) § 144 lg 3 II lause) ja Riigikohtu praktikast (3-2-1-49-98) tuleneb, et uue juhatuse liikme registrisse kandmine ei eelda M. Lastiku allkirja. Ekslik on määruse viide, et juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, kuna M. Lastiku volitused on lõppenud ning seega on V. Tragon ainuisikuliselt juhatuse liikmeks, kel on õigus ühingut esindada. Juhul kui seadust tõlgendada selliselt, et endise juhatuse allkiri on avalduse rahuldamise kohustuslik eeldus, tuleb jätta seadus selles osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel kohaldamata, sest sellega kuritarvitab endine juhatuse liige enda õigusi; 3) on registripidajal õigus kandeid parandada ilma avalduseta. Saades informatsiooni selle kohta, et puudub kanne ühingu uue juhatuse liikme valimise kohta, oleks registripidaja pidanud tegema vastavaid järelpärimisi ja kande aluse puudumise kindlakstegemisel kande
Puuduvad põhjendatud vastuväited, mille tõttu oleks takistatud uue juhatuse liikme registrisse kandmine.
lg 2 esimese lause kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Kuna 05.11.2018 võeti vastu ühingu uus põhikiri, siis M. Lastiku 3-aastane juhatuse liikme tähtaeg ei alanud mitte 20.02.2018, mil kehtis ühingu põhikirja eelmine redaktsioon, vaid alates uue põhikirja vastuvõtmisest. Seetõttu on ekslik määruskaebuses esitatud seisukoht, et M. Lastiku juhatuse liikme ametiaeg algas 20.02.2018 ja lõppes 20.02.2021 ning kohtunikuabi oleks pidanud kandeavalduse rahuldama. 3 Kohtunikuabi seisukoht, et ühingu uue põhikirja vastuvõtmine ei muuda varasemalt valitud juhatuse liikme ametiaega tähtajaliseks, on ekslik, ning selles osas tuleb kohtunikuabi määrust muuta. 8.
viimase lause kohaselt, kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed. Määruskaebuses on ühing kinnitanud, et 05.11.2018 vastuvõetud põhikirja kohaselt on juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. Samas on ühing lähtunud kandeavalduse esitamisel sellest, et ühingul on üks juhatuse liige (M. Lastiku juhatuse liikme tähtaeg lõppenud) ning seetõttu piisab, kui kandeavaldusele on kirjutanud alla üksnes V. Tragon ainuisikuliselt. Kohtunikuabi on õigesti leidnud, et ühe juhatuse liikme allkirjastatud kandeavaldus ei vasta seaduses ega ühingu põhikirjas sätestatud nõudele. Määruskaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-49-98 ei ole põhjendatud, kuivõrd nimetatud kaasuses lahendati vaidlust, kus äriühingul oli üks juhatuse liige.
lg 1 kohaselt kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi. Praeguses vaidluses selliseid asjaolusid ei esine ning seetõttu on ühingu tuginemine määruskaebuses asjakohatu. 9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.