4-21-2912/21

4-21-2912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-2912 (2317,20,003296) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Katrin Lusti (Lust) kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 02.07.2021 otsusele nr 2317,20,003296 Katrin Lusti karistamises KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Katrin Vizel, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Kohtuvälise menetleja esindaja: Roman Rubinov, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Katrin Lust, ik: 48203272738, elukoht: xxx Kaitsja: vandeadvokaat Karmen Turk, TRINITI Advokaadibüroo RESOLUTSIOON 1. Jätta Katrin Lusti kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 02.07.2021 otsusele nr 2317,20,003296 Katrin Lusti karistamises KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 02.07.2021 otsus nr 2317,20,003296 Katrin Lusti karistamises KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot muutmata ja tühistamata. 3. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 160 (sada kuuskümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 13.12.2021 täies ulatuses tasuda vaidlustatud 1 otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. 4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 11.11.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 13.12.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.12.2021. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 02.07.2021 otsusega nr 2317,20,003296 karistati Katrin Lusti KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot selles, et menetlusalune isik 29.03.2020 kella 15.16 paiku xxx alevikus xxx tn x tungis sisenemist keelavate siltidega märgistatud suletud asendist ustest OÜ A valduses olevasse tootmishoonesse- ja ruumi. Sissetungimine oli OÜ A´i tahte vastane ning ebaseaduslik. Nimetatud käitumise rikkus menetlusalune isik KarS § 266 lg 1 keeldu ning pani toime KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Taotlused: 1. Kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 2317,20,003296 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. 3. Otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna Politsei- ja Piirivalveameti kanda ning mõista menetluskulud välja riigilt. 1. KOKKUVÕTE 1.1 Käesoleva kaebusega leiab menetlusosaline, et etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused ning taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 119 lg 1, § 132 lg 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel kokkuvõttes järgnevatel põhjustel: 1.1.1 menetlusaluse isiku K. Lusti sisenemine xxx tn x hoonesse ei ole KarS § 266 lg 1 mõistes koosseisupärane. Täidetud ei ole objektiivne koosseis, sest eksisteeris eeldatav nõusolek sisenemiseks ning puudus ebaseaduslik sissetung; 1.1.2 teiseks (kui leida, et objektiivne teokoosseis on täidetud) eksisteerib puudujääk deliktikoosseisu õigusvastasuse tasandil – eksisteerisid õigusvastasust välistavad asjaolud nii rahvusvahelise konventsiooni ja tava ning avaliku õiguse ja karistusseaduse enda alusel. 2. SENINE MENETLUS JA ASJAOLUD 2.1 Kohtuväline menetleja koostas 02.07.2021 menetlusaluse isiku osas väärteootsuse (Lisa 1), heites menetlusalusele isikule ette KarS § 266 lg 1 tunnustele vastava väärteo toimepanemist. 2.2 Süüteootsuse kohaselt olevat K.Lust tunginud 29.03.2020 kella 15.16 paiku xxx vallas xxx alevikus xxx tn x asuvasse OÜ A valduses olevasse tootmishoonesse ja –ruumi, tehes seda vaatamata sisenemist keelavate siltidega märgistatud suletud asendis uste olemasolule. 2.3 K.Lustile on uuriva ajakirjandussaate Kuuuurija saatejuht ning talle laekus informatsiooni, milles kirjeldati xxx x hoones töötajate töökorraldust ja -tingimusi, mis kujutasid ohtu nii sealsete töötajate tervisele kui ka COVID-19 viiruse levikust tulenevalt ka ühiskonnale laiemalt. Tuleb selgitada, et aastal 2020 märtsis kehtis Eesti eriolukord ning 2+2 nõuete ja maskikandmise nõuded 2 olid kõigile täitmiseks kohustuslikud. K. Lust reageeris seejärel Facebooki kuulutusele, mis kutsus maske valmistama. Seega sisenes K. Lust OÜ Ai ärihoonesse, et kontrollida sealsete töötajate töötingimusi ja Eesti Vabariigi poolt kehtestatud COVID-19 reeglite võimalikku rikkumist. Veendudes olukorra tõsiduses ehk asjaolus, et mitmed töötajad ei kandnud maske ega hoidnud üksteisest piisavat distantsi, kutsus K.Lust sündmuspaigale ka politsei. 2.4 K.Lusti viibimisest OÜ Ai valdusel tehti Kuuuurija saade, mille salvestise leiab järgnevalt lingilt: xxx (edaspidi „salvestis“). Asjakohased kaadrid valdusel viibimise kohta algavad minutil 22:28. 2.5 29.03.2020 filmitud salvestisest nähtuvad järgnevad asjaolud: 2.5.1 xxx tn x hoone läheduses puuduvad salvestamist keelavad ja eravaldusele viitavad sildid (vt minuteid 22:53; 23:11 ja 23:17); 2.5.2 äripinna värav (vt 23:02; 26:28), välisuks (vt 24:09) ja kõik muud uksed (vt 28:00) olid avatud; 2.5.3 inimesed (sh kõrvalised inimesed) käivad xxx tn x ärihoone ustest sisse ja välja (vt nt 25:15); 2.5.4 Facebooki avaliku grupi „Tööpakkumised Tallinnas ja Harjumaal“ kuulutus kutsub xxx tn x hoonesse maske valmistama (vt 23:36); 2.5.5 enne hoonesse sisenemist püüab K.Lusti juhatajat H A telefoni teel kätte saada (vt 27:50) ja laseb hoone uksekella; 2.5.6 hoonesse sisenemisel püüab K.Lusti leida vastutavat isikut küsides esimeselt vastutulijalt „Kas H A on ka tööl täna“ (vt 28:22) ning seepeale juhatatakse K. Lust vaid ruumi suunas, kus maske valmistakse. Kohe kui K. Lust H A leia, siis K. Lust hoonest/territooriumilt ka koheselt lahkus; 2.5.7 xxx tn x ukse vahele on pandud telliskivi tagamaks ukse avatud seisund (vt 29:28); 2.5.8 isik tänavalt kutsutakse kohe tööd tegema, ilma igasuguse registreerimiseta (vt 30:40). 2.5.9 K.Lust kutsus sündmuskohale politsei (vt 32:05). 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 3.1 Käesolev kaebus on esitatud kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaitsja ja menetlusalune isik leiavad, et kohtuväline menetleja on otsust tehes hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud valesti materiaalõigusnormi. Seega on menetlusosalised seisukohal, et kohtuvälise menetleja väärteootsus on õigusvastane. Alljärgnevalt selgitab kaitsja, miks K. Lusti väidetav väärtegu ehk xxx tn x hoonesse sissetungimine KarS § 266 lg 1 mõistes ei ole koosseisupärane ja tuleb tühistada. A. PUUDUSED OBJEKTIIVSES TEOKOOSSEISUS 3.2 KarS § 266 lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale. Objektiivse koosseisu täitmise välistab muu hulgas see, kui olemas on kannatanu nõusolek ja tegemist ei ole seadusvastase sissetungiga. I. Tahtevastasuse küsimus 3.3 K. Lusti sisenemine OÜ Ai ärihoonesse ei toimunud OÜ Ai tahte vastaselt. 