KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 15. detsembril 2021. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses 4-21-3932 Kohtukoosseis Kohtunik Pee

§ 227lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot.

Rahatrahv tuleb Laine Hanselil tasuda 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole (Swedbank EE932200221023778606, SEB Pank EE891010220034796011, Luminor Bank EE701700017001577198) . Viitenumbriks tuleb märkida

1. Muus osas jätta PPA Lõuna prefektuuri 29.09.2021 otsus väärteoasjas 2780,21,009799 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus Laine Hansenile ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud 29.09.2021 koostas PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja C.J. otsuse selle kohta, et Laine Hansen juhtis 31.08.2021 kella 18:28 ajal Tartu maakonnas X vallas xxx
2. kilomeetril, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 122 +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul on 90 km/h. L. Hansen ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja määras L. Hansenile karistuseks

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

L. Hansen esitas 12.10.2021 kaebuse (tl 1) PPA Lõuna prefektuuri 29.09.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,

1. Menetlusalune isik palub kohtul muuta määratud karistus rahatrahviks, mida oleks võimalik ositi tasuda. L. Hansen on xxx pere ainus toitja ning ta peab kodust 37 km kaugusele tööle sõitma. Autota aga ei ole võimalik tööl käia ning bussidega ei ole võimalik liikuda. Menetlusalune isik kahetseb siiralt rikkumist ning lubab mitte enam eksida ja loodab mõistmisele. PPA Lõuna prefektuur 15.11.2021 vastuses kaebusele (tl 9-11) on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puudub alus. Mõõtemetoodilisi ja protseduurilisi rikkumisi kohtuvälise menetleja esindaja ei tuvastanud. Otsuses mõistetud karistusmäär arvestab selgelt L. Hanseni poolt välja toodud olulisi detaile töö- ja pereelu osas. Kiiruse ületamine saab olla ainult teadlik ja tahtlik rikkumine. Menetlusalune isik on ka varasemalt korduvalt piirkiirust ületanud (kahel korral kohaldati lühimenetlust, ühel korral väärteomenetlust) ning rahatrahvid ei ole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud. Seetõttu kohaldati L. Hanseni suhtes teiseliigilist karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Asjaolu, et L. Hansenil on xxx last ning töö- ja elukoha vahe on peaaegu 40 km, seab menetlusaluse isiku ühekuulise juhtimisõiguse äravõtmisega küll ebamugavasse olukorda, kuid see on minimaalne meede ning ei tingi ületamatuid raskusi. Nii L. Hansenil kui ka tema lastel on võimalik liigelda ka ühistranspordiga. Ebamugavused on teatud mõttes paratamatud selleks, et menetlusalune isik tajuks karistuse mõju ja loobuks õigusrikkumistest. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. L. Hansen esitas 25.11.2021 kaebuse täienduse koos lisadega (tl 26-49). Karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning teisi asjaolusid. Juhtimisõiguseta ei saa menetlusalune isik tööl käia, sest lähtuvalt kehtivast busside sõiduplaanist ei jõuaks ta enam õigeks ajaks tööle ning tema töösuhe võidakse temast tulenevatel põhjustel lõpetada. Samuti peab L. Hansen igakuiselt tasuma kinnistu ostmiseks võetud laenu tagasimakseid ja isikul sääste ei ole. Menetlusaluse isiku xxxxxxxxxxxxxxx.
2. a suvel juhtis L. Hansen võõrast sõidukit ning ei tunnetanud tähelepanematusest ekslikult selle kiirendust ja sõiduomadusi õigesti. 31.08.2021 ületas menetlusalune isik sõidukiirust koju lapsele appi kiirustades, sest viimane ei saanud võtme kaotamise tõttu tuppa sisse. L. Hansen kahetseb toimunut väga. Määratud karistus on väga suureks ehmatuseks ning ta teab, et kui edaspidi kiirust ületab, jääb juhtimisõigusest ilma. L. Hansen lubab enam kiirust mitte ületada. Juhtimisõiguse kaotamine aga tooks L. Hansenile ja lastele kaasa väga rasked tagajärjed, sest ta jääb töökohast ilma, kodukandis vabu töökohti aga ei leidu ning sellisel juhul ei saa enam maksta laenumakseid ja pere sissetulek kaob. Laenumaksete mittetasumisel läheb kinnistu laenu katteks müüki ja perekond kaotab senise elukoha. L. Hansen palub karistuseks määrata endale rahatrahv ning võimaldada seda ositi tasuda. L. Hansen on kaebuse täiendusele lisanud busside sõidugraafiku koos marsruudiga, kinnistusraamatu väljavõtte, elukohta registreeritud isikute nimekirja, konto väljavõtted (sh laenumaksetest), Tartu Maakohtu xx.xx.xxxx