Obsah (5)

§ 6§ 175§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17026 Tsiviilasi K. M.’i ko

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 05.02.
2. a määrusega kuulutati välja K. M.i pankrot. 18.10.
3. a lõpetas kohus K. M.i pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 18.10.
4. a esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175lg 1 alusel ning aruande (tl 160).

Võlgniku kohustused on järgnevad: Jrk nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Võlausaldaja Nõude suurus, EUR RJrk Jaotis, % E OÜ (registrikood xxxx) K OÜ (registrikood xxxx) Kohtutäitur E. V. OÜ K (registrikood xxxx) C OÜ (registrikood xxxx) E AS (registrikood xxxx) I OÜ (registrikood xxxx) B AS (registrikood xxxx) OÜ A (registrikood xxxx) P OÜ (registrikood xxxx) KOKKU 1 416.44 1 247.37 800.52 281.63 112.24 1 418.16 1 761.20 1 287.15 770.00 1 524.34 10 619.05 13,34 11,75 7,54 2,65 1,06 13,35 16,59 12,12 7,25 14,35 100,00 II II II II II II II II II II Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 7.12.2021. a kuulas kohus ära võlgniku ja selleks soovi avaldanud võlausaldajad. B AS, K OÜ, I AS ja Cr OÜ ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd võlgnik on rikkunud oma kohustusi menetluse kestel, võlgnik ei ole otsinud tulutoovamat tegevust.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on K. M. täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust (tl 103-105, 127-128, 138-139, 160-162) ning konto väljavõtteid (tl 141-146, 164-184, 186-206). Võlgniku pankrotivarast sai katta üksnes pankrotimenetluse kulud, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Pankrotimenetluse alguses oli võlgnik töötu ja perekonna ainsaks sissetulekuks oli abikaasa töövõimetuspension, menetluse kestel asus võlgnik tööle koka abina. Kohtule on esitatud koos aruannetega ka konto väljavõtted andmetega võlgniku igakuiste sissetulekute kohta, mis on menetluse ajal olnud ca 430 – 525 eurot. Võlgniku poolt esitatud konto väljavõtete alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma 2 kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 7.12.

1. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on tal xxxx. Kohus leiab, et võlgnik on teinud haridusele ja võimalustele vastavat tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
2. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlausaldajad ei ole kohtule avaldanud, milles konkreetselt seisneb käesoleval juhul võlgnikupoolne kohustuste rikkumine ja võlausaldajate huve kahjustav käitumine. Võlgnik oli töötu ja leidis menetluse ajal enda haridusele vastava töö. Riigikohus on 30.10.
3. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Asjaolu, et vajalikku tööd vähe väärtustatakse ja ebapiisavalt tasustatakse, ei kahjusta võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt kuulub K. M.i taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 176

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4