3.4 3.5 Tahte vastasus eeldab selle mingil viisil manifisteerimist või eeldust, et puudub tahe, nõusolek. Tavapäraselt väljendub tahe hoonete puhul teatud meetmete kasutamises selleks, et sinna ei oleks igaühel vaba ja takistamatu sissepääs. Takistamaks hoonetes (eelkõige ärihoonetes) kõrvaliste isikute viibimine, tuleb kasutusele võtta tõkestavaid meetmeid, näiteks piirata ala väravaga, kasutada lukustussüsteeme/uksekaarte või panna üles sisenemist keelavad sildid. Teisisõnu peab omaniku või valdaja poolt kasutuselevõetud meetmetest tulenema tahe piirata võõraste isikute viibimist vastavas hoones, alal või maatükil viisil, et piirdega ala puhul oleks väliselt üheselt äratuntav võõra tabuala olemasolu1 . Järelikult leiab hoonesse tungimine aset vaid juhtudel, kui hoonesse sissepääs on valdaja poolt piiratud või takistatud, kuid isik siseneb sellegipoolest näiteks ukseluku lahtimurdmise või keelu eiramise teel. 3.6 OÜ A ei olnud võtnud kasutusele meetmeid, piiramaks kõrvaliste isikute xxx tn x hoones viibimist, andes sellega K. Lustile hoones viibimise nõusoleku. Antud juhul ei piiranud OÜ A kõrvaliste isikute ärihoonesse sisenemist asjakohasel viisil ega näidanud välja tahet piirata 3 kõrvaliste isikute hoones viibimist. Asjaolude punktist 2.5 tuleneb, et xxx tn x hoone läheduses puudusid sisenemist keelavad või eravaldusele viitavad sildid ja ärihoonet ümbritsev värav, välisning siseuksed olid lukustamata. Puudulike kaitsemeetmete kasutamisele viitab ka telliskivi uksevahele jätmine hoonesse sisenemise lihtsustamiseks, mitmete teiste isikute poolt hoonesse sisse ja välja liikumine ning Facebooki avaliku grupi „Tööpakkumised Tallinnas ja Harjumaal“ kuulutus, mis kutsus isikuid xxx tn x hoonesse maske valmistama. Hoonesse sisenemisel ning vastutatava isiku kohta uurimisel juhatati K. Lust ilmselgelt tahtepäraselt hoones viibija poolt teisele korrusele. 3.7 Võttes arvesse, et OÜ A ei võtnud kasutusele efektiivseid meetmeid, piiramaks kõrvalistel isikutel ärihoonesse sisenemist ja sisenemise keelatus ei olnud väliselt mõistetav, siis võis K.Lust hoonesse sisenemisel tugineda eeldatavale OÜ Ai nõusolekule. Järelikult ei saa K.Lusti xxx tn x hoonesse sisenemise korral rääkida valdaja tahte vastasest ebaseaduslikust sissetungist KarS § 266 lg 1 mõistes. 3.8 Täiendavalt tuleb arvesse võtta asjaolusid, et K.Lust tegi kõik mõistliku selleks, et tuvastada xxx tnx valdaja ehk OÜ Ai mistahes teistsugune tahe – enne hoonesse sisenemist üritas K.Lust saada telefoni teel ühendust juhataja H A ja enne ukse avamist lasi K.Lust uksekella. Seejärel hoonesse sisenemisel, püüdis K.Lust leida vastutavat isikut ja lahkus koheselt, kui ta viimast ei leidnud. II. Ebaseadusliku tungimise küsimus 3.9 K- Lusti teos puudub „ebaseaduslik sissetung“. 3.10 KarS § 266 lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslik tungimine. Kui kohus leiaks, et siiski ei olnud alust eeldada nõusolekut, siis puudub teine objektiivse koosseisu element – ebaseaduslik tungimine. Seadusvastane sissetung eeldab tungimist võõrale alale ehk sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, seejuures ületades sissetungimisel hoone, ruumi või ümbruse kaitseülesandeid täitvaid piiranguid, takistusi või raskusi. 3.11 Antud juhul ei saa avatud uksest, mida hoidis lahti telliskivi; mille kaudu kutsuti sisenema kõiki, kes soovisid kätt proovida maskide valmistamise alal ning millest pideval voorisid sissevälja inimesed käsitleda tahtevastase tungimisena, vaid ka hüpoteetiliselt pelgalt tahtevastase sisenemisena. 3.12 Nagu on leidnud juhtivprokurör Saskia Kask 27.08.2019 KarS § 266 lg 2 p 1 alusel alustatud kriminaalmenetluse xxx lõpetamise määruses: „Kui väita, et näiteks pettusega sisenemine on tahtevastane sissetungimine, on oht, et koosseisulised tunnused tahtevastasus ja tungimine samastatakse (st igasugune tahtega vastuolus olev ruumi sisenemine ongi tungimine) ja koosseisupärane tegu taandubki ebaseaduslikule ja tahtevastasele sisenemisele, mitte tungimisele, nagu § 266 lg 1 sõnastuses ette nähakse. 3.13 Seega ka olukorras, kus avatud uksest ja avalikust kuulutusest kutsega tulla xxx x maske valmistama ei saanud eeldada kaudset nõusolekut siseneda, siis igal juhul puudub „ebaseaduslik sissetung“ olukorras, kus ajakirjanik otsides vastutavat isikut temaga intervjuu tegemiseks ning tema mitte leidmisel lahkus tehasest. B. PUUDUSED ÕIGUSVASTASUSE TASANDIL DELIKTISTRUKTUURIS 3.14 Isegi kui peaks leidma, et K. Lusti tegu on koosseisupärane (millega kaitsja ei nõustu), ei olnud xxx tn x hoonesse sisenemine õigusvastane. Õigusvastasus on välistatud kas karistusseadustiku enda mõne normi alusel või muu seaduse, konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 3.15 Esiteks, hoonesse sisenemise õigusvastasuse välistab õigus kajastada avalikkusele põhjendatult huvi pakkuvat, mis sisaldab endas ka vältimatult õigust uudise jaoks infot koguda. Kuigi selline õigus ei ole piiramatu ning ei anna immuniteeti karistusõiguse kohaldamise eest, siis on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenev, et teatud juhtudel välistub teo õigusvastasus. 3.16 EIK on rõhutanud, et ka karistusõiguse rakendamisel peab riik lähtuma EIK praktikast ning hindama, kas eksisteerib vajadus demokraatlikus ühiskonnas ajakirjanduse väljendusvabadust piirata. Näiteks kohtuasjas Pentikäinen v Soome3 leidis kohus, et vaid asjaolu, et ajakirjanik on täitnud karistusõigusnormi teokoosseisu ei tähenda automaatselt, et nn proportsionaalsuse testi ei 4 peaks lõpuni hindama. Selleks, et hinnata, kas süüdimiõistmine on „vajalik demokraatlikus ühiskonnas“, tuleb täiendavalt võtta arvesse ja hinnata

1. i)millised huvid olid kaalul;
2. ii)hinnata karistusähvarduse vajalikkust; iii) hinnata kahtlustatavate käitumist ning
