Obsah (8)

§ 180§ 318§ 10§ 189§ 306§ 175§ 179§ 199

1-21-6301 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 12.01.2022 Ta

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel mõista välja Sergei Maškovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 1087,36 eurot, s.o: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot; - määratud kaitsjale määratud tasust 106,36 eurot; 8.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena vähemalt 90,61 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on menetluskulud 1087,36 eurot täies ulatuses tasutud. 9. Määratud kaitsjale määratud tasust 482,84 eurot jätta süüditunnistamise ulatuse vähenemise tõttu

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

1. Jätta rahuldamata taotlus hüvitada Sergei Maškovile menetluskuludena lepingulisele kaitsjale maksutud tasu.
2. Rahaline karistus ja väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida rahalise karistuse viitenumbriks 99921400004000 ning menetluskulude viitenumbriks
3. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Jätta rahuldamata süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus.
5. Kohtuotsuse koopia anda kohtumenetluse pooltele ning saata teadmiseks Tallinna Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonnale ning Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 318lg 1, 319 lg 2).

Kui isikule on menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10

). Kriminaalmenetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses, esitades määruskaebuse vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 189lg 3, § 387 lg 1). Süüdistus Sergei Maškovile esitati süüdistus Kar

S § 120 lg 1 järgi tapmisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistuse kohaselt läks Sergei Maškov 12.08.2021 kella 22:20 paiku oma ülemiste naabrite juurde xxx ja koputas täie jõuga koridori uksele. Pärast ukse avamist tekkinud suulise konflikti käigus ähvardas ta kannatanuid A Kt ja A Oi, öeldes: „Kui sa ei taha lahendada probleemi rahuga, siis ma lahendan teistmoodi, aga nimelt nagu oli teiste naabritega teistes majades: ühe eest on mul tingimisi, teise tapmise eest ma istusin 7 aastat ja tema lapsed jätsin orbudeks. Sinuga tuleb vist samamoodi asi ära klaarida ja teha sinu lapsed orbudeks“. Kannatanud tajusid tapmisähvardust reaalsena ning tundsid ohtu nii enda kui ka oma pereliikmete elule ja tervisele. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, saades teada Sergei Maškovi varasemast vägivaldsest käitumisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-21-6301

