← Eesti

2-20-19214/73

Obsah (13)§ 194§ 123§ 134§ 135§ 116§ 124§ 127§ 1231§ 171§ 174§ 198§ 183§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19214 Kohtuasi Tallinna lin

) § 176 lg 2 alusel põhjendatud määrata laste eestkostjaks avaldaja. Kohtuistungil nõustus avaldaja esindaja, et emalt laste suhtes hooldusõiguse täielik äravõtmine oleks ebaproportsionaalne. Avaldaja palub piirata ema hooldusõigust laste viibimiskoha, hariduse ja tervise ning varahoolduse küsimustes. Mõlemad lapsed vajavad turvalist ja stabiilset elukeskkonda, mida võimaldab neile XXX.

  1. Maakohus muutis
  2. jaanuari
  3. a määrusega esialgse õiguskaitse korraldust ning eraldas lapsed jätkuvalt perekonnast alates
  4. jaanuarist 2021 kuni
  5. märtsini 2021, määrates laste viibimiskohaks XXX. Kohus tegi sama määrusega emale ettekirjutused menetluse ajaks. Ema oli kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga, sh täitma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna ettekirjutusi ja juhiseid mh laste tervishoiu- ja haridusküsimuste lahendamiseks, eelkõige: • lubama lastele teostada regulaarset tervisekontrolli; 4

