← Eesti

1-20-6314/54

Obsah (8)§ 185§ 342§ 7§ 130§ 310§ 45§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-6314 (19231502408) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola

§ 185lg 2 kohaselt Alexey Korotkovi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus, esitades kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtu
  2. aprilli 2021 otsusega üldmenetluses tunnistati Alexey Korotkov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2019 - 04.12.2019, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.04.
  3. A. Korotkovi suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ja ta vahistati kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Kohus rahuldas XX tsiviilhagi varalise kahju osas täies ulatuses, mõistes A. Korotkovilt XXi kasuks välja 749 eurot; kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldas osaliselt, mõistes A. Korotkovilt XXi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot. Menetluskuludena mõisteti A. Korotkovilt välja riigituludesse sundraha 1460 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud summas 1172,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb A. Korotkovil tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Lahendati ka asitõenditega ja salvestistega seonduvad küsimused.
  4. A. Korotkov oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema lõi 11.11.2019 ajavahemikul 01.22 - 01.33 Tallinnas, xxx kortermaja trepikojas, kus asuvad korterid nr 37-72, XX tahtlikult üks kord noaga jala suunas, kuid löök ei tabanud ja läbistas üksnes kannatanu püksid. Seejärel asus XX ennast kaitsma ning tekkinud rüseluse käigus lõi A. Korotkov tahtlikult XXi noaga vähemalt kolm korda kaela ja ülaselja piirkonda, põhjustades noalöökidega XXile torkelõikehaava vasakul alalõuanurga piirkonnas koos sisemise kägiveeni vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus; torke-lõikehaava vasakul pool ülaseljal koos trapetslihase ja kaela ristiarteri pindmise haru vigastusega ning pindmise torke-lõikehaava kukla piirkonnas. A. Korotkov teadis, et noaga inimest kaela ja kehasse lüües võib kannatanule tekitada mistahes raskusega tervisekahjustusi, s.h eluohtlikke tervisekahjustusi, ning ta pidas ka raskete tagajärgede saabumist võimalikuks.
  5. Maakohus nõustus prokuröriga selles, et A. Korotkovi ütlused tema ja XXi vahelise intsidendi kohta ei ole usaldusväärsed ega tõenditena mittearvestatavad, kuna need on omavahel vastuolulised ja on vastuolus ka teiste kohtus uuritud usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatava ütlused ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad ka osas, et kokkupandav nuga oli talle jäänud taskusse kogemata. Süüdistatava ütlused kannatanule noavigastuste tekkimisest trepist kukkumisel on vastuolus nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ekspertarvamusega kui ka kohtus küsitletud eksperdi ütlustega, mille kohaselt on välistatud noavigastuste teke kukkumisel ja seda kõikide torke-lõikevahendiga tekitatud haavade haavakanalite suuna tõttu. Kohus ei arvestanud usaldusväärse tõendina ka tunnistaja A.K ütlustega põhjusel, et ta on süüdistatava tädipoeg, kes mäletas 1,5 aastat hiljem, et süüdistataval oli just vasaku silma all sinikas, kuid ei mäletanud, millal vahejuhtum aset leidis. Kohtu hinnangul tõendavad ekspertarvamus ja eksperdi kohtus antud ütlused, et kannatanule tekitatud 3 torke-lõikehaava võisid olla tekitatud noaga ja neist üks, suure veresoone vigastus, oli eluohtlik. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et antud kuriteo pani süüdistatav toime otsese tahtlusega. Süüdistatava käitumisest ei nähtu midagi, mille põhjal võinuks asuda seisukohale, et ta lootis kannatanut kaela piirkonda lüües raske tervisekahjustuse kujunemist vältida. Oht elule seisnes selles, et meditsiinilise abita, naabrite sekkumiseta oleks kannatanu võinud surra. 2