1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - Kannatanu A O (tl 124 - tl 127 pöördel), kes on kannatanu A K abikaasa ja süüdistatava ülemise korruse naaber. - Kannatanu A K (tl 124, tl 127 pöördel - tl 129), kes on kannatanu A Oi abikaasa ja süüdistatava ülemise korruse naaber. - Tunnistaja G G (tl 143-144), kes on süüdistatava ema ja kannatanute A Oi ja A K alumise korruse naaber. - Süüdistatav Sergei Maškov (tl 144 pöördel - tl 147 pöördel), kes on kannatanute A Oi ja A K alumise korruse naaber.
2. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja elektroonilisele andmekandjale talletatud helisalvestist.
3. Kaitsja taotles vaidlustes süüdistatava õigeksmõistmist mh puuduliku süüdistuse tõttu, kuna süüdistuse sõnastusest ei ilmne kõiki KarS § 120 lg 1 objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ei selgu, mida konkreetselt ja kelle suhtes soovis süüdistatav teha; hirmutunne peab tekkima ähvarduse hetkel, mitte hiljem).
4. Kohus kaitsja etteheidetega ei nõustu ja leiab, et süüdistus võimaldab aru saada, kuidas süüdistatav faktiliselt ja õiguslikult valesti käitus. Süüdistuses on tsiteeritud Sergei Maškovi lauseid ning käsitletud neid kui tapmisähvardust kannatanutele. Süüdistuses tsiteeritud laused on sina-vormis, kuid süüdistuse sõnastus võimaldab aru saada, et süüdistatavale heidetakse ette nende lausete ütlemist nii A Oile kui A Kle. Objektiivset tunnust „kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist“, on süüdistuses sisustatud sõnadega „ ... saades teada Sergei Maškovi varasemast vägivaldsest käitumisest“. Süüdistuse sõnastusest saab mõista, et see teadasaamine toimuski Sergei Maškovi öeldud lausete kaudu. Kogu süüdistuses esitatud faktoloogia pinnal on aru saadav, et etteheite sisuks on tahtlik tegevus. Kohtu veendumust sellest, et süüdistus on asjaolude kirjelduse ja õigusliku etteheite poolest piisavalt arusaadav ning tagab süüdistatava kaitseõiguse, kinnitab ka asjaolu, et 14.12.2021 kohtuistungil süüdistatav vastas kohtule (tl 124 pöördel), et süüdistus on talle arusaadav. Seega annab süüdistus küllalt selge ülevaate süüdistatavale etteheidetavast ühest teost kahe kannatanu suhtes, mille paikapidavust kohus käesolevas kohtumenetluses tõendite najal hindabki.
5. Kohus toob järgnevalt esile tõendite uurimisel tuvastamist leidnud asjaolud ning hindab tuvastatud asjaolude vastavust süüdistuses tehtud etteheitele (KarS § 120 lg 1 kuriteokoosseisule).
6. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et Sergei Maškov on A Oi ja A K alumise korruse naaber järgmiste tõendite põhjal. Nii tunnistaja G G kui süüdistatava Sergei Maškovi ütluste kohaselt asus Sergei Maškov 14.08.2020 elama xxx korterisse, kus elas kuni 13.08.
7. Sama aadress on märgitud Sergei Maškovi elukohana Viru Maakohtu 29.07.2020 (parandusega aadressi osas 31.07.2020) määruses (tl 88-91, 92-93), millega Sergei Maškov vabanes tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 10.05.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest, samuti Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna 01.09.2021 ettekandes (tl 96-98). Kannatanute A Oi ja A K ütlused näitavad, et mõlemad elavad xxx korteris. A O teadis, et Sergei Maškovi elukoht on täpselt nende elukoha all. A K rääkis, et elab xxx korteris alates aprillist.
8. Asjaolu, et enne 12.08.2021 A O ja A K ei tundnud lähemalt Sergei Maskovi, varasem suhtlus A Oi ja Sergei Maškovi vahel oli olnud viisakas, näitavad järgmised tõendid. A Oi ja A K ütluste kohaselt nad said alumise naabri nime teada alles õigusorganite poole pöördumisel. A O rääkis, et oli Sergei Maškoviga enne 12.08.2021 isiklikult vestelnud müra teemal kahel korral ja need vestlused olid viisakad. A Oi selliste ütlustega on kooskõlas süüdistatava ütlused, kes samuti rääkis A Oiga varasemalt müra teemal suhtlemisest. A K rääkis, et oli Sergei Maškovi enne 12.08.2021 intsidenti näinud ühel korral, mil naaber tuli korteris jooksva vee pärast ja palus Ad kontrollida, kas vesi jookseb neilt.
9. Asjaolu, et alumisi naabreid Maškove häiris juba mõnda aega enne 12.08.2021 A Oi ja A K 3 1-21-6301 korterist kostuv olmemüra ning A O ja A K olid alumise korruse naabrite murest teadlikud, saab järeldada järgmistest tõenditest. Tunnistaja G G ja süüdistatava ütlused näitavad ühtmoodi, et nende korterisse kostab ülevalt häiriv müra. Tunnistaja G G rääkis, et ülevalt naabrite juurest on kosta lärmi alates hommikust ja eriti hilja õhtul, praktiliselt pidevalt. Hommikul on kuulda kolinat, päeval trampimist, jooksmist ja karjumist. Mööda põrandat lükatakse raskeid asju. See lärm segab tunnistajat. Tunnistaja sõnul suhtles ta isiklikult müra osas ülemise korruse naabri emaga. Tunnistaja teada on sellest probleemist naabritega rääkinud ka poeg Sergei Maškov. Samuti on poeg on müraprobleemiga pöördunud õiguskaitseorganitesse.
10. Süüdistatava Sergei Maškovi sõnul oli müra ülevalt kuulda peaaegu iga päev. Süüdistatav oli päeviti tööl ja kuulis müra õhtuti ning öösiti. Kuni 22.00-22.30ni kuulis ta laste jooksmist. Öösel oli kuulda viisakat müra, põrandale pandi justkui mingi raske asi nagu haamer või kruvikeeraja. See annab öösel palju kaja, segab magama jäämist. Süüdistatav rääkis probleemist kriminaalhooldajale, kes suunas ta lastekaitsesse. Lastekaitse vastas, et suhtles naabritega ja suunas süüdistatava piirkonna konstaablile. Piirkonna konstaabel M R võttis avalduse vastu. See aitas ligikaudu nädalaks, mil müra läks väiksemaks. Süüdistatav sai aru, et politseist eriti abi ei ole, sest probleem tuleb kohe tagasi. Süüdistatav võttis ühendust korrakaitsepolitseiga, temaga tegeles M I. Süüdistataval oli plaanis pöörduda Eesti Projekti poole ehitusekspertiisi tegemiseks, et müra probleem lahendada. Süüdistatav küsis abi ka korteriühistu esimehelt, et ta räägiks naabritega. Korteriühistu esimees palus radiaatoreid mitte puudutada. Peale seda süüdistatav radiaatoritele ei koputanud, koputas ainult enda toa lakke, sellest oli abi. Süüdistatav rääkis, et