3. iv)lõppeks karistuse asjakohasust. 3.17 EIK on nõustunud, et teatud juhtudel on lubatav ja vajalik, et ajakirjanik kasutaks agressiivseid uurivaid meetodeid.4 Veel 2018 aasta lõpus kordas EIK, et ajakirjandusliku materjali kogumine on selgelt ja üheselt kaitstud artikliga 10 ning leidis, et riik oli õigustamatult piiranud ajakirjaniku vabadust, mõistes ta süüdi politsei nõudmise täitmata jätmise eest avalikul protestil.5 Just sellistest EIK kohtuotsustest tuleneb rahvusvaheline tava Euroopa väärtusruumist, mis on hindamiseks kohustuslik ka menetlejale VTMS § 72 lg 2, kaudselt KrMS § 211 lg 2 alusel. Lisaks sellele, et kaitsja hinnangul on tegemist rahvusvahelise tavaga, on täiendavalt tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga avaliku õiguse ning rahvusvahelise konventsiooni alusel: EIK tõlgendus on antud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 10 sisalduvale põhivabadusele ning Eesti avalikus õiguses on see õigus kätketud Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvis 45. 3.18 Nagu asjaolude punktis 2.3 on kirjeldatud laekus K.Lustile info, et vaatamata eriolukorra nõuetele (2+2 ja maskikandmise nõue) toimub maskide tootmine xxx x hoones ning töötajate töökorraldus ja -tingimused ei lähtu eriolukorra nõuetest ning mis kujutasid ohtu nii sealsete töötajate tervisele kui ka COVID-19 viiruse levikust tulenevalt ka ühiskonnale laiemalt. Seega sisenes K. Lust OÜ Ai ärihoonesse, et kontrollida sealsete töötajate töötingimusi ja Eesti Vabariigi poolt kehtestatud COVID-19 reeglite võimalikku rikkumist. Veendudes olukorra tõsiduses ehk asjaolus, et mitmed töötajad ei kandnud maske ega hoidnud üksteisest piisavat distantsi, kutsus K.Lust sündmuspaigale ka politsei. 3.19 Seega oli K.Lusti tegevus kaetud ajakirjanduse väljendusvabadusega ehk K.Lust lähtus xxx tn x avatud uksest hoonesse sisenemisel avalikust huvist eesmärgiga saada selgitused intervjuu vormis vastutavalt isikult ning seda isikut mitte leides hoonest lahkudes ning sellega on välistatud teo õigusvastasus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuse juurde, mida lisada ei ole ning mingeid täiendavaid taotlusi lisaks sellele, mis kaebuses on välja toodud, ei ole. Tunnistaja H A selgitas, et on Ai tegevjuht ja 29.03.2020 tuli Katrin Lust Ai territooriumile ilma loata ning sisenes ruumidesse ilma loata, kust ta ei tohtinud olla. K. Lust tuli koos kaaslasega, käis ettevõtte territooriumil ja filmisid, ka sisenemise keelumärke, sisenes ruumi, kust nende teine töötaja ta agressiivselt välja saatis. Ettevõte tegeleb plastiknõude tootmisega, 29. märtsil tootsid kaitsevisiire ja selleks ajaks võtsid tööle täiendavat tööjõudu. Seda eelregistreerimisega läbi emaili, sealt vailiti inimesed välja, kes tulid nädalavahetuseks tööle. Töötajad tulid kellaaja peale, M M võttis nad alt vastu. Töökuulutus oli ka Facebooki üles pandud ja sealt kaudu inimesed tulidki, reedel pandi kuulutus üles, kui inimeste arv sai täis, võeti kuulutus maha. Asutuse territoorium on piiritletud väravaga, mis on üldiselt kinni, jagavad aga territooriumi S, mis on xxx valla ettevõte ja kes hoiab seal muruniidukeid ja sarnaseid vahendeid. Inimeste jaoks, kes seda tööd teevad, on esimene värav lahti, sest nad ei ole seda võimelised ise haldama. Väraval on kontaktsildid, telefoninumbrid, muid silte ei ole. Hoonesse saab sisse esimesest peauksest, millest meetri kaugusel on esimese lao uks, kus on sisenemist keelavad märgid ja märk, selle kohta, et nad filmivad seal. Kui K. Lust seal käis oli kirjas selgelt, et võõrastel sisenemine keelatud, saatelõikudel 23:18-23:23 nad filmisid seda keelavat silti vähemalt 5 sek, nad ei saa väita, et nad seda ei näinud. Tunnistaja ei mäleta, kas K. Lust helistas talle enne või pärast sissetungi, kuid võttis vastu ja ütles, et ta ei tohi olla võõral territooriumil, ta teadis, et tal ei ole luba seal viibida. Värav oli lahti, uks oleks pidanud olema kinni, kuid selle vahel oli telliskivi. Ei saa öelda, kas see oli kinni või lahti 100%, saatelõigust oli näha, et sel hetkel oli seal midagi vahel, kuid see ei tähenda, et sinna siseneda võib. Inimesed, kes seal tol päeval viibisid, olid end enne registreerinud, neil oli luba seal olla, seega ei saa neid pidada kõrvalisteks inimesteks. Ukse kõrval on uksekell olemas, seda kas K. Lust seda vajutas, ei ole ta märganud. Tunnistaja ei ole teadlik ei saatelõigu ega alluvate kaudu, mida tegi K. Lust esimese asjana kui hoonesse sisenes. Seda, mida K. Lust seal tegi, vaatas turvakaamerate pealt, see mida seal räägiti, teda ei huvita. Telliskivi võis olla ukse vahel, kuna inimesed käisid maja ees suitsetamas ja muidu läheb uks lukku. Territoorium kuulub S, haldusfirmale, mis kuulub xxx vallale, täpsemalt ei tea. Piire on kogu kinnistu ümber, 5 tagumine värav oli kinni ja esimene värav oli lahti S inimeste jaoks. On olemas ka jalgvärav, mis päevasel ajal on lahti, õhtusel ajal ja nädalavahetusel on lukustatud. Visiire tegema tulnud töötajatele öeldi kellaaeg, millal nad tulema peavad ja siis neile mindi vastu. Autovärav avaneb telefonikõnega, helistatakse värav lahti, mis on värava avamiseks ainuke võimalus. Ainult kindlatel isikutel on telefoninumber. Tl 56 olev pilt on tehtud maja ees, peauksest umbes 1 meetri kaugusel, seal kõrval kus K. Lust seisis. Silt on laoruumi uksel, mis on üldse majas sisenemise keelumärk. Tl pöördel on pilt peauksest, mille kaudu hoonesse siseneti ja mille vahel oli väidetavalt kivi. Tl 57 on tootmisuks, samuti uks kust K. Lust sisenes, mis on teisel korrusel. Tunnistaja esitas politseile 23.03.2020 turvakaamerate salvestused ning ütluste lisaks olevad 30.03.2020 turvakaamera salvestised. Tunnistaja V R selgitas, et kui töötasid Ais tuli Katrin Lust nende juurde ja küsis, kas nende ülemus A on kohal, vastasid, et ei ole. Ta ei läinud ära ja hakkas filmima, nad palusid lahkuda, nad ei soovinud ja lausa kätega tõukasid nad välja. Rohkem ei küsitud midagi, ei saanud aru, miks nad tulid, kuni hakkasid filmima ja said aru, et neist tehakse filmi. Inimesed, kes seal töötasid käisid sisse-välja, kui keegi väljus jäeti uks praokile, midagi oli vahele pandud. Tema töötas üleval, ei saa öelda, mis seal ustega toimus. Need inimesed, kes seal liikusid, töötasid nende juures lepingu alusel, kuulutus oli Facebookis, tööle tulemise osas lepiti eelnevalt kokku, andsid ID kaardi andmed ja kirjutasid alla lepingutele. Enne kui majja siseneti, olid nad H A kokku leppinud. Maja küljes oli paber pandeemia algusest, kus oli ümmargune ring ja keelav märk käega, võõrastel sisenemine keelatud. Teisele korrusele on uksekella kuulda, aga ei oska öelda, kas kuulis kui Katrin Lust lasi uksekella. K. Lustiga ei saanud vestlust olla, ta küsis, kas ülemus on kohal, nemad vastasid, et ei ole ja kõik, ei teadnud kust teda leida võib. Võib olla K. Lust küsis, et kes seal vastutab aga küsis seda eesti keeles ja tunnistaja ei saanud aru. Uksel keelaval märgil on ümmargune märk käega ja tähtedega kirjutatud, et kõrvalistele isikutele on sissepääs keelatud. Värava peal on ainult tabel ülemuse telefoninumbriga ja lauatelefoniga. Värav oli tollel päeval lahti ja on ka praegu, sest seal on S. Väraval keelumärki ei ole, on ainult uksel. Ei oska öelda, mis ukse vahel oli. Kui uksest sisse minna on otse tšehh, paremat kätt on köök ja üles viiv trepp. Üleval on palju uksi, viivad erinevatesse tootmisruumidesse. K. Lust läks sisse ühte tootmisruumi, sest see uks oli