Obsah (6)

§ 414§ 429§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3587 (20284000086) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsus Renee Vaaren

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörata Renee Vaarendile Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 4 kuud 28 päeva täitmisele.
3. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Renee Vaarendile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD

1. Renee Vaarend on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 14.-15.03.2020.a., s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti Renee Vaarendil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Renee Vaarendile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 4 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Renee Vaarend ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Renee Vaarendile määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Renee Vaarendile kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Renee Vaarendile kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
2. Tartu Maakohtu 07.09.2021 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati Renee Vaarendile Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3587 määratud katseaega 3 kuu võrra, lugedes katseaja lõpptähtajaks
4. jaanuar 2022.a.
5. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Renee Vaarendi kohta. Ettekandest nähtuvalt on erakorralise ettekande esitamis põhjuseks asjaolu, et Renee Vaarend on rikkunud KarS § 75 lg 4 alusel määratud lisakohustust esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Viimase analüüsi vastuse on isik edastanud jaanuaris (vereproov tehtud 15.01.2021 – tulemus 0.5 %). 22.03.2021 vereproovi kohta on isik edastanud talle esitatud arve, kuid tulemust esitanud ei ole. Esmakohtumine R. Vaarendiga toimus 12.11.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire kabineti 16.11.2020 päringu vastusest selgub, et isik on 13.11.2020 pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse ja kinnitanud, et ta ei soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist. 03.12.2020 registreerimisel on hooldusaluselt võetud seletus, miks ta ei ole täitnud lisakohustust esitada esmane laboratoorne vereanalüüs (CDT) 10 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Seletusest nähtub, et isikul ei olnud raha, kuna alustas hiljuti tööd. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mis kahepoolselt allkirjastati. 2 03.12.2020 võeti hooldusaluselt ka seletus, miks ta 25.11.2020 registreerimisele ei ilmunud. Seletusest nähtub, et ta oli haige ja võttis ka arstiga ühendust. Arst tõendit ei väljastanud, kuna R. Vaarend ei olnud nõus tegema enne arsti vastuvõttu koroona testi. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mis kahepoolselt allkirjastati. 19.01.2021 on R. Vaarend esitanud esmase laboratoorse vereanalüüsi(CDT) tulemusega 0.5% ning ka koroonatesti tulemuse, mis oli negatiivne. 22.01.2021 registreerimisel on isikult võetud seletus, miks ta on kriminaalhooldajale esitanud valeinformatsiooni kohtupoolt määratud kohustuse täitmise osas. Väidetavalt käis CDT vereanalüüse andmas juba
6. aasta detsembris, kuid vereproovi tulemustest nähtub, et analüüs on tehtud alles 15.01.
7. Seletusest nähtub, et töö tõttu ei ole olnud võimalust verd andma minna, kuna tööpäevad on pikad. 26.04.2021 on isik esitanud avalduse elukoha vahetamiseks, kuna olemasolev elukoht läks pärijate vahel jagamisele. Ametnik rahuldas avalduse, kuna Vaarend esitas eelnevalt kehtiva üürilepingu ning ametnik teostas 03.05.2021 uuele eluasemele ka kodukülastuse. Uus elukoht asus aadressil xxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxx. R. Vaarend saatis 25.05.2021 kell 07.14 e-kirja ning andis teada, et tema poeg haigestus 21.05.2021 ning sellest tulenevalt ei saa ta registreerimisele tulla. 26.05.2021 pidi isik minema lapsega arsti juurde ning küsima ametniku jaoks tõendi. 28.05.2021 saatis Renee Vaarend taaskord e-kirja, mille kohaselt pojal endiselt palavik ning ta 28.05.2021 kell 11.00 registreerimisele ilmuda ei saa. Lepitud kokku, et isik tuleb registreerimisele 01.06.2021 kell 10.00 ning esitab 28.05.2021 jooksul vereanalüüsi tulemuse ning arstitõendi. 03.06.2021 registreerimisel väitis isik, et käis pojaga eelmisel nädalal arsti juures ning tema digiloos on märge, et hooldab haiget last. Samuti käis isik enda sõnul ka vereproovi andmas. Esinduses proovitud hooldusaluse ID-kaardiga digilugu.ee sisse logida, kuid ID-kaardi lugeja dokumendi kiipi mingil põhjusel ei lugenud. Isiku sõnul pidi ta laskma arstil digiloost välja printida järgmised dokumendid: vereanalüüsi tulemus ning tõend haige lapse hooldamise kohta ja esitama need ametnikule nädala jooksul. R. Vaarend seda ei teinud. 29.06.2021 registreerimisel isik samuti tõendavaid dokumente ei esitanud. Registreerimisel avaldas, et ütles üles korteri üürilepingu, kuna ei olnud rahalisi vahendeid üüri tasuda. 22.07.2021 registreerimisele R. Vaarend ei ilmunud ning ametnikku ei teavitanud. Isik ei olnud telefoni ega ka meili teel ametnikule kättesaadav. Ametnik saatis kutse kriminaalhooldusele ilmumiseks, kuid seejärel selgus, et isik on xxxxxxxxx x-x xxxxxxxx korterist juba välja kolinud. Ametnik esitas kohtule 11.08.2021 erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Renee Vaarendile mõistetud karistus täitmisele. 07.09.2021 kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldamata ja isiku katseaega pikendati 3 kuu võrra kuni 09.01.
8. 10.09.2021 allkirjastas R. Vaarend programmis osalemise kokkuleppe ja läbis sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm täies mahus. Isik oli programmi vältel avatud ja töötas aktiivselt kaasa. 30.09.2021 teostati kodukülastus isiku elukohta aadressil xxxxxxx xx xx-x xxxxxxxxx. Tegemist 2-toalise korteriga, mis kuulub A.P. Alaliselt elab korteris R.K ning ajutiselt R. Vaarend ja tema 2 alaealist poega. Tegemist üürikorteriga ning isiku sõnul on tal korteri omanikuga suusõnaline kokkulepe. Alaliselt elab R. Vaarend enda sõnade kohaselt P, kuid andmeid enda eluaseme kohta P esitanud ei ole. Viljandis tööl ja kriminaalhoolduses käies peatus enda sõnul xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx linn asuvas korteris. Igal registreerimisel on ametnik juhtinud tähelepanu, et tal tuleb esitada laboratoorne vereanalüüs. Isiku väidete kohaselt on tema analüüsi tulemused mitmel korral ära kaotatud, tõendid selle kohta puuduvad. 06.12.2021 saatis isik ametnikule e-kirja, et viibib pimesoole operatsiooni tõttu lapsega haiglas. Ametnik pakkus uut aega, kuid sellele R. Vaarend enam ei reageerinud. Alates 13.12.2021 isik enam ametnikule telefoni ega meili teel kättesaadav ei olnud. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses läbi viidud 13 registreerimist. Kohustust esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT) on isik täitnud ühel korral (15.01.2021). Registreerimiskohustust on isik rikkunud 4 korral: 25.11.2020 (reageeritud hoiatusega); 25.05.2021; 28.05.2021; 22.07.
9. Renee Vaarendile on määratud tingimisi vangistus, sellega on talle antud võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et täidab KarS § 3 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Arvestades asjaolu, et R. Vaarend ei ole varasemast erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ja endiselt on jätnud talle kohtu poolt määratud lisakohustuse (CDT vereanalüüsi tegemine) täitmata, teeb ametnik ettepaneku pöörata R. Vaarendile 09.10.2020 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Ametniku hinnangul ei ole R. Vaarend aru saanud, et tingimisi vangistus koos kriminaalhooldusega on täpselt samasugune karistus nagu vangistus. Isik ei ole oma käitumist vaatamata erinevatele lubadustele suutnud muuta. Rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid või kohustusi tule süüdimõistetul arvestada, et sellele järgneb ka tagajärg.
10. Kohtuistung 10.01.
11. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu Renee Vaarend erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu tunnistas kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud rikkumisi ja avaldas, et kui midagi muud üle ei jää, siis peab minema karistust kandma. Põhjus, miks ta viimane kuu aega kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud, seisnes selles, et ta võttis P korteri ja pani kõik oma rahad sinna alla, kuid inimene, kellega koos hakkas olema, ei tahtnudki koos olla, siis võttis R. Vaarend oma lapse ära ja tuli tagasi. Läks kuuks ajaks Tsse tööle ja eelmise nädala kolmapäeval tuli Tst tagasi. Ametnikule ütles, et läks P elama, aga ta ei olnud kättesaadav. Neil oli ametnikuga kokkulepe, et kui on kättesaadav, siis ta ei pea taotlust tegema. Siis läkski Tsse. CDT-näite vahepeal ei esitanud, sest oli ilma loata Tallinnas ja ei tahtnud, et keegi sellest teada saaks. Tema kasvatada olev laps on 7-aastane ja käib koolis. Laps on hetkel vanaema juures. II KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid 4 kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 13 registreerimist. Katseajal on süüdimõistetu registreerimiskohustust rikkunud neljal korral s.o 25.11.2020; 25.05.2021; 28.05.2021; 22.07.

1. Oma 03.12.2020 antud kirjalikus seletuses on Renee Vaarend põhjendanud registreerimisele mitteilmumist seoses haigusega. Arst talle tõendit ei väljastanud, kuna Renee Vaarend ei olnud nõus tegema koroonatesti (tl 58). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille Renee Vaarend on allkirjastanud 03.12.2020 (tl 63). Renee Vaarend edastas 06.12.2021 ametnikule e-kirja, et viibib lapsega haiglas. Ametnik pakkus uut aega (09.12.2021), kuid sellele Renee Vaarend ei reageerinud ning alates 13.12.2021 oli isik ametnikule telefoni ja meili teel kättesaamatu. Erakorralisest ettekandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on süüdimõistetu katseaja vältel lisaks registreerimiskohustuse rikkumistele korduvalt rikkunud ka vereanalüüsi tulemuste esitamise tähtaega või on jätnud vereanalüüsi tulemuse üldse esitamata. Kohustust esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT) on Renee Vaarend täitnud vaid ühel korral (15.01.2021), kuigi käesoleva aja seisuga peaks olema kokku viiel korral (tl 86).
2. Kohus peab oluliseks märkida, et Renee Vaarendile on korduvalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Tartu Maakohtu 09.10.2020 otsusega anti Renee Vaarendile võimalus kanda karistustust vabaduses täies ulatuses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna Renee Vaarend rikkus katseajal korduvalt kohtu poolt määratud registreerimiskohustust ja ei esitanud õigeaegselt vereanalüüsi tulemusi (CDT), esitas kriminaalhooldusametnik 11.08.2021.a. kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu 07.09.2021.a. määrusega on Renee Vaarendile katseajaks määratud kohustuste rikkumise tõttu pikendatud katsega 3 kuu võrra. Hoolimata eelviidatud meetmest, ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja on taaskord rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi.
3. Kohus leiab, et süüdimõistetu Renee Vaarendi poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Renee Vaarendi puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Renee Vaarendi käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe kanda temale mõistetud vangistust vabaduses ning tal puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Renee Vaarendile Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 4 kuud 28 päeva täitmisele.
5. Määruse edastamine ja edasikaebe kord. 5 Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6