11. juunini ei saanud ta naabri korteri juurde minna, kuna tal oli jalal võru. Süüdistatava räägitu liikumise piiratusest on kooskõlas Viru Maakohtu 29.07.2020 määrusega, millest nähtuvalt Sergei Maškov allutati elektroonilisele valvele 10 kuuks ning Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna 01.09.2021 ettekandega, millest ilmneb, et elektroonilise valve all oli Sergei Maškov 14.08.2020-14.06.
12. Süüdistatava sõnul, kui võru maha võeti, siis ta käis naabri korteri juures, aga uksekell oli välja lülitatud ning keegi ei avanud koputamise peale. Naabrite juures käis ta kolmel korral ka uputamisega seoses. Käimine oli suur probleem, sest selleks oli vaja helistada kriminaalhooldajale, võtta minekuks luba. Süüdistatava sõnul suhtles ta korteris elamise perioodil naabri A Oiga kolmel korral tänaval. Kahel korral palus ta naabrit ja naabrid muutsid oma eluviisi natuke vaiksemaks. Ükskord süüdistatav ütles naabrile, et kuule, nüüd on kõik super, nüüd on vaikus. Vastuseks kuulis, et me lihtsalt ei ela hetkel siin, varsti tulevad lapsed ja kõik taastub.
13. Kannatanu A Oi ja A K ütlustest saab järeldada, et nad ei ole oma korteris teinud remonti, pidanud pidusid ega kuulanud muusikat. A Oi ütlustest nähtub, et vanas majas ei ole müraisolatsioon kõige parem, samas juttu ta läbi seinte ei kuule. Põhiliselt on kuulda tugevamat remondimüra, samuti on vaikuses kuulda teiselpool seina elava vanamemme norskamist. A K ütluste järgi on neil tavaline olmemüra - sammud korteris, kapi liugukse avamine, võimalik, et ka mingi ese kukub maha. Kohus järeldab tunnistaja ja süüdistatava kuuldud müra kirjeldusest ning A Oi ja A K kirjeldatud tegevustest korteris, et Maškovide korterisse kostub ülalt olmemüra.
14. Kannatanu A O rääkis, et on tööga seoses kogu aeg reisil ja esialgu viibis korteris tema ema. A O teadis ema kaudu, et neil käib naaber, kes kogu aeg kaebab müra üle. Kaebab selliste helide peale nagu korteris kõndimine. Kaebusi esitas naaber kõige rohkem õhtusel ajal (19.00-21.00). A Oi sõnul kolis ema korterist ära aprillis. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et Sergei Maškovi vaba liikumine oli kuni 14.06.2021 piiratud, A O kuulis naabri müraprobleemist enda ema vahendusel ning tunnistaja G G kinnitas müra osas ülemise naabri emaga rääkimist, siis järeldab kohus, et enne 14.06.2021 kontakteerus ülemise naabri emaga müra osas tunnistaja, mitte süüdistatav. A Oi ütlused haakuvad süüdistatava ütlustega selles, et nad olid omavahel enne 12.08.2021 müra teemal isiklikult vestelnud. A Oi sõnul Sergei Maškov ütles ühel korral viisakalt, et teda häirib müra. A O lubas, et proovivad müra võimalusel minimaliseerida. Teisel kohtumisel Sergei Maškov tänas, et müra ei ole. A Oi sõnul ei elanud siis keegi korteris kaks nädalat ja ta vastas Sergei Maškovile, et lähiajal kolib naine lastega korterisse, siis tekib jälle müra. Naine ja lapsed kolisid korterisse 4 1-21-6301 maikuus. A Oi sõnul läks pärast seda kõik tõusvas joones, mida vaiksemalt nad püüdsid olla, mida rohkem naine üritas lapsi vaigistada, et need ei trambiks, käiks kikivarvul, seda rohkem tekkis naabri poolt pretensioone, kaebusi, pidevad koputamised vastu radiaatoreid, lakke, kellahelinad ukse taga. Lapsed kartsid pidevate koputamiste ja kaebuste tõttu ning uksekell tuli välja lülitada. A Oi teada on Sergei Maškov nende olmelärmi peale kaevanud lastekaitsesesse ja piirkonnavolinikule, kes soovitasid ust mitte avada ja lahendada kõik küsimused politsei esindaja kaudu. Ka A K ütles, et kuulis koputamisi radiaatori, lae ja vaheukse vastu. A K ei avanud koputamistele ust ega näinud, kes on ukse taga. Alt koputamist kuuldes ehmuti. Koputamised toimusid mitu korda nädalas, suunaga alt üles korteri poole. Samuti teadis A K, et neile esitati pretensioone piirkonnavoliniku kaudu. Kohus saab aru, et piirkonnavoliniku all peavad A K ja A O silmas piirkonnapolitseinikku.
15. Seega saab kõigi kohtus ülekuulatud isikute ütlustest ühtmoodi järeldada, et alumise korruse naabreid Sergei Maškovi ja G Gt häiris juba mõnda aega enne 12.08.2021 ülemiste naabrite juurest kostuv olmemüra. Samuti järeldab kohus, et A O ning A K olid alumiste naabrite müramurest teadlikud naabrite vastavate pöördumiste, koputamiste ja erinevate ametkondade ühenduse võtmise kaudu. Kohus tõdeb, et selline olukord, kus kodus rahulikku olemist häirib naabrite olmemüra (Maškovide puhul) või kodus rahulikku olemist häirivad naabrite sagedased koputused ja erinevate ametkondade ühendust võtmised (Oi ja K puhul) oli ilmselgelt häiriv ja meelehärmi tekitav nii alumistele kui ülemistele naabritele.
16. Asjaolu, et 12.08.2021 kella 22.20 paiku läks Sergei Maškov müraprobleemi tõttu ülemiste naabrite koridoriukse taha, koputas tugevasti koridoriuksele, ukse avas A O ning järgnes lühiajaline konfliktne vestlus, saab järeldada järgmistest tõenditest. Tunnistaja G G rääkis, et vaatas 12.08.2021 koos pojaga filmi. Ligikaudu pool tundi enne intsidenti kostus korterist väga ebameeldiv heli, midagi hakkas seal liikuma, nagu tõukeratas või keeglisaalis, tunnistajal oli raske öelda heli iseloomu. 30 minutit hiljem läks poeg uurima, milles on probleem. Poeg tuli tagasi suhteliselt kiiresti, paari minuti möödudes. Tunnistaja küsimusele, kuidas läks, vastas poeg, et normaalselt ning läks oma tuppa. Mingi aja pärast tulid politseinikud. Tunnistaja mäletas politsei küsimust, kas teda segab müra, kas kuuleb naabreid. Tunnistaja vastas, et väga segab, kuna õhtul ei ole võimalik puhata. Tunnistaja sõnul politseinikud rääkisid ka Sergeiga, arutasid Lasnamäe korterite müraprobleemi, küsisid, kuidas ta ennast seal üleval pidas. Tunnistaja kuulis poega vastamas, et rahulikult. Tunnistaja sai teada, et Sergei kirjutas piirkonnavolinikule avalduse. Politseinikud ütlesid, et klaarige ise ja lahkusid.
17. Süüdistatav Sergei Maškov rääkis, et käis 12.08.2021 naabri juures, kuna oli hilja õhtu ja ülevalt oli kuulda päris kõva häirivat müra. Esialgselt oli kuulda jooksmist, peale seda nagu keegli mängimist. Kõik hakkas kell 21.40 ja kestis kuskil 30 minutit, mil süüdistatav läks rääkima. Seega nii tunnistaja kui süüdistatava ütlustest saab järeldada, et põhjuseks, miks süüdistatav 12.08.2021 hilisõhtul naabrite juurde rääkima otsustas minna, oli Maškovide korterisse ülalt kostuv häiriv heli. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ülakorruse naabrite uksekell ei töötanud ja süüdistatav koputas. Ta koputas oma hinnangul hilist aega ja teisi naabreid arvestavalt viisakalt. Ukse avas talle A O. Naaber seisis vahekoridori ukse taga ja süüdistatav seisis eelviimasel trepil. Süüdistatava sõnul seisis naabri naine kuskil kaugel naabri selja taga.