(18)2-20-19214 • osalema elukohajärgse lastekaitsespetsialisti perenõustamises või vanemakoolitustel; • jälgima korrapäraselt laste koolikohustuse täitmist ja õppeedukust e-kooli vahendusel; • käima korrapäraselt tööl ja täitma oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust; • mitte tarvitama alkoholi või narkootilisi aineid; • hoidma lastega ühendust ja külastama neid laste viibimiskohas. soovitatud sotsiaalprogrammides, Kohus andis ettekirjutusena täpsemad suunised ema ja laste ühenduse hoidmiseks ja külastamiseks.
  1. Maakohus täiendas ja muutis
  2. märtsi
  3. a määrusega esialgse õiguskaitse korraldust ning eraldas lapsed jätkuvalt perekonnast alates
  4. märtsist 2021 kuni
  5. juunini 2021, määrates laste viibimiskohaks XXX. Kohus lubas lastel õppima hakata YYY alates
  6. aprillist
  7. Laste ja ema suhtlemise korra ja emale tehtud ettekirjutuste osas jäi
  8. jaanuari
  9. a kohtumäärus muutmata.
  10. Laste esindaja on seisukohal, et ema on laste suhtes vaimselt vägivaldne ja manipuleeriv. Vastutustundlik vanem ei saada alaealistele lastele signaale, et kui lapsed ei käitu ema soovitud viisil, siis nad ema rohkem ei näe. Keskkond, kuhu lapsed saabusid pärast ema hooldusõiguse taastamist, ei ole sobiv, turvaline ega lastele normaalset arengut ja tuge pakkuv. Emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine ei ole möödapääsmatult vajalik. Laste huvides on ema hooldusõiguse peatamine laste viibimiskoha, hariduse ja tervise ning varahoolduse küsimustes. Märgitud küsimustes tuleks lastele eestkostjaks määrata avaldaja. Ema õiguste piiramine võimaldaks lastel elada neile sobivas keskkonnas XXX, mis vastaks ka laste endi soovidele. Eestkostjal tekiks võimalus operatiivselt ja laste huvidest lähtudes lahendada laste hooldusõiguse küsimusi. Lastele oleks tagatud turvaline ja nende arengut soodustav keskkond. Laste esindajal ei ole vastuväiteid kohaliku omavalitsuse ette pandud ema ja laste suhtlemise korrale.
  11. Ema palub jätta avalduse rahuldamata. Emalt vanema hooldusõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud ega laste huvides. Ema ei ole lapsi väärkohelnud ega hooletusse jätnud. Emal ei ole alkoholisõltuvust. Ema annab lastele ülalpidamist oma igakuisest sissetulekust lähtuvalt. Vanema materiaalne toimetulek ei saa olla ohuks lapse tervisele ja elule selliselt, et tingiks lapse perest eraldamise. Ema on parandanud oma eluviise ja käitumist. Ema on valmis koostööks lastekaitsega. Ta suudab ja soovib ise lapsi kasvatada. Hooldusõiguse täielik piiramine ei ole põhjendatud. Hooldusõiguse piiramisel tuleb kindlaks määrata lastega kohtumise kord.
  12. Lapsed avaldasid ärakuulamisel kohtule, et neile meeldib elada XXX, kuid sooviksid ka ema ning vanema õega suhelda. Maakohtu määrus ja põhjendused
  13. Maakohus rahuldas
  14. juuni
  15. a määrusega avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust alaealiste laste suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Kohus määras laste eestkostjaks elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel avaldaja. Emal on õigus saada informatsiooni laste hariduse ja tervishoiu küsimustes, sh saada või säilitada ligipääs laste andmetele riiklikes registrites ning laste kooli ja tervishoiuteenuse pakkujate poolt kasutatavatele digitaalsetele keskkondadele (näiteks ekool.eu, stuudium.com ja digilugu.ee). Kohus määras laste ja ema suhtlemise korra järgmiselt: 5
(18)2-20-19214 • emal on õigus suhelda lastega igal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kell 10.00–18.
  1. Suhtlemise ajal on emal võimalik lastega lahkuda laste elu- ja viibimiskohast ning kohtumistele on võimalik kaasa võtta teisi pereliikmeid. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast, kui kohtumisel lahkutakse XXX territooriumilt. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi. Ema peab külaskäigust ja kaasavõetavatest isikutest ette teatama hiljemalt külaskäigule eelneval reedel tööpäeva jooksul XXX pereemale või sotsiaaltöötajale; • suvistel koolivaheaegadel on lastel võimalik viibida koos emaga vähemalt ühe nädalavahetuse kuus ema kasutuses olevas talus Muhu saarel alates reedel kl 15.00 kuni pühapäeval kl 20.
  2. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi; • teistel koolivaheaegadel on lastel võimalik viibida koos emaga vähemalt kaks järjestikust päeva ema kasutuses olevas talus Muhu saarel. Konkreetsete päevade osas tuleb iga kord eraldi kokkulepped sõlmida. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Kokkuleppel XXX-ga võib viibimiskohta muuta. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi; • jõulud veedavad lapsed paaritutel aastatel XXX ja paarisaastatel ema juures. Aastavahetuse veedavad lapsed paaris aastatel XXX ja paaritutel ema juures. Jaanipäeva veedavad lapsed igal aastal koos emaga
  3. juunist kuni
  4. juunini. Ema peab teavitama XXX laste viibimiskohast. Ema tuleb lastele XXX järgi ja toob nad sinna tagasi; • emadepäeva veedavad lapsed koos emaga; • emal on õigus laste sünnipäeval või sellele eelneval või järgneval päeval kohtuda lastega vähemalt 2 tunni jooksul XXX. Kokkuleppel XXX-ga võib kohtumine kesta ka kauem; • emal on õigus osaleda ja lastega kohtuda kohtumiskorra väliselt, kui ta osaleb laste kooliüritustel, spordivõistlustel, riigipühadel vms; ning • telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel on emal õigus suhelda lastega iga päev nii, et see ei segaks laste tavapärast elukorraldust. Kohus märkis, et ema on kohustatud tegema koostööd laste elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. Avaldaja on kohustatud ema teavitama laste suhtes tehtud otsustest ja hoidma teda pidevalt kursis laste käekäiguga osas, mille suhtes ema hooldusõigus on piiratud, eelkõige laste tervisliku seisundi, hariduse omandamise ja huvihariduse osas. Määrus hakkab suhtlemiskorra p-de 5.2 ja 5.4 osas kehtima esialgse õiguskaitse korras alates selle kättetoimetamisest menetlusosalistele. 9.
  5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt viibisid lapsed kuus aastat XXX ja asusid ema juurde elama
  6. a augustis. Emal puudusid kogemus ja oskused lastega koos elada. Lapsed võtsid
  7. detsembril 2020 avaldajaga ühendust. Avaldaja eraldas lapsed samal kuupäeval perekonnast ja paigutas nad XXX. 9.
  8. Emal on püsiv töökoht ja sissetulek, kuid tema üürileping on erakorraliselt üles öeldud. Ema sõnul elab ta oma elukaaslase juures. Laste paigutamisel XXX selgus, et laste tervise eest hoolitsemisel on puudujääke. Laste ja ema sõnumivahetusest nähtub, et lastel on pingelised suhted emaga. Samas on neil säilinud usalduslik kontakt. 9.
  9. Lasteküla seletuskirjadest ning kooli iseloomustusest nähtub, et lastele sobib elada XXX. Lapsed on seda ka kohtule ärakuulamisel avaldanud. Lapsed soovivad elada XXX ja käia YYY, sest nende õppeedukus on seal parem, tagatud on pidev tugi nii igapäevaelus kui ka koolitöödes 6
(18)2-20-19214 ning Q-s on neil sõbrad ja turvaline elukeskkond. Lapsed soovivad siiski emaga kontakti säilitada, temaga kohtuda ja tal külas käia. 9.
  1. Emale koostatud tegevuskava näeb ette erinevaid tegevusi, mis toetaksid tema hakkamasaamist. Ema järgib tegevuskava. 9.
  2. Nii Haabersti kui ka Mustamäe linnaosa lastekaitse spetsialistid on pärast kodukülastust ja lastega kohtumist seisukohal, et ema ei tule toime laste eest hoolitsemisega, tal on probleeme alkoholiga ning tema elukoht ei sobi lastele püsivaks elamiseks. Ema ise on kohtumenetluse käigus leidnud, et ta vajab abi vanemakohustuste täitmisel, ta on oma elutingimusi parandanud, hoidub alkoholist ning järgib talle tehtud ettekirjutusi. 9.
  3. Kohtu hinnangul ei tule ema toime oma laste eest hoolitsemisega, kuid ta teeb pingutusi selle nimel. Ema vajab laste kasvatamisel tuge, et teha oma elukorralduses selliseid muudatusi, mis lubaksid lastel püsivalt tema juures viibida. Emalt laste hooldusõiguse täielik äravõtmine on siiski ülemäärane, sest muude abinõudega, eelkõige hooldusõiguse osalise piiramisega, on võimalik tagada lastele eakohane areng ja turvaline elukeskkond. 9.
  4. Maakohus piiras ema hooldusõigust hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning elukoha määramisel, samuti varahoolduse küsimustes. Muus osas on ema võimeline tegema laste suhtes otsustusi ja nende heaolu eest hoolitsema. Ka tuleb tagada, et lastel säiliks suhe emaga ja teiste pereliikmetega, eelkõige vanema õe W-ga. Suhtlemine peab olema regulaarne, sobima laste elukorraldusega ning tagama ema ja laste suhtluse ilma teiste isikute kontrollita. Ema peab saama lastega aega veeta selliselt, et neil on võimalik erinevaid tegevusi ette võtta ning suhtlemine ei piirduks vaid laste viibimiskohaga. Lastega suhtlemisel peab ema saama võimaluse tegevusi planeerida ja korraldada, nagu tavapäraselt vanema ja laste suhetes seda tehakse. Lastega kohtumine mõne tunni vältel tööpäeva lõpus ei taga seda, et ema saaks kogeda lastega koos erinevaid tegevusi. Ema peab saama planeerida tegevused lastega kogu päeva pikkuses ja ajal, mil ta saab keskenduda täielikult lastele. Kohus määras lastega kohtumised iga nädala nädalavahetusele, arvestades, et kohtumised tööpäeva lõpus võivad jääda pinnapealseks. 9.
  5. Lastel ja emal peab olema võimalus kohtuda ka selliselt, et lapsed jäävad ema juurde ööbima ning ema saab nende eest hoolitseda ja järgida tavapärast päevarutiini. Samas peab olema tagatud laste turvalisus. Kuna kohus andis laste viibimiskoha suhtes hooldusõiguse avaldajale, tuleb emal laste pikemaajalisel eemalviibimisel nende tavalisest elukohast teavitada, kuhu ema lapsed viib. 9.
  6. Emal peab säilima võimalus olla kursis laste tegevustega, mille osas tema hooldusõigust piirati. Kohus säilitas emale ligipääsu laste andmetele riiklikes registrites. Avaldaja on kohustatud ema kursis hoidma laste käekäiguga. Emale peab säilima võimalus osaleda vanemlust toetavates programmides. Ema on kohustatud tegema koostööd lastekaitsetöötajatega. 9.
  7. Maakohus määras avaldaja laste eestkostjaks

176 lg-te 1 ja 2 järgi elukoha määramise, tervise ja haridusküsimuste otsustamisel ning varahooldusel. 9.