otsuse xxxx kohta, telefoni liitumislepingu koos 31.08.2021 kõneeristusega, töölepingu ning ametijuhendi. Menetlusalune isik soovib asja 2 arutamisest kohtuistungil osa võtta siis, kui kohtuväline menetleja ei nõustu karistuse muutmisega peale kaebuse täienduses toodud asjaoludega ja lisatud dokumentidega tutvumist. Oma 07.12.2021 seisukohas (tl 51-52) on kohtuväline menetleja, olles tutvunud L. Hanseni kaebuse täiendusega ja sellele lisatud tõenditega, asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebuse võib seekord rahuldada. L. Hansenile on selgeks saanud, et samalaadsete õigusrikkumiste kordumine võib tulevikus päädida juhtimisõiguse kaotamisega. Menetlusalune isik on väärteomenetlusest teinud vajalikud järeldused ning on edaspidi distsiplineeritud käituma õiguskuulekalt. Menetleja taotleb kohtult tühistada Politsei- ja Piirivalveameti lahend juhtimisõiguse äravõtmise osas ning palub kohtul karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 320 eurot ning võimaldada selle tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse ja selle täienduse koopia koos tõenditega, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuigi kirjaliku menetluse nõusolekut vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 ei saa anda tingimuslikult, siis kohtu hinnangul on käesolevalt ka menetlusalune isik nõus kirjaliku menetlusega. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et L. Hansenile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (tl 14 pöördel). Kuigi väärteoprotokollis ei ole menetlusaluse isiku ütlusi fikseeritud ning teda ei ole ka üle kuulatud, siis kaebusest nähtub, et L. Hansen ei vaidlusta rikkumise sooritamist. Seda, et L. Hansenile on tutvustatud ka VTMS § 19 lg 1 p 4 alusel õigust anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, ei ole kohtueelses ega kohtumenetluses vaidlustanud kordagi ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et L. Hansen juhtis 31.08.2021 kella 18:28 ajal Tartu maakonnas xxx vallas xxx
3. kilomeetril suunaga xxx, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit Audi A4 reg3 nr-ga xxx kiirusega 122 +/- 8 km/h (s.o 114 km/h). Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul on 90 km/h. L. Hansen ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 24 km/h. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka L. Hansen kohtueelses- ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Väärteoasjas kogutud tõendid (kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et L. Hansen juhtis 31.08.2021 kella 18:28 ajal Tartu maakonnas xxx vallas xxxx
4. kilomeetril suunaga xxx, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit Audi A4 reg-nr-ga xxx kiirusega 114 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 15) nähtub, et 31.08.2021 kella 18:28 paiku mõõtis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik T.P. Tartu maakonnas xxx
5. kilomeetril, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr. S.N. xxxx, mõõtevahendi taatlustunnistuse numbriga xxxx, Valga suunas liikuva mootorsõiduki Audi A4 reg-nr-ga xxx sõidukiiruseks 122 km/h. Lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse 114 km/h. Kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid ei esinenud. Kiirusmõõturit taadeldi taatlustunnistusest nähtuvalt 12.11.2020 (tl 24). Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis ka läbi ametnik, kes on läbinud 25.08.2015 pädeva mõõtja koolituse ja 21.03.2016 kiirusemõõturi koolituse (tl 22). Tunnistaja A.G. ütlustest (tl 16) nähtub, et teostades koos patrullpolitseinik T.P-ga liiklusjärelevalvet 31.08.2021 kell 18:28 Tartu maakonnas xxx
6. kilomeetril, kontrolliti xxx suunas liikuva mootorsõiduki Audi A4 reg-nr-ga xxx liikumiskiirust. Sõiduki kiiruseks fikseeriti 90 km/h alas 122 +/- 8 km/h ning sõiduki juhina tuvastati L. Hansen. Teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h ning juht ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et L. Hanseni poolt juhitud sõiduki Audi A4 reg-nr-ga xxx sõidukiiruseks mõõdeti 31.08.2021 kella 18:28 ajal Tartu maakonnas xxx vallas xxxx mnt
7. kilomeetril suunaga xxxx, s.o asulavälisel teel taadeldud kiirusmõõturiga pädeva ametniku poolt lubatud 90 km/h alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 114 km/h. Seega ületas L. Hansen lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalune isik ei ole ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga kiiruse ületamist eitanud. Seega on täidetud