18. Kannatanu A Oi ja A K ütlused kattuvad selles, et nad saabusid 12.08.2021 õhtul koos koju. A Oi sõnul jõuti koju ligikaudu kella paiku 21.55 ning A K sõnul kella 22.10 paiku. Oldi kahekesi, lapsed olid vanaema juures. A O istus esikus diivanil ja rääkis telefoniga ning A K avas ja sulges riiete vahetamisel kapi liugukse. Mõlemad kannatanud kuulsid tugevat koputust vaheuksele, mis eraldab kahte korterit koridorist. Olid järjestikused löögid vastu ust. A O rääkis, et ta juba aimas, kes seal võib olla ja läks uurima, milles probleem. Nii A O kui A K nägid ukse taga naabrit Sergei Maškovi. A K sõnul jäi ta seisma A Oi selja taha, enda korteri ukse juurde. Ka A Oi ütlustest nähtub, et abikaasa jäi seisma selja taha. Seega on kannatanute ja süüdistatavate ütlused ühesugused isikute paiknemise osas – koridoriukse juures olid vastamisi Sergei Maškov ja A O ning A K jäi A Oist tahapoole korteri ukse juurde. 5 1-21-6301
19. Kohus leiab, et süüdistuses toodud asjaolu „koputas täie jõuga koridori uksele“ saab tõenditest nähtuvalt pidada tugevaks koputamiseks, kuna A O ja A K kuulsid tugevaid koridoriuksele tehtud koputusi läbi kahe ukse vahele jääva vaheruumi enda korterisse. Samuti süüdistatava enda sõnul tehtud viisakas koputus ei välista seda, et tegemist oli intensiivse koputusega.
20. Edasised süüdistatava ja kannatanute ütlused näitavad, et pärast ukse avamist asusid Sergei Maškov ja A O vestlema müra teemal, mille esinemises oldi erimeelt. Samuti kattuvad kannatanute ja süüdistatava ütlused selles, et vestlus toimus lühikest aega ning A K sekkus vestlusesse vaid paari lausega. Süüdistatava ja kannatanute ütlused kattuvad ka selles, et A O pakkus Sergei Maškovile võimalust korterisse siseneda, et veenduda müra puudumises, mida Sergei Maškov ei teinud. A Oi ja süüdistatava ütlused on sarnased ka selles, et A O ütles vestluse käigus naabrile, et piirkonnavolinik palus kõik probleemid lahendada politsei esindaja kaudu.
21. Süüdistatav rääkis, et ta ei jõudnud tervitadagi, kui kuulis naabrit ütlemas, et me just tulime koju, meid ei olnud, müra ka ei olnud. Süüdistatav ütles, ära valeta, müra on juba 30 minutit, vaata mis kell on. Süüdistatava sõnul A O ütles taas, et just tulime koju, kedagi kodus ei olnud ning pakkus korterisse sisse astuda. Süüdistatav ei sisenenud korterisse, vaid küsis naabrilt, mida te öösiti teete. Naaber vastas, et magame. Süüdistatav ütles, et valetad, teil põleb tuli terve öö ja terve öö on kuulda müra. Siis sekkus naabri naine, väites, et üks kord neil kukkus öösel telefon. Süüdistatav küsis naabrilt, mismoodi me seda probleemi lahendame. Süüdistatava hinnangul oli naaber juba päris agressiivne ja kuulis naabrilt, et politsei ütles sulle, mida teha, kirjuta. Süüdistatava sõnul oli ta 12.08.2021 õhtul kaine, ei ole alkoholi tarvitanud 8,5 aastat. Süüdistatav rääkis, et ei võtnud naabri juurde minnes midagi kaasa, isegi mitte mobiiltelefoni.
22. Kannatanu A Oi sõnul ütles Sergei Maškov, et on juba mitu korda palunud olla kodus vaikselt, aga ikka ei suuda te seda teha. A O pakkus seepeale Sergei Maškovile võimalust korterisse siseneda ja veenduda seal olevas täielikus vaikuses. Sergei Maškov pakkumisele ei reageerinud, küsides, et mida te kogu aeg lükkate mööda põrandat. A O märkis, et ei saa Sergei Maškovi kuidagi aidata, sest korteris on täielik vaikus ja palus rohkem mitte tulla. A Oi sõnul piirkonnavolinik juba käis nende juures, paludes tungivalt, et kõik probleemid lahendataks läbi politsei esindaja. A Oi sõnul toimus jutuajamine häält tõstmata, see ei olnud sõbralik ega viisakas. Oli sisemise agressiooniga. A Oi sõnul ei olnud Sergei Maškovi kehahoiakus midagi erilist, käes ei olnud tal midagi. A Oi arvates oli Sergei Maškov kaine. Vestlus kestis ligikaudu 5 minutit. A O oli oma sõnul ärritunud, kuna sai aru, et Sergei Maškovi süüdistused ja nõudmised nende aadressil ei ole põhjendatud. A O sõnul abikaasa sõna ei võtnud, ütles vaid paar remarki, selgitades, et just tulime koju ja ainus, mis ta tegi oli see, et avas kapi ukse.
23. Kannatanu A K kohaselt naaber ütles, et palus heaga lõpetada müra tekitamine. Naaber küsis, mida te kogu aeg lükkate mööda põrandat. A K K ütles, et see võis olla kapi liuguks, mida ta ainukesena jõudis liigutada. A K sõnul A pakkus naabrile, et tule vaata, kas meil on lärmakas või mitte. Naaber sisse ei tulnud. A K oli enda sõnul ärritunud. Ärritunud oli ka A, kuid ta ei karjunud. A K järgi rääkis naaber rahulikult madala häälega, võib-olla sisemist agressiooni maha surudes.
24. Edasise vestluse osas süüdistatava ja kannatanute ütlused lahknevad. Pärast A Oi viidet piirkonnavoliniku nõuandele lahendada müraprobleem politsei esindaja kaudu, ütles Sergei Maškov laused, mille sisu ja mõtet kajastavad kannatanud ja süüdistatav erinevalt.
25. Kannatanu A O kajastas Sergei Maškovi räägitut järgmiselt: „… siin politsei midagi ei aita. Et ta juba ükskord oli taolises situatsioonis, et ühe naabri eest ta sai tingimisi katseaja ja teise naabri lõi maha ja jättis lapsed orbudeks. Oli vanglas. Näib, et ka siin tuleb minu lapsed orbudeks jätta.“ Kannatanu A K kajastas Sergei Maškovi räägitut nii: „Et ühe naabri eest sai tingimisi karistuse ja teise naabri eest istus vangis 7 aastat ja jättis lapsed orbudeks, näib, et ka praegu peab jätma orbudeks.“ Nii A O kui A K kinnitasid, et need ähvardavad laused ütles Sergei Maškov vene keeles sina-vormi kasutades. Mõlemad kannatanud said ühtmoodi aru, et need laused olid öeldud A Oile. A Oi sõnul pole Sergei Maškov teda varem kunagi ähvardanud.