  1. Kohus nägi ette, et suhtlemiskord osas, mis puudutab igapäevast suhtlust ja jaanipäeva veetmist, kehtib kohe esialgse õiguskaitse korras, sest kohtulahend ei pruugi jaanipäevaks jõustuda. Lapsed saavad veeta jaanipäeva ema juures Muhumaal, kus nad tavapäraselt on, mida nad on ka ise soovinud. 9.
  2. Kohus jättis riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7

(18)2-20-19214 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  1. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda. 10.
  2. Ema väitel heidetakse talle ette, et tal on madalad vanemlikud oskused. Ema on menetluse käigus läbinud tegevusprogrammi, mis näitab, et ta pingutab, et saada paremaks vanemaks. Emale määrati programmid kohtumenetluse ajal selleks, et temalt laste hooldusõigust ära ei võetaks. Emal on tegevuskava läbimise järgselt olemas oskused ja psühholoogilised teadmised laste kasvatamiseks. Lisaks on emal võimalik programmides edasi käia. 10.
  3. Kohus jättis mitmed tõendid hindamata. 10.
  4. Kuigi lapsed on avaldanud soovi olla Q-s, siis ema ei keela lastel sõpradega suhelda ka tulevikus ning jätab lapsed YYY. 10.
  5. Ema palus arvestada asjaoluga, et lastel on lähisugulased, kes saavad koos emaga laste hooldusõigust jagada. Seega ei peaks eestkostjaks määrama avaldajat. Sobiv eestkostja on laste vanem õde W.
  6. Avaldaja ning lastele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada märgetega eeskoste seadmise tähtaja kohta,

§-s 184 nimetatud vara nimekirja esitamise aja kohta,

§ 194

lg-s 2 nimetatud aruande esitamise kuupäeva kohta ja menetluskulude jaotuse kohta. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 21 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Praeguses asjas on esitatud avaldus emalt laste suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja piiras ema hooldusõigust alaealiste laste suhtes laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Kohus määras laste eestkostjaks nendes küsimustes avaldaja.
  2. Kolleegium märgib, et kohus peab alaealisi lapsi puudutavate asjade lahendamisel seadma esikohale laste heaolu ja huvid (LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1,

§ 123lg 1). Laste

KS § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

§ 134

lg 1 järgi rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh

§ 134

lg-s 3 loetletud meetmeid mh juhul, kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine ja vanema suutmatus täita oma kohustusi ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanem ei soovi või ei ole võimeline ohtu ära hoidma.

§ 134lg 3 järgi võib kohus mh isiku- või varahooldusõigust piirata.

Seega on hooldusõiguse piiramise eelduseks esmalt asjaolu, et lapse heaolu on ohus, ning teiseks asjaolu, et vanem ei soovi või ei ole võimeline seda ohtu ära hoidma.