avatud. See uks avanes vasakule ja see oli lihtsalt avatud. Sellel uksel ei ole mingit märki. Käesoleval hetkel töötab samas kohas. Tl 56 pöördel olev silt asub peaukse, välisukse peal, mille kaudu tulevad tööle. Klaasiga uks, silt on sissepoole kleebitud. Tl 57, uks kus on palju silte, see asub vist üleval, mis oli avatud ja millest siseneti. Uks avaneb välja poole ja kui uks on avatud ei ole neid silte näha, kui uks on avatud, siis sildid on vastu seina. Sel päeval kui tuldi nende juurde ja hakati filmima, uusi töötajaid nad ei oodanud, nendega tegeles ülemus. Esialgu tegid valmis kõik dokumendid ja siis tulid, kõik olid rõõmsad, et saavad tööd teha. Isikuid töötas 29dal juba seal. Välisuks tavaliselt sulgub magnetiga. Töötajad, kes käisid suitsetamas, panid midagi ukse vahele, et see ei lukustuks. Menetlusalune isik Katrin Lust selgitas, et 27. märtsil kuulutati riigis välja eriolukord, mäletab hästi, kuna 27.03 on tema sünnipäev. Sel päeval oli kolleegi tuttaval Kuuuurijale üks lugu rääkida, et on üks ettevõte, kuhu kutsutakse läbi Facebooki kuulutuse ja kuhu võib minna sisuliselt igaüks ja ohutusnõuded ei ole täidetud. Tegid toimetaja I M otsuse minna kohapeale kontrollima, kas see, mis räägiti, vastab tõele. Otsustasid teha ajakirjandusliku eksperimendi, et I läheb sinna tööle, et näha kui kiiresti ta võib sinna maha istuda ja neid maske valmistama hakata. Uks oli lahti ja läks sinna sisse, saates on sellest kaadrid, tuli välja ja ütles, et olukord on selline nagu neile kirjeldati ja oleks võinud seal kohe tööle hakata. Mäletab, et värav oli lahti, astusid sealt läbi, ühtegi hoiatavat silti sinna territooriumile sisenemiseks ei näinud, jalgväraval oli silt Ai nimi ja telefoninumbrid. Maja ees suitsetasid mõned inimesed, kellega rääkis ja kes ütlesid, et nemad olid mures, et ohutusnõudeid pole täidetud ja koroonahirm on. Saanud kinnituse väljas suitsetavatelt töötajatelt, et igaüks võib sisse astuda, läks ukse juurde. Uksel olev silt ütles, et tuleb kella lasta, lasi, ukse vahel oli telliskivi ja uks oli lahti, mida võis avada igaüks. Uksekella peale keegi ust avama ei tulnud, tegi ukse lahti. Koridoris vooris palju inimesi, küsis ühe noormehe käest, kus seal maske tehakse ja ta juhatati paremat kätt trepist üles ja teisel korrusel paremat kätt. Läkski trepist üles, trepi peal tuli vastu järgmine kodanik, kelle käest küsis, kas H A on täna tööl, sellele ei mäleta, mis täpselt vastati. Jõudsid teisele korrusele, uks oli vastu seina lahti, mingeid silte ei 6 näinud. Astus sinna sisse, kiiresti üritas näha, mis seal toimub, palju inimesi on ja siis tuli vene keelt kõnelev blond proua ruumi. Kaebuse esitaja tutvustas ennast, et on Kuuuurijast, küsis kas on juhataja ja vastuseks sai, et ei ole. Kui küsis kuidas saaks juhatajaga ühendust, ei saanud naisterahvas enam vist aru, palus lahkuda ja kaebuse esitaja astus sealt ruumist välja. Toimetaja I küsis vene keeles veel juhataja kohta üle, kuidas saaks ühendust inimesega, kes selle olukorra eest vastutab. Siis oli näha, et blond proua virutas Iu käest telefoni ära, et ei saaks filmida, kuigi kohtus ütles, et pidi neid füüsiliselt sealt välja tõstma. Kui öeldakse, et tuleb lahkuda, siis nad ei lase seda endale teist korda öelda ja lahkuvad, et vältida vaidlusi. Läksid õue, helistasid uuesti H A, kes alguses midagi rääkis aga kui sai aru, et nad on sees käinud, ei soovinud enam koostööd teha. Esmaspäeval leppisid H Auga kohtumise kokku, seda aga ei toimunud, selle asemel said kirja nende juriidiliselt esindajalt, kes andmekaitsele viidates saatis suuri rahalisi nõudeid. Edasi suhtlesid advokaadid ja juriidilised esindajad. Toimetaja I on taustajõud, koha peal tegi I ajakirjandusliku eksperimendi, kontrollis, kas vihje vastab tõele. Enne tema ise sinna sisse astuma ei hakanud. Kui Iult oleks palutud territooriumilt lahkuda, siis ta ise kindlasti sinna sisse ei oleks läinud, kui need reeglid oleks olnud täidetud. I M läks sinna kohale, ilma registreeringuta ja ette helistamata, võis hakata kohe visiire tegema. Allikatena olid kaks vihje saatnud inimest ja maja ees olevad inimesed, 5-6. Värava peal ainuke silt oli A, seal olnud telefoninumbritele helistaski. Ei mäleta täpselt, kas H A võttis telefoni vastu enne või pärast sisenemist, video järgi pärast sees käimist. Võib olla oli seal variant, et nad eeldasid, et H A on kohapeal, kuna Facebookis oli ta märgitud kui vastutav isik, mäletab, et kuidagi eeldas, et ta on seal. Seda, milline silt välisuksel oli, ei mäleta, sündmus oli 2020 märtsis. Mäletab, et lasi uksekella, ilmselt see silt ütles, et lase kella aga seda, et võõras ära tule või midagi sellist ta ei mäleta. Ajaliselt oli see kindlasti väga lühike hetk, kui seal tootmishoones oli, kõik käis kiiresti, ei mäletanud isegi mitu inimest seal laua taga oli, ei jõudnud detaile märgata. Kui tunnistaja V R palus vene keeles lahkuda, siis kaebuse esitaja seda tegi, I jäi sinna uuesti küsitud küsimusi küsima. Mingit rüselust ei tekkinud, sellised asjad jääksid meelde. Pigem oli proua poolt agressiivne käitumine, lükkas Iu telefoni maha või ära, aga mingit kratist kinni võtmist või surumist ei olnud, nad lahkusid sealt. Mäletab, et käis veel kahel korral xxx tšehhi lähedal kontrollimas, kas rahvavool on sama suur kui sel päeval, kui nad seal kohal olid, aga väravad olid kinni, inimesi praktiliselt ei liikunud. Kaebuse esitaja on seal käinud ühel korral, 29.03, kui telliskivi oli ukse vahel. Kutsusid politsei, kuna oli eriolukord. Inimesed, kes vihjed andsid, olid enne Terviseametisse ja politseisse pöördunud, kes ei reageerinud. Leiab, et seal Terviseameti ametlikult antud juhis ei olnud täidetud, tal endal ka maski ees ei olnud, keegi neid ei pakkunud ja seal kellelgi teisel ka ei olnud ega pakutud, seal käis kõik väga kiiresti, ta ei eeldanud, et sinna sisse saab. Seal inimesed istusid lähestikku ilma isikukaitsevahenditeta. Iu eest rääkida ei saa, vist lasi uksekella, sees oli paar minutit, ise oli õues. Kui I tuli välja, sisenesid sinna koos, lasi ka enne uksest sisenemist kella. