Obsah (10)

§ 652§ 639§ 238§ 654§ 314§ 5§ 230§ 442§ 171§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu

1. juuli 2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 6 2-20-8758
2. Kostja II apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt ei peaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on lubatav ning aluseid selle läbivaatamata jätmiseks ei esine.
3. Kostja II esitas
4. augusti 2021 vastuses ja
5. septembri 2021 täiendavas vastuses apellatsioonkaebusele uued tõendid, et tõendada hageja soovi menetlust venitada ja elada kostjale II kuuluvas korteris selle eest tasumata.

§ 652

lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses maakohtus hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1) või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Sama sätte lg 4 kohaselt peab uue tõendi esitamise lubatavust pool kaebuses või vastuses põhjendama ja kui ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, v.a kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Uute tõendi vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus

§ 639

lõike 1 alusel

§ 238nõudeid.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutab korterit kostjale selle eest üüri maksmata, olles ka korteriühistu ees kommunaalmaksete võlglane (I kd tl 50, 66–75). Kuigi tõendeid selle kohta, et kostja II on pöördunud kohtusse hageja vastu võlgnevuse nõudes, ei olnud kostjal II võimalik maakohtule esitada, siis ei oma need asjaolud, kas hageja võlgneb kostjale korteri kasutamise eest ja kas hageja võib soovida seetõttu menetlust venitada praeguses asjas tähtsust ning need elektrooniliselt esitatud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata

§ 238lg 1 p 1 alusel.

37. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja e-posti aadressile, mida hageja kohtutäituriga täitemenetluses täiteasjas 034/2020/192 suhtlemiseks kasutas, ei saanud lugeda hagejale muid täitemenetluses saadetud menetlusdokumente kättetoimetatuks peale täitmisteate.
2. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 4 järgi teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.

§ 314

¹ lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või 7 2-20-8758 sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

§ 314

¹ lg 2 järgi, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

1. Maakohus tuvastas, et hagejale oli täiteasjas kätte toimetatud täitmisteade
2. jaanuaril 2020 hageja enda poolt kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile XXX(I kd tl 84, II kd tl 8ap). Seega oli hageja ise teatanud kohtutäiturile oma e-posti aadressi täitmisteate kättetoimetamiseks ja pooled ei vaidle, et sellelt e-posti aadressilt sai hageja kätte temale saadetud täitmisteate. Kuna hageja ei olnud kohtutäiturile täitmisteate kättesaamisel avaldanud mingeid muid andmeid ega aadressi teiste täitemenetluse dokumentide kättetoimetamiseks, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et hageja e-posti aadressile saadetud muid täiteasja menetlusdokumente ei saa lugeda hagejale kätte toimetatuks. Hageja seisukoht, et TMS §-st 10 lg-test 1 ja 2 tuleneb kohtutäituri kohustus menetlusdokumente kätte toimetada vaid võlgniku teatatud aadressile, on õige. Kuid sellest ei saa järeldada, et kui võlgnik jätab kohtutäiturile teatamata oma kontaktandmed, kuhu kohtutäitur saab võlgnikule edastada dokumendid, et neid lugeda kätte toimetatuks, et siis ei saakski võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada ja kohaldada selleks tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Vaidlust ei ole, et hageja suhtles täiteasjas kohtutäituriga eposti aadressi XXX vahendusel ja sellele hageja e-posti aadressile oli kätte toimetatud hagejale ka täitmisteade. Seega võis kohtutäitur samale e-posti aadressile samas täitemenetluses kätte toimetada teised menetlusdokumendid ja seda hoolimata sellest, et hageja ei ole kohtutäituri teadetele vastanud ega kinnitanud nende kättesaamist.

§ 314

¹ lg 1 ja 2 lubavad lugeda menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ja vaidlust ei ole, et hagejale e-posti aadressile saadetud teadetes oli märgitud, et dokumendid loetakse kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale on kohtutäituri
2. märtsi 2020 kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud, sest see saadeti hageja e-posti aadressile
3. märtsil 2020 (I kd tl 87–89) ja selle sai lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul akti saatmisest. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale on kohtutäituri
4. märtsi 2020 teade enampakkumise toimumisest saadetud hageja e-posti aadressile
5. märtsil 2020 (I kd tl 93p, 94-95) ning selle sai lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest. Õigesti on tuvastatud, et hageja e-posti aadressile on
6. aprillil 2020 saadetud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (I kd tl 95p), millise dokumendi võis lugeda kättetoimetatuks nagu on teates märgitud kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vara ümberhindamise akt ja kinnisasja kordusenampakkumise teade on samuti hagejale saadetud hageja e-posti aadressile
7. aprillil 2020 ning need võis lugeda hagejale kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul saatmisest nagu on märgitud hagejale saadetud kirjas (I kd tl 96). Seega ei ole tõendatud hageja väide, et talle ei ole kätte toimetatud eelnimetatud dokumente.
8. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui kohtutäitur on võtnud hagejalt alles
9. juunil 2020 kirjaliku kinnituse selle kohta, et hageja on nõus dokumentide kättetoimetamisega e-posti teel ja dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes selle postitamisest, siis oleks justkui kohtutäitur ise möönnud, et varasemaid menetlusdokumente ilma hageja kinnituseta ei saakski lugeda hagejale kätte toimetatuks. Menetlusdokumendid saab lugeda hagejale kätte toimetatuks TMS § 10 lg 2 ja

§ 314¹ lg 1 ja 2 alusel.