§ 135lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist 8

(18)2-20-19214 ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.
  1. Maakohus leidis, et laste heaolu on ema juures kasvades ohus. Lapsi ohustab ema suutmatus täita vanema kohustusi. Emal puudub kogemus ja oskused lastega koos elamiseks, ta ei tule toime laste kasvatamisega ja laste eest hoolitsemisega. Ema ei suuda tagada lastele eakohast arengut ja turvalist elukeskkonda. Lastel on emaga pingelised suhted.
  2. Olles tutvunud asja materjalidega, sh ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohtadega, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ema ei ole võimeline vanema kohustusi vajalikul määral täitma, mistõttu laste heaolu on ema juures kasvades ohus. Ehkki maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8). Maakohus ei ole märkinud vaidlustatud määruses põhjendusi, mille alusel kohus tehtud järeldusteni jõudis. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu rikkumine kõrvaldada ja puuduvad põhjendused lisada. Kolleegium täiendab maakohtu õiguslikke põhjendusi järgmiselt (määruse p-d 18–20).
  3. Kolleegium märgib esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ema ja tema alaealiste laste suhtes olnud mitmeid hooldusõigust puudutavaid vaidlusi. Vaidlused said kohtutes alguse
  4. aastal, kui avaldaja esitas avalduse mõlema lapse suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ning eestkostja määramiseks. Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-15-8499
  5. augusti
  6. a määrusega avalduse, emalt võeti ära mõlema lapse isiku- ja varahooldusõigus ning määrati mõlemale lapsele eestkostjaks avaldaja (Mustamäe linnaosavalitsuse kaudu). Emalt võeti hooldusõigus ära peamiselt seetõttu, et ema kuritarvitas alkoholi, jättis lapsed hooleta ja järelevalveta, sh ei taganud laste koolikohustuse täitmist, ning kohaliku omavalitsuse pakutud abi ja meetmed ei olnud tulemuslikud. Lapsed asusid
  7. aastal elama XXX. Ema esitas
  8. aastal kohtule avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-16-5600
  9. mai
  10. a määrusega avalduse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas asjas jõustunud
  11. oktoobri
  12. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kohtud tõid esile, et ema hooldusõiguse taastamine on ennatlik. Ema ei ole
  13. aastaks mõistnud seda, kui oluline on laste toetamine hariduse omandamisel. Ema ei ole laste elukorraldust vastutustundlikult läbi mõelnud ega teinud usutavaks, et lapsed ei jää ema hooldusõiguse taastamise korral ilma arenguvõimalustest ning et neile on tagatud turvaliseks arenguks piisav toetus, hoolitsus ja kasvatus. Ema esitas
  14. aastal uue avalduse tema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus taastas tsiviilasjas nr 2-19-20924 jõustunud
  15. septembri
  16. a määrusega ema hooldusõiguse laste suhtes. Maakohus leidis, et laste ema elukorraldus on võrreldes
  17. augusti
  18. a määruse tegemise ajaga muutunud ning tema vanemlikud oskused ja võimed piisavad, et tulla toime laste kasvatamise ja koolitamisega ning nende eest hoolitsemisega. Maakohtu hinnangul vastas hooldusõiguse taastamine laste huvidele (I kd, tl-d 65–71). Seega elasid lapsed alates
  19. a augustist, mil emalt võeti mõlema lapse hooldusõigus ära, XXX. Lapsed elasid XXX kuni
  20. a augustini, mil ema hooldusõigus taastati. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt läksid lapsed ise
  21. detsembril 2020 lastekaitsetöötaja juurde vestlusele. Avaldaja eraldas lapsed
  22. detsembri
  23. a otsusega perekonnast. Seega elasid lapsed koos emaga
  24. a septembrist kuni
  25. a detsembrini, s.o alla nelja kuu.
  26. Ringkonnakohtus järeldab asja materjalide põhjal, et pärast ema hooldusõiguse taastamist
  27. a septembris ja laste ema juurde elama asumist olid lapsed hooletusse jäetud, millega kaasnesid mõlema lapse tervise- (nii füüsilise kui ka vaimse) ja hügieeniprobleemid ning 9
(18)2-20-19214 probleemid õppimise ja koolikohustuse täitmisega. Ema ei suuda täita oma kohustusi, tagamaks laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu ning eakohane areng. Kolleegium põhjendab seda järgnevaga. 19.
  1. Asja materjalidest nähtub, et ema juures viibimise ajal, s.o alates
  2. a septembrist kuni
  3. a detsembrini, halvenes mõlema lapse tervislik seisund. Avalduse kohaselt olid mõlemal lapsel XXX saabumisel täid ja kahtlustati ka sügelisi (I kd, tl-d 22 ja 22 pöördel). Nooremal lapsel oli nahk kuiv ja esines dermatiit. Vanema lapse kehakaal oli oluliselt langenud, ta ei olnud kandnud raviarsti määratud korsetti ega teinud selga toetavaid harjutusi (I kd, tl 14 pöördel). Seega ei suutnud ema ajal, mil lapsed tema juures elasid ja ta nende suhtes hooldusõigust teostas, tagada laste tervist ja füüsilist heaolu. Eelnev nähtub XXX sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustustest (nt
  4. detsembri
  5. a XXX sotsiaaltöötaja e-kiri avaldajale (I kd, tl-d 23 – 23 pöördel) ja
  6. jaanuari
  7. a iseloomustus (I kd, tl-d 28–29)), milles on kirjeldatud laste seisundit perest eraldamise järgselt. 19.
  8. Samuti nähtub asja materjalidest, et ema juures kasvades on ohustatud mõlema lapse vaimne ja hingeline heaolu. Nii avaldaja kui ka XXX sotsiaaltöötaja on kohtu ette toonud, et emal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on põhjustanud laste ja ema vahel verbaalseid ja vaimse vägivalla konflikte. Lapsed olid ema juures elades väsinud ja emotsionaalselt kurnatud. Avaldaja
  9. detsembri
