Obsah (8)

§ 82§ 55§ 100§ 117§ 35§ 94§ 81§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg 27. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7742 Tsiviilasi OSAÜHI

§ 82lg 3 esimese lause kohaselt tema käsutuses olevate dokumentide alusel.

Kuivõrd kohtu arvates on halduri pädevuses tagasivõitmise hagi esitamine ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine (

§ 55lg 2) oli 22.

jaanuari

1. a kohtuotsuse aluseks olnud tehingu tagasivõitmine põhjendatud. Haldur on nõude esitanud ja seetõttu ei ületa halduri otsustus jätta võlausaldajale esimesel üldkoosolekul hääled määramata, diskretsiooni piire. Consegna seisukohad kaitsmiseta loetud tunnustatud nõude kohta võetakse arvesse võlausaldajate nimekirja kinnitamisel ega oma praegusel juhul tähtsust. Seejuures ei taga kohtulahendi olemasolu häälte saamist võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Flinty’le ei ole samuti põhjendatud hääli määrata. Nõude aluseks märgitud käenduskohustuse olemasolu ei ole halduri käsutuses olevate dokumentidega veenvalt tõendatud. Laenulepingu p-s 5.2 on küll kinnitatud võlgniku käendust, kuid selliselt sõnastatud kinnitus on käenduslepingu olemasoluks ebapiisav. 3 UP nõue on kindlaks tehtav ja määratletav haldurile esitatud nõudeavaldusele lisatud dokumentidega. Seetõttu on põhjendatud määrata UP-le 1 751 932,48 häält. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Consegna palub
3. novembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati Consegnale 0 häält ning BI-le 14 952 394,90 häält, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Consegnale 24 545 467,08 häält ja BI-le 14 949 302,83 häält. Menetluskulud palub Consegna jätta halduri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei oma häälte määramisel õiguslikku tähendust see, millistest põhjendustest lähtudes haldur hääli määras või määramata jättis, kui kohus määrab hääli

§ 82lg 4 alusel.

Kohus ei lahenda kaebust halduri tegevuse peale ega halduri poolt häälte määramisele, vaid määrab hääled ise. Seetõttu on kohtu põhjendused halduri poolt diskretsiooni teostamise õiguse ja piiride kohta asjakohatud. Kohus peab häälte määramisel juhinduma seadusest.

§ 82

lg 1, § 82 lg 6, §1003 lg 4, § 10 lg 5 on imperatiivsed normid, mis ei võimalda jätta võlausaldajale hääled määramata.

§ 82

lg 6 ja Riigikohtu praktika kohaselt ei saa võlausaldaja jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõuet häälte määramisel kõrvale jätta enne, kui selle kohta on tehtud vastav kohtulahend ja see on jõustunud. Häälte määramata jätmist ei saa põhjendada sellega, et võlgniku poolt hagile vastamata jätmine tsiviilasjas nr 2-20-15749 võib olla tagasivõidetav. Selline maakohtu põhjendus on vastuolus Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa häälte arvu määramise menetluses lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Sama kehtib ka vaidluste kohta, mis tuleb lahendada tagasivõitmise menetlustes. Ka Tallinna Ringkonnakohtu järjepideva praktika kohaselt ei saa häälte määramisel arvestada võlausaldaja lähikondsust, tema nõude heade kommete vastasust, nõude aluseks oleva tehingu majanduslikku sisu ja selle võimalikku näilikkust. Lisaks on haldur üldkoosolekul kinnitanud, et kohus ei ole otsustanud halduri esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmist. Seejuures ei saagi kohus tagasivõitmise hagi menetlusse võtta, kuna põhimaksejõuetusmenetlus on alustatud Iirimaal (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta (EL-i määrus) p 35). Kohus peab häälte määramisel hindama nõude olemasolu. Võlausaldaja nõude aluseks on käenduslepingust tulenev võlgniku kohustus, mitte kohtuotsus. Maakohus on aga hinnanud üksnes kohtuotsuse aluseks oleva tehingu (hagile vastu vaidlemata jätmise) tagasivõitmist. Hääled saab jätta määramata üksnes nõudega, mitte nõude kohta tehtud kohtulahendiga seotud asjaoludel. Määruses ei ole ühtegi põhjendust ega väidet, mis puudutaks võlausaldaja nõuet või selle puudusi ning mis võimaldaks jätta hääled määramata. Maakohus ei ole leidnud, et võlausaldaja nõue oleks õiguslikult põhjendamata. Asjakohatu on ka seisukoht kaja esitamise kohta. Isegi kui häälte määramisel oleks põhjendatud ja lubatav võtta arvesse tagasivõitmise hagi ja selle perspektiiv ning see hagi rahuldatakse, saavutaks haldur kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, kuid see ei mõjuta kohtuotsuse aluseks olnud käenduslepingust tulenevat võlgniku kohustuse olemasolu võlausaldaja ees. Välistatud oleks üksnes