26. Süüdistatav Sergei Maškov rääkis, et tema pöördumised politseisse tundusid naabri jaoks 6 1-21-6301 olevat solvavad. Sergei Maškov lihtsalt seletas naabrile oma elulugu, miks ta pöördus politseisse. Sergei Maškov oma sõnul väga viisakalt ja rahulikult ütles: „Kuule naaber, ma viibisin vangistuses 7 aastat, siiamaani maksan kompensatsiooni orbudele, mul on siiamaani häbi selle eest ja peale seda väljendusin, et mul on olemas tingimisi peal, mul mingit konflikti ei ole vaja ja katsun konflikti lahendada täitsa rahulikult ja seetõttu pöördun politseisse.“ Süüdistatav selgitas kohtus, et oma eluloost rääkis ta naabrile seetõttu, et vangistuses viibides läbis muuhulgas viha juhtimise ja sotsiaaloskuse treeningu, milles mõlemas on olemas konflikti vältimise otseskeem. Kui tahad konflikti vältida, siis on vaja teisele inimesele konkreetselt põhjendada oma tegu ja motiive. Kuna naaber oli tol hetkel agressiivne, süüdistatav tahtis oma konflikti vältida, siis ta lihtsalt kasutas seda otseskeemi ega ähvardanud naabrit või tema abikaasat.
27. Nii kannatanute kui süüdistatava ütlustest ilmneb samas ühtmoodi, et kohtumise lõpus vahetasid A O ja Sergei Maškov ebatsensuursusi ja pärast A Oi palvet lahkuda Sergei Maškov seda ka tegi.
28. Eelnev näitab, et A Oi ja A K versioon on omavahel kokkulangev ning selle järgi rääkis Sergei Maškov enda varasemast vangistusest tapmise eest, naabri laste orbudeks jätmisest ja viitas võimalusele ka nüüd asi samamoodi lahendada. Süüdistatav seevastu rääkis õpitud konfliktilahendamise võtte kasutamisest, sellest et proovis agressiivsele naabrile selgitada enda eluloo abil politseisse pöördumise põhjust. Seega versioonid lahknevad selles, milline oli Sergei Maškovi öeldud lausete sisu ja mõte. Kohus peab usutavaks A Oi ja A K versiooni, sest seda toetab ukse juures väljakujunenud olukord ning nii kannatanute kui ka süüdistatava edasine käitumine.
29. 12.08.2021 ukse juures toimunud vestluse kulg näitab, et vestlejad ei olnud algusest peale üksmeelel müra esinemises. Juba enne vaidlusaluseid lauseid näitas Sergei Maškovi enda sõnakasutus „ära valeta, müra on juba 30 minutit“ ja „valetad, teil põleb tuli terve öö ja kuulda on müra“ verbaalses konfliktis osalemist, mitte püüdu seda vältida. Vahetult enne vaidlusaluseid lauseid andis A O naabrile edasi piirkonnapolitseiniku nõuande lahendada müraprobleem politsei esindaja kaudu. Kohus saab sellest aru nii, et A O ei soovinud enam müra teemal alumise naabriga vestlust jätkata. Kuna A Oi viidatud nõuande peale ütleski Sergei Maškov vaidlusalused laused, siis ei pea kohus usutavaks süüdistatava versiooni, et ta soovis konflikti vältida ja selgitas oma eluloo abil politseisse pöördumise põhjust. Väljakujunenud olukorras tundub kohtule eluliselt usutavam versioon, et ütlemise põhjuseks oli äkiliselt tekkinud pahameel naabri soovimatuse üle müramurega tegeleda.
30. 13.05.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 62-69, CD ümbrises 70) vaadeldi 12.08.2021 kell 22.28 häirekeskusele tehtud kõnet. A Oi ja A K ütluste kohaselt tegi selle kõne A K pärast Sergei Maškovi lahkumist. Kõnes ütleb A K mitmel korral häirekeskuse töötajale, et alumine naaber ähvardas just tema abikaasat. Kõnes kasutab A K muu hulgas väljendeid „ta jätab lapsi orbudeks, kuna on juba seda teinud ühe naabriga“, „teise naabri tappis ära … lapsi jätab jälle orbudeks“, „esimese naabri eest on tingimisi karistusaeg, teise eest on ära istunud 7 aastat, lahendab meiega uuesti, jätab lapsi orbudeks“, „ta just ähvardas minu abikaasat, et õiendab temaga arved“. Kõnest häirekeskusele ilmneb, et intsident naabriga toimus äsja, kuivõrd A K mh ütles: „See oli just praegu, vot me just panime uksed kinni.“ Kuna kõnest on aru saada, et A K on juhtunust emotsionaalselt väga häiritud, siis ei kahtle kohus, et häirekeskusele räägitu ning A K ja A Oi samasugused ütlused kohtus vastavad tegelikkusele.
31. Kohtus uuriti Sergei Maškovi 12.08.2021 kell 22.49 saadetud e-kirja politseiametnikele (tl 132-133). E-kirjast ilmneb, et Sergei Maškov kirjutas piirkonnapolitseinikule ja korrakaitse politseinikule ülemise naabriga kõrgendatud hääletoonil toimunud jutuajamisest. Kohtu hinnangul nii hilisel kellaajal politseiametikele emotsionaalse e-kirja saatmine viitab, et ka Sergei Maškov oli vestlusest naabriga endast väljas. Lisaks, kuna kohtumise lõpus nii A O kui Sergei Maškov olid vastastiku ebatsensuursed (saatsid üksteist „pikalt“), siis ka see viitab mõlemapoolsele ärritumisele. See aga ei lähe kokku Sergei Maškovi ütlustega selles, et ta konflikti vältimiseks ja oma varasema politseisse pöördumise selgitamiseks väga rahulikult selgitas naabrile oma elulugu. Kohus loeb seetõttu süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks osas, milles need lahknevad muust 7 1-21-6301 tõendikogumist 12.08.2021 hilisõhtul koridoriukse taga A O öeldud lausete sisu ja mõtte osas.
32. KarS § 120 lg 1 tegu eeldab kannatanut, kelle vaimset tervist toimepanija psüühilise vägivallaga ründab. Ründe sisuks on kannatanule mulje loomine võimalikust kahjust, antud juhul süüdistust arvestades tapmisest, mille tekitamine sõltub toimepanija suvast. Kohus on seisukohal, et ähvardus peab olema suunatud konkreetsele kannatanule ja kannatanu peab aru saama, et ähvardus on suunatud just temale. Praegusel juhul on süüdistuses püstitatud hüpotees, et sinavormis suulise ähvarduse ütles süüdistatav kahele isikule – A Oile ja A Kle. Kohtus ilmnes, et nii A O kui A K said 12.08.2021 ühtmoodi aru, et vene keeles ja sina-vormis öeldud ähvardavad laused lausuti A Oile. Ka süüdistatav rääkis, et pidas 12.08.2021 ukse juures vestlust Aga, tegi seda vene keeles ning sina-vormis. Häirekeskusele tehtud kõnes A K korduvalt märgib, et alumise korruse naaber ähvardas tema abikaasat. Seega tõendid näitavad, et süüdistatav tegelikkuses suunas ähvarduse ainult A Oile, kellega pidas koridoriukse juures müra osas konfliktset vestlust. Asjaolu, et veidi eemal seisev A K ka kuulis A Oile öeldut ja elas kuuldut sügavalt emotsionaalselt üle, ei muuda A Kt siiski ähvarduse adressaadiks. Järelikult ei suunanud Sergei Maškov öeldut konkreetselt A Kle, mistõttu süüdistuses toodud hüpotees A K ähvardamises ei leidnud kinnitust.