  10. a otsusest laste eraldamiseks perekonnast (I kd, tl-d 26–27) nähtub, et lapsed läksid samal päeval ise lastekaitsetöötaja juurde vestlusele ja avaldasid soovi asuda elama XXX. Laste selgituste kohaselt oli ema olnud alkoholijoobes ning jõudnud eelneval ööl koju kl 03.
  11. Ema ja laste vahel oli samal ööl verbaalse ja vaimse vägivalla konflikt. Lapsed olid järgmisel päeval lastekaitsetöötaja juures väsinud ja kurnatud, nad nutsid ning noorem laps jäi lastekaitsetöötaja kabinetis magama. Vanem laps vajas emotsionaalse seisundi tõttu rahustavat süsti ning kuna olukord ei stabiliseerunud, pöörduti erakorralise meditsiini osakonda. Lapsed tõid vestluse käigus esile, et ema juures elades on ema kuritarvitanud alkoholi, mistõttu on ema ja laste vahel pidevad konfliktid, ema ärritub pisiasjade peale ja karjub laste peale, lapsed on jäetud korduvalt hooletusse. Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et ema juures elades ei ole lastele tagatud vaimne heaolu ja turvaline elukeskkond. Pärast
  12. detsembril 2020 perest eraldamist vajasid mõlemad lapsed psühholoogilist abi, milleks pöörduti erialaspetsialistide poole. Avaldaja on esile toonud, et vanem laps on pärast XXX naasmist käinud regulaarselt kliinilise psühholoogi vastuvõtul. Viimasel kohtumisel
  13. septembril 2021 otsustati, et ta enam abi ei vaja. Samas jätkab ta psühhiaatri välja kirjutatud rahustava ravimi võtmist. Noorem laps on käinud kliinilise psühholoogi juures ja saviteraapias. Hetkel on olnud mõlema spetsialistiga pikem paus, kuid kindlasti tuleb nende spetsialistide juures käimist jätkata (II kd, tl 26 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, et lapsed oleksid vajanud psühholoogilist abi ja vaimset seisundit toetavat teraapiat ajal, mil nad septembris 2020 XXX lahkusid ja ema juurde elama asusid. Eelnevast saab järeldada, et üksnes mõni kuu ema juures elamist mõjus laste vaimsele ja hingelisele heaolule märkimisväärselt kahjulikult. Seda, et ema kahjustab oma käitumisega laste vaimset ja hingelist heaolu, kinnitavad ka asja materjalide juures olevad sõnumivestlused ema ja laste vahel (nt I kd, tl-d 43–44, 124–128). Nendest nähtub, et ema manipuleerib lastega, ähvardades neid, et juhul, kui kohus otsustab hooldusõiguse äravõtmise või piiramise kasuks, ei ole ema valmis lastega suhtlema ja lapsed ei näe oma ema enam kunagi, sundides lapsi seeläbi valima oma heaolu ja turvalise elukeskkonna ning emaga suhtlemise vahel. Kolleegium jagab laste esindaja arvamust, et arvestades laste vanust ja senist elukäiku on taolisel viisil manipuleerimine nende usalduse ja tunnetega käsitatav vaimse vägivallana, millel on lastele äärmiselt negatiivne mõju (vt laste esindaja
  14. 10
(18)2-20-19214 jaanuari
  1. a seisukoht, kus ta kirjeldab ka laste ema käitumist kohtuistungi järgselt, kus viibisid ka lapsed (I kd, tl 54 pöördel)). 19.
  2. Lisaks on asjas esile toodud, et ema on jätnud alaealised lapsed korduvalt järelevalveta või võõraste isikutega üksinda koju (nt I kd, tl 14 pöördel, tl 15). Ka see näitab laste hooletusse jätmist, mille tagajärjeks võib olla oht laste füüsilisele ja vaimsele tervisele. 19.
  3. Mõlema lapse õppeedukus oli ema juures elades langenud, kuid noorema lapse õppeedukus rohkem (I kd, tl 23 pöördel). Avaldaja on esile toonud, et ema on noorema lapse peale ärritunud ja karjunud, kui laps on palunud abi õpiülesannete lahendamisel ega saa ema selgitustest aru (I kd, tl-d 15 ja 26). Noorema lapse kohta esitatud MMM iseloomustusest ajavahemiku oktoober–detsember 2020 kohta (I kd, tl-d 30–31), mil lapsed elasid koos emaga, nähtub järgmine. Noorem laps puudus tihti tundidest. Klassijuhataja ei teadnud puudumise põhjuseid ja pidi korduvalt ise ema poole pöörduma, et puudumise põhjus teada saada. Tundidest puudumiste ajal olid nooremal lapsel kodutööd tegemata. Nooremal lapsel ei olnud tihti õppevahendid koolis kaasas ja kodutööd olid tegemata. Õpetajale jäi mulje, et lapse mõtted polnud suunatud õppetööle, vaid millelegi muule. Noorem laps ei osalenud eneseisolatsiooni nädalal, s.o
  4. detsember 2020 –
  5. detsember 2020, Teamsi keskkonna tundides ja kodutööd lisati e-kooli nädalase hilinemisega. Samuti ei olnud lapsest midagi kuulda loovtööde nädalal
  6. detsembrist
  7. detsembrini
  8. Ema ei tundnud huvi, kuidas lapsel koolis läheb. Klassijuhatajale hakkas silma noorema lapse suhtlemises tekkinud muutus. Tal olid keskendumisraskused, ta oli muutunud ükskõiksemaks, loiumaks, nipsakamaks ja väsinumaks (I kd, tl-d 30–31). 19.
  9. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul oluline arvestada, et alaealised lapsed otsisid ise
  10. detsembril 2020 lastekaitsetöötajalt abi. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et otsides ise abi, andsid lapsed hinnangu ema võimele laste hooldusõiguse teostamisega toime tulla.
  11. Kolleegium leiab eelnevat arvestades, et laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu oleks ema juures elades ja kasvades ohus ka edaspidi. Ema jätkaks tõenäoliselt seniseid käitumismustreid ja harjumusi, mille tulemusel jääksid lapsed ka edaspidi hooletusse, ega suudaks täita oma kohustusi laste kasvatamisel. Asjas kogutud teave ja materjalid kajastavad ema tegevust lapsevanemana pika ajavahemiku jooksul ning nende põhjal on võimalik järeldada, et ema ei teadvusta piisavalt laste kasvatamise, nende eest hoolitsemise ja nende arendamise vajadust ega ole valmis või võimeline tegema oma elukorralduses ja harjumustes vajalikke muudatusi. Seetõttu ei ole ema võimeline tagama seda, et lastele oleks tema juures elades tagatud turvaline (nii füüsiliselt kui ka vaimselt) keskkond ja eakohane areng, valmistamaks neid ette edasiseks iseseisvaks eluks. Seetõttu on täidetud

