhooldusalune ARVET KNUUT isikukood: 36412176023; elukoht: xxxxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kohtulahend 2

  1. jaanuar 2022 RESOLUTSIOON Rahuldada taotlus ja pöörata Arvet Knuudile Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega nr 1-20-6703 ärakandmata karistus 10 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. Saata käesoleva määruse jõustumisel Arvet Knuudile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Edastada kohtumäärus Arvet Knuudile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD
  2. Arvet Knuut on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks vangistus 1 aasta. Karistusaja hulka arvati tema eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 11 kuud ja 25 päeva. Koheselt kuulus mõistetud vangistusest ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud 10 kuud 25 päeva vangistust jäeti A. Knuudi suhtes tingimisi kohaldamata, kui A. Knuut ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 ning lg 4 alusel määrati isikule katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; osaleda sotsiaalprogrammis; registreerida ennast 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks. Kohtuotsus jõustus 01.01.
  3. Kriminaalhooldusametnik on 05.01.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande A. Knuudi kohta (II kd tl 61-63), mille põhjuseks on asjaolu, et A. Knuut on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
  4. Ettekande kohaselt toimus esmakohtumine A. Knuudiga 08.01.2021, mil isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on A. Knuudiga toimunud 11 registreerimist, kahel korral tuli isik registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega, mistõttu registreerimine lükati edasi. A. Knuut tuli 21.06.2021 registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega, kui alkoholi sisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 0,203 mg/l kohta. Kirjalikus seletuses (protokolli pöördel) selgitas, et sõbrad olid külas (II kd lk 64-64p). Suusõnaliselt väitis, et jõi õlut kaks päeva tagasi. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega (II kd lk 75). Hoiatus tehti kahe rikkumise eest, ka CDT oli tõusnud referentsväärtusest 1,3% kõrgemale. Registreerimisel 15.07.2021 tuvastati isikul taaskord alkoholitarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 0,071 mg/l kohta (II kd lk 65-65p). Protokolli pöördel selgitas A. Knuut, et niitis eelmisel päeval heina ja jõi õlut. Ametnik reageeris hoiatusega (II kd lk 76). Kokku on alkoholi tarvitamist kontrollitud 9 korral, millest 3 korral on tulemus osutunud positiivseks. Riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele oli isikul aeg broneeritud 18.03.
  5. Ametnikul puudub info, kas ravi oli näidustatud või mitte. A. Knuut tõendit ei esitanud ning väitis, et alkoholi liigtarvitamisele viitavaid probleeme vastuvõtul ei nähtud. A. Knuudi juhtumist lähtuvalt kinnitati 08.03.2021 koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. A. Knuut planeeriti sotsiaalprogrammi Eluviisitreenig, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. Alkoholi liigtarvitamine on A. Knuuti kuriteo peamine põhjusrisk. A. Knuut käis kõikides programmitundides kohal, aga kaasa ei töötanud. Kokkuvõttes A. Knuut „Eluviisitreeningut“ ei läbinud. Programmi läbiviija sõnul jättis hooldusalune täitmata kõik töövihiku olulised osad, programmi vajalikkust eitas. Isik planeeriti „Eluviisitreeningu“ järgmisse gruppi, mille tunnid algasid 04.01.
