lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Taotlust au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel saab nõuda ka halduskohtult VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul (Riigikohtu 05.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue
lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel.
lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna
lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (Riigikohtu 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12).
lg 1 esimese lause kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Sel moel kaitseb riik ametnikke ja teisi tema nimel tegutsevaid füüsilisi isikuid avalike ülesannete täitmisega kaasnevate riskide eest (E. Andresen. Õppematerjal kohtunikele: Riigivastutus. Riigikohus. 2009, lk 19). Kohus märgib, et Eesti Kultuurkapitali seaduses ega mujal ei ole erisätteid selle kohta, et Kultuurkapitali juhataja vastutaks avalike ülesannete täitmisel mittevaralise kahju tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks
lg 2 teise lause tähenduses (Riigikohtu 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 16). Kostja tekitas väidetava kahju täites avalikke ülesandeid (
Õiguslikult ei ole kaitstud kannatanu võimalik huvi, et talle hüvitaks kahju selle vahetult põhjustanud füüsiline isik, mitte avaliku võimu kandja (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 16). Kui lisaks avaliku võimu kandja regressinõudele saaks riigivõimu teostava füüsilise isiku vastu nõude ka eraõigusliku otsevastutuse alusel, võiksid avaliku võimu kandja ülesanded jääda nõuetekohaselt täitmata ja avalikud huvid teenimata (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-40-16, p 15). 6. Riigikohtu 12.06.2012 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-3-12 p 14 kohaselt on teabe avaldamine halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Riigikohus lisas, et seetõttu tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalik-õigusliku 3 iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega. Kuivõrd kostja avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva esindusõiguse alusel täitis oma õigusaktist tulenevat õigust Kultuurkapitali kohtumenetluses esindada, siis tuleb eeldada, et tema poolt Tallinna Halduskohtule teabe avaldamine on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Puuduvad igasugused võimalikud viited sellele, et kostja poolt halduskohtule avaldatud teave olnuks ülekaalukalt ja tihedalt seotud kostja eraõiguslikus vormis toimuva tegevusega. Samuti ei nähtu, et kostja oleks avaldanud oma isiklikku, Kultuurkapitali juhataja avalikest ülesannetest sõltumatut, arvamust. Ka hageja on kohtueelselt samadel alustel taotlenud Kultuurkapitalilt ebaõigete faktiväidete alusel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja väidete ümberlükkamist (tl 16-26). 7.
lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei ole asi maakohtu pädevuses ning nõuet ei saa esitada isiklikult kostja vastu, vaid tuleb esitada halduskohtus Kultuurkapitali vastu. Seega tuleb hagiavaldus jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata ning lugeda hagejale tagastatuks (TsMS § 372 lg 4). 8. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.