§ 134lg-s 1 sätestatud eeldused ohu ärahoidmiseks vajalike abinõude rakendamiseks.

21.

§ 134

lg 1 kohaselt hõlmavad abinõud, mida kohus saab ohu ärahoidmiseks rakendada, mh isiku- ja varahooldusõiguse piiramist või äravõtmist ning lapse vanematest eraldamist. Seejuures võib kohus

§ 135

lg 1 järgi lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Maakohus leidis, et ohu ärahoidmiseks on eesmärgipärane ja proportsionaalne abinõu piirata ema hooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ohu ärahoidmiseks rakendatud abinõude valimisel diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole laste heaolu võimalik tagada vähem piiravate abinõudega kui ema isiku- ja varahooldusõiguse piiramine, mh laste elu- ja viibimiskoha määramise osas. Kolleegium põhjendab seda järgnevaga. 11

(18)2-20-19214 21.
  1. Praeguses asjas on emale
  2. aastal ära võetud hooldusõiguse taastamisega
  3. aasta septembris antud võimalus näidata, et ta on võimeline laste kasvatamisega hakkama saama ning tagama nende kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. Asjas esile toodu põhjal saab siiski järeldada, et ema käitumises ei ole võrreldes
  4. aastaga toimunud selliseid muutusi, mis annaks kohtule alust veendumuseks, et ema tajub ja mõistab laste vajadusi ning saab laste kasvatamisega hakkama ilma neid ohtu seadmata. Eespool (vt määruse p-d 19–19.5) esile toodust nähtub, et ema ei ole suutnud tagada lastele tema juures elades vajalikku rutiini, turvatunnet ega laste arengut soodustavat keskkonda. Vastupidi, lapsed on ema juures elades emotsionaalselt väsinud ja kurnatud ning tagatud ei ole nende füüsilise ja vaimse tervise säilimine ja toetamine. 21.
  5. Avaldaja on esile toonud, et emale pakuti tema hooldusõiguse taastamise järgselt erinevaid sotsiaalteenuseid. Emale on osutatud erinevat liiki sotsiaalnõustamist, makstud toimetulekutoetust, jagatud toidupakke ja lastele kingitusi. Emale pakuti ka võlanõustamisteenust, kuid ta loobus sellest (I kd, tl 15). Lisaks nähtub Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastusest ringkonnakohtu nõudele (II kd, tl-d 20–21), et ema on juba märtsist juunini 2016 läbinud lastevanemate koolitusprogrammi „Imelised aastad“ (II kd, tl 23) ning käinud
  6. aastal psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul (II kd, tl 24). Vaatamata nii varasemale kui ka ema hooldusõiguse taastamise järgselt antud abile, halvenes laste olukord
  7. a sügisel ema juures elades lühikese aja jooksul sedavõrd, et see tingis mõlema lapse uuesti perekonnast eraldamise. Järelikult ei olnud läbitud koolitustest ja saadud sotsiaalteenustest abi, et hoida ära laste huvide kahjustamine. Sellest saab järeldada, et emale osutatud abi ei olnud tulemuslik. 21.
  8. Ka praeguse kohtumenetluse käigus on ema teinud koostööd avaldajaga, läbinud ajavahemikus
  9. veebruar 2021 –
  10. aprill 2021 avaldajaga kokkulepitud tegevuskava (kd I, tl 118) ning osalenud selle raames koolitustel (nt „Naised vägivallata“) ja erialaspetsialistide vastuvõttudel (nt psühholoogiline nõustamine). Ema väitel on ta ka pärast tegevuskava perioodi lõppu jätkanud erinevates programmides osalemist (nt Vaiter MTÜ tugigrupid „Naised vägivallata“ ja „Pere heaolu ja tervis“, anonüümsete alkohoolikute koosolekud ja tugigrupp) ja kohtumisi perepsühholoogiga ning võtab osa koolitustest vanemlike oskuste arendamise teemal (vt ema
  11. oktoobri
  12. a seisukoht (II kd, tl-d 2–3)). Seda, et ema läbis programmi „Naised vägivallata“, kinnitab ka sotsiaalkindlustusameti
  13. novembri
  14. a teatis ringkonnakohtule (II kd, tl 38). Kolleegium ei kahtle selles, et ema hoolib oma lastest ja tahab neid ise kasvatada, olles valmis läbima selle nimel koolitusi ja sotsiaalprogramme. Siiski ei ole kohtul asja materjalide põhjal ja ema varasemat käitumist arvestades veendumust, et ema poolt menetluse jooksul läbitud koolitused, programmid ja teenused on olnud tulemuslikud. Nii avaldaja kui ka XXX sotsiaaltöötaja on kohtule selgitanud, tuginedes laste poolt avaldatule, et ka pärast kokkulepitud tegevuskava perioodi lõppemist on ema laste juuresolekul tarvitanud alkoholi, sh kui lapsed suvel 2021 emaga Muhu saarel olid ja ka kodukülastustel (kd I, tl 192 pöördel; II kd, tl 26 pöördel ja tl 33). Samuti on lapsed avaldanud, et ema on nad kodukülastusel üürikorterisse üksi jätnud (II kd, tl 26 pöördel ja tl-d 33 – 33 pöördel). Ka pärast vaidlustatud maakohtu määruse tegemist on olnud probleeme sellega, et ema ei varu lastele kodukülastuste päevadel aega, vaid jätab nad järelevalveta (vt XXX sotsiaaltöötaja
  15. novembri
  16. a e-kiri (II kd, tl 36)). Eelnevast nähtub, et tegelikkuses ei ole ema harjumused (sh alkoholi tarbimine) ja hoiakud laste kasvatamise osas muutunud ning kohtul ei ole veendumust, et ema suutlikkus vanema kohustusi täita on läbitud programmide ja koolituste tulemusel paranenud. 21.
  17. Kolleegiumil ei kujune asja materjalide põhjal ka veendumust, et laste ema on lähitulevikus suuteline oma elukorralduses ja harjumustes vajalikke muudatusi tegema. 12
(18)2-20-19214 Ehkki ema on ringkonnakohtule
  1. oktoobril 2021 esitatud seisukohas märkinud, et tal on
  2. juulil 2021 diagnoositud
  3. staadiumi emakakaela vähk, mille raviks ei tohi ta alkoholi tarbida (II kd, tl 2 pöördel), ei ole ema esitanud diagnoosi kinnitavaid tõendeid (ema seisukohas esitatud kuvatõmmistest nähtub, et ta on käinud naistearsti juures) ning lisaks ei saaks kõnealusest diagnoosist kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et ema ka tegelikult on alkoholi tarvitamise lõpetanud. Avaldaja sõnul on ema ka varem oma alkoholiprobleemi eitanud ega ole seega olnud valmis probleemiga tegelema (vt avalduse lk 3 (I kd, tl 3)). Ka maakohtu menetluse ajal avaldas ema, et ta on läbinud alkoholi tarvitamise vastase kuuri ja lasknud paigaldada oma organismi alkoholivastase keemilise kaitse (vt
  4. märtsi
  5. a seisukoht (I kd, tl 133)), kuid sellegipoolest on ema jätkanud alkoholi tarvitamist. Samuti pole kolleegiumil kindlust, et juhul, kui lapsed naaseksid elama ema juurde, teeks ema avaldajaga koostööd ja võimaldaks end laste kasvatamisel vajalikul määral toetada. Avaldaja on menetluses esile toonud, et laste ema on varem avaldaja tööd takistanud ega ole abi vastu võtnud (vt
  6. jaanuari
  7. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:53 (I kd, tl 48 pöördel)). Seejuures ei laabunud koostöö laste emaga ka pärast augustit 2020, kui lapsed pärast hooldusõiguse taastamist ema juurde elama asusid – juba alates oktoobrist takistas ema lastekaitseametnike tööd sellega, et esitas korduvalt valeinformatsiooni ja ei lasknud lastekaitse esindajaid korterisse kodukülastuste tegemiseks (I kd, tl 2 pöördel). 21.
  8. Eelnevat arvestades ei ole kolleegiumi arvates alust arvata, et menetluse ajal läbitud sotsiaalprogrammid ja koolitused oleksid muutnud ema harjumusi, hoiakuid ja käitumist laste kasvatamisel piisavalt, et laste eest hoolitseda ja neid kasvatada selliselt, et tagatud oleks nende heaolu (

§ 134lg 1 ja Laste

KS § 4 mõttes) ning eakohane areng. Samuti ei ole alust arvata, et veel uute koolituste läbimine ning emale täiendavate sotsiaalprogrammide ja muu abi pakkumine avaldaja poolt oleks lähitulevikus sedavõrd tulemuslik, et laste heaolu tagamiseks ei oleks vaja ema hooldusõigust piirata.

  1. Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel ka laste arvamusega. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad lapsed avaldanud, et nad soovivad praeguse elukorralduse jätkumist, kus nad elavad XXX ja õpivad YYY (vt nt laste esindaja
  2. juuli
  3. a seisukoha p 4 (I kd, tl 189 pöördel); avaldaja
  4. juuli
  5. a seisukoht (I kd, tl 192 pöördel)). Vanem laps avaldas seda pärast 14-aastaseks saamist ka
  6. mail 2021 kohtule esitatud seisukohas, tuues välja, et ta tahab jääda XXX ega soovi ema juurde elama minna, sest ta ei tunne end emaga elades turvaliselt (I kd, tl 144). Seejuures on vanem laps avaldaja sõnul lastekaitseametnikule kinnitanud, et ei sooviks emaga elada ka siis, kui emal ei oleks probleemi alkoholiga, meenutades ema toime pandud füüsilist ja emotsionaalset vägivalda (I kd, tl 192 pöördel). Mõlemad lapsed tunnevad end XXX hästi ja turvaliselt (nt XXX sotsiaaltöötaja
  7. jaanuari
  8. a iseloomustus (I kd, tl 29)).
  9. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest ja neile lisatud iseloomustustest YYY ja XXX poolt nähtub, et lapsed on nii lastekülas kui ka koolis kohanenud, neil läheb hästi, nende õppeedukus ja hakkamasaamine on paranenud (mõlemal hinneteks peamiselt neljad-viied), neil on sõbrad ning nende füüsiline tervis ja psühholoogiline seisund on paranenud (vt avaldaja
  10. novembri
  11. a täiendav seisukoht (II kd, tl-d 26–28) ja selle lisad). Samuti nähtub asja materjalidest, et XXX elab ka laste vanem õde W.
  12. Ringkonnakohus lähtub asja lahendades esmajoones laste heaolust ja huvidest (

§ 123lg 1, Laste

KS § 5 p 3 ja § 21 lg 1). Kolleegium võtab arvesse, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada ning ka

§ 116lg 2 kohaselt on vanemal õigus oma lapse eest hoolitseda.

Lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased 13

(18)2-20-19214 ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13, p 15;
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Praegusel juhul kaaluvad ema juures kasvamisega kaasnev oht laste heaolule ning laste huvid kolleegiumi hinnangul üle vanema õiguse oma lapsi ise kasvatada. Kõike eelnevat kogumis arvestades leiab kolleegium, et lastele tagab vaimse ja füüsilise heaolu, eakohase arengu, hoolitsuse, järelevalve ja hariduse omandamise praegune elukorraldus, kus lapsed elavad XXX ja õpivad YYY.
  5. Laste suhteid ja sidet emaga võimaldavad hoida ja toetada maakohtu määrusega ette nähtud võimalused emaga kohtuda ja suhelda. Avaldaja kinnitusel jälgib XXX seda, et lapsed saaksid hoida emotsionaalset kontakti emaga, tagades nii kohtumised lasteküla ruumides kui võimaldades lastel sõita emaga Muhu saarele (avaldaja
  6. juuli
  7. a seisukoht (I kd, tl 192 pöördel). Avaldaja
  8. novembri
  9. a täiendavast seisukohast nähtub, et lapsed on käinud ema juures ka tema üürikorteris, ema külastab neid lastekülas ja tihti suheldakse messenger’is (II kd, tl 26 pöördel). Ka ema ringkonnakohtus avaldatust nähtub, et ta saab lastega suhelda, lapsed käivad nädalavahetustel kodukülastustel ja viibivad emaga ka koolivaheajal (vt ema
  10. oktoobri
  11. a seisukoht (II kd, tl 3). Seega ei takista ema hooldusõiguse piiramine tal lastega suhtlemist ja lähedaste suhete säilimist. Ema ei ole ka väitnud, et tal ei võimaldataks lastega piisavalt suhelda, samuti pole ema esitanud määruskaebuses vastuväiteid maakohtu määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Avaldaja ja ema seisukohtadest nähtub, et tegelikult võimaldatakse emal lastega suhelda maakohtu määrusega ettenähtust rohkem (nt laste nädalavahetuse kodukülastused). Samas ei ole tõenäoline, et püsivalt ema juures elades oleks võimalik kõrvaldada ohtu laste heaolule ning tagada neile turvaline ja eakohane füüsiline, vaimne ja hingeline areng.
  12. Järgmisena käsitleb kolleegium laste ema hooldusõiguse piiramise ulatust ning täiendab ka selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 26.
  13. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (

§ 116lg 2).

Isikuhooldusõigus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (

§ 124lg 1).

Muu hulgas hõlmab see vanema õigust määrata lapse suhtlusringkonda ning seda, kus ja kellega koos laps elab, ning loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 17). Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, mh last esindada (

§ 127

). Seda, milline abinõu on ohu ärahoidmiseks eesmärgipärane ja proportsionaalne, kaalub kohus vanema hooldusõiguse piiramise/äravõtmise menetluses. Vanema hooldusõiguse üle otsustades on võimalik piirata vanema isikuhooldusõigust nii, et vanemal säilib see mingis osas (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13, p 15). 26.
  3. Ringkonnakohus leiab, et ema hooldusõiguse piiramine laste elu- ja viibimiskoha määramise osas on praegusel juhul põhjendatud, sest ema juures elades ja kasvades on laste heaolu ohus ning nende paremates huvides on elada XXX. Samuti on maakohus põhjendatult piiranud ema hooldusõigust hariduse ja tervise küsimustes, kuna nendes valdkondades olid ema toimetulekus suured puudujäägid ning mõistlik on see, kui nende küsimuste otsustamise õigus on samal isikul, kes otsustab laste igapäevase elukoha ja viibimiskoha üle. Praegusel juhul võimaldab see lastel jätkata õppimist YYY ja eestkostjal teha laste tervist puudutavaid otsuseid. 26.
  4. Maakohus on põhjendatult piiranud ema hooldusõigust ka varahooldusõiguse osas. Kuna ema hooldusõiguse osalise piiramise ja eestkostja määramise tõttu on eestkostjal õigus 14

(18)2-20-19214 otsustada olulises ulatuses laste igapäevaelu puudutavate küsimuste üle, on vajalik lisaks ema isikuhooldusõiguse piiramisele piirata ka varahooldusõigust ning määrata ka selles osas lastele eestkostja. Eelnev on põhjendatud ka seetõttu, et laste elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel, st laste vahetul kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, võib olla vajalik kasutada laste igapäevaseks ülalpidamiseks ka laste vara, sh nõuda vajadusel laste nimel nende emalt ülalpidamiskohustuse täitmist. 27. Kolleegium märgib, et

§ 1231

lg 1 kohaselt hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Seega ei ole ema hooldusõiguse piiramine tingimata lõplik. Emal on võimalik oma harjumuste muutmise (sh alkoholi tarvitamisest hoidumise) ja laste kasvatamiseks vajalike oskuste arendamise teel näidata, et ta on suuteline laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega toime tulema. Sel juhul on kohtul võimalik edaspidi ema hooldusõigus ka osaliselt või täies ulatuses taastada. 28. Järgmisena käsitab kolleegium lastele eestkostja määramist. 28.1. Lapsele eestkostja määramise materiaalsed eeldused on sätestatud

§ 171lg-s 1.

Selle sätte kohaselt määratakse alaealisele lapsele eestkostja mh siis, kui esindusõigust ei ole tema kummalgi vanemal. Seejuures saab lapsele eestkostja määrata juhul, kui vanema hooldusõigust on

§ 134

alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9811, p 21). Praeguses asjas tuleb mõlemale lapsele määrata eestkostja elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses, kuna nende ema hooldusõigust piiratakse

§ 134

alusel nendes küsimustes ja lastel ei ole teist hooldusõiguslikku vanemat: vanema lapse isalt B-lt on lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigus ära võetud

  1. augusti
  2. a määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX; noorema lapse isa kohta rahvastikuregistris kannet ei ole. 28.
  3. Maakohus määras laste eestkostjaks avaldaja. Ema on määruskaebemenetluses esitanud vastuväiteid eestkostja valiku osas. Ema leiab, et laste eestkostjaks peaks avaldaja asemel olema laste vanem õde W. Ringkonnakohus märgib, et ka eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-14, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eestkostja valimisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. 28.2.
  6. Kolleegium selgitab, et kohus saab

§ 174

lg 1, § 175 lg 1 ja § 176 lg 2 järgi määrata lapse eestkostjaks kas täisealise füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse. Seejuures tuleb viidatud sätete mõtte järgi eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt ka Riigikohtu 23. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-198-11, p 24 ja selles viidatud 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22).

§ 174

lg 3 järgi arvestatakse füüsilisest isikust eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

§ 174lg 4 järgi võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

28.2.

