← Eesti

2-17-19467/51

Obsah (8)§ 386§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-17-19467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 21. jaanuar 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja num

) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluse pool üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peab hageja antud juhul tõendama, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja maksab hageja poolt osutatud teenuste eest saadud summad vastava nõude esitamisel hagejale välja, tasudes eelnevalt kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud. 7.

  1. Hageja on soovinud viidatud tasukokkulepet aastatel 2014 kuni 2017 hageja poolt teostatud tööde eest tasu nõudes tõendada
  2. aasta pangakonto väljavõttega (I kd tl 97). Hageja selgituse kohaselt toimusid
  3. aastal Tartu linna lasteaia Meelespea ehitustööd. 5

(9)Omanikujärelevalve teenuse tellis Tartu linn kostjalt ja kostjale osutas omakorda vastavat teenust hageja, kellele kostja tasus 27.01.2009 Meelespea lasteaia ehitustööde omanikujärelevalve teenuse eest 64 635 krooni ehk kostja kandis kogu teenuse osutamise eest Tartu linnalt saadud tasu hagejale tema tasuna ja sellelt tasutavate maksudena täies ulatuses välja. Kostja väitel maksti 27.01.2009 hagejale
  1. aasta eest tasu välja kuuarvestuse alusel (II kd tl 12). Hagejale 27.01.2009 ülekande tegemise aluseks oli 01.10.2007 töövõtuleping (II kd tl 11), millest lähtudes koostaski raamatupidaja hageja
  2. aasta tasuarvestuse. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest (II kd tl 13), et 27.01.2009 ülekande tegemise ajaks oli Tartu linn Meelespea lasteaiaga seotud tööde eest tasunud kostjale 130 836,04 krooni (2773 krooni ei ole seotud Meelespea lasteaia, vaid Mesipuu lastesõime töödega). Jättes kõrvale poolte vastuolulised seletused 01.10.2007 töövõtulepingu ja selle alusel tasu maksmise kohta (kohus ei saa eelistada ühe poole vande all antud seletust teise poole seletusele, kuna pooled on kohtu arvates eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks tema kasuks) ning kõrvutades üksnes hageja ja kostja
  3. aasta pangakonto väljavõtteid (hageja arvates on
  4. aasta tasuarvestus koostatud praegusel ajal kohtu jaoks), on hageja väide kogu Meelespea lasteaia omanikujärelevalve teenuse eest saadud raha hagejale ülekandmise kohta tõendamata (siinjuures ei ole hageja kohtule esitanud omapoolset arvutust koos
  5. aastal kehtinud maksumääradega). 7.
  6. Hageja väitel osutas ta alates
  7. aasta detsembrist omanikujärelevalve teenust Barolo Kinnisvara OÜ objektil ning hageja
  8. aasta pangakonto väljavõttest (I kd tl 95) nähtub, et kostja maksis alates veebruarist kuni augustini 2012 hagejale tasu, mis lähtus Barolo Kinnisvara OÜ-le kostja poolt ajavahemikul 07.12.2011 kuni 31.05.2012 (I kd tl 196, 197-203) väljastatud arvete summast. Kostja on hageja eeltoodud väitele vastu vaielnud ja esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte (II kd tl 16), mille kohaselt laekus kostjale Barolo Kinnisvara OÜ-ga seotud objektiga tasu kogusummas 24 000 eurot. Kostja selgitab, et hageja on jätnud kohtule esitamata Barolo Kinnisvara OÜ-le 30.06.2012 ja 08.08.2012 väljastatud arved (II kd tl 14-15), et sobitada kokku tema valduses olevate arvete kronoloogia ja summad viisil, et neid saaks esitada tema väiteid toetavas suuruses. Eeltoodud poolte esitatud tõendeid hinnates järeldub, et hageja väited selle kohta, et temale maksti kogu Barolo Kinnisvara OÜ objektiga seotud tasu välja, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. 7.
  9. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule kostjale raamatupidamise teenust osutava firma raamatupidajate M. R. ja K. J. poolt koostatud tabelid (II kd tl 54-55, 57-59, 6163, 64-67, 90-97), mis sisaldavad nii hageja tulusid (hageja poolt osutatud teenuste summad ilma käibemaksuta) kui kulusid (hagejale väljamakstud tasud ja muud kulud). Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad hageja väiteid selle kohta, et hageja töö eest saadud summadest kujunes hageja palgafond (tasufond) ning hageja poolt osutatud teenuste eest saadud tasu kuulus väljamaksmisele hagejale. Kostja vande all antud seletuse kohaselt on viidatud tabelid kostja sisedokumendid, mida hakati koostama
  10. aastal eesmärgiga pidada järelevalveteenusega seotud tulude ja kulude üle projektipõhist ülevaadet ning tabelites kajastatu ei ole kunagi olnud aluseks hagejale tasude väljamaksmisel. Kostja poolt väidetut on kinnitanud tunnistajana üle kuulatud raamatupidaja M. R. , kelle ütluste kohaselt hakati
  11. aastal T. L. i aktiivselt juhatuse liikmeks tagasi tulles järelevalveteenust analüüsima projektipõhiselt ülevaatena juhile. Tabelis kajastatu ei olnud aluseks töötajatele tasude maksmiseks. Hagejat teavitati tabeli pidamisest, et ta annaks raamatupidamisse teada temaga seotud kuludest ja edastaks järelevalveteenuse eest tehtud ostuarved. Tabelit täiendati jooksvalt ja see on esitatud koondina, kuna objektipõhist arvestust ei saanud teha, sest hageja tegi osasid töid paralleelselt, samuti olid tema kasutusse antud sõiduk ja tööriistad. 6
(9)Kohus märgib, et kohtule esitatud sisuliselt erinevad tabelid ei kinnita hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud tasukokkulepet, et kostja kohustus maksma hageja poolt osutatud teenuste eest saadud summad hagejale välja, tasudes eelnevalt kõik kinnipidamisele kuuluvad maksud. Samuti ei nähtu tabelitest, et tabelijärgne tulu ja kulu vahe moodustaks hageja tasufondi ning kuuluks talle väljamaksmisele, nagu on hageja hilisemalt sisustanud oma tasunõuet (hagiavalduses on tuginetud nõude suuruse arvutamisel üksnes osutatud teenuste eest saadule, millest on lahutatud hagejale väljamakstud tasu). Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja vande all antud seletuses ja tunnistaja ütlustes, et tabelit on alates