§ 227lg 2 objektiivne koosseis. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et L. Hanseni õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta teadlikult ületas asulavälisel teel kiirust ning järelikult sisimas ka nõustus sellega. Menetlusalune isik on ka ise kaebuse täienduses tunnistanud, et kiirustas 31.08.2021 kella 18:28 ajal enda alaealisele tütrele appi, kuna viimane oli koduvõtme ära kaotanud ja ei saanud tuppa siseneda. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut L. Hansenit toimepandud väärteo eest karistada. 4 Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku L. Hanseni kahetsust, mis kaebuses ka selgelt väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on L. Hansenile määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud L. Hansenile rikkumise eest kohase ja ka proportsionaalse, s.o õiguspärase karistuse, kuid menetlusalusest isikust tulenevate asjaoludega seoses nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et tuleb muuta karistuse liiki. Küll aga ei ole L. Hanseni kaebuse täienduses toodud aspektide puhul kohtu arvates tegemist mitte karistust kergendavate asjaoludega KarS § 57 lg 2 mõttes, nagu on avaldanud menetlusalune isik. Nimelt teadlik otsustus juhtida mootorsõidukit lubatud kiirust ületades ei vähenda mingilgi viisil isiku süü suurust (vaata analoogia korras RKKKo 3-1-1-18-17, p 10). Pigem on kohtul võimalik L. Hanseni kaebuse täienduses esitletud asjaolusid karistuse liigi muutmisel arvesse võtta eripreventsiooni raames, st arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7).

§ 227

lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või võtta juhtimisõigus ära kuni 6 kuuks. Käesoleval juhul võeti kohtuvälise menetleja otsusega L. Hansenilt karistusena ära juhtimisõigus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 kuuks. Kohtu hinnangul oli juba otsuse tegemise ajal üheselt arusaadav, et karistuse määramisel arvestati ka kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, s.o menetlusaluse isiku kahetsust. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmises või rohkemas määras. Samuti ei ole isikut varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud. Samas ei saa kohtu arvates mööda vaadata sellest, et menetlusalust isikut on 2021. aasta jooksul karistatud nelja kiiruseületamisega seonduva rikkumise eest. Kuigi lühimenetluses määratud mõjutustrahve ei kanta karistusregistrisse ning neid ei arvestata ka korduvuse hindamisel, siis L. Hanseni liikluskäitumine kogumis viitab sellele, et tal on aeg ajalt siiski kombeks kiirust ületada ning käesolev rikkumine ei ole jäänud ainsaks korraks. Rikkumist ei saa kohtu hinnangul a priori vabandada ka perekondlike asjaoludega ja võõra sõiduki kasutamisega, rääkimata tähelepanematusest. Käesolevalt ei ole kohtule ka teada, et 31.08.2021 oleks L. Hanseni lapse tervis või elu olnud ohus, misjuhul aga oleks esimesel võimalusel tulnud kaasata abi saamiseks Häirekeskus, mitte sõita kiirust ületades koju, seades sellega potentsiaalselt kaasliiklejate tervise, elu ja vara ohtu. Kuna aga kohtu hinnangul esinevad mõjuvad põhjused (töö varajane algusaeg, bussigraafikute sobimatus tööle õigeks ajaks jõudmiseks, töökoha säilitamise vajadus seoses laenumaksete ja alaealiste ülalpeetavatega, minimaalsed töötegemise võimalused kodukoha lähedal, pere ainus töötegija), mis räägivad hetkel veel menetlusaluse isiku kasuks, peab kohus õigemaks muuta L. Hansenile mõistetud karistuse liiki. Seetõttu ei pea kohus õigeks menetlusalust isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, vaid rahatrahviga. Kohtu arvates on L. Hanseni süü keskmisest suurem just seoses varasemate samaliigiliste rikkumistega, sõltumata sellest, kas 5 neid on menetletud lühimenetluses või väärteomenetluses – korduvad rikkumised suurendavad süüd. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 227lg 2 rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne mõista L. Hansenile rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast veidi kõrgemas määras, s.o 70 trahviühikut ehk 280 eurot. Kuigi ka kohtuvälise menetleja esindaja poolt ette pandud trahvimäär (s.o 80 TÜ) on iseenesest proportsionaalne, siis arvestades L. Hansenile viimase liiklusrikkumise eest väärteomenetluses mõistetud rahatrahvi suurust, peab kohus mõistlikumaks kohtuvälise menetleja pakutud trahvimäära natukene alandada. Tuginedes eeltoodule, rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse täielikult ja tühistab PPA Lõuna prefektuuri 29.09.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,009799 karistuse liigi osas. Kohus mõistab L. Hansenile

§ 227lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 70 trahviühikut ehk 280 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 10 kuu jooksul (osamakse kuus 28 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuses märgitud viitenumbrile ja pangakontole. Muus osas jätab kohus PPA Lõuna prefektuuri 29.09.2021 otsuse muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Samuti on ta ka lähiminevikus sarnaseid rikkumisi sooritanud. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 6