33. Järgnevalt tuleb hinnata, kas Sergei Maškovi poolt A Oile öeldu „Ühe naabri eest sain tingimisi, teise naabri lõin maha, jätsin lapsed orbudeks, olin vanglas ja näib, et ka siin tuleb sinu lapsed jätta orbudeks“ on käsitatav KarS § 120 lg 1 koosseisu mõttes tapmisähvardusena. Sergei Maškovi sõnakasutusest on selgelt aru saada, et ta räägib enda varasemast karistusest naabri tapmise eest. Sõnad „näib, et ka siin tuleb sinu lapsed jätta orbudeks“ viitavad üheselt mulje loomisele jätta vestluspartneri A Oi lapsed vanemata ehk teisisõnu elu võtmisele (tapmisele). Järelikult keeleliselt on selline ütlemine käsitatav ähvardamisteona.
34. KarS § 120 lg 1 koosseisu täitmiseks ei piisa üksnes sõnadest, milles väljendub tapmise lubadus. Tapmisähvardus peab olema veenev, sest KarS § 120 lg 1 nõuab koosseisulise tunnuse „kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist“ olemasolu. Seega koosseisupärane ähvardus peab tekitama kannatanus hirmu või panema ta vähemalt muretsema. Kohtupraktikas (vt nt RKKK 06.02.2020 otsus nr 1-19-1849) on leitud, et ähvarduse veenvust tuleb hinnata lisaks kannatanule keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist. Kohtu hinnangul tähendab see kriteerium, et konkreetset sündmustiku, isikute omavahelisi suhteid ja muid kaasnevaid asjaolusid arvestades peab ähvardus tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
35. A Oi ütluste kohaselt tundis ta naabri lauseid kuuldes ohtu ennekõike oma lähedaste pärast, sest tal on väikesed lapsed ja abikaasa, kes ei suuda enda eest seista. A O märkis, et ei teadnud isegi, kuidas S. Maškovi sõnadesse suhtuda, kuna tavaliselt taolised inimesed ei hoople. Esmalt A O ei uskunud mida Sergei Maškov rääkis, pidades öeldut tühjaks ähvarduseks. Kuid pärast ukse sulgemist ja abikaasaga situatsiooni üle arutledes mõtles, et tõenäoliselt ei ole tegemist tühja ähvardusega. A O mõtles ka, et normaalne inimene, kes ei ole midagi taolist sooritanud, ei hoople taoliste asjadega ja hakkas muretsema. A Oi sõnul oli tema abikaasa pärast juhtunut väga tugevalt emotsionaalselt häiritud ja helistas politseisse. A K sõnul ta imestas, kuidas sellist asja võib üldse rääkida ja hirmus. Pärast naabri lahkumist arutati abipalve tegemist ja A K helistas politseisse.
36. Seega kannatanu A Oi ütlusi arvestades tekkis tal Sergei Maškovi öeldu tõttu ohu- või muretunne eeskätt oma lähedaste pärast siis, kui oli ukse sulgenud ja abikaasaga olukorra üle arutlenud. Seejuures saab A Oi ütlustest järeldada, et põhjus, miks ta Sergei Maškovi sõnu tõsiselt võttis, oli see, et Sergei Maškov ise tegi viite enda varasemale teole ja karistusele ning nentis võimalust käituda samal moel uuesti. A Oi ja A K ütlusi arvestades helistati politseisse pärast asja üle arutlemist. Kohus eelnevalt tuvastas, et A K tegi häirekeskusele kõne ajaliselt üsna kohe pärast Sergei Maškovi lahkumist. Järelikult tekkis A Oil muretunne kiiresti pärast naabri lahkumist. Muretunde põhjuseks oli Sergei Maškovi öeldu. Asjaolu, et politseisse helistas pärast asja omavahel arutamist A Oi abikaasa, samuti, et häirekeskuse kõnest nähtuvalt julges A O minna pärast juhtunut alla korrusele naabri korterinumbrit vaatama, ei välista A Oil muretunde puudumist. Kohus peab A Oi ütlusi arvestades usutavaks, et kannatanu jaoks oli Sergei Maškovi esitatud ähvardus piisavalt tõsiselt võetav. 8 1-21-6301
37. Järgnevalt kohus hindab, kas siis, kui mõelda konfliktse vestluse juurde nn objektiivne kõrvalseisja, oleks Sergei Maškovi öeldu tõsiseltvõetav ka temale. Eelpool kohus tuvastas, et A O ega ka tema abikaasa ei teadnud enne 12.08.2021 Sergei Maškovi nime. Neile oli teada üksnes fakt, et tegemist on alumise korruse naabriga, kelle korterisse kostub olmemüra ning keda see müra häirib. 12.08.2021 eelsed süüdistatava ja A Oi vahelised mürateemalised vestlused olid olnud viisakad ja rahulikud. Samuti kohus tuvastas, et 12.08.2021 hilisõhtune vestlus toimus Sergei Maškovi ja A Oi vahel taas olmemüra teemal. Vestlus oli konfliktne, sest süüdistatav tegi hilisõhtul kostuva müra osas etteheiteid, kannatanu aga eitas müra esinemist. Mõlemad olid ärritunud. A O juhtis alt naabri tähelepanu piirkonnavoliniku nõuandele lahendada müraprobleemid läbi politsei esindaja. Sellele järgnesidki süüdistatava poolsed ähvardavad laused. Kuna vestlus toimus üksteisele peaaegu võõraste isikute vahel, see oli konfliktne, lahendust ei paistnud ning Sergei Maškov rääkis oma varasemast kuriteost ja karistusest, tegi viite samasugusele käitumisvõimalusele, siis kohtu hinnangul ka vestluse juurde kujutletava naabrite vahelisest müraprobleemist teadliku nn objektiivse kõrvalseisja paneks öeldu vähemalt muretsema. Asjaolud, et Sergei Maškov 12.08.2021 ei karjunud, tal ei olnud midagi käes ega kaasas, tema kehahoiak oli tavaline ning ta oli kaine, ei välista ähvardavate lausete ütlemist ning nende tajumist ähvardavana. Seega loeb kohus tõendatuks, et A Oil oli 12.08.2021 hilisõhtul alust karta Sergei Maškovi poolt öeldud ähvarduse täideviimist.
38. KarS § 120 lg 1 koosseis eeldab tahtlikku ähvardamist, seda, et toimepanija vähemalt peab võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Põhjuseks, miks Sergei Maškov läks 12.08.2021 hilisõhtul naabriga rääkima, oli taas hilisõhtul korterisse kostuv olmemüra. Sergei Maškov tajus, et 12.08.2021 on naaber olmemüra jutust ärritunud, isegi agressiivne. Sergei Maskov sai aru, et A O ei tunnista müra esinemist ja taha enam temaga isiklikult mürateemal suhelda, sest naaber viitas piirkonnapolitseiniku nõuandele lahendada probleem politsei esindaja kaudu. Sellises olukorras praktiliselt võõrale isikule enese varasemast kuriteost ja karistusest rääkimine koos viitega samasugusele käitumisvõimalusele ei jäta kahtlust, et Sergei Maškov pidas võimalikuks ja ühtlasi möönis, et naaber võib kuuldu tõttu tunnetada endale või oma lähedastele ohtu, hakata muretsema. Kohus loeb tõendatuks, et Sergei Maškov ähvardas A Oi kaudse tahtlusega.
39. Sergei Maškov teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.
40. Kohtu hinnangul on Sergei Maškovi ähvardamistegu A Oi suhtes tõendatud ja süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Kohus mõistab Sergei Maškovi lähtudes