(9)Kohtus ei leidnud tõendamist, et kannatanu oleks eelnevalt süüdistatavat provotseerinud või teda näo piirkonda löönud. Ühestki tõendist ei nähtu, et süüdistatav oleks viibinud hädakaitse või hädaseisundis. Et süüdistataval ei tuvastatud hingelise erutuse seisundile omaseid tunnuseid, tegutses ta läbimõeldult ja kaalutletult. Karistuse mõistmisel käsitles kohus A. Korotkovi karistust kergendava asjaoluna viimases sõnas avaldatud vabandust kannatanu ees ja asjaolu, et ta oli kannatanu tsiviilhagiga osaliselt nõus. Arvestades kannatanule tehtud noalöökide arvu ja ründe intensiivsust, jättes kannatanu öisel ajal eluohtliku vigastusega maja koridori lebama ja ise põgenedes, hindas kohus süüdistatav süü suureks. Kohus pidas võimalikuks karistada süüdistavat sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega, vangistusega 5 aastat. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks pidas kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, sest A. Korotkov Vene Föderatsiooni kodanikuna, saanud teada reaalsest vanglakaristusest, võib püüda seda vältida ja asuda karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma, sh Eestist lahkuda. Seonduvalt kannatanu tsiviilnõudega varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks leidis kohus, et tulenevalt süüdistatava poolt varalise kahju hüvitamise nõude õigeksvõtust, tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks 749 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamine kannatanule on põhjendatud 1000 euro suuruses summas.
  1. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. Kaitsja leiab, et kohus rikkus tuvastatud asjaolude hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis tingis põhjendamatu ja ebaseadusliku süüdimõistva kohtuotsuse. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kõik kaitsja ja süüdistatava argumendid, arvestas tunnistajate ja süüdistatava ütlusi valikuliselt, rikkudes sellega kohtu põhjendamise kohustust. Kohus on põhjendanud süüdimõistvat otsust lubamatute tõenditega. Kaitsja argumendid maakohtu otsuse muutmiseks on järgnevad: 4.
  2. Tõendamata on KarS § 118 kirjeldatud teo objektiivne ja subjektiivne koosseis. 4.
  3. Kohus on ebaõigesti hinnanud kõik süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks. Samuti on põhjendamatu hinnata tunnistaja A. K ütlused ebausaldusväärseteks põhjusel, et tunnistaja on süüdistatava sugulane. 4.
  4. Süüdistatava ütlused kogumis on usaldusväärsed, võimalikud ebaolulised ebatäpsused pooleteise aastase vahega antud ütlustes ei tingi nende välja jätmist tõendite kogumist, seda eelkõige osades, milledes vasturääkivusi ei esinenud. A. Korotkov tegutses hädakaitseseisundis, ületamata seejuures hädakaitse piire. Juhuslikult kaasas olnud väike taskunuga oli igati õigustatud kaitsevahend, millega tõrjuda oluliselt suurema kehaehitusega isiku vahetut rünnakut. Kaootilisele tegevusele, millega on ilmselgelt tõrjutud kannatanu vahetut rünnet, viitavad noalöökide tagajärjel tekkinud kehavigastuste kohad ja püksisääre lõhkumine. Kohtu seisukoht, et kannatanule tekitatud kehavigastuste tagajärjel oleks kannatanu meditsiinilise abita surnud, on meelevaldne, sest ekspertiisiaktis sellist järeldust märgitud ei ole. 4.
  5. Kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed ka tsiviilhagiga seonduvalt. Et kannatanu tarvitas juba enne 11.11.2019 erinevaid antipsühhootikume, kinnitab see asjaolu, et ta on psühholoogilist abi vajanud juba varem. Puudub vaidlus selles, et kannatanu oli enne 11.11.2019 alkoholi-, narko- ja hasartmängu sõltuvuses. 4.
  6. A. Korotkovile mõistetud karistus ei ole kohane. Olukorras, kus tekitatud tervisekahjustused on paranenud väga lühikese ajaga, on kohtulahenditega mõistetud isikutele tingimisi karistused. Kõiki asjaolusid arvestades on 5 aasta pikkune reaalne vangistus ilmselgelt ebaõiglane. Kaitsja palub tühistada A. Korotkovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ning vabastada süüdistatav vahi alt, tühistada maakohtu süüdimõistev otsus ja teha uus kohtuotsus, mõistes A. Korotkovi talle esitatud süüdistuse järgi õigeks ning jätta tsiviilhagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni ja kergendada määratud karistust. 3
(9)
  1. Tallinna Ringkonnakohtule 31.05.2021 saadetud kirjalikus avalduses palub A. Korotkov arvestada, et talle maakohtu menetluses määratud kaitsja ei osutanud talle vajalikku abi. Palub ennast õigeks mõista või kergendada mõistetud karistust.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega kuni 30.09.