§ 100³ lg 4 p-s 1 sätestatud eeldus.

Lisaks ei saa hagile vastamata jätmist käsitleda võlgniku tehinguna (tahteavaldusena), mis oleks pankrotiseaduse alusel tagasivõidetav. 4 Samuti ei ole maakohus ega ka haldur põhjendanud, kas ja kuidas kahjustas võlgnik hagile vastamata jätmisega teiste võlausaldajate varalisi huve. Lisaks on maakohus tagaseljaotsuse tegemisel juba kontrollinud nõude aluseks olevaid dokumente ja asjaolusid, st veendunud nõude ja kehtiva tehingu olemasolus. Tagaseljaotsuse tegemine kinnitab võlgniku vastu õiguslikult põhjendatud nõude olemasolu (TsMS) § 407 lg 1). Häälte määramata jätmist ei saa põhjendada ka võlausaldaja lähikondsuse tõttu võlgnikuga, kuna füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks saavad

§ 117lg 1 järgi olla üksnes füüsilised isikud.

Võlausaldaja on juriidiline isik. Lisaks on võlausaldajale häälte määramata jätmine lähikondsusele tuginedes vastuolus Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ei erista pankrotiseadus võlausaldajaid nende lähikondsuse alusel, v.a

§ 82

lg 8.

§ 82

lg-tes 3 ja 4 sätestatud uueks asjaoluks, mille tõttu saaks võlausaldajale järgmisel üldkoosolekul hääled määrata, saab pidada üksnes hagi esitamise äralangemist või hagi rahuldamata jätmist jõustunud kohtulahendi alusel. Sellised asjaolud võivad saabuda mitme aasta pärast. Selleks ajaks on aga võlausaldaja pankrotimenetlusest elimineeritud. BI-le häälte määramisel ei saa arvesse võtta võlausaldaja viivisenõuet, mis on arvestatud perioodil alates 29. juunist 2021 kuni 19. oktoobrini 2021. Iiri Kõrgem Kohus on võlgniku pankroti välja kuulutanud 28. juunil 2021.

§ 35

lg 1 p 6 ja § 93 lg 1 kohaselt arvestatakse pankrotimenetluses ning ka häälte määramisel nõudeid üksnes pankroti välja kuulutamise seisuga.

1. BI palub jätta Consegna määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Consegna kanda.
2. Aktsionär palub
3. novembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada Consegnale, BI-le ja UP-le määratud häälte osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Consegnale 24 545 467,08 häält, BI-le 14 949 302,83 häält ning jätta UP-le hääled määramata. Menetluskulud palub Aktsionär jätta halduri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei saa Consegnale ja BI-le häälte määramisel arvesse võtta viivisenõuet pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist Iiri Kõrgemas Kohtus
4. juunil
5. Pankrotiseadus ei sätesta, et mh

