KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2655 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on selgitanud, et kontrolli tulemusena on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 15 242,13 euro võrra suuremana, mille tulemusel on vähenenud tema käibemaksu tasumise kohustus 15 242,13 euro võrra. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata kokku summas 59 613,21 eurot. MTA tuvastas, et äriühing kajastas alusetult A OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kuna arvetel kajastatud teenuseid ta ei soetanud A OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. MTA 30.09.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054963-17 on MTA välja toonud, et A OÜ arvetel puudub täpne majanduslik sisu (on vaid viidatud töödele, mida RMK äriühingule töökäsuna teha andis, kuid puudub märge milliseid töid, millises koguses ja millal A OÜ äriühingule tegelikkuses osutas), A OÜ arvetel puudub märge millal teenused on osutatud, mingeid muid dokumente peale arvete ei koostatud, teenuse hinna kujunemine ei ole eluliselt usutav, RMK ei kinnita alltöövõtu kasutamist A OÜ osas, A OÜ tehingute aegse juhatuse liikme ütlused ei kinnita A OÜ ettevõtlusega tegelemist ega tööde teostamist, A OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte (puudus tööde teostamiseks vajalik tööjõud, esitamata majandusaasta aruanded, 28.01.2021 arvati välja käibemaksukohustuslaste registrist, A OÜ pangakontolt ei nähtu reaalsele majandustegevusele viitavaid kandeid ning pangakontodele laekunud raha kantakse äriühingust välja). 2 MTA tuvastas ka, et äriühingu raamatupidamises näidatud laenu andmist B OÜ-le ja C OÜ-le ei toimunud. Laenutehingud vormistati ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete varjamiseks. MTA 30.09.2021 kontrollaktis nr 12.2-3/054963-17 on MTA välja toonud, et äriühing kandis juhatuse liikme X pangakontole raha kokku 227 604 eurot. Kassaarvestusest nähtub, et pangakontolt juhatuse liikme kontole kantud raha kanti X OÜ kassasse. Kassast tehti erinevaid ettevõtlusega seotud kulutusi. Summas 147 000 eurot vormistati aga sularahas kassast väljaminevateks laenudeks. Tõendamist ei ole leidnud, et X pangakontole kantud raha jõudis ettevõtte kassasse. B OÜ-l puudus põhjus sularahas laenu võtmiseks (B OÜ maksumenetluse nr 12.2-3/054961 raames jõuti järeldusele, et tehinguid A OÜ ja B OÜ vahel ei toimunud, mistõttu ei olnud laenu vaja selleks, et B OÜ saaks maksta sularahas tehingupartnerite, sh A OÜ arvete eest). Sularahas laenu andmine ei ole MTA hinnangul ka usutav. Kohtu hinnangul on MTA taotluses ning eelviidatud kontrollaktis toodud põhjendused loogiliselt jälgitavad ning usutavad. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse määramist.
2. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et on alust arvata, et äriühing on toime pannud maksupettuse. Olukorras, kus isik on osalenud maksupettuse toimepanemisel ehk teadlikult tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Äriühingul puudub kinnisvara, mille arvelt maksunõuet tagada. Äriühingul puuduvad väärtpaberid ja väärtpaberikontod. MTA-l puudub ülevaade äriühingu finantsiliselt võimekusest praegusel hetkel ning ei saa kindel olla, et pärast kohustuse määramist on äriühingu pangakontol ja kassas piisavalt rahalisi vahendeid määratud maksusumma tasumiseks. Kohtu hinnangul on MTA põhjendused veenvad ning on seisukohal, et maksukohustuse sissenõudmine võib osutuda raskendatuks, kui mitte võimatuks.

1. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et äriühingu arvelduskontole aresti seadmine ning tulevikus tekkiva nõude arestimine on kohased. Kohus möönab, et äriühingu arvelduskonto arestimine on äriühingu majandustegevust oluliselt piirav meede. Teisalt puuduvad kohtu hinnangul isikut vähemriivavad meetmed, mis samuti tagaksid efektiivselt võimaliku maksusumma sissenõudmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki kanda, kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et suur osa rahast on kantud äriühingust välja ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved. MTA on menetluse lõppstaadiumis, mistõttu on MTA maksukohustuse tekkimises ning pangakonto arestimise vajalikkuses veendunud. Seetõttu leiab kohus, et pangakonto arestimine kuni summa 74 855,34 eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma laekumise. MTA on põhjendanud ka, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-is SEB Pank asuva arveldusarve jääk. Seetõttu on võimalus, et kontol olev raha ei pruugi tagada maksotsusega juuremääratava maksusumma laekumist ning peale pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale ning täiendavaid laekumisi sinna ei toimu. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkiva nõude arestimine, mis tekib RMK vastu võsasaetööde töövõtulepingute 3-2.5.3/181317332, metsakasvatusteenuse töövõtulepingute nr 32.5.3/2020/71, nr 3-2.5.3/2020/110 nr 3-2.5.3/2020/111, nr 3-2.5.3/2020/112 , nr 3-2.5.3/2020/113 ja nr 3-2.5.3/2020/69 alusel peale tööde akteerimist ja arvete väljastamist. Rahalise nõude arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. 3
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ AS-is SEB Pank asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summas 74 855,34 eurot ning sissenõude pööramist X OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele RMK vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale pangakonto aresti, keelates X OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr xxxxxxxxxxxxx või Swedbank AS-is kontole nr xxxxxxxxxxxxxx.
3. Tulenevalt

§ 1361

lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 74 855,34 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4