Obsah (6)

§ 407§ 102§ 164§ 190§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna k

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407lg 4 2.

lause kohaselt võib tagaseljaotsuse teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-s 2 sätestatu alusel kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mis omakorda võimaldab arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lgs 1 sätestatud vara lahusvaraks lugemise alused. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja leiab, et korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) on hageja lahusvara, kuna on omandatud pärast hageja ja kostja abielusuhete lõppemist. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja ja kostja vaheline abielu sõlmitud xxxx Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxxx. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja teist korda abiellunud xxxx Mustamäe Perekonnaseisuametis S. P.iga, milline abielu on lahutatud xxxx. Hagiavalduse kohaselt ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on 27.05.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxxx kohus lahutanud hageja ja kostja abielu, mis sõlmiti xxxx Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Otsus jõustus 20.07.

1. Hagiavalduse ja 27.05.2021 abielu lahutamise otsuse põhjenduste kohaselt lõppesid hageja ja kostja abielusuhted
2. aasta suvel, mil pooled asusid eraldi elama. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja alates
3. aasta juulist xxxx. Hageja on esitanud 04.09.2021 ja 07.09.2021 hagiavalduse lisana nr 4 Tallinna notar K. L. asendaja R. N. poolt notari ametitoimingute raamatu registri nr 4050 all 14.07.2005 tõestatud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja ostis korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja nimetatud korteriomandi omanikuna sisse kantud 27.07.
4. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud ning hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud korteriomandi pärast poolte abielusuhete lõppemist, millisel juhul on 01.01.1995 jõustunud PKS § 15 lg-st 1 tulenevalt tegemist hageja lahusvaraga, on kohtu hinnangul hagiavaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) on I. P. lahusvara. Menetluskulude jaotus

§ 102

lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 näeb ette, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Käesoleval juhul on hagi hinnaks 7500.00, millelt tuleb tasuda riigilõivu 475.00 eurot. 06.10.2021 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks tsiviilasjas nr 2-21-13897 ning kohustas hagejat tasuma hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 475.00 eurot ühekordse maksena 1 aasta jooksul tsiviilasjas nr 2-21-13897 tehtud lõpplahendi jõustumisest.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus peab põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, mõistab kohus hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 475.00 eurot, mille tasumiseks andis kohus hagejale osaliselt menetlusabi, ning kohustab hagejat tasuma hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 475.00 eurot ühekordse maksena 1 aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Makseinfo riigilõivu tasumiseks on määruse lisas. Tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik