Obsah (11)

§ 424§ 63§ 65§ 68§ 4231§ 74§ 56§ 57§ 76§ 73§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2021.a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7001 (21231702281) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Koik Kri

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3.

detsembri 2021.a otsus lühimenetluse korras Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Indrek Repnau Süüdistatav Rivo Raudne, isikukood 37203290439; EV kodanik; emakeel eesti keel; kõrgharidus; elukoht: xxx (viibib Tallinna Vanglas); töökoht xxx; 1 kehtiv väärteokaristus ja 3 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend - vahistamine Prokurör Kaitsja Natalia Duškina Indrek Repnau RESOLUTSIOON Jätta kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu

1. detsembri 2021.a otsusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu
3. detsembri 2021.a otsusega tunnistati Rivo Raudne süüdi

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ja mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.10.2020.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud 20 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 09.09.2021.a. Tõkend vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskuluna mõisteti R. Raudselt välja 876 eurot riigi tuludesse, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 73 eurot kuus. Kokkuleppel kaitsja kaitsjatasud jäeti R. Raudse kanda. 2. R. Raudne tunnistati

§ 424

lg 2 järgi süüdi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 14.10.2020.a otsusega nr 1-20-6702

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 09.09.2021.a kella 12.43 ajal Harjumaal Tallinna linnas Pärnu mnt 554 maja juures mootorsõidukit Fiat Dukato, reg.nr XX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,44 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,30 mg/l). Sellise tegevusega rikkus R. Raudne liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

§ 4231järgi tunnistati R.

Raudne süüdi selles, et tema isikuna, kes on varasemalt süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on karistatud 14.10.2020.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-20-6702

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi (juhtimiste eest 06.06.2020 ja 06.08.2020), juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 09.09.2021.a kella 12.43 ajal Harjumaal Tallinna linnas Pärnu mnt 554 maja juures mootorsõidukit Fiat Dukato, reg-nr XX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Apellatsiooni sisu 3. Kaitsja leiab apellatsioonis, et R. Raudsele on mõistetud liiga range karistus ja kohtuotsus on põhjendamata osas, miks on R. Raudsele vajalik mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus on kaitsja hinnangul otsust tehes jätnud täielikult tähelepanuta ja käsitlemata kaitsja seisukohad, miks ei saa R. Raudse puhul kohaldada

§ 74lg 2 ning määrata temale kohustus alluda ravile ning miks ei ole võimalik R.

Raudsele mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja palub vaidlustatud otsus mõistetud karistuse osas tühistada ja mõista R. Raudsele kergem karistus. Palub teha uus otsus, millega määrata mõistetud karistus

§ 74lg 2 alusel kandmisele osaliselt ning kohustada R.

Raudset asuma ravile koheselt peale vangistuse kandmiselt vabanemist. Alternatiivselt palub teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada karistust ja asendada R. Raudsele mõistetud karistus üldkasuliku tööga või tühistada otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osundanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlusta kaitsja mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaitsja taotleb otsuse muutmist vaid R. Raudsele mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad aga alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
2. Kohtukolleegium ei tuvastanud erinevalt kaitsja seisukohtadest R. Raudsele maakohtu poolt karistuse mõistmisel materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, mis on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Asjakohatud on apellatsiooni väited kaitsja seisukohtade tähelepanuta jätmisest, mida tuleks käsitleda maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kohus on kõiki

§ 56

ettenähtud karistamise aluseid otsuses kajastanud ja analüüsinud nii süü suurust kui ka kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamist, samuti üld-ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamise võimalikkust. Kohtukolleegium, erinevalt apellandist, leiab, et maakohtu otsuse põhjendused on veenvad, täiesti arusaadavad ja ammendavad. Asjaolu, et R. Raudne on oma süüd kogu menetluse kestel tunnistanud ja tegu kahetsenud, on maakohus, erinevalt prokuröri poolt taotletavast vangistuse määrast, juba R. Raudsele karistuse mõistmisel

§ 57lg 1 p 3 mõttes arvestanud.

6. Kohtukolleegium osutab, et lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.h võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav omab kolme kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 14.10.2020.a otsusega

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi, s.o analoogse süüteo toimepanemise eest 10 kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 4 päeva vangistust, millise kandmiselt vabastati R. Raudne 1.03.2021.a tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.02.2022.a. Uute liiklusalaste süütegude toimepanemine katseajal kinnitab aga veendumust, et R. Raudne ei suuda elada õiguskuulekat elu, kuivõrd oma käitumisega liikluses seab ta ohtu liikluskorra tervikuna. Kohtukolleegium leiab, et R. Raudsele taaskord etteheidetav käitumine liikluses väärib karmi hukkamõistu ja ranget karistust, sest tegemist ei ole mitte esmakordse eksimusega süüdistatava poolt, mistõttu nii maakohtu otsusega

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi mõistetud tähtajalise vangistuse 1 aasta 4 kuud kui

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse 2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust tühistamiseks ja kaitsja poolt soovitud viisil kergendamiseks alused puuduvad. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 p-s 10 osundatud seisukoha, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. 7. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt

§ 76

lg 8 ja §

65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga puudub seaduslik alus ning apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased.

§ 76

lg 8 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse

§ 65lg 2 sättele.

Seega sätestab seadus üheselt, et uue vangistuse mõistmine ja liitkaristuse moodustamine ning selle täitmisele pööramine on obligatoorne. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist olukorraga kus seadus näeks üldse ette kohtule vangistuse täitmisele pööramise korral

§ 76

lg 8 sättest tulenevalt võimaluse asendada

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristust üldkasuliku tööga, nagu on sätestatud

§ 73

lg 4;

§ 74lg 5 ettevaatamatusest toime pandud kuritegude puhul.

Lisaks eeltoodule sätestab

§ 69

lg 1 üheselt üldkasuliku töö kohaldamise alused, millest tulenevalt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 1 ei sätesta, et lubatav oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ka juhul, kui vangistus on mõistetud

§-st 76 tulenevalt katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal, olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, on

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o.

vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ja puudub materiaalõiguslik alus moodustatud liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga. 8. Eeltoodut arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on R. Raudsele karistuse mõistmisel arvestanud kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt arvestama peab ning mis on käesoleva asja tehiolusid silmas pidades asjakohased. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus selle kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/