  6. Hinnangu andmiseks isiku osalemise aktiivsusele on programm kestnud liialt lühikest aega. Laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks on isik teinud 4 korral (II kd lk 69-72) ning 17.06.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,6%, mis on referentsväärtusest 1,3% kõrgem (II kd lk 70). Isikule koostatud kirjalik hoiatus. Vereanalüüside tulemused esitas A. Knuut ametniku kehtestatud korra alusel. Politsei- ja Piirivalveamet saatis 01.12.2021 teatise (II kd lk 64), et väljakutse käigus kontrolliti A. Knuuti. Isikule koostati indikaatorvahendi protokoll, millest nähtub, et isikul tuvastati alkoholijoove 1,53 mg/l väljahingatavas õhus (II kd lk 66-66p). A. Knuut kirjutas 27.12.2021 seletuses (II kd lk 68), et võttis natuke naabrinaisega. A. Knuut ei osanud vastata miks ta seda tegi, vaatamata asjaolule, et kohus on talle määranud kohustuse mitte tarvitada alkoholi. 2
  7. Kokkuvõtlikult leiab kriminaalhooldusametnik, et A. Knuudi karistus tuleb pöörata täitmisele. Arvet Knuut on alkoholijoobes sooritanud ühiskonnaohtliku kuriteo, seades alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides ohtu kaaskodanike elu ja tervise. Kohus on A. Knuudile andnud võimaluse kanda karistust vabaduses, täites kontrollnõudeid ja kohustusi. Hooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pidanud ebavajalikuks kaasa töötada sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on olla isikule abiks enda alkoholitarbimisharjumuste muutmisel. Ametniku hinnangul ei ole A. Knuut täie tõsidusega arvestanud, et viibib vabaduses üksnes tingimusel, et täidab kõiki talle kohtu poolt pandud nõudeid ja kohustusi. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku A. Knuudile mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 25 päeva vangistust pöörata täitmisele. KOHTUISTUNG 12.01.2022
  8. Süüdimõistetu A. Knuut kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. A. Knuut avaldas kohtuistungil mh, et kohus võiks anda talle veel ühe võimaluse ja pikendada katseaega. Ta arvas, et tal ei ole muidu alkoholiga probleeme, kuid vahel on ette tulnud eksimusi selles osas. Seoses „Eluviisitreeninguga“ avaldas A. Knuut, et ta käis kohal, kuid kõik, mis seal räägiti oli tal juba endal läbi kogetud. Praeguses programmis on uus õpetaja ja seal on rohkem räägitud. Töökohta tal hetkel ei ole ja teeb juhutöid. Puuet talle määratud ei ole. A. Knuut kinnitas, et on kunagi käinud ka alkoholiravil, kuid hakkas pärast seda hoopis rohkem alkoholi tarvitama.
  9. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule täiendavalt kaks A. Knuudile alkoholi tarvitamise kohta tehtud kirjalikku hoiatust (28.06.2021 ja 15.07.2021), millele A. Knuut on alla kirjutanud 15.07.2021 (II kd tl 75-76). KOHTU PÕHJENDUSED
  10. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
  11. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.
  12. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud rikkumiste kirjeldust ja senist kriminaalhoolduse käiku (II kd tl 61-63) ning A. Knuudi ja kriminaalhooldaja kohtuistungil antud selgitusi on kohus seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus A. Knuudi karistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada.
  13. Kohtule esitatud tõendite alusel tuleb nentida, et A. Knuudi poolt kriminaalhooldajale esitatud vereanalüüsi CDT-näit on olnud referentsväärtusest kõrgem (II kd lk 70), mis annab kohtule kinnitust, et A. Knuut ei ole suhtunud tõsiselt alkoholi tarvitamise keeldu ning on seda suure tõenäosusega rikkunud rohkematel kordadel. Kohus märgib, et ringkonnakohus on oma 10.12.2020 lahendis nr 119-7799 leidnud, et CDT kõrgenenud näidu puhul ei saa inimesele rikkumisena ette heita, et mingi bioloogiline näit on selline, nagu ta mingil põhjusel olla ei tohi. Karistuse täitmise pööramisel saab ette heita vaid mingit tegu. Antud juhul on selliseks teoks ehk konkreetseks rikkumiseks asjaolu, et A. Knuut on rikkunud talle kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. On tuvastatav, et aastase perioodi jooksul on A. Knuudil fikseeritud alkoholi tarvitamine kolmel korral, neist kahel on see toimunud registreerimiskohustuse täitmisel (II kd, tl 75-76). On tõendatud, et 01.12.2021 tuvastati 3 indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 plus nr A418551 A. Knuudil alkoholijoove 1,53 mg/l kohta (II kd tl 66-66p). Samuti on tõendatud, et A. Knuudil tuvastati 21.06.2021 indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 nr 157794 alkoholijoove 0,23 mg/l kohta (II kd tl 64-64p) ja 15.07.2021 tuvastati indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 nr 157794 alkoholijoove 0,071 mg/l kohta (II kd tl 65-65p). Lisaks on ta pidanud ebavajalikuks kaasa töötada sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on olla talle abiks enda alkoholitarbimisharjumuste muutmisel. A. Knuut ei ole ka ise eitanud, et on siiski jätkuvalt tarvitanud alkoholi. Eelnev kinnitab kohtu veendumust, et A. Knuut ei ole suuteline järgima temale kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu ning tal puudub vajalik motivatsioon ja meelekindlus alkoholi tarbimisest loobuda. Seega on kohtu hinnangul tõenäosus, et A. Knuut ka edaspidi katseajal alkoholi ei tarbi, väike, mistõttu ei ole tema suhtes kriminaalhoolduse teostamine tulemuslik.
  14. Lähtuvalt eeltoodust on kohtu hinnangul A. Knuudi tegudest ja suhtumisest tulenevalt ammendunud võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks ning talle määratud karistusest ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 25 päeva vangistust, tuleb pöörata täitmisele.
  15. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.