p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 10.08.2019 kuni 21.11.2019 ja alates 22.11.2019 igakuise elatise miinimummääras. Kostja palus arvestada sellega, et kostja tasub hagejate arveid, transpordib lapsi autoga ning tasub hagejate vanemate ühisvaral lasuvaid kohustusi. Kostja palus arvestada ka peretoetustega. 5.
lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus oma lastele ülalpidamist anda. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Hagejate ema on korduvalt kinnitanud, et ta soovib, et kostja kannaks elatise üle tema pangakontole ning ta ei ole andnud nõusolekut ega kiida heaks, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust muul viisil. 6.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, hagejate ema tehtavad kulutused hagejate vajaduste rahuldamiseks, olenemata sellest, et hagejad võivad viibida kostja juures üksikuid päevi, on Xle 855 eurot kuus ja Yle 655 eurot kuus, ei pea hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama. 7.
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui 3 esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kohus on korduvalt täitnud selgitamiskohustust, seda nii istungil kui kirjalikult (nt 21.01.2021). Kohus ei arvesta ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja poolt tema ja hagejate ema ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist. Ühisvaral lasuvate kohustuste täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mis kuuluvad lahendamisele ühisvara jagamise menetluses, elatisenõue on lapse nõue vanema vastu. Samuti ei arvesta kohus kostja poolt ülalpidamiskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokumente, mis on enne 10.08.2019 ja seda on kohus ka kostjale selgitanud. Hagejad on esitanud 03.02.2021 menetlusdokumendi lisana tabeli, milles on toodud kostja poolt esitatud kulutused ja hagejate vastuväited. Suurem osa kulutusi on kantud enne hagejate esitatud nõuet, st enne 10.08.2019, kannetest ei ole näha, kelle eest kulu on kantud, ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist ei saa lugeda ülalpidamiskulude täitmiseks ning hagejate ema ei ole heaks kiitnud ega andnud nõusolekut, et kostja maksaks elatist muul viisil kui ülekandega hagejate ema pangakontole. Samuti leiab kohus, et hagejate viibimine kostja juures harva (hageja 1 novembris 2020 3 ööd, hageja 2 alates augustikuust 2 ööd isadepäeva puhul, 2021.a. jaanuaris mõlemad hagejad 4 ööd) ei ole piisavalt kaalukas põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 8.Kostja on palunud arvestada lastetoetusega. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad. Samuti ühisvaral lasuvaid kohustusi arvestamata on kostjal võimalik hagejaid miinimummääras elatist makstes toetada. 9. Kohus leiab, et puuduvad kaalukad põhjused kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks hagejate ülalpidamiseks välja alates 22.11.2019 igakuise elatise muutuva suurusena
10.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatise tagasiulatuvalt perioodi 10.08.2019 kuni 21.11.2019 eest igale hagejale 920,62 eurot. Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise vähendamiseks puuduvad alused ja hagejate tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele. 11.Elatise maksmisel tuleb arvesse võtta Q poolt kohtumenetluse ajal W arveldusarvele tasutud elatist. 12.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus hagejate taotlusel kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja, mis on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. Menetluskulude jaotus 4 13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab poolte menetluskulud kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021. a otsusega nr 2-19-126734. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.