§ 35

lg 1 p 6 ei kehti juhul, kui võlgniku pankrot on välja kuulutatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus. Samuti ei ole kohus viidanud õiguslikule alusele, mis võimaldaks järeldada, et Iiri Kõrgema Kohtu 28. juuni 2021 otsus ei oleks Eestis Vabariigis kehtiv ja maakohtule õiguslikult siduv. UP-le tuleb jätta hääled määramata. Häälte arvu määramise menetluses peab välistama sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks või mille rahuldamine on ebaselge. UP ei ole nõuet piisavalt tõendanud. Ebaselge on nõude sisu, alus ja suurus. Poolelioleva kohtuvaidluse alusel ei ole nõude tekkimine võlgniku vastu kindel, samuti ei saa eeldada, et kohus nõude võlausaldaja poolt märgitud ulatuses rahuldab. Seadusega kooskõlas ei ole olukord, kus võlausaldajate üldkoosolekul saab osaleda ja otsuseid vastu võtta isik, kelle nõude olemasolu üle on vaidlus kohtumenetluses. Samuti on avaldusele lisatud tõendavad dokumendid ebamõistlikult mahukad, millega ei olnud haldur tutvunud. Ei ole eluliselt usutav, et ka kohtunik jõudis nendega tutvuda. UP-le saab

§ 82

lg 7 kohaselt määrata hääled pärast tsiviilasja nr 2-17-9653 menetluse lõppemist, mis tõendab nõude olemasolu ja suurust.

1. Consegna arvates on Aktsionäri määruskaebus põhjendatud, palub selle rahuldada ning jätta menetluskulud halduri kanda. 5
2. BI palub jätta Aktsionäri määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Aktsionäri kanda.
3. UP palub jätta Aktsionäri määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
4. Flinty palub jätta Aktsionäri määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
5. Haldur palub jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud Consegna ja Aktsionäri kanda.
6. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras UP-le hääled. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab UP-le hääled määramata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juureskohtumääruse kehtiva resolutsiooniterviklikusõnastuse. Consegna määruskaebus jääb rahuldamata. Aktsionäri määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Consegna on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles jäeti talle hääled määramata ja BI-le määrati hääled 14 949 302,83 ületavas osas. Aktsionär on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles jäeti Consegnale hääled määramata, maakohus määras UP-le 1 751 932,48 häält ning BI-le hääled 14 949 302,83 ületavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus määras BI-le 14 949 302,83 häält ning jättis Flinty’le hääled määramata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebustes vaidlustatud osas.
9. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramise vaidluse kohta järgmist. Võlausaldajale häälte arvu määramine

§ 82

lg 3 alusel on halduri kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kohus sekkub vaid juhul, kui haldur ei ole seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning on ületanud diskretsiooni piire. Seega kontrollib kohus halduri poolt määratud häälte arvu põhjendatust, mitte ei määra hääli ise. Selleks, et ringkonnakohus saaks halduri diskretsiooni võlausaldajale häälte määramise osas kontrollida, tuleb halduril esitada maakohtule võlausaldajate üldkoosoleku protokoll, milles tuleb mh põhjendada võlausaldajale häälte määramata jätmist ja ka häälte määramist, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldajale määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja. Protokollis märgitud halduri otsusest peab nähtuma, millistel asjaoludel haldur vastava järelduseni jõudis. Põhjenduste märkimata jätmise korral ei ole halduri diskretsiooniotsus võlausaldajale häälte määramata jätmise osas kohtulikult kontrollitav (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2685, p-d 5–6). 6 Praeguses asjas ei olnud haldur maakohtule
3. novembril 2021 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli edastanud. Haldur esitas võlausaldajate üldkoosoleku protokolli ringkonnakohtule
4. jaanuaril 2022 kohtunõudele vastates. Samas ei nähtu sellest protokollist asjaolusid ega põhjendusi, millest lähtuvalt haldur võlausaldajatele üldkoosolekul hääled määras või määramata jättis. Eelmärgitu ei anna siiski praegusel juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohus on vaidlustatud määruses kõnealuse vea ise kõrvaldanud ning märkinud põhjendused võlausaldajatele häälte arvu määramise kohta.
5. UP esitas võlgniku pankrotimenetluses
6. novembril 2021 nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue 1 751 932 eurot 48 senti. Haldur määras võlausaldajale 1 751 932,48 häält. Consegna ja Aktsionär ei nõustunud UP-le määratud häälte arvuga. Maakohus määras vaidlustatud määrusega UP-le 1 751 932,48 häält, leides, et UP nõue on nõudeavaldusele lisatud dokumentidega kindlaks tehtav, samuti on põhjendatud nõude õiguslikud alused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras põhjendamatult UP-le hääled. 16.1.