§ 306lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 järgi süüdi A Oi vastu suunatud Kar

S § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Süüdistuses kirjeldatud täpselt sama ähvardustegu A K suhtes tõendamist ei leidnud. Lähtudes kohtupraktikast (RKKK 04.03.2021 määruse nr 1-20-470 p 22) saab kohus sama teo suhtes teha alternatiivselt kas õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse. Teisisõnu ei ole kohtul võimalik süüdistatavat ühes ja samas teos korraga süüdi tunnistada ja õigeks mõista. Eelnevast tulenevalt on Sergei Maškovi süüditunnistamise ulatus KarS § 120 lg 1 järgses kuriteos võrreldus esitatud süüdistusega väiksem. KARISTUSE MÕISTMINE

1. KarS § 120 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Süü suurusele hinnangu andmisele tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
2. Kohus tuvastas, et Sergei Maškov läks 12.08.2021 hilisõhtul naabritega vestlema, kuna alla korterisse kostus olmemüra. Kuivõrd varasemad vestlused A Oiga müra teemal olid olnud viisakad, siis ei ole põhjust arvata, et juba korteri ukse taha suundudes oli Sergei Maškovil plaanis naabrit tapmisega ähvardada. Ähvardamise ajendiks sai see, et 12.08.2021 vestlus kujunes konfliktseks, vestlejad olid müra esinemises erineval seisukohal, olid mõlemad ärritunud ning A O ei soovinud enam vestlust jätkata (viitas piirkonnapolitsei nõuandele lahendada probleem 9 1-21-6301 politsei esindaja kaudu). Seega oli ähvardamise ajendiks suutmatus olmetüliga toime tulla, täpsemalt äkiline reaktsioon (pahameel) ülemise naabri soovimatusele olmemüra teemal edasi vestelda. Kohtus tuvastatu ei anna alust arvata, et Sergei Maškov võiks uuesti müra tõttu naabrit ähvardada. Nimelt kohus tuvastas, et Sergei Maškov lahkus pärast ähvardamist ja vastastiku ebatsensuursuste vahetamist kohe, kui naaber seda palus. Samuti Sergei Maškovi e-kiri piirkonnapolitseinikule (tl 132-133) näitab, et samal õhtul pärast naabri juurest lahkumist ta otsis politsei poolset tuge müraprobleemi lahendamiseks. Niisamuti Sergei Maškov kohtus rääkis, et kordab kriminaalhooldajaga viha juhtimist ning suhtleb psühholoogiga. Rääkis plaanist elektroonilise valve alt vabanedes vahetada elukohta ja kolida elukaaslase juurde. Rääkis ka plaanist teha Eesti Projekti kaudu ekspertiis, et nii müra probleem lahendada. Eelnev näitab piisava kindlusega, et Sergei Maškov ei taha naabritega konfliktse olukorra kordumist, tegutseb vastavalt ning on valmis tegema muudatusi isegi elukohas. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on teotoimepanemise asjaolusid arvestades Sergei Maškovi süü keskmine. Karistusregistri (tl 71-72) andmetel on Sergei Maškovil üks kehtiv karistus mh isikuvastase kuriteo (KarS § 113) eest ning ta vabastati mõistetud vangistuse kandmiselt 14.08.2020 ennetähtaegselt katseajaga kuni 06.11.
3. Seega katseajal uue isikuvastase kuriteo toimepanemine annab alust eripreventiivsest aspektist mõista süüdistatavale sanktsiooni keskmisest mõnevõrra rangem karistus.
4. Järgmiseks kaalub kohus, millist liiki karistust Sergei Maškovile kohaldada. Kohus arvestab, eelnevalt süü suuruse määratlemisel esiletoodud asjaolusid. Kohus võtab eripreventiivsest aspektist arvesse kriminaalhooldaja arvamust ning Sergei Maškoviga katseajal kokkupuutunud teiste isikute iseloomustusi. Nii on kriminaalhooldaja 01.09.2021 ettekande järgi Sergei Maškov järginud käitumiskontrolli aegseid kontrollnõudeid ja kohustusi. Ettekandest selgub, et Sergei Maškov on teinud kriminaalhooldajaga koostööd, täitnud hoolduskavas planeeritud tegevusi, analüüsinud kohtumistel enda käitumist, rääkinud enda tegevustest ja probleemidest ning püüdnud leida lahendusi olukordadele. Ettekandest nähtub, et Sergei Maškov läbis XXX koolituse ning töötab. Töötamise fakti XXX alates 19.04.2021 XXX-s ning alates 23.11.2021 XXX XXX kajastavad töötamise registri väljavõtted, samuti töövõtuleping (tl 94-95, 136, 137-139). XXXt, XXX ja XXXX XXX iseloomustavad (tl 100, 101, 140 ja 134-135) Sergei Maškovi positiivselt. XXX iseloomustab Sergei Maškovi tööülesannete täitmisel korrektse ja viisakana, konflikte klientide ja kolleegidega ei ole esinenud. BXXX iseloomustuse järgi tuli Sergei Maškov omal algatusel vanglast vabanevatele isikutele mõeldud jätkutoe teenusele, käitus teenusel seatud eesmärkidele (sh leida töökoht, õppida tugiisikuks) orienteeritult, läbis tugiisiku koolituse ja tegi töökoha leidmiseks koostööd XXX-programmiga. XXX-programmi XXX iseloomustab Sergei Maškovi kui viisakat, korrektset ja abivalmis inimest. Seega kriminaalhooldaja ettekannet ning Sergei Maškoviga katseajal seni kokkupuutunud isikute arvamusi arvestades, samuti toimepandud ähvardamise asjaolusid ja Sergei Maškovi teojärgset käitumist arvestades, on alust arvata, et vaatamata katseajal toimepandud uuele isikuvastaste kuritegude peatükki kuuluvale kuriteole on siiski Sergei Maškovi võimalik mõjutada edasisele õiguskuulekusele rahalise karistusega sanktsiooni keskmisest mõnevõrra kõrgemas määras.
5. Kuna 2020ndal aastal oli Sergei Maškovi tulu suuruseks 251 eurot (tl 104), tuleb KarS § 44 lg 2 ja 3 lähtudes võtta rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel aluseks miinimumpäevamäär 10 eurot.
6. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 106-111), e-teenuste andmete (tl 105), Harju Maakohtu 14.08.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2021 määruste (tl 121-123, 115-118), Harju Maakohtu 15.10.2021 määruse (vahistamine asendati elektroonilise valvega, määrus jõustus 02.11.2021, tl 33-35) järgi viibis Sergei Maškov eelvangistuses 13.08.2021-02.11.2021, s.o 2 kuud 20 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb see aeg, teisendatuna rahalise karistuse päevamääradeks ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, arvata karistusaja hulka.
7. Lähtuvalt kohtupraktikast (RKKK 11.03.2013 määruse nr 3-1-1-1-13 p 23.1) tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus KarS § 120 lg 1 eest mõistetud rahalise karistuse ja Harju 10 1-21-6301 Maakohtu 19.05.2014 otsusega 1-14-1818 (tl 73-87) mõistetud vangistuse ärakandmata osaga 3 aastat 3 kuud 19 päeva, mille kandmiselt on Sergei Maškov Viru Maakohtu 29.07.2020 määrusega tingimisi enne tähtaega 14.08.2020 vabastatud. Mõistetud vangistus jäetakse Sergei Maškovi osas täitmisele pööramata Viru Maakohtu 29.07.2020 määruses sätestatud tingimustel. Rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.
8. Kuna kriminaalhooldaja ettekandest ja Sergei Maškovi avaldatust (tl 30) nähtub, et tal on ülalpidamiskohustus XXX-aastase lapse ees, tal on eakas ema ning vanaema, samuti kaasnevad kuriteos süüdimõistmisega menetluskulud, siis peab kohus võimalikuks rahalise karistuse kandmise määrata KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. TÕKEND 45.

