Obsah (10)

§ 436§ 173§ 163§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 178

2-20-6628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6628 Tsiviilasi X hagi Y OÜ va

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. EELNEV MENETLUS

1. Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 26.03.2020.a otsusega (tlk 6) hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja töötasu summas 2535,32 eurot (bruto) ja puhkusetasu 439,06 eurot (bruto).
2. Kostja sai TVK otsuse kätte 06.04.2020 ja esitas 06.05.2020.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse (4-1/2908/19) läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3. 25.05.2020 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. Hageja esitas 08.06.2020 kohtule hagi. 31.08.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja asus kostja juurde tööle 02.09.2019 kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel maalrina täistööajaga ning töötasu suuruseks oli 11 eurot tunnis. 02.12.2019 töötaja ütles töölepingu üles omal soovil TLS § 85 lg 1 alusel.
5. Kostja on jätnud osaliselt tasumata
6. a oktoobrikuu töötasu (pidi tasuma 1116.32 eurot, tasus 907.68 eurot bruto) ja ei ole tasunud novembrikuu töötasu (pidi tasuma 1848 eurot) ega ka puhkuse hüvitist.
7. Töösuhe poolte vahel kestes ajavahemikus 02.09.2019 kuni 02.12.2019, mistõttu hagejal on õigus puhkusehüvitisele aegumata põhipuhkuse osas TLS § 71 järgi, 7.06 kalendripäeva ulatuses, summas 439.06 eurot (7.06 kalendripäeva x 62.21 eurot keskmine päevatasu).Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud kuu annab 28/12 ehk 2,33 puhkusepäeva. Praktikas puudub sellise 2,33-ühikulise skaala järele vajadus, sest tööandja jaoks ei ole mingi probleem arvutada puhkusepäevade arv välja töötatud päevade alusel iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,076712 puhkusepäeva (täpne komakohtade arv või murru kasutamine jääb iga tööandja otsustada). Puhkusehüvitis arvutatakse eelmise kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasu põhjal, mis moodustas antud juhul 5599 eurot. Eelnimetatud summa jagame hageja töötatud tööpäevade arvuga, mis on 92 päeva, ehk 92 päeva = 62.21 päevatasu x 7.06 puhkusepäev = 439.06 eurot puhkusehüvitise summa.
8. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu summas 2535,32 eurot (bruto) ja puhkusehüvitis summas 439,06 eurot (bruto); jätta menetluskulud kostja kanda.
9. Seoses kostja seisukohtadega märgib hageja järgmist. Kostja väide, et hageja ei teinud vaidlusalusel perioodil tööd, on tõendamata. Alguses kostja väitis, et hageja ei teinud tööd ja tal ei olnud töötulemusi ja samal ajal kostja pakkus hagejale kompromissi. 13.02.2020 2 2-20-6628 istungil esitas töötaja täiendavate tõenditena T. R.ga peetud sõnumivahetuse, 2019.a novembri tööajatabeli ning TVK avalduse teise lehe. Kuna hageja ja kostja vaheline töösuhe kestis alates 02.09.2019 kuni 02.12.2019, siis on usutav, et hageja tegi 2019.a oktoobris ning novembris kostjale tööd ning tal on tekkinud sellest tulenevalt õiguspärane ootus kostjalt töötasu saamiseks.
10. Kostja ei tõendanud, et hageja töötasu moodustas vähem kui 