§ 82

lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. See aga ei tähenda, et halduril oleks kohustus alati määrata võlausaldajale hääled nõudeavalduses märgitud suuruses. Selleks, et võlausaldajal tekiks häälte saamise õigus, tuleb tal esmalt esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (

§ 94lg 1).

Lisaks peavad need dokumendid olema jõudnud halduri käsutusse vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (

§ 82lg 3).

16.2. UP on nõudeavalduses märkinud üksnes nõude suuruse, kuid nõude täpsemat sisu ja alust ei ole võlausaldaja nõudeavalduses märkinud (III kd, tl 147).

§ 94

lg-s 1 sätestatud nõude sisu ja aluse märkimiseks ei saa lugeda nõudeavalduse viidet, et täpsem teave nõude aluse kohta on välja toodud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud

1. juuni
2. a hagiavalduses ja
3. jaanuari
4. a hagiavalduse terviktekstis ning nende lisades. Seega on formaalsed eeldused UP-le häälte arvu määramiseks täitmata. Maakohus ei ole oma määruses hagiavalduse materjalidele hinnangut andnud. Üldjuhul ei ole võlausaldaja nõude sisu ja alust võimalik kontrollida ilma neid nõudeavalduses märkimata. Ringkonnakohus lisab, et praegusel juhul ei ole võimalik mõistlikult kontrollida UP nõude sisu ja alust ka tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud
5. juuni
6. a hagiavalduse ja
7. jaanuari
8. a hagiavalduse tervikteksti ning nende lisade alusel, kuna eelnimetatud tsiviilasjas on kostjate paljusus. Samuti ei ole kostjate paljususe tõttu võimalik hinnata UP nõude perspektiivi selle alusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud hagi menetlusse võtnud. Samas ei nõustu ringkonnakohus Aktsionäri määruskaebuses esitatud väitega, nagu annaks nõudeavalduse tõendite maht alust jätta UP-le hääled määramata. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus UP-le hääled määramata.
9. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust Consegna ja BI osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et Consegnale jäeti põhjendamatult hääled määramata ning BI-le määrati põhjendamatult 7 hääled 14 949 302,83 ületavas osas. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse muus osas maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastusena määruskaebuste ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Consegna esitas võlgniku pankrotimenetluses
11. novembril 2021 nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue 24 545 562 eurot 56 senti (III kd, tl 123). Nimetatud summa on võlgnikult Tartu Maakohtu
12. jaanuari
13. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-15749 välja mõistetud (III kd, tl-d 127–128). Haldur võlausaldajale hääli ei määranud, kuna võlausaldaja nõude olemasolu on tema hinnangul küsitav. Haldur on Tartu Maakohtule esitanud ka hagi (tsiviilasi nr 2-21-17683) tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile vastamata jätmise (tegevusetuse) tagasivõitmiseks. Consegna ei nõustunud talle määratud häälte arvuga. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus põhjendatult Consegnale hääled määramata, nõustudes halduri seisukohtadega. 18.
14. Iseenesest on õige Consegna määruskaebuses esitatud seisukoht, et ainuüksi võlausaldaja nõude kohta tehtud jõustunud tagaseljaotsuse aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmise võimalus ei anna alust pankrotimenetluses häälte määramata jätmiseks. Samas ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et häälte määramata jätmist ei saa põhjendada sellega, kui haldur on võlausaldaja nõude kohta tehtud jõustunud tagaseljaotsuse aluseks olnud hagile vastamata jätmise kohta tagasivõitmise hagi kohtusse juba esitanud. Praeguses asjas on haldur kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud
15. novembril 2021 hagi Consegna nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks (tsiviilasi nr 2-21-17683). Hagi on
16. detsembri
17. a määrusega menetlusse võetud (IV kd, tl 129). Seega on ebaõige Consegna väide, et kohus ei ole tagasivõitmise hagi menetlusse võtmist otsustanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et maakohus on hagi menetlusse võtnud, kinnitab samuti, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 mõttes. Eelmärgitut arvestades ei ole asjakohane Consegna viidatud Tallinna Ringkonnakohtu praktika (tsiviilasjas nr 2-19-11484), kuna selles asjas ei olnud haldur võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramata jätmise ajaks kohtusse tagasivõitmise hagi esitanud. 18.
18. Ringkonnakohtu arvates oli tagaseljaotsuse saamise ainsaks või peamiseks eesmärgiks võlgniku pankrotimenetluses häälteenamuse saavutamine (