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et väärteoprotokollis ja otsuses ei ole § 266 lg 1 objektiivsele teo koosseisule tähelepanu pööratud, eksisteerib puudujääk ka delikti õigusvastasuse tasandil. Eksisteerivad selged õigusvastasust välistavad asjaolud, millest on ka kaebuses kirjutatud. Väärteo otsuses on kirjas, et K. Lust tungis sisenemist keelavate siltidega, mitmuses, märgistatud suletud asendis ustest, mitmuses, tootmishoonesse. Kaebuses on ka välja toodud see, et K. Lust sisenes avatud väravast ja uksest, seal voorisid inimesed, ukse vahel oli telliskivi ning peal oli silt, millel oli STOPP märgi kujutis ning all suurelt eraldiseisev üleskutse: lase kella. K. Lust nägi silti ja lasi kella, keegi uksele vastu ei tulnud ja ainult seetõttu ajakirjanik sisenes koridori. Oluline on, et ajakirjanik koridori sisenedes küsis kokku neljal korral kus on tootmishoones ülemus H A, sai neljal korral eitava vastuse, juhatati edasi, tootmisruumis küsis uuesti, kas on ülemus H A. K. Lust sai aru nii palju, et tal paluti lahkuda ja selle peale ka lahkus. Tunnistusest oli kuulda, et hoone läheduses olid erinevad salvestamist keelavad eravaldusele viitavad sildid, neid on saates ka korduvalt filmitud, on näha sisenemise keelu silt aga seda ainult ühes kohas terves saates ja see on Sile kuuluva avatud kuuri sisenemisseinal. Rohkem selliseid silte sisenemisteel, kus ajakirjanik sisenes aiast ja liikus teisele korrusele, ei olnud. Oluline on kindlasti ka see, et inimesed tõepoolest voorisid sisse ja välja. Samuti see, miks hakati saadet tegema, sest helistasid allikad, kes ütlesid, et kui lihtsalt kohale minna, saab kohe tööle, mingit eelregistreerimist polnud vaja. Teine oluline osa sisenemisest ja lahkumisest oli tõesti see, et 7 lahkumisnõude saamisel ühel korral K. Lust ka lahkus. Võõrasse ruumi ebaseadusliku sisenemise objektiivne koosseis puudub sellises olukorras, kus kõik sissepääsu uksed on lahti, sama juriidilise isiku poolt tööle võetud töötajad ei tee takistusi võõral, ajakirjanikul tootmishoones liigelda, vastupidi juhatavad ta teisele korrusele H. Aut otsima ja tootmisruume vaatama. Ei saa öelda, et see tahe oleks üheselt äratuntav. Samas see tahe ei saa olla ainult sisemine, vaid peab olema väliselt üheselt äratuntav ja see võõras tabuala peab olema väliselt ja objektiivselt tuvastatav. Ka KarS kommenteeritud väljaanne on kirjeldanud, et see piirang, takistus, mida hoone valdaja peab tegema selleks, et oleks üheselt ja objektiivselt asi selge, peavad olema seal nähtavad. Selliseid meetmeid A kasutusele ei olnud võtnud, ükski töötaja polnud selliselt ilmselgelt instrueeritud ja telliskivi ukse vahel aktsepteerisid kõik kohapeal olnud töötajad. Sellest, et hoone on võõras menetlusalusele isikule, seal meil küsimusi ega vaidlust ei saagi tekkida. Aga ebaseaduslikkuse küsimus tuleb küll, see, et hoone on võõras, ei tähenda, et sellesse sisenemine oleks kohe ebaseaduslik. Kui väidaksime vastupidi, et mistahes võõrale territooriumile sisenemine oleks kuidagi koheselt nii tahtevastane kui seadusevastane, oleks me olukorras, kus koosseisulised tingimused oleks täidetud igas teises olukorras tavaelus. Õigusvastasuse tasandi osas on kõige olulisem see, et isegi kui on selge, et oli võõras hoone, ruum ja me ütleme, et ebaseaduslikku sissetungi küll ei olnud, ebaseaduslikku ruumi piiride ületamist polnud, aga võib olla justkui tahtevastasus, siis ei saa olla tegemist õigusvastase olukorraga. Seda seetõttu, et sellist koosseisu täitmist ei saa igakord vaadata õigusvastasena. Selle kohta on kaebuses viidatud peamiselt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele. Euroopa Inimõiguste Kohtu aastatepikkune praktika ütleb, et ega see, kui ajakirjanik täidab puhtfaktiliselt karistusõigusnormi teo koosseisu, ei tähenda automaatselt ja alati, et oleks proportsionaalne hinnata lõpuni seda, et sellega on tõepoolest süütegu toime pannud õigusvastaselt ja süüliselt. Inimõiguste kohus on leidnud, et lisaks on vajalik õigusvastasuse tasandil hinnata seda, et miks ajakirjanik seda tegi, mis olid need huvid, mis olid kaalul. Miks seekord menetlusalune isik just nimelt käitus nii nagu ta käitus, oli see, et ta kuulas oma allikaid, sisenes saamaks kokku ettevõtte juhiga arutamaks, miks on sellised tingimused. On arusaadav, et täna me enam ei vaata seda olukorda nii akuutsena, sest me oleme õppinud elama selle pandeemiaga. Aga räägime aastast 2020, kui eriolukord oli just kehtima hakanud. Leiab, et ei ole täidetud juba objektiivne koosseis, ei tahtevastasus ega ebaseaduslikkus, isegi kui tegemist on võõra hoonega. Täiendavalt palub kohtul kaaluda õigusvastasust kui sellist. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et nõustub kaitsjaga, et riigis välja kuulutatud eriolukorra hetkel ei olnud seal valitsenud olukord normaalne. Samuti ei olnud avatud väraval sisenemist keelavaid silte aga uksel, millest menetlusalune isik sisenes, oli silt, mis ütles, et lase uksekella, K. Lust seda mingil hetkel ka lasi aga uksekella laskmine ei anna veel õigust kuskile sisse minna. Kohtuistungil selgus, et hoone omanik on S OÜ, aga ruume rentis A OÜ, kes oli ruumide ja hoone tegelik valdaja. Samuti ei ole vaidlust selles, et K. Lust teadis, et need ruumid on temale võõrad. Sisenemise puhul see, et uks on avatud asendis, telliskivi vahel, on see lukustatud või lukustamata, ei tähenda seda, et sisenemiseks ei pea olema luba. K. Lust käis tootmishoones sees ära, peale mida helistas H Aule, kes telefonile vastates avaldas pahameelt, et mis õigusega ja miks tema tahte vastaselt ruumi siseneti ning selleks puudus luba. Samuti rääkis H. A kohtuistungil, et inimesed pidid sinna tulemise eelnevalt kokku leppima. Kaitsja väide selle kohta, et eksperimenti teinud ajakirjanik pääses sinna ilma registreerimata on ilmselge, kui uks on lahti ja lukustamata, siis on võimalik sinna sisse minna, kuid seda ei tohi teha. Selleks, et kuhugi võõrale territooriumile minna, peab ikkagi olema teadlik, et on õigus sinna minna. See, et K. Lust käitus ajakirjanikuna ja proovis seda probleemi rahvani tuua, on mõistetav, aga Eestis kehtib ikkagi KorS, mis sätestab, et olu väljaselgitajaks on meil politsei. K. Lust oleks pidanud eelnevalt, enne sisenemist, kohale kutsuma politseipatrulli, mitte ise sisse minema. Leiab, et K. Lust on toime pannud temale etteheidetud teo, palub jätta kohtul kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kaitsja lisas repliigi korras, et ettehiede, et K. Lust oleks pidanud helistama PPAsse, mitte ise ajakirjandust tegema. Samas allikas P helistas Terviseametisse, kust öeldi, et helistada PPAsse, kes ütles, et ei oska ka midagi teha. Selle peale helistas P ajakirjanikule. Ajakirjaniku kohustus on kajastada rahvale ja üldsusele olukordi, milles on see avalik huvi. Kohtuväline menetleja ütles, et sissetung toimus just seetõttu, et kui uks on lahti, ei tähenda, et võib sisse astuda. Tegemist ei olnud eluruumiga, vaid olukord, kus an avalikus ruumis tegutsev ettevõte, tootmishoone, 8 läheduses kool, tervisekeskus, hooldekodu ja kaks allikat on öelnud, et seal on olukord õudne. See oli inimeste päris tunnetus sellest, et mida nad seal sees nägid. Etteheidetav on see, et