Obsah (7)

§ 100§ 101§ 397§ 113§ 115§ 127§ 128

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. detsember 2021 nr

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 3 7.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. Kostja sai laenu summas 4000 eurot intressimääraga 10% kuus. Vastavalt laenulepingu punktile 2.1 kohustus kostja tagastama laenusumma hiljemalt 06.01.2020.a. Kostja laenusummat kokkulepitud tähtpäevaks ei tagastanud. Laenusumma on muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva saabumisega 07.01.2020.a.
2. Laenulepingujärgselt oli endisel võlausaldajal õigus saada intressi perioodi 06.09.2020 kuni 06.01.2020 kohta, s.o 4 kuu ulatuses. Kostja ei ole tasunud intressimakseid kohaselt. Kostja on tasunud ainult 1 intressimakse s.o 400 eurot (10.10.2019). Hageja nõuab kostjalt intressivõla tasumist kogusummas 1200 eurot. 10.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 11. Hageja on viiviseid arvestanud alates 07.01.2020, mil laenu põhisumma muutus sissenõutavaks. Arvestuslik viivis alates 07.01.2020.a kuni hagiavalduse esitamiseni on 303,39 eurot. 12.

§ 101

lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. 13.

§ 127

lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.

Vastavalt

§ 128

lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 72 eurot, mis tekkis antud tsiviilasja raames menetlusdokumentide kättetoimetamisega seoses. Kostja vältis menetlusdokumentide vastuvõtmist ning andis sellega seoses hagejale põhjuse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks alternatiivsel viisi. Seoses sellega on kostja põhjustanud hagejale otsese varalise kahju täiendavate kulude tekitamisega seoses. Kõnealuse kulu on hageja tasunud. Lisaks on hageja kasutanud oma õiguste maksmapanekuks õigusabi. Selles osas tekkis tal kulu 115 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 1 (ühele) töötunnile. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõude esitamises kostjale.
2. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress summas 1200 eurot, viivised summas 303,39 eurot ning kahjuhüvitis 187 eurot (72+115), kokku 5690,39 eurot.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti 4
5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
6. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
7. Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjana riigilõivu summas 450 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 609,50 eurot, kokku 1059,50 eurot.
8. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 115 eurot (ilma käibemaksuta) aktsepteeritav. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 2-16-3785, p 31.4.). Samuti leiab kohus, et esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 5,3 tundi on põhjendatud ja mõistlik.
9. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 1059,50 eurot.
10. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
12. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5