§ 81lg 1).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Consegna esitanud maakohtule hagi võlgniku vastu 24 541 509 euro saamiseks

1. oktoobril 2020 tsiviilasjas 2-20-15749, s.o vahetult pärast BI nõude kohta tehtud kohtulahendi jõustumist võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-15-13527 (III kd, tl 117). Ringkonnakohus ka rõhutab, et ebatavapärane on kohtupraktika, et Consegna nõue rahuldati niivõrd suures ulatuses tagaseljaotsusega. 18.
2. Põhjendatud on Consegna seisukoht, et tema nõude aluseks ei ole tagaseljaotsus. Consegna väitel tuleneb tema nõue
3. märtsi
4. a käenduslepingust, mille kohaselt käendas võlgnik aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) kohustust Consegna ees. Samas ei ole Consegna nõudeavaldusele lisanud muid nõuet tõendavad dokumente kui üksnes nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse (III kd, tl-d 123–129). Kuivõrd

§ 82

lg 3 kohaselt määrab haldur kuni nõuete kaitsmiseni võlausaldaja häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide alusel, mis on talle esitatud hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut, ei olnud halduril ega ka 8 kohtul võimalust kontrollida Consegna nõude põhistatust muude dokumentide alusel. Seejuures tegi haldur Consegnale 6. novembril 2021 ettepaneku nõude täiendavaks tõendamiseks (IV kd, tl 128). Consegna täiendavaid dokumente nõude põhistamiseks ei esitanud. Consegna on võlgniku lähikondne

§ 117lg 3 alusel.

Consegna juhatuse liige ja osanik on võlgniku poeg A.A. (IV kd, tl 63). Ringkonnakohtu arvates ei ole kahtlust, et isa ja poeg on

§ 117lg 3 mõttes lähedased isikud.

Kui nõudeavalduse on aga esitanud võlgnikuga seotud isik (lähikondne

§ 117

tähenduses), siis on nii halduril nõuete kontrollimisel ja häälte määramisel kui ka kohtul häälte määramise vaidluse lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 219-6613, p 13.2.2). Ringkonnakohus leiab, et kuna haldur oli esitanud võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramise ajaks hagi Consegna nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks ning Consegna ei esitanud muid dokumente oma nõude põhistamiseks, jättis maakohus kokkuvõttes põhjendatult Consegnale hääled määramata.
3. Ringkonnakohus ei nõustu Aktsionäri määruskaebuses esitatud väitega, et BI-le häälte määramisel ei saa arvesse võtta viivisenõuet pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist Iiri Kõrgemas Kohtus
4. juunil
5. Ringkonnakohus nõustub siinjuures maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
6. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebustega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 21.

§ 5

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud.

§ 82lg 4 ei võimalda ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) 9