tegemist on võõra maaga, ei oma tähtsust, kas S kuuluv või kellelegi teisele. KarS kommeenteeritud väljaandes on kirjutatud, et kui kellelgi on tahe kuhugi siseneda, tuleb see väliselt, objektiivselt, üheselt tajutavalt piiritleda kui tabuala. Tabualana ei olnud S seda kuidagi tähistanud, vastupidi A OÜ oli pannud värava peale sildi, kus ei olnud, et on eramaa, ära tule, mine ära, vastupidi seal oli A OÜ ja mobiili number, mis kuulus H Aule. Sisuliselt kutse, et helistage, saame kokku, räägime ja tulge sisse. S ei olnud ühelgi viisil, mistahes viisil manifesteerinud enda tahet määratleda ala tabualana. Kaebajale jääb S osa tegelikult arusaamatuks, miks see antud juhul oluline on, sest oluline on ju objektiivse teo koosseisu suhtes lihtsalt see, et tegemist on võõra alaga. Kohtuväline menetleja repliigi korras selgitas, et nõustub, et S ei puutu asjasse, vaid ainult mainis, et omanikuks on S ja valdajaks A OÜ, kelle sildid ja numbrid seal olid. Muus osas jääb oma seisukohtade juurde. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetljea otsusega, nähtub, et Katrin Lustile heidetakse ette KarS § 266 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema 29.03.2020 kella 15.16 paiku xxx alevikus xxx tn x tungis sisenemist keelavate siltidega märgistatud suletud asendist ustest OÜ A valduses olevasse tootmishoonesse- ja ruumi. Sissetungimine oli OÜ A´i tahte vastane ning ebaseaduslik. KarS § 266 lg 1 kohaselt on karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Isiku süüditunnistamine KarS § 266 lg 1 järgi eeldab seda, et 1) hoonesse, ruumi sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja Katrin Lust 29.03.2020 kella 15.16 paiku viibis xxx alevikus xxx tn x A OÜ valduses oleva tootmishoone juures ning samuti see, et ta hoonesse ka sisenes. Neid asjaolusid kinnitavad menetlusalune isik ise, samuti tunnistaja ning kohtuistungil vaadeldud Kuuuurija saate videolõik. Samuti ei ole vaidlust selles, et hoone oli menetlusaluse isiku jaoks võõras, mida kinnitas ka kaitsja oma vaidlustes. Tuvastatud on ka asjaolu, et tootmishoone otsene valdaja oli A OÜ. Kaebuse esitaja kaitsja on viidanud mitmeid kordi, et on oluline, et K. Lust lahkus hoonest kohe, kui temalt seda paluti, kuid käesolevas väärteoasjas antud 9 asjaolul tähtsust ei ole, kuna lahkumise nõude täitmata jätmist väärteootsuse kohaselt K. Lustile ette ei heideta. Käesolevas väärteosasjas on vaidlus selles, kas Katrin Lusti hoonesse sisenemine oli valdaja tahte vastane. Väärteootsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette tootmishoonesse- ja ruumi sisenemist, seega käesolevas asjas ei oma tähtsust hoonet ümbritsev värav ja sellest sisse tulek. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et OÜle S kuuluv ja xxx x, xxx asetsev tootmismaa territoorium oli ja on piiratud ning tarastatud territoorium, mis on näha ka videosalvestistest ja millest võib keskmise elukogemusega isik mõistlikult aru saada, et kinnisasja omanikul on soov välistada teiste isikute viibimist kinnisasjal ja seda isegi siis, kui värav on territooriumil asuva lao töötajate liikumise lihtsustamiseks lahti jäetud. Kuivõrd aga menetlusalust isikut süüdistatakse OÜ A valduses oleva valduse rikkumises ja OÜ A valduses oli sellel territooriumil vaid tootmishoone rendilepingu alusel, siis kohus sellel pikemalt ei peatu. Kaebuses leitakse, et ärihoonesse sisenemine ei toimunud OÜ Ai tahte vastaselt, kuna äriühing ei olnud võtnud kasutusele meetmeid piiramaks kõrvalistel isikutel hoones viibimist, andes sellega K. Lustile hoones viibimise nõusoleku. Nimelt A OÜ ei näidanud välja tahet piirata kõrvalistel isikutel hoones viibimist, xxx tn x hoone juures puudusid sisenemist keelavad sildid ja ärihoonet ümbritsev värav, välis- ning siseuks oli lukustamata. Kohtuistungil vaadatud Kuuuurija saatelõigust ja ka menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt helistas K. Lust Ai tegevjuhile H A, kellega telefoni teel ühendust ei saanud. Seejärel läks K. Lust sissepääsu ukse juurde, lasi uksekella, millele vastust ei saanud. Riigikohtu hinnangul valdaja tahte vastane on sisenemine ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud, nt sisenemise hetkel pole teda kohalgi (RKKK 3-1-1-104-05). Hoone valdaja poolset nõusolekut hoonesse sisenemiseks K. Lust ei saanud, mitte keegi ei andnud talle luba hoonesse sisenemiseks, seega saab sellisel juhul hoonesse sisenemist pidada valdaja tahte vastaseks. Seejuures saab A OÜ kui juriidilise isiku esindajaks ja n.n loa andjaks olla juriidilise isiku seaduslik esindaja, s.o juhatuse liige või tema volitatud isik, mitte juriidilise isiku palgatud töötaja. Väärteotoimikust nähtuvalt oli volitatud isikuks A OÜ juhataja H A. Kaebuse p 3.8 toodu, et K. Lust tegi endast kõik mõistliku selleks, et tuvastada valdaja OÜ Ai mistahes teistsugune tahe ehk nõusoleku puudumine, helistas ja lasi ukse kella, näitab, et menetlusalune isik ka ise sai üheselt aru, et nõusoleku saamine on vajalik. Järgnevalt otsustas K. Lust välisuksest sisse minna, mis oli suletud asendis ja midagi oli uksele vahele pandud, et see ei lukustuks ja uks ei olnud lukus. Kaitsja küll viitas, et välisuksel oli silt kirjaga „STOPP“ ja „lase kella“, kuid jätab märkimata, et sildile (tl 56 pöördel) oli kirjutatud trükitähtedega ka „Mitte siseneda kõrvalistel isikutel !!!!!!“. Sildil olev keeld on selgelt näha ka saate videolõigust. On ka ilmselge ning ka kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud seda, et K. Lust oli A OÜ jaoks kõrvaline isik, s.t ta ei olnud äriühingu esindaja ega ka töötaja, ka mitte ajutine töötaja, kes visiire valmistab. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist valdaja poolse konkreetse väljendatud tahtega piirata võõraste/kõrvaliste isikute viibimist vastavas hoones ning sisenemise keelatus oli üheselt väliselt igale keskmisele isikule mõistetav. Arusaamatu on ka kaitsja väide, et K. Lust sisenes ainult seetõttu hoonesse, kuna keegi uksekellale ei vastanud ega talle vastu ei tulnud. See vaid kinnitab asjaolu, et K. Lustil ei olnud ega ta ka ei saanud luba hoonesse sisenemiseks, kuid siiski otsustas seda teha. Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsjaga, et tootmishoones tööl olevate isikute hoonest sisse-välja liikumine ja ukse vahele telliskivi vms panemine, oleks justkui puudulik kaitsemeede. Tegemist oli tunnistajate ütluste kohaselt OÜ A heaks töötavate isikutega, kellel oli hoones viibimiseks ja töö tegemiseks valdaja poolt luba antud, s.t nad olid sinna hoone valdaja poolt tööle võetud ja viibisid seal seoses tööülesannete täitmisega, s.o hoone valdaja heakskiidul. Töötajate liikumine hoonest sisse-välja on täiesti tavapärane käitumine igas töökohas, mis aga ei anna kuidagi signaali, et kõik kes tahavad, võivad hoonesse sisse astuda. Seda enam, et uksel on silt, mis keelab kõrvalistel isikutel siseneda. Samamoodi hoone valdaja palgatöötajate poolt ukse vahele telliskivi panemine on küll turvarisk, aga see asjaolu ei anna luba kõrvalistele isikutele hoonesse sisenemiseks ega saa kuidagi väljendada hoone valdaja nõusolekut sisenemiseks, eriti olukorras, kus uksel on üheselt mõistetavad sisenemist keelavad märgistused. Ainetu on ka kaitsja väide Facebooki avaliku grupi töökuulutuse kohta, mis kutsus tööle xxx, xxx tn x maske valmistama, et tegemist oleks puuduliku 10 kaitsemeetmega. Kuulutuses on märgitud töökoha aadress ja palutud end registreerida (kaitsja poolt 06.10.2021 esitatud saate kadreering, lk 10), mida ei saa pidada kuidagi valdaja nõusolekuks igaühel hoonesse siseneda. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et K. Lust oleks A OÜ esindajaga Facebooki kaudu olnud ühenduses ja tundnud huvi tööle saamise võimaluse kohta või kokku leppinud tööle asumise aega või kellaaega. Seejuures pandi tunnistaja H. Au sõnade kohaselt kuulutus üles reedeti ja seejärel võeti maha, sest tööjõudu oli vaja nädalavahetuseks. Seega kuivõrd K. Lust ise kuulutusele ei reageerinud ja läks A OÜ tootmishoone juurde pühapäeval, oli K. Lust asjassepuutumatu isik. Kaitsja on küll viidanud, et on oluline, et K. Lust tootmishoones olles küsib neljal korral H Au kohta, saab eitavad vastused ja teda justkui juhatatakse trepist üles, kuid kohus ei saa sellega nõustuda. Sel hetkel oli menetlusalune isik juba hoonesse sisenenud ning temale vastamist ja tema suunamist töötajate poolt ei saa pidada nõusolekuks hoones olemiseks. Hoones kohatud töötajatele ilmselgelt ei olnud teada K. Lusti hoonesse sisenemise asjaolud ega ka eesmärk. Ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaks aluse arvata, et K. Lustil oli alus nõusolekut eeldada. Hoones töötavad töötajad ei ole hoone valdajad ega ka valdaja esindajad, vaid lepingu alusel töötavad isikud, kellel puuduvad hoone valdaja esindamise volitused ning kaebemenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist. Hoone valdaja hoones töötava töötaja abivalmidus ülemuse leidmisel ei ole hinnatav hoone valdaja loana hoonesse sisenemiseks. Seega leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et K. Lust sisenes tootmishoonesse valdaja A OÜ tahte vastaselt. Kohtuistungil vaadatud Kuuuurija saate videosalvestisest, samuti menetlusaluse isiku ning tunnistaja H. Au ütlustest ilmnes üheselt, et kui K. Lust pärast hoones käimist helistas uuesti H Aule ja sai ka ühenduse, asudes H Ault hoones nähtu kohta aru pärima, ütles H A K. Lustile, et ta ei tohtinud hoonesse siseneda, s.t K. Lust ei saanud valduse rikkumise osas otseselt valdajalt ka hilisemat heakskiitu, mis oleks valduse rikkumise õigusvastasuse välistanud. Kaebemenetluses on tõstatatud küsimus ka sellest, et tootmishoones olevasse ruumi sisenemise keeld ei olnud arusaadav, kuivõrd ühtegi tootmisruumi sisenemist keelavat märki ei olnud. Tunnistajate ülekuulamisest tulenevalt ilmnes, et tootmisruumi uksel on väljaspool küll sisenemist keelavad sildid, kuid kuna uks oli avatud, siis olid sildid vastu seina ning neid ei olenud võimalik näha. Kohtu arvates ei ole sellel asjaolul tähtsust, kuivõrd juhul, kui sisenetakse hoonesse hoone valdaja tahte vastaselt, sisenetakse hoone valdaja tahte vastaselt ka kõikidesse nendesse ruumidesse, mis hoones asuvad. Hoone valdaja tahte vastaselt hoonesse sisenemine ja sellele järgnevalt hoones hoone valdaja tahte vastane viibimine ei muuda selles hoones asuvatesse ruumidesse sisenemist lubatavaks, kuivõrd hoones asuvad ruumid on selle hoone osad ning seetõttu ei ole tähtsust kas iga ruumi uksel on sisenemist keelav silt või mitte. Seega oli ka hoones asuvasse ruumi, käesoleval juhul tootmisruumi sisenemine hoone ja ruumi valdaja tahte vastane. Samuti leitakse kaebuses, et K. Lusti teos puudub ebaseaduslik sissetung ning viidatakse Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele, kus öeldakse, et seadusevastane sissetung eeldab tungimist võõrale alale ehk sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, seejuures ületades sissetungimisel hoone, ruumi või ümbruse kaitseülesandeid täitvaid piiranguid, takistusi või raskusi. Kui aga lugeda viidatud Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande § 266 punkti 3.6.1 terviklikult, siis on näha, et traditisooniliselt peetakse sissetungimise puhul sisenemiseks viisi, kus ületatakse takistusi või raskusi, seda aga ei eeldata. Samas punktis on ka välja toodud, et siiski ei pea sissetungimine olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega (mida võib nimetada ka sissemurdmiseks), selleks on igasugune õigusvastane sisenemine, toimugu see siis kaitseotstarbeliste füüsiliste tõkete ületamise, pettuse või valvuri äraostmisena (RKKK III-1/1-12/95). Seega peetakse igasugust õigusvastast sisenemist sissetungiks. Samuti leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik (RKKK 3-1-1-40-12 p 11). Väärteoasjast ei nähtu, et K. Lustil oleks mõni seadusest tulenev õigus või alus OÜ Ai valduses olevasse tootmishoonesse sisenemiseks, seda siis nt KrMS või KorS sätetest tulenevalt. Nagu ka kohtuväline menetleja viitas, kehtib Eesti Vabariigis KorS, mis sätestab, et ohu väljaselgitaks on meil politsei. Menetlusalune isik kutsus sündmuskohale politsei alles pärast hoonest väljumist ja seda mitte selleks, et teatada enda õigusvastasest sisenemisest hoonesse, vaid hoopis hoone valdaja tegematajätmistest. 