  4. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjaliku seisukoha apellatsioonile prokuratuur. Apellant esitas taotluse A. Korotkovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ning taotluse kaitsjatasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
  5. Prokurör leiab apellatsioonivastuses, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud põhjendustel. Prokuröri seisukohad on järgmised. 8.
  6. Maakohtu istungitel ei vaielnud kaitsja vastu ei teo kvalifikatsioonile ega ühelegi tõendile, seadmata kahtluse alla nende lubatavust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast on seega alusetu viidata nimetatud asjaolule alles apellatsioonis. Süüdistatava poolt uue kaitsja valimine ei tähenda nö asja arutamisega uuesti alustamist, vaid uus kaitsja on seotud eelmise kaitsja tegevusega, kes saab täita kaitseülesandeid alates menetlusstaadiumist, kus eelmise kaitsja töö lõppes, aktsepteerides varem tehtut. Apellandi seisukohad mingite tõendite, mida sõnaselgelt ei ole apellatsioonis isegi nimetanud, lubamatuse osas on alusetud. 8.
  7. Apellatsioonis kajastatud seisukohad ei lükka ümber kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste raskust, kannatanule põhjustatud tervisekahjustused olid eluohtlikud. Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis kajastatu vastab seaduse nõuetele ja on lubatud tõend. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p 14 kohaselt on suure veresoone vigastus eluohtlik. Ekspert on selgelt ja arusaadavalt sedastanud, et kägiveen on suur veresoon, mistõttu on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Kaitsja versioon ei saa olla konkureeriv eksperdiarvamusega. 8.
  8. Maakohus on tõenditele tuginevalt toonud selgelt välja asjaolud, mis tõendavad tahtlust tekitada kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused. 8.
  9. Süüdistatava ja tunnistaja A.K ütlused on kohus põhjendatult hinnanud ebausaldusväärseteks, tuues otsuses lisaks sugulusele välja ka teised aspektid, millest tulenevalt tuleb A.K ütlused lugeda ebausaldusväärseteks, mille jätab apellant aga kajastamata ja arvestamata. Kohus leidis ka õigesti, et A. Korotkov ei ole andnud loogilisi, eluliselt usutavaid ega ühetaolisi ütlusi ei toimunud sündmuse, sellele eelneva ega teojärgsete tegevuste kohta. 8.
  10. Tunnistaja I.B ütlusi hindas kohus kogumis teiste tõenditega. Kaitsja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, mis annaksid aluse kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. 8.
  11. Kannatanu ei ole sündmusi mäletanud ei eeluurimisel ega kohtus. Mingeid vastuolulisi väiteid kannatanu esitanud ei ole. Kohus on kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas sidunud neid teiste tõenditega. Kannatanul esinevaid sõltuvusprobleeme ei ole keegi eitanud, need ei mõjutanud aga kannatanule tekitatud vigastuste raskust ega põhjusta automaatselt hädakaitseseisundit. 8.
  12. Et kohus luges süüdistatava ütlused põhjendatult ebausaldusväärseteks, ei ole usaldusväärne ka süüdistatava väide hädakaitse kohta. Argumente, mis lükkaksid kohtu järeldused ümber, apellatsioonis esitatud ei ole. 8.
  13. Apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi argumenti, miks sanktsiooni miinimumilähedane karistus ei ole teoga proportsionaalne ega põhjendatud ning miks tuleks mõistetav vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Mõttekäigu, millele tuginevalt ei ole vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine kohtu hinnangul õigustatud, on kohus esitanud selgelt ja arusaadavalt. 8.
  14. Tõkendi kohaldamise põhjust ja eesmärki on kohus põhjendanud. Kohtu argumendid ei ole kummutatavad vaid ühe üldsõnalise lausega. 4
(9)
  1. Kaitsja palub hüvitada apellatsioonimenetluses A. Korotkovile osutatud õigusabi eest kaitsjatasu. Kokkuleppe kohaselt on tunnitasu suuruseks 120 eurot ja kaitsja on kulutanud õigusabile 16 tundi. Apellant palub määrata valitud kaitsjale makstava tasu suuruseks 1920 eurot ning hüvitada see A. Korotkovile. Lisaks palub kaitsja hüvitada A. Korotkovile ka süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest. Nii hüvitamisele kuuluva kaitsjatasu kui kindlaksmääratud hüvitise süüteomenetluses tekitatud kahju eest palub kanda süüdistatava arvelduskontole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega, kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega ja prokuratuuri kirjaliku seisukohaga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsus vastab