  1. aastast, mil T. L. asus aktiivselt ettevõtet juhtima ja liisiti sõiduk, peetud vaid ettevõtte tarbeks. Isegi kui lähtuda K. J. poolt 22.03.2017 seisuga koostatud tabelist (II kd tl 61-63, 94-97), mis kajastab tulusid ja kulusid perioodil 2014 kuni 2017, on saldo negatiivne (jääk -55 651,36 eurot). Alles siis, kui tabeli sisend tuli hagejalt, kajastades tabelis tulu varasemast perioodist (enne
  2. aastat) ilma kulu arvestamata, on saldo positiivne (II kd tl 64-67, 90-93). 7.
  3. Hageja on seisukohal, et T. L. i 01.09.2017 elektronkiri (II kd tl 69) kinnitab hageja väiteid, et tema poolt osutatud teenuste eest väljastatud arvete summad (ilma käibemaksuta) summeeriti ning vastavat summat kasutati hagejale tasu maksmiseks ja sellega seotud kulude katmiseks. Vaidlus tekkis selle üle, et kostja ei olnud nõus arvestama hageja enne
  4. aastat saadud tuludega ega sellega, et nendest piisas hageja hilisemate kulude katmiseks. Kostja vande all antud seletuse kohaselt tegelesid pooled
  5. aastal koostöö lõppedes lahkhelide lahendamisega. Kuna järelevalve projekt oli kahjumis, nõudis kostja, et hageja võtaks kulude alt välja isiklikud projektivälised arved ja maksaks kinni ettevõttega mitteseotud kulud, aga kui järelevalve projekt jääb ise kahjumisse, jääb see kostja kanda. Kohtu hinnangul ei tõenda viidatud elektronkiri kostja väidet tasukokkuleppe kohta. Pooled ei ole elektronkirjas töövõtulepingujärgset tasukokkulepet käsitlenud, vaid arutatud on kulude kandmisega seonduvat. 7.
  6. Hageja on leidnud, et isegi kui asuda seisukohale, et pooled ei leppinud tasus kokku või vastava kokkuleppe kohta puuduvad tõendid, on hageja nõue põhjendatud VÕS § 637 lg 1 alusel ning tasu, mida kostja kliendid on kostjale maksnud teenuste eest, mida kostjale omakorda osutas hageja, on koos maksukuluga käsitatav tavapärase tasuna vastavate teenuste eest. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et antud juhul ei ole VÕS § 637 lg 1 kohaldatav, kuna kohtu hinnangul on tõendatud tasukokkuleppe, mille kohaselt arvestati hageja tasuks 20 eurot tunnis ning väljamakse tehti üldjuhul iga 100 tunni täitumisel. Kostja seletuse kohaselt oli tasukokkulepe rajatud vastastikusele usaldusele ning hageja pidas ise oma tööaja arvestust ja teatas töötundide täitumisest raamatupidamisse. Raamatupidaja tegi arvestuse, lisas panka tasumiseks summa, mille kostja seaduslik esindaja siis kinnitas, sest raamatupidajal ei olnud raha ülekande õigust. Tunnistaja M. R. ütlused kinnitavad eeltoodut, et hageja helistas temale mingit arvestust esitamata ja teatas töötundide arvu täitumisest. Lähtuti põhimõttest, et 100 töötundi oleks täis, kuupõhist arvestust ei olnud. Tunnistaja raamatupidajana vormistas iga kord palgalehe. Kostja vande all antud seletus ja tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste antud asjas esitatud tõenditega – hagejale aastatel 2014 kuni 2017 tasutud summade arvestusega (II kd tl 18), hageja teenustasu arvutusega (II kd tl 38), Maksu- ja Tolliameti TSD kokkuvõtetega hageja osas aastatel 2012 kuni 2016 (II kd tl 39-46), hageja enda pangakonto väljavõtetega (I kd tl 14-16, 93-97). Hageja 2014 kuni 2016 pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on temale selgitusega „vastavalt töövõtulepingule“ ülekantud summad suhteliselt konstantse suurusega, mis on seostatav ühesuguse töötundide arvuga. Asjaolu, et väljamaksed on olnud ebaregulaarsed, on seletatav objektide erineva mahuga, samas osutas hageja samal ajal järelevalveteenust ka teistele ettevõtetele. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja poolt temale tehtud väljamaksed ei ole proportsioonis hageja poolt osutatud teenuste eest saaduga. Vaidlust ei ole selles, et tasule lisandusid täiendavad hüved – hageja kasutuses oli ettevõtte sõiduk, telefonid, arvuti ning tema eest tasuti 7
(9)vastutuskindlustused, kasko- ja liikluskindlustused, sealjuures oli hageja kindlustatud ka töövahenditega. Kuivõrd kohtu hinnangul on tasu arvestamine kostja kirjeldatud viisil tõendatud, jätab kohus tähelepanuta tavalise või mõistliku tasu võrdlusmaterjalina esitatud väljavõtted riigihangete registrist (I kd tl 204-206) ning T. T. ga sõlmitud töövõtulepingu (II kd tl 19).
  1. Kohtu hinnangul saab eeltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et hageja hagiavaldus on tõendamata ja alusetud on hageja väited, et poolte vahel kehtis tasukokkulepe, mille kohaselt moodustus kostja poolt väljastatud järelevalveteenuse ja ekspertiisi arvete netosummast hageja tasufond ja et hagejale on tema poolt kirjeldatud kokkuleppe alusel tasu makstud. Ainsaks sellekohaseks tõendiks on hageja vande all antud seletus, mis tuleb lugeda väheusaldusväärseks, kuna seletus on antud omakasu eesmärgil ning on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Kokkuvõttes jätab kohus R. N. hagi OÜ T.M. DWELLING vastu 76 163,57 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
  2. Kohus rahuldas 17.01.2018 määrusega (I kd tl 56-58) hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXX) kohtuliku hüpoteegi 59 790,74 eurot hageja kasuks. Kohus määras 59 790,74 eurot rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine nimetatud kinnisasja suhtes. 14.05.2018 määrusega (I kd tl 151-152) rahuldas kohus kostja avalduse hagi tagamise abinõu rahaga asendamiseks. Kohus tühistas maakohtu 17.01.2018 hagi tagamise määruse ning asendas kostja kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi 11.05.2018 kohtu deposiitkontole makstud rahaga summas 59 790,74 eurot.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis hageja hagi rahuldamata, tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 386

