← Eesti

2-20-9022/40

Obsah (9)§ 163§ 657§ 456§ 436§ 445§ 9§ 177§ 654§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 22. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 429 ja 429 tingimustele, loobumine tuleb vastu võtta ja 1200 euro osas menetlus lõpetada. 3.

  1. Maakohus leidis, et kostja vastutab tekitatud kahju eest, sest kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Põhjendatud ei ole siiski kahju suurus. Eksperdi arvamuse järgi oli kahjustatud sõiduki väärtus enne õnnetusjuhtumit 4200 eurot ja jääkväärtus pärast seda 1000 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama nende summade vahe 3200 eurot. 3.
  2. Menetluskulud jaotas kohus

§ 163lg 1 ja § 168 lg 4 alusel.

Hageja loobus hagist 1200 euro ulatuses ja 1000 euro ulatuses jäi hagi rahuldamata, st hagist rahuldati 60%. Arvestades rahuldatud nõude ja loobutud nõude ulatust, tuleb hageja menetluskuludest jätta 60% kostja kanda. Kostja kulud tuleb jätta tema enda kanda. 2

(4)3.
  1. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, ekspertiisitasu 360 eurot ja õigusabikulu 1160,50 eurot (hinnaga 110 eurot tunnis) – kokku 1870,50 eurot. Need kulud on põhjendatud ja kulude jaotuse järgi peab kostja sellest hüvitama 60% ehk 1122,30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. POOLTE SEISUKOHAD
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles tema menetluskuludest jäi rohkem kui 60% tema enda kanda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise ulatuse järgi tulnuks kulud jaotada nii, et 40% kõigist kuludest jääb hageja kanda, sh tuleb hagejal hüvitada 40% kostja menetluskuludest. Kaebusega seonduvad menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
  3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles 40% kostja kuludest jäi kostja enda kanda ja teeb uue otsuse, millega jätab selles osas kulud hageja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Ühtlasi tühistatakse otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, mis tuleb maakohtule uuesti otsustada (

§ 657lg 1 p 3).

Ülejäänud osas on vaidlustatud otsus edasi kaebamata jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest apellatsioonimenetluse kulude osas järgib ringkonnakohus samasugust jaotust nagu rakendub maakohtu menetluses. 7. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja ainult menetluskulude jaotuse osas, st nõudest osaliselt loobumise vastuvõtmise, nõude sisulise lahendamise ja hageja menetluskuludest 40% tema enda kanda jätmise osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Lisaks ei vaidlustanud kostja seda, et 60% kostja kuludest jäävad tema enda kanda. Menetluskulude jaotuse vaidlustamise tõttu ei ole kulude rahalise kindlaksmääramise osas lahend jõustunud (

§ 456lg 4 kolmas lause).

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesolevas asjas esines alus jätta kostja menetluskulud tervikuna tema enda kanda. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. 8.
  2. Maakohus märkis, et jaotab kulud mh

§ 163

lg 1 alusel, aga ei põhjendanud selles sättes nimetatud võimaluste vahel sellise valiku tegemist, et hageja kulude puhul on määrav hagi rahuldamise ulatus, aga kostja puhul mitte. Õige on kaebuse väide, et just kostja kulude jaotuse osas pole maakohtu otsus piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus

§ 436lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.

Hagi osalise rahuldamise korral

§ 163

lg-s 1 märgitud viiside seast ühe valimine menetluskulude jaotusel on kohtu diskretsiooniotsus. Sellesse saab kõrgema astme kohus sekkuda, kui on ületatud kaalumispiire. Nii on see ka juhul, kui diskretsiooni pole põhjendatud. 8.

  1. Kui kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. See ei takista kohtul konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (Riigikohtu
  2. septembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-168751, p 31 ja seal viidatud varasem praktika). 8.
  3. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kostja kõigi menetluskulude jätmist tema enda kanda. Hageja sai ise otsustada, kui suure algse nõudega ta kohtusse pöördub. Maakohus võttis õigesti arvesse nõudest osaliselt loobumise ja osaliselt rahuldamata jätmise ulatust hageja kulude puhul. Samadest tingimustest tuleb lähtuda ka kostja kulude jaotamisel. Nii on põhjendatud jaotada kostja kulud samuti suhtes 60/40, st 40% kostja kuludest tuleb jätta hageja kanda. 3

(4)8.4. Eespool p-s 7 viidatud kaalutlustel takistas menetluskulude jaotuse vaidlustamine otsuse jõustumist kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Seetõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse hagejale hüvitatava summa määramisel.

§ 445

lg 1 teise lause ja § 177 lg 4 mõttega ei ole kooskõlas, et poolte vastastikku hüvitatavad kulud määratakse rahaliselt kindlaks eraldi lahenditega. Kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei ole maakohus seni hinnanud, mistõttu ei saa seda

§ 9lg 3 järgi teha esimesena ringkonnakohus (vt ka Riigikohtu 20.

aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21). 9. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada samuti vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Nimelt ei näe

ette võimalust jaotada kaebemenetluse kulud vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele. Käesoleval juhul vastab kulude õiglase jaotamise põhimõttele kõige paremini lahendus, et apellatsioonimenetluse kulud jaotuvad samal viisil nagu vaidlustatud otsuse ja käesoleva otsuse järgi jaotati kulud maakohtus. Hageja kannab 40% ja kostja 60% kõigist kuludest.

§ 177

lg 2 järgi ja eespool p-s 8.4 märgitud kaalutlustel määrab hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus. 10. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata resolutsioonis poolte isiku- ja registrikoode ega märkida summat sõnadega. Resolutsioonis on kajastatud kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.