8 2-20-8758

1. Kuna hagejale on kättetoimetatud nii täitmisteade kui kinnisasja arestimise akt, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et arestimine ei ole tühine. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käievate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
2. Hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud oma otsuses poolte väiteid korteri hinna suhtes käsitlema põhjalikumalt, ei muuda maakohtu poolt tuvastatut, et hageja arvates müüdi korter enampakkumisel alla turuhinna, kuid hageja pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud ning kordusenampakkumisel on täitur hinda alandanud kooskõlas TMS §-ga
3. Kuna hagejale on kätte toimetatud kinnisasja enampakkumise akt, vara ümberhindamise akt ja kordusenampakkumise akt, siis ei ole tõendatud hageja väited, et kinnisasja hindamisel oleks olnud rikutud hageja õigusi, sest hagejat ei teavitatud õigusest vaidlustada kohtutäituri määratud kinnisasja hind. Kostja I on selgitanud, et kinnisasja hinna alandamine peale enampakkumise nurjumist on tavapärane praktika, et tagada täitemenetluse läbiviimine mõistku ajaga ning enampakkumisel osaleks rohkem huvilisi. TMS § 100 lg 5 annab kohtutäiturile võimaluse hinda alandada kuni 25%, kuid käesoleval juhul alandati hinda 19,44%. Samas, enampakkumise nurjumise tõttu hinna langetamist TMS § 100 lg 5 alusel ei saa pidada kinnisasja hinna määramiseks TMS § 74 mõttes. Täitemenetluses ei olnud hageja vaidlustanud kinnisasja hinna määramist ja maakohtul ei olnud ka käesoleva asja raames põhjust hinnata kohtutäituri tegevust kinnisasja hinna määramisel, mistõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust hageja väited kinnisasja hinna kujunemise kohta. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei ole selgitanud pooltele, et korteri turuväärtust tuleb asjas tõendada. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kohus selgitab

§ 5

lg 3 teise lause kohaselt ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Selgitamiskohustuse ulatus sõltub nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua. Hageja enda kohustus on

§ 230

lg 1 kohaselt tuua oma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendada.

§ 5

lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja väide, et teda takistas võlga tasumast see, et hageja ei teadnud võlgnevuse suurust, ei ole õige. Tuvastatud on, et hagejale kätte toimetatud täitmisteates on märgitud pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist tasumisele kuuluva summa suuruseks 25 095,97 eurot (I kd tl 85). Asjaolu, nagu hageja oleks soovinud tasuda korraga kõikvõimalikud nõuded lisaks täitmisteates esitatud nõuetele, sh viivise ja kohtutäituri tasu, mistõttu hagejal ei olnud kindlust, et enampakkumine tühistataks, ei ole veenev, sest täitmisteates on välja toodud täitedokument kui nõude sisu koos kirjeldusega. Lisaks oli täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasuotsus, millest nähtus, kui palju nõuab kohtutäitur võlgnikult täitetasusid (I kd tl 86). Vaidlust ei ole, et hageja ei ole täiteasjas teinud mitte ühtegi makset ja hageja ei olnud kuni enampakkumise viimase päevani tundnud huvi missuguseks kujuneb lõplik tasumisele kuuluv summa täiteasja lõpetamisel. TMS § 97 lg 1¹ järgi, kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude 9 2-20-8758 katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Hageja kaebuse alusel kohtutäituri lisatasu vähendamisest hilisema
2. juuni 2020 kohtutäituri otsuse alusel ei tulene samuti seadusest tulenevat õigust lõpetada enampakkumine, mis toimub sissenõudja avalduse alusel sissenõudja nõude rahuldamiseks ja seda hoolimata sellest, et võlgnikul on õigus kasutada oma õigust kohtutäituri tasu vaidlustamiseks. Kuna hageja ei olnud tasunud enne enampakkumise lõppemist kohtutäiturile raha, mis oleks olnud vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja I oleks pidanud enampakkumise tühistama.
3. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui enampakkumisel osales vaid üks isik, kes oli hageja naaber, siis viitab see enampakkumise teatamise korra rikkumisele. Vaidlust ei ole, et kordusenampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded, kinnisvaraportaalis KV.ee ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoniportaalis (I kd tl 99– 109). Kolleegiumi arvates saab asjaolust, et enampakkumisel osaleb vaid üks isik, järeldada eelkõige seda, et ostuhuvilisi oli üks. Asjaolu, et enampakkumisel osaleb vaid üks isik, ei saa kuidagi rikkuda hageja õigusi täitemenetluses. Kui hageja ise ei olnud pöördunud kostja I poole, et avaldataks enampakkumise kuulutus hageja kulul mõnes muus väljaandes, siis ei ole tõendatud ka hageja väide, et oleks rikutud tema õigusi enampakkumise kuulutusest teatamisel TMS § 84 lg 2 järgi. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale on kätte toimetatud kinnisasja enampakkumise teated, mistõttu ei ole tõendatud hageja väited, et hagejat ei ole teavitatud enampakkumise sisust ega selgitatud hagejale tema õigusi, sh enampakkumise teate avalikustamise viisi kohta TMS § 84 lg 3 kohaselt.
4. Asja lahendamisel ei ole tähtsust hageja esitatud
5. märtsi 2021 kompromissiettepanekul, millega kostjad ei ole nõustunud, mistõttu ei ole maakohus eksinud, kui on jätnud hageja kompromissiettepaneku ja seda tagava garantiikirja (II kd tl 13-14) otsuses märkimata, sest tegemist ei ole hageja väite ega tõendiga, mille hageja oleks esitanud oma nõuete põhjendamiseks. 48.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu

1. juuli 2020 määrusega on hagi tagamise korras seatud kostjale II kuuluvale korteriomandile asukohaga Kellamäe 6-11, Maardu, Harju maakond (registriosa nr 5557502) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
2. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jääval apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus kantud kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

51. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 10