  1. Nii avaldaja kui ka lastele määratud esindaja on esile toonud, et laste huvidest lähtuvalt on ainumõeldav ja sobiv eestkostja lastele avaldaja (I kd, tl-d 16 ja 189 pöördel). Avaldaja on esile toonud, et W on laste vanem õde, kelle perre sündis
  2. a sügisel esimene laps. Avaldaja 15

(18)2-20-19214 väitel oleks W-le see, kui lisaks tema enda imikueas lapse eest hoolitsemisele ja kasvatamisele määrataks ta kahe murdeealise lapse eestkostjaks, liialt koormav. Seega ei ole avaldaja hinnangul ema ettepanek määrata laste eeskostjaks W tõsiseltvõetav (II kd, tl 27). Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks nendel asjaoludel laste huvides see, kui eestkostja kohustusi määrataks täitma W. Kuigi W on laste lähedane sugulane, nõustub kohus avaldajaga, et kuna W on saanud hiljuti ise emaks, on tema vanemlikud oskused veel välja kujunemas, mistõttu oleks tema määramine kahe murdeealise lapse eestkostjaks praegusel juhul ennatlik. Asja materjalidest ei nähtu ka selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et W oleks isikuomaduste, võimete ja oskuste poolest lastele sobiv eestkostja. Samuti ei ole W oma nooremate õdede eest varem ise hoolitsenud, arvestades, et nad elasid
  1. aastast XXX. 28.2.
  2. Kohtule ei ole teada ka ühtegi teist sobivat füüsilist isikut, kelle saaks laste eestkostjaks määrata. Avaldaja on esile toonud, et on pidanud läbirääkimisi ema õe O-ga, kes on laste tädi. Lastel on oma tädiga hea suhe, kuid tädi on kinnitanud, et tema perekondlikud asjaolud ja elamistingimused ei võimalda laste eestkostjaks hakata. Avaldajale pole teada teisi füüsilisi ega ka juriidilisi isikuid, keda laste eestkostjaks määrata (I kd, tl 16). 28.2.
  3. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus määras põhjendatult laste eestkostjaks avaldaja ega rikkunud seda tehes diskretsiooniõigust. Avaldaja on täitnud laste eeskostja ülesandeid ka ajavahemikul 2015–2020, mistõttu on lapsed ja nende vajadused avaldajale teada ning lastel on võimalik naasta oma varasema eluviisi juurde XXX. Samas märgib kolleegium, et eestkostjaks määratud valla- või linnavalitsus peab

§ 198

lg 2 järgi vähemalt üks kord aastas kontrollima, kas eestkostja ülesandeid oleks valmis täitma mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, ning sellise isiku leidmise korral esitama enda kui eestkostja vabastamise avalduse. Seega on avaldaja ülesandeks otsida järjepidevalt eestkostet vajavatele lastele enda asemele füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama laste eestkostjaks ja vastaks eestkostjale esitatavatele nõuetele.

  1. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud, mis ajahetkeni laste suhtes eestkoste seatakse. TsMS § 557 lg 21 alusel märgitakse määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Eelnevast tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni märkega, et eeskoste laste elu- ja viibimiskoha määramisel, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahooldusel seatakse laste täisealiseks saamiseni.
  2. TsMS § 557 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi tuleb eestkostja määramisel määrusesse märkida eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Maakohus on jätnud ka need asjaolud vaidlustatud määruses esile toomata ja käsitlemata. Ringkonnakohus selgitab, et eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (TsMS § 557 lg 3). Eestkostja ülesanded ja vastutus on sätestatud

§s 179. Selle sätte kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183järgi on eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara.

Selle sätte kohaselt on eestkostja muu hulgas kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. 16

(18)2-20-19214 TsMS § 557 lg 2 p 4 järgi märgib ringkonnakohus, et mõlemal lapsel on õigus teha eestkostja nõusolekuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg-s 3 nimetatud tehinguid, s.o mitmepoolseid tehinguid, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või mille eestkostetav täidab vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kuna eelnimetatu tuleneb seadusest ja praegusel juhul ei ole maakohus pidanud põhjendatuks näha ette erisusi mh seoses sellega, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruse resolutsiooni eestkostja ülesannete ja alaealiste tehtavate tehingute osas täiendada. 31.

§ 194

kohaselt on eestkostjal kohtu ees aruandekohustus.

§ 194

lg 2 kohaselt esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

§ 184

lg 1 järgi esitab eestkostja lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 194

lg-s 2 sätestatud aruande esitamise aeg ja

§ 184

lg-s 1 nimetatud vara nimekirja esitamise kuupäev tuleb kohtul märkida määruse resolutsioonis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018. § 557, p 3.5). Kuna maakohus ei ole seda vaidlustatud määruses teinud, täiendab kolleegium maakohtu määruse resolutsiooni nimetatud kuupäevadega. Kolleegium määrab, et avaldaja on kohustatud esitama maakohtule

§ 184kohased nimekirjad eestkostetavate vara kohta hiljemalt 1.

märtsil 2022. Avaldaja on kohustatud esitama

§ 194lg-s 2 sätestatud aruanded hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1.

märtsiks. Esimesed

§ 194

lg-s 2 sätestatud aruanded koos lastele kuuluva vara nimekirjaga tuleb esitada

  1. märtsil
  3. Maakohtu määratud laste ja ema suhtlemise korra osas ei ole menetlusosalised määruskaebemenetluses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kolleegiumi arvates on maakohtu määrus suhtlemise korra kindlaksmääramise osas põhjendatud ning arvestab nii laste kui ka nende ema huvidega. Kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemise kord ei välista laste eestkostja nõusolekul täiendavaid või muul viisil kohtumisi ema ja laste vahel.
  4. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  5. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p-de 11 ja 12 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantavateks isikuandmeteks mh hooldusõiguse andmed ja eestkoste andmed. Vastavalt RRS § 22 lg 1 p-le 4 kantakse rahvastikuregistrisse andmed mh kohtulahendite kohta, mis võivad olla §-s 21 nimetatud isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks. TsMS § 5631 järgi on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul menetlust lõpetavas määruses märkida menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel, seda ka määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus, märkides vajaduse korral ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa. Maakohus ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis TsMS § 173 lg 1 esimest lauset rikkudes menetluskulude jaotust märkinud, kuid on otsuse põhjendavas osas menetluskulude jaotust käsitlenud, viidates TsMS § 172 lg-le 1 ja leides, et laste õigusabikulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste kanda. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse 17

(18)2-20-19214 resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse põhjendavas osas märgitud menetluskulude jaotus on põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
  1. Kuna avaldaja ja laste ema menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks nende menetluskulude rahalist suurust TsMS § 177 lg 2 järgi. Laste esindaja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks esindaja taotluse alusel eraldi määrusega.
  2. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse praeguse määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.