§-des 311-313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Olukord, kus apellant ei nõustu kohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, millele kaitsja apellatsioonis viitab ning mis tema hinnangul tõid omakorda kaasa A. Korotkovi põhjendamatu süüdimõistmise, kohtukolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses ei esine, mistõttu puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel. 11. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Kohtupraktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-10712 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis enda koostoimes või ka eraldivõetult viivad maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-100-06 p-s 18 märgituga kõiki hinnatud tõendeid omavahel kõrvutanud, asetanud nendest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ja nende kogumis hindamise tulemusena asunud õigele järeldusele, et A. Korotkov lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas tekkinud rüseluse käigus tahtlikult XXi kolmel korral noaga kaela ja ülaselja piirkonda, põhjustades noalöökidega kannatanule torke-lõikehaava vasakul alalõuanurga piirkonnas koos sisemise kägiveeni vigastusega, torke-lõikehaava vasakul pool ülaseljal koos trapetslihase ja kaela ristiarteri pindmise haru vigastusega ning pindmise torke-lõikehaava kukla piirkonnas. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks kui ka A. Korotkovi käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuse järgi. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik süüküsimuses on otsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta A. Korotkovi esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Et apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires, ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub. Nõustudes vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium neid 5

(9)

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.

  1. Kaitsja osundab õigesti, et KarS § 118 lg 1 p 1 süüteokoosseisu objektiivne koosseis on täidetud juhul, kui on leidnud tuvastamist, et inimesele tekitatud tervisekahjustus on eluohtlik, leides aga samas, et käesoleva asja materjalide ega kirjalike tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et A. Korotkov, lüües XXi noaga vasakule alalõuanurga piirkonda, tekitas sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Selle viimase seisukohaga kohtukolleegium nõustuda ei saa. Ekspertiisiaktist nr 19E-PÕI0213 (kd I, tl 117-119) tulenevalt on leidnud üheselt kinnitust, et kannatanul tuvastatud 3 torke-lõikehaava, arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, võisid olla tekitatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga (noaga), mille tera laius on ca 2-3 cm, kusjuures haavad kannatanu kukla piirkonnas ja vasakul ülaseljal ei ole eluohtlikud. Kaitsja jätab tähelepanuta eksperdiarvamuse p-s
  2. märgitu, mis kinnitab, et kannatanul vasakul alalõuanurga piirkonnas esinev haav on eluohtlik tervisekahjustus, kuna esineb suure veresoone - sisemise kägiveeni – vigastus, haavakanali kuluga ülevalt alla. Et kägiveen on suur veresoon ja suure veresoone vigastus on eluohtlik, kinnitas kohtuistungil ka ütlusi andnud ekspert A. Adams. Kaitsja arvamus, et isegi kui kannatanu kägiveen oligi vigastatud, siis pidi olema tegu pinnapealse vigastusega, ei saa kummutada eriteadmisi omava eksperdi arvamust suure veresoone vigastuse eluohtlikkusest. Kohtukolleegium juhib kaitsja tähelepanu ka sellele, et tulenevalt „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) § 7 lg-st 1 on tervisekahjustus eluohtlik, kui see ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Sama korra § 7 lg 2 p 14 kohaselt eluohtlik tervisekahjustus suure veresoone vigastus: aordi, unearteri (ühise, sisemise või välise), rangluualuse arteri, õlavarrearteri, kaenlaarteri, reiearteri või põlveõndlaarteri ja artereid saatvate veenide vigastus. Tervisekahjustuse eluohtlikkuse hindamise aspektist ei oma seega mingit tähtsust kannatanule peale vigastuste tekitamist meditsiinilise abi osutamise aeg või kannatanu viibimise aeg meditsiiniasutuses, sest operatiivse arstiabi osutamise korral võib eluohtlikus seisundis kannatanu seisund stabiliseeruda ja fataalne tagajärg jääda saabumata. Seega kinnitavad nii isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt, isiku läbivaatuse protokoll ja eksperdi ütlused kui kannatanu meditsiinidokumendid koostoimes kannatanule süüdistatava poolt elule ohtliku (suure veresoone - sisemise kägiveeni - vigastus) tervisekahjustuse tekitamist. Et kohus on otsuses tõendite kogumis hindamise ja enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel olnud enam kui põhjalik, leides, et tõenditest tulenevalt on välistatud kaitseversioonid nii kannatanul vigastuste tekkimisest kukkumisel- veeremisel, mida vaidlustatud ei ole, kui süüdistataval hädaseisundi puudumisest, mistõttu on süüdistatav isikuks, kes pani toime teo, mis täidab KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud teokoosseisu. Asjaolu, et kannatanu ei ole ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus toimunud sündmust mäletanud, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks ega dekriminaliseeri A. Korotkovile etteheidetavat tegu. Kannatanul esinevaid sõltuvusprobleeme ei ole keegi kohtumenetluses kahtluse alla seadnud, samas ei muuda need tema ütlusi ebausaldusväärseteks ei aset leidnud sündmuse ega tsiviilhagi osas.
  3. Põhjendatult leidis maakohus, et A. Korotkovi viibimist hädaseisundis KarS § 29 mõttes ei kinnita ükski kohtus uuritud usaldusväärne tõend. Et süüdistatava ütlused toimunud sündmuse kohta luges kohus tervikuna ebausaldusväärseteks, ei saa lugeda usaldusväärseks ka kaitseversiooni hädakaitse kohta. Tunnistaja A.K ütlusi ei hinnanud kohus ebausaldusväärseteks mitte pelgalt sugulussidemete tõttu, vaid vastuolude tõttu tunnistaja kohtuistungil antud ütlustes, millised jätab kaitsja aga apellatsioonis tähelepanuta. Asjaolud, mis seaksid kahtluse alla tunnistaja I.B ütlused, ei ole tõsiseltvõetavad, kuna need ei süüsta A.Kt otseselt ja üksnes kannatanu tundmine ei anna alust nende usaldusväärsuses kahelda. Asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatust ega xxx maja turvakaamera salvestiselt (kd I, tl 144-146, 157) ei nähtu, et süüdistatav oleks eelnevalt saanud haiget 6

