KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-178

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Määruskaebuse menetlusse võtmist ja riigi õigusabi andmisest keeldumist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 119lg 1 ls 3, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X esitas Tallinna Vanglale 26.05.2021 kaebuse, milles palus võtta vastavaid meetmeid valvuri suhtes, kes olevat 26.05.2021 vastanud kaebaja küsimusele ajalehe Postimees kohta, et leht käib ainult üks kord nädalas, ning jättis vastamata kinnipeetava küsimusele, kuhu jäävad igapäevased lehed.
2. Tallinna Vangla jättis 28.06.2021 vastusega nr 5-8/21/14077-2 taotluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel rahuldamata, sest kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust taotleda vanglaametniku suhtes meetmete võtmist või ametniku karistamist. Vastuse kohaselt 3-21-1782 on X kambrisse
3. a mais antud eestikeelseid ajalehti 7., 10.,
4. ja
5. kuupäeval ning venekeelne ajaleht anti
6. kuupäeval. Juunis 2021 oli sektor S2 juba avatud ning sektorisse edastati eestikeelseid ajalehti 2., 3., 7.,
7. ja
8. kuupäeval ning venekeelseid ajalehti 3., 7.,
9. ja
10. kuupäeval. Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 1 kohaselt tagatakse küll kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju, kuid pole täpsustatud, millise sagedusega peaksid kinnipeetavad saama värskeid ajalehti vangla kulul. Ajalehtede tellimine on piiratud, mistõttu ei ole alati võimalik arvestada kõigi kinnipeetavate soovidega ning üleriigilisi päevalehti jagatakse vastavalt võimalusele. Kinnipeetavatel on lubatud vangla vahendusel mõõdukuse piires tellida omal kulul ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust.
11. X esitas 13.07.2021 vaide, milles leidis, et Tallinna Vangla 28.06.2021 vastus ei ole piisavalt põhjendatud. Kuna vangla igas sektoris väljastatakse ajalehti iga päev, siis ei saa olla erandiks ka sektor S
12. Vaide esitaja palub saata enda taotluse vastamiseks adekvaatsele vanglaametnikule, sest 28.06.2021 vastuse koostanud isik ei tee vahet karistamisel ja vastavate meetmete võtmisel.
13. Tallinna Vangla jättis 30.07.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/351-2 vaide rahuldamata. Kaebaja taotlus jäeti RVastS § 6 lg 1 ja VangS § 148 alusel õiguspäraselt rahuldamata, sest kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus taotleda ametniku suhtes meetmete kasutusele võtmist või siis karistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 ei võimalda esitada nõuet, et taotlus saadetaks vastamiseks adekvaatsele vanglaametnikule.
14. X esitas Tallinna Halduskohtule 03.08.2021 kaebuse Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada iga päev ajaleht Postimees. Kaebaja ei ole nõudnud valvuri karistamist, vaid üksnes vastavate meetmete võtmist, mis võib tähendada ka lihtsalt vestlust valvuriga. Kuna kõigis kaebajale antud vastustes üksnes korratakse, et tal ei ole õigust nõuda valvuri karistamist, siis on need ebaadekvaatsed. Vaideotsuse on direktori asetäitja nimel tegelikult koostanud kontaktisik, kes ei ole pädev vaiet lahendama. Vaideotsuses on küll kirjas, et selle on digitaalselt allkirjastanud direktori asetäitja, kuid direktori asetäitja pole seda isiklikult allkirjastanud. Kaebaja palub kohustada vanglat väljastama iga päev ajaleht Postimees. Kaebaja taotles ühtlasi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi andmist.
15. Tallinna Halduskohus tagastas 24.08.2021 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohustamiskaebuse esitamiseks näeb Vang

S § 11 lg 5 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra, mida kaebaja ei ole läbinud. Kaebaja nõudis 26.05.2021 taotluses konkreetse valvuri suhtes meetmete rakendamist, mis jäeti 28.06.2021 vastusega rahuldamata. Vaidemenetluse korras saab aga isik taotleda üksnes sellise toimingu tegemist, mida ta taotles ka haldusorganilt (st praegusel juhul meetmete rakendamist selle valvuri suhtes, kelle vastus ja suhtlusstiil kaebajale ei meeldinud). Kuna ajalehe Postimees iga päev väljastamise nõude osas ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, siis puudub tal õigus sellise kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebaja nõue tühistada 30.07.2021 vaideotsus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, sest praegusel juhul ei esine

§ 45lg-s 4 märgitud asjaolu, mis õigustaks vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist.

7. X palub 30.08.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist kohtueelset menetlust ei ole ta läbinud. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 26.05.2021 kaebuse ja hiljem 13.07.2021 vaide, mis jäeti 30.07.2021 vaideotsusega rahuldamata. Seega on kaebaja enne halduskohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti. Kaebaja palub ühtlasi vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 121 lg 4, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab piisaval määral

