Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022, Pärnu Kohtumaja Kuninga tänaval Kriminaalasja number 1-22-334 (22267000042 ) Kohtukoosseis kohtunik

§ 121

lg 2 p 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete kohaldamisega Prokurör abiprokurör Maarja Gustavson Süüdistatav Enn Roostma, isikukood 37508204246, elukoht xxx, x kodanik, emakeel x, x, x, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 17.01.2022, kell 21:33 Kaitsja määratud kaitsja Avo Pärmann, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud Kohtuistungi toimumise aeg 19. jaanuar 2022 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 kohus otsustas: 1. Tunnistada Enn Roostma süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 17-19. jaanuar 2022, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistuseks on seega vangistus 5 kuud ja 27 päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ärakandmata vangistus 5 kuud ja 27 päeva tingimisi kohaldamata ja karistust ei pöörata täitmisele kui Enn Roostma ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle määratud kohustusi. 3.1. Kohus kohustab Enn Roostmat järgima katseajal

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

Enn Roostma peab: 3.1.

1. elama oma alalises elukohas: xxx 3.1.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.1.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 3.2.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Enn Roostmal käitumiskontrolli ajal keelatud tarvitada alkoholi. 3.3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Enn Roostma käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. 3.4.

§ 75

lg 4 alusel kinnitab kohus Enn Roostma võetud vabatahtliku kohustuse kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüse. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Enn Roostma on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Enn Roostma ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. 4.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 19.

jaanuarist

1. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse (otsuse resolutsiooni punktid 3.1-3.4) kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
2. KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Enn Roostmale lähenemiskeeld D. J. suhtes, keelates Enn Roostmal: 5.
3. viibida D. J. elukoha xxx läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit; 5.
4. viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) ning muus D. J. viibimiskoha läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit ning suhelda D. J-iga nendes kohtades; 2 5.
5. Lähenemiskeelu tähtaeg on 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. Välja mõista Enn Roostmalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 490,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 87,60 eurot, kokku menetluskulu 578,10 eurot. Välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 12 osas kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
7. kuupäevaks, esimesel üheteistkümnel kuul 48 eurot kuus ja viimasel kuul 50,10 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700002659 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Enn Roostma, kr asi 1-22-334“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde CD-plaat hädaabikõne helisalvestisega (pakend nr 1) ja DVD-plaat politseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend nr 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
9. peatüki
10. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD
11. Enn Roostmat (Roostma) süüdistatakse selles, et tema 17.01.2022 kella 15:55 ajal xxx alaealiste laste juuresolekul tahtlikult sikutas oma x D. J. juustest ning kägistas kätega kaela piirkonnast, tekitades D. J-ile füüsilist valu ja punetuse kaela piirkonnas. Seega Enn Roostma tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 19.01.2022 kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Enn Roostma süüdimõistmist

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loetakse karistusaja hulka Enn Roostma eelvangistuses viibitud aeg 17.-19.01.2022, s.o. 3 päeva ning ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse vangistus 5 kuud ja 27 päeva täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata juhul, kui Enn Roostma ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma 3 kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on Enn Roostma

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Enn Roostma käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel kohustub Enn Roostma kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 4 (nelja) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Enn Roostma on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Enn Roostma ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 4 (nelja) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. KrMS § 310¹ lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldatakse Enn Roostmale lähenemiskeeld D. J. suhtes, keelates Enn Roostmal: (

1. i)viibida D. J. elukoha xxx läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit, (
2. ii)viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel) ning muus D. J. viibimiskoha läheduses mitte lähemal kui 50 meetrit ning suhelda D. J-iga nendes kohtades. Lähenemiskeelu tähtajaks loetakse 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse Enn Roostmalt riigieelarve tuludesse välja menetluskulu kokku 1022,40 eurot, sh kaitsjatasu 87,60 eurot ja sundraha vähendatud ulatuses 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades Enn Roostma rahalist seisundit võimaldatakse tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulud määratakse tasumisele 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 10. kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 48 eurot kuus ja viimasel kuul 50,10 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäetakse kriminaalasja toimiku juurde CD-plaat hädaabikõne helisalvestisega (pakend nr 1) ja DVD-plaat politseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend nr 2). 3. Kohtuistungil avaldas Enn Roostma, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas võetud kohustus anda CDT näidu tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ning et lähenemiskeelu tingimused on talle arusadavad. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. 4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Enn Roostma süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Põhjendatud on kohaldada kannatanu suhtes lähenemiskeeldu kokkuleppes toodud tingimustel.

1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja toimiku juurde CD-plaadei hädaabikõne helisalvestisega (pakend nr 1) ja DVD-plaadi politseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend nr 2).
2. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava määratud kaitsja tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Sundraha tuleb vähendada vastavalt kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu
3. kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 48 eurot kuus ja viimasel kuul 50,10 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5