(9)või tema liikumine oleks olnud millegagi takistatud. Vastupidiselt, süüdistatav lahkub majast kannatanule vigastuste tekitamise järgselt kiirel sammul ja viskab noa prügikasti, mis kinnitab üheselt, et A. Korotkov, löönud eelnevalt kannatanule trepikojas korduvalt noaga kaela piirkonda ja jättes kannatanu eluohtliku vigastusega maja trepikotta lamama, pidi möönma kannatanule eluohtliku tagajärje saabumist. Süüdistatav teadis, et noaga inimest kaela ja kehasse lüües võib kannatanule tekitada mistahes raskusega tervisekahjustusi, s.h eluohtlikke tervisekahjustusi. Seega lüües kannatanut noaga kaela piirkonda, pidi A. Korotkov arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. Kohtukolleegium nõustub, et süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Süüdistatava käitumine ei kinnita ühegi argumendiga, et ta lootis kannatanu elule ohtliku tagajärje saabumist vältida. Süüdistuses kirjeldatud sündmuse osas ei esine põhjendatud kahtlusi, mida tuleks

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

  1. Maakohtu poolt A. Korotkovile prokuröri taotletud karistusest mõnevõrra kergema karistuse mõistmine on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise alusega ja vastab tema teosüüle. Karistamise aluseks on isiku süü. Süüdimõistmisel KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud karistuse liigina ette üksnes vangistuse 4 - 12 aastani. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt, olles samal ajal kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kaitsja leiab apellatsioonis, et A. Korotkovile mõistetud karistus ei ole kohane kohtupraktikale ja varasemalt on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdimõistetud isikutele määratud ka tingimisi karistusi. Samas ei ole kaitsja toonud apellatsioonis välja ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, miks maakohtu poolt mõistetud sanktsiooni miinimumlähedane karistusmäär, tulenevalt A. Korotkovi süü suurusest, kohtupraktikale ei vasta ega ole seetõttu proportsionaalne. Maakohus on otsuses (alajaotus IV) esitanud selgelt ja arusaadavalt ning kohtupraktikaga kooskõlas olevalt põhjendused, miks peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks mõista A. Korotkovile karistuseks reaalse vangistuse 5 aastat ning miks käesolevas asjas ei ole põhjendatud, arvestades süü suurust, ründe intensiivsust ning kannatanu jätmist eluohtliku vigastusega abita, süüdistatava karistuse kandmiselt tingimisi vabastamine. Kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Kohus leidis põhjendatult, et puudub igasugune põhjendus süüdistatava karistuse kandmiselt tingimisi vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks karistuse mõistmise põhimõtetele ega omaks ka üldja eripreventiivset toimet. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks KarS § 73 ja § 74 järgi saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud, mida kohus käesolevas asjas ei tuvastanud ja neid ei ole apellatsioonis välja toonud ka kaitsja.
  2. Kaitsja on taotlenud apellatsioonis ka süüdistatavale kohaldatud tõkendi tühistamist ja A. Korotkovi vahi alt vabastamist, põhjendades taotlust sellega, et süüdistatav ei ole kordagi kõrvale hoidunud kohtueelsest ja kohtumenetlusest, menetlus ei olnud kordagi takistatud süüdistatavast tuleneval põhjusel, menetluse käiku ei ole mõjutatud (p 58.) Kaitsja poolt eelnev põhjendus ühte lausesse kokkuvõetuna on küll õige, kuid arvestada tuleb sellega, et