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu puudub vajadus lahendada määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 9. X 26.05.2021 taotlusest nähtub selgelt, et kaebaja soovis üksnes seda, et vangla võtaks meetmeid valvuri suhtes, kes ei vastanud tema küsimusele korrektselt või jättis sellele üldse vastamata, mitte ei taotlenud vanglalt ajalehe Postimees iga päev lugemise võimaldamist. Ehkki viimati märgitu võis olla kaebaja tegelik eesmärk, ei ole ta seda oma 26.05.2021 taotluses väljendanud. Teistsugust järeldust ei saa teha ka 13.07.2021 vaidest, mille taotluse kohaselt ei ole 28.06.2021 vastuses tehtud vahet karistamisel ja meetmete võtmisel. Seejuures on kaebaja 03.08.2021 kaebuses samuti märkinud, et ei nõudnud valvuri karistamist, vaid üksnes meetmete võtmist (nt vestlemist). Isegi kui tõlgendada 13.07.2021 vaide p-s 4 toodud põhjendust nõudena võimaldada sektoris S2 iga päev lugeda üleriigilist päevalehte, on õige 30.07.2021 vaideotsuses märgitu, et vaidemenetluse korras saab nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3) vaid juhul, kui haldusorgan on eelnevalt keeldunud kõnealuse toimingu tegemisest või on jätnud taotluse lahendamata (vt RVastS § 6 lg 3). Kuna kaebaja 26.05.2021 taotlus puudutas üksnes valvuri suhtes meetmete võtmist, mitte lehtede lugemise võimaldamist, piirdus Tallinna Vangla vaideotsuses õiguspäraselt üksnes hindamisega, kas kaebajal on õigust nõuda valvuri suhtes meetmete võtmist (sh valvuri karistamist). Põhjusel, et kaebaja ei esitanud ega saanudki esitada vaiet selle peale, et tal ei võimaldata iga päev lugeda ajalehte Postimees, siis ei ole ta VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ja kohustamisnõue tuli selles osas tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

10. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse taotluse osas võtta valvuri suhtes mingeid meetmeid. Halduskohus tagastas kaebuse tervikuna, kuid ei ole võtnud seisukohta, kas kaebus on suunatud ka valvuri suhtes meetmete võtmiseks kohustamisele ning kui jah, siis miks ja millisel õiguslikul alusel tuleb kaebus selles osas tagastada. Kaebusest nähtuvalt ei soovinud kaebaja valvuri karistamist, vaid mingite muude meetmete võtmist (nt vestlemist), mis võiksid kaudselt tagada kaebajale edaspidi paremad võimalused üleriigiliste päevalehtede lugemiseks. Kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda valvuri karistamist või tema suhtes muude meetmete võtmist, tuleks kaebus selles osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Isegi kui aktsepteerida, et valvuri suhtes meetmete rakendamise nõue võiks aidata kaebajal kaitsta VangS § 30 lg-st 1 tulenevat õigust lugeda vanglas mh üleriigilisi päevalehti, tulnuks kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna Vangla 28.06.2021 vastuse kohaselt anti kaebaja kambrisse

1. a mais päevalehti keskmiselt kord nädalas. VangS § 30 lg 1 ega ükski muu õigusakt ei sätesta, kui sageli tuleb kinnipeetavale tagada võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti. Järelikult otsustab vangla selle kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole vanglal kohustust tagada kinnipeetavale igapäevaselt võimalust lugeda värskeid ajalehti, vaid piisavaks ja mõistlikuks sageduseks on peetud näiteks seda, kui vangla väljastab ajalehti keskmiselt kaks korda nädalas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2018 määrus nr 3-18-1072, p 11). Ehkki praegusel juhul on värskeid ajalehti võimaldatud harvem, ei ole põhjust hinnata vangla tegevust ilmselgelt õigusvastaseks. Eelkõige on oluline arvestada, et teadaolevalt rakendati vanglas
2. a mais kehtinud üldiste liikumispiirangute kompenseerimiseks mh meetmeid, mis võimaldasid tavapärasest parema juurdepääsu üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile (nt raadio- ja televisioonisaateid oli lubatud jälgida 3

§ 45lg 4).

Sellist olukorda praegu ei esine, sest kaebaja ei ole viidanud enda mittemenetluslike õiguste rikkumisele vaideotsusega. Kaebaja on leidnud, et vaideotsus on õigusvastane, sest kuigi selle on allkirjastanud direktori asetäitja direktori ülesannetes, on vaideotsuse tegelikult koostanud kontaktisik, kes ei ole pädev vaiet lahendama. Ringkonnakohus selgitab siiski, et toimikus on Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/351-2 ametlikult kinnitatud väljatrükk, millest nähtuvalt on vaideotsuse digitaalselt allkirjastanud vangla direktori ülesandeid täitnud direktori asetäitja. Vaideotsuse lõpus on lisaks märgitud selle koostanud inspektor-kontaktisiku nimi ja tema kontaktandmed. Kuigi vaideotsusest saab järeldada, et selle projekti on ette valmistanud inspektor-kontaktisik, ei tähenda see, et kontaktisikut tuleb pidada ka vaide lahendanud isikuks. Vaideotsuse kui haldusakti andjaks on siiski selle allkirjastanud isik (vt HMS § 55 lg 4) ja vangla direktori asendaja oli pädev vaiet lahendama (VangS § 11 lg 41 teine lause). Kui vangla direktori asendaja ei oleks nõustunud kontaktisiku poolt ettevalmistatud vaideotsuse projektiga, siis ei oleks ta vaideotsusele alla kirjutanud, vaid teinud kontaktisikule kohustuseks koostada uus projekt vastavalt tema juhistele. 12. Kuigi halduskohus on riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud ainuüksi kaebuse tagastamisega ja pole märkinud selle õiguslikku alust, ei tingi see määruse tühistamist, sest kaebus on kokkuvõttes õigesti tagastatud ja kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks on seega ilmselt vähesed (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5). 13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.08.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 4