§ 306lg 1 p 9 kohaselt peab kohus otsustama tõkendi küsimuse.

Käesoleval ajal on Sergei Maškovi suhtes kohaldatud asendustõkendina elektroonilist valvet. Seda kohaldati kohtulikus eelmenetluses põhjusel, et enne tõendite uurimist oli kohtul süüdistusakti pinnalt alust prognoosida edasiste isikuvastaste kuritegude ohtu. Pärast tõendite uurimist on kohus seisukohal, et tuvastatud kuriteo asjaolusid ning süüdistatava teojärgset käitumist arvestades ei ole tõsikindlat alust arvata, et samasugune käitumine võiks korduda. Seetõttu kohus tühistab asendustõkendi elektrooniline valve alates kohtuotsuse kuulutamisest. Elektroonilise valve seadme eemaldamiseks tuleb Sergei Maškovil pöörduda Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda. MENETLUSKULUD 46.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

Menetluskuludena on käesolevas asjas käsitatavad süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), valitud kaitsjale makstud tasud (

§ 175

lg 1 p 1) ning määratud kaitsjale makstud tasud (

§ 175lg 1 p 4).

47. Kuna kohus mõistis Sergei Maškovi süüdi teise astme kuriteos, kaasneb

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistmisega sundraha, mille suurus on 1,5-kordne palga alammäär, s.o 981 eurot. Vastavuses

§ 180lg 1 tuleb see menetluskulu Sergei Maskovil riigile tasuda.

1. Valitud kaitsjale makstavad tasud on Companion Õigusbüroo OÜ menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arve 22001 (tl 158-159, 160) kohaselt 1875 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on osutatud õigusabi tunnitasuks olnud 100 eurot. Arvel ei ole maksmisele kuuluvale summale lisatud käibemaksu. Menetluskulude nimekirjas esitatud osutatud teenuse kuupäevad ja kirjeldused annavad alust tõdemuseks, et õigusteenus, mida kaitsja S. Maškovile osutas, on seotud käesoleva kriminaalmenetlusega. Käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusega ning materjalimahult väike. Menetluskulude nimekirjas on õigusteenuse osutamiseks kulunud aega kokku 18,45 tundi. Kohus peab põhjendatuks 4,5 tunni pikkust materjalidega tutvumist, konsultatsiooni kliendiga ning kaitseakti koostamist. Aktsepteeritavaks saab pidada ka 8,25 tunni pikkust ajakulu kohtuistungiteks ettevalmistumisel, kahju hüvitamise taotluse ning kohtukõne koostamisel. Õigesti on kajastatud 15.10.2021, 19.10.2021, 14.12.2021 ja 16.12.2021 kohtuistungitel osalemise kestus, kokku 4,5 tundi. Vaid 04.01.2022 istungi ajakulu arvestuses (1,5 tundi) on poole tunniga eksitud, sest istung kestis ainult ühe tunni. Järelikult on tegelik ajakulu Sergei Maškovi kaitsmisel olnud 18,25 tundi. Kohus peab kaitsja 100-eurost tunnitasu käesoleva asja keerukuse ja mahukusega kooskõlas olevaks. Seega on 18,25 tunnise ajakulu juures valitud kaitsjale maksud tasu mõistlik summas 1825 eurot.
2. Määratud kaitsjate tasud olid kohtueelses menetluses kokku 459,60 eurot (tl 112-114, 115118 ja 119-120) ja kohtumenetluses (eelistungi staadiumis) 129,60 eurot (tl 21), kokku 589,20 eurot. Kohtu hinnangul on kaitsjate tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kaitsjatasude suuruste määratlemisel on arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning 11 1-21-6301 lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis.
3. Käesoleva otsusega mõisteti Sergei Maskov süüdi üksnes A Oi suhtes toimepandud ähvardamises. Süüdistuses kirjeldatud täpselt sama ähvardustegu A K suhtes tõendamist ei leidnud, mistõttu Sergei Maškovi süüditunnistamise ulatus KarS § 120 lg 1 järgses kuriteos võrreldes esitatud süüdistusega osutus väiksemaks. Lähtudes kohtupraktikast (RKKK 04.03.2021 määruse nr 1-20-470 p 29) pole

§ 180

lg 1 kohaldamisel oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus. Kohtu hinnangul on süüditunnistamise ulatus esialgsest süüdistusest 80%. Järelikult tuleb seda proportsiooni kaitsekulude väljamõistmise osas arvestada. Kokku on Sergei Maškovi kulud lepingulisele kaitsjale ja määratud kaitsja tasud (1825+589,20) 2414,20 eurot. Sellest 20% (2414,20x0,2) ehk 482,84 eurot on summa, mida tuleb seoses süüdistuse mahu vähenemisega

§ 180lg 1 kohaldamisel arvestada.

Kohus leiab, et õiglane on jätta selle summa ulatuses määratud kaitse tasusid riigi kanda. Seda summat ületavad määaratud kaitsja tasud kuuluvad Sergei Maškovilt väljamõistmisele riigi tuludesse ning lepingulise kaitsja tasud jäävad Sergei Maškovi enda kanda. 51. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, kokku 1087,36 eurot, samuti eelnevalt rahalise karistuse ositi tasumise juures esile toodud perekondlikke asjaolusid, võimaldab kohus süüdimõistetul tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena (vähemalt 90,61 eurot), arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on menetluskulud 1087,36 eurot täies ulatuses tasutud (

§ 180lg 3).

SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUS

1. Kaitsja esitas taotluse (tl 141-142) hüvitada Sergei Maškovile süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju ajavahemiku 13.08.2021-01.11.2021 eest. Meetmeks, mille alusel kahju tekkis, oli Sergei Maškovi vahistamine eelnäidatud ajavahemikul. Kahju hüvitamise aluseks on märgitud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SHKS) § 5 p
2. See sätestab, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

§ 199

lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (p 1). Kohus mõistis Sergei Maškovi süüdi KarS § 120 lg 1 järgi. Samas kuriteos kahtlustati Sergei Maškovi ka kahtlustatavana kinnipidamisel ja vahistamisel (tl 106-111, 121-123). Seega oli kohtueelses menetluses Sergei Maškovi suhtes vabadust piiravate meetmete kohaldamine õigustatud ning Sergei Maškovile ei tekitatud kahju. Kohus jätab SKHS § 17 lg 3 p 1 ja § 18 lg 2,

§ 306

lg 1 p 16 ja § 312 p 81 alusel süüdistatava osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 306, § 309 lg 3, § 311 ja § 313.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 12