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine, mistõttu isikule, kellele mõistetakse süüdimõistmisel vabadusekaotuslik karistus, ei ole kohene vahistamine kohtusaalist kohtuotsuse täitmise tagamiseks harukordne. Kohtu põhjendusi ja eesmärki A. Korotkovile tõkendi kohaldamiseks kohtusaalist ei ole kaitsja apellatsioonis kummutanud. 7

(9)16. Kuigi kannatanul on tuvastatud juba enne 11.11.2019 sõltuvushäireid, ei muuda see asjaolu tema ütlusi tsiviilhagi osas ebausaldusväärseteks. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise ja moraalse kahju nõudes, jättes kohtuistungil moraalse kahju hüvitamise suuruse kohtu otsustada. Kuivõrd A. Korotkov võttis kannatanu nõude varalise kahju hüvitamise osas täies ulatuses õigeks ning nõustus hüvitama kannatanule mittevaralise kahju 1000 euro ulatuses, lugeski kohus põhjendatuks just sellises ulatuses XXi tsiviilhagi rahuldamise ja kannatanu kasuks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel hüvitamise.

§ 310

lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Et kohtukolleegium jätab käesoleva otsusega A. Korotkovi suhtes tehtud maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi muutmata, puudub seadusest tulenev alus jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata nagu kaitsja seda taotleb.

  1. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta ka selles, et süüdistatavale tuleb hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal A. Korotkovilt oli võetud vabadus. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 4 sätestab, et süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Maakohus, mõistes süüdistatava talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi, kohaldas A. Korotkovi suhtes tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Isiku kohene vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ei ole sugugi harukordne. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhjendustega A. Korotkovi süüküsimuses, ei tuvastanud kohtukolleegium aga ühtegi menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi on põhjustatud isikule kahju. Isiku vahistamine kohtusaalist välistab käesolevas asjas aga olukorra, kus riik peaks kulutama täiendavalt ressurssi tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist olukorras, kus kohtul on alust arvata, et isik, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik, võib asuda karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Et kohtukolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, tuleb SKHS § 13 lg 3 alusel jätta taotlus süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et isikul puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda.
  2. Süüdistatava valitud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses kaitsjatasu suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Tasutaotlusest nähtuvalt osutas kaitsja süüdistatavale õigusabi 16 tunni ulatuses, tunnitasu suurusega vastavalt kokkulepitule 120 eurot. AB Forum OÜ arve nr 210927 alusel kuulub kaitsjale hüvitamisele kaitsjatasu 1920 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja on kohtule kinnitanud, et taotluses nimetatud kulutused on olnud vajalikud ja apellatsioonimenetlusega seotud. Et apellatsiooni esitas kaitsja süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb

§ 337lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kaitsjatasu 1920 eurot jätta A.

Korotkovi enda kanda. 19. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29.

aprilli 2021 otsuse A. Korotkovi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 8

(9)/allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.