11 Kaitsja on tõstatanud ka küsimuse teo õigusvastasuse osas ning leiab, et hoonesse sisenemise õigusvastasuse välistab õigus kajastada avalikkusele põhjendatult huvi pakkuvat, mis sisaldab endas ka vältimatut õigust uudise jaoks infot koguda. Lisab, et kuigi selline õigus ei ole piiramatu ning ei anna immuniteeti karistusõiguse kohaldamise eest, siis on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenev, et teatud juhtudel välistub teo õigusvastasus. Kaitsja on ka välja toonud, et selleks, et hinnata, kas süüdimõistmine on „vajalik demokraatlikus ühiskonnas“, tuleb täiendavalt esiteks hinnata, millised huvid olid kaalul. Menetlusalune isik ja kaitsja on kohtumenetluse käigus ja oma kaebuses korduvalt välja toonud, et K. Lustile laekus teave Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra rikkumisest xxx tn x maskide tootmise hoones, mis kujutasid ohtu sealsetele töötajatele ja ühiskonnale laiemalt. Kuid kohus peab mh vajalikuks välja tuua, et vastavalt kriis.ee interneti lehele, kus avaldatakse valitsuse kommunikatsioonibüroo poolt kehtivaid piiranguid ja korraldusi, sündmuse ajal 29.03.2020 kehtisid 24.03.2020 (https://www.kriis.ee/et/uudised/ eriolukorra-taiendavad-meetmed) kokku lepitud täiendavad piirangud, millised meetmed puudutasid distantsi hoidmist avalikus ruumis ja kaubanduskeskuste ja täiendavate meelelahutusasutuste sulgemist. Seega eriolukorras kohaldatud piirangud ei puudutanud kuidagi töökohtade ja tootmishoonete töökorraldust. Kohus leiab, et see, et riigis oli kehtestatud eriolukord, ei anna üksi ajakirjanikule õigust võõrasse valdusesse sisse tungida, et laekunud väiteid kontrollida, seda enam, et eriolukord ei puudutanud asutust, kuhu menetlusalune isik sisse tungis. Videosalvestiselt on samuti kuulda, et kui politseipatrull kohale jõudis ja K. Lust oma tähelepanekuid selgitas, vastas patrullpolitseinik, et maski kandmine ei olnud sel hetkel seadusega kohustuslik ja tegemist on juriidilise isikuga, kus töö tegemine ei ole keelatud ning liikumispiirang on vaid avalikus ruumis. Seega leiab kohus, et antud juhul ei olnud tegemist ajakirjanduse väljendusvabadusega, vaid sellega, et menetlusalune isik ei olnud pigem end kurssi viinud, milline eriolukord ja piirangud riigis kehtisid, ta ei olnud piisavalt allikakriitiline ja ta tegutses õhinapõhiselt ning kahjustatud huvi antud olukorras on hoopis A OÜ valduse rikkumine ilma seadusliku aluseta. Seejuures nähtub videosalvestisest, et K. Lusti allikas annab informatsiooni sellest, et maski tootjad on tihedalt üksteise kõrval ja keegi neist maski ei kanna. Samast saatelõigust kui ka A OÜ tootmisruumi turvakaamera videosalvestisest nähtub ka see, et K. Lust, minnes kontrollima kaitsevahendite kasutamata jätmist, ise mingit kaitsevahendit, s.h maski ei kandnud. Kui K. Lust ajakirjanikuna soovis väga näidata seda, kuidas kaitsevahendeid ei kanta ja sellega ohustatakse kõiki tootmisüksuse töötajaid, võinuks ta sel juhul vähemalt ennast kaitsta, kuid seda ta ei teinud. Sellest saab järeldada, et ta iseendale ohtu ei tundnud, kuigi tungis n.n rahvast täis ruumi, kus kõik kohalviibijad üksteist ohustasid. Kohtu arvates puudub sellises käitumises loogika ja ajakirjanik ei saa oma saates teha etteheiteid teistele isikutele nõuete järgimata jätmises osas kui ta ise samas ruumis viibides neid tema arvates kohustuslikke nõudeid ei täida. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Katrin Lusti käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). KarS § 266 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. 12 Seega on KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas menetlusaluse isiku süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Puutuvalt subjektiivsesse külge peab kohus vajalikuks märkida, et arvestades asjaolu, et menetlusalusele isikule oli üheselt teada, et vaidlusalune hoone ja selles asuvad ruumid on tema jaoks võõrad, et ta kogutud tõenditest nähtuvalt nägi hoone sissepääsu uksel olevat silti, mis igaühele arusaadavalt keelas kõrvalistel isikutel sisenemise ja sisenemiseks loa saamiseks uksekella kasutamise ning kasutades uksekella ja vastust saamata sisenes suletud, kuid lukustamata uksest hoonesse ja seejärel hoones asuvatesse ruumidesse, on kohtu arvates tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, kuivõrd menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Arvestades asjaoluga, et tegemist on ajakirjanikuga, kelle kohta on meedia vahendusel, seejuures menetlusaluse isiku enda saadete kaudu üldsusele teada, et menetlusalusel isikul on ka varem olnud arusaamatusi ka ruumi valdaja tahte vastase sisenemise osas, siis seda enam oli menetlusalune isik teadlik sellest, et ta taaskord teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, mis viitab tahtluse olemasolule. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o valdaja tahte vastaselt tootmishoonesse ja -ruumi ebaseadusliku tungimise. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Hinnates Katrin Lusti süü suurust talle KarS § 266 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü suurust, tuleb süüd lugeda keskmiseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et Katrin Lust pani ebaseadusliku sissetungimise hoonesse ja ruumi toime otsese tahtlusega. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses ega oma ütlustes ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul ei ole kaitstavaks õigushüveks üksnes avalik kord, vaid kaitstakse eelkõige isikute õigust privaatsusele. Põhiseaduse § 33 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et antud juhul menetlusalusel isikul ei olnud seadusest tulenevat alust hoonesse sisse tungida. Kuigi menetlusaluse isiku põhjenduste kohaselt tahtis ta oma allikatele tuginedes kajastada seda, kuidas 13 tootmises väidetavalt rikutakse inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõudeid, ei saa ajakirjanikku lugeda isikuks, kellel oleks isikute tervise kaitseks õigust teiste isikute töökohta siseneda eesmärgiga näidata, et isikutele ei tagata töötamisel kaitsevahendite kasutamist, jättes ise samas kaitsevahendid kasutamata, luues sellega töökohal viibivatele isikutele pandeemia tingimustes veel täiendava ohu. Seega on kaitstavaks hüveks nii avalik kord kui privaatautonoomia. Seejuures on käesoleval juhul tegemist tootmishoone ja selles töötanud isikutega ning kohtuistungil vaadatud tootmishoone ruumi turvakaamera salvestiselt on üheselt näha, et menetlusaluse isiku sisenemine häirib tootmisprotsessi ja üks töötajatest on sunnitud töötamise katkestama ja tegeleb menetlusaluse isiku ja tema kaaslasega, et nad tootmishoonest välja suunata. Lisaks eelmärgitule arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteotoimikust nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et isegi oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures on tegemist kaebemenetlusega, mis oma olemuselt välistab võimaluse, et isegi juhul, kui kohus tuvastaks kaebust läbi vaadates vajaduse mõista rangem karistus, ei saa kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada, s.o karistust suurendada. Seega on kohtul võimalik vaid kas nõustuda kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse määra osas või siis määratud karistust kergendada. Kuivõrd karistus on määratud juba niigi oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja kaebemenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaks alust niigi leebe karistuse kergendamiseks, siis jätab kohus määratud karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja seadusliku ning põhjendatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14