lg 4 alusel tühistada maakohtu 14.05.2018 määrus, millega kohus asendas maakohtu 17.01.2018 hagi tagamise määruse alusel kostja kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi 11.05.2018 kohtu deposiitkontole makstud rahaga, ning 59 790,74 eurot tagastada kostja Swedbank AS kontole nr XXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, jättes hagiavalduse rahuldamata, jätab poolte menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

11.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Kohtul tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja 8

(9)seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud kokku 5810 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud kostja vastuse ja taotluste koostamises (02.03.2018, 11.05.2018, 12.06.2018, 22.10.2018) ning hageja esitatud menetlusdokumentide ja nende lisadega tutvumises (31.12.2018, 09.04.2018, 06.07.2018, 22.10.2018, 08.11.2018, 20.11.2018, 22.11.2018) ning neile kostjapoolsete seisukohtade koostamises (09.05.2018, 10.08.2018, 08.11.2018, 22.11.2018), 13.12.2018 lõppseisukohtade koostamises ning 05.06.2018, 27.09.2018 ja 28.11.2018 kohtuistungiteks valmistumises ja neil osalemises. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt väljamõistmist. Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seisukohti ja vastuväiteid arvestades tavapärasest töövõtusuhtest tulenevast nõudest keskmiselt keerukam ega mahukam, kuigi kohtule oli esitatud hindamiseks suur hulk erinevaid tõendeid (materjalid asuvad kahes köites, mida saab pidada töövõtuvaidlustes aga tavaliseks mahuks). Vaidlus toimus suures osas üksnes tasukokkuleppe üle. Asjas toimus kolm kohtuistungit. Samas on kohus seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on tõendite kogumine, asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (töövõtulepingujärgne tasu- ja viivisenõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes 4500 euro ulatuses (45 tundi × 100 eurot).

Siinjuures lähtub kohus kostja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Samuti on kohus seisukohal, et erinevate kohtumääruste ja -protokollidega tutvumise, protokolli parandamise ja menetlustähtaja pikendamise taotluste koostamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Kostja menetluskuludeks on käesolevas asjas seega 4500 eurot (lepingulise esindaja kulud). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4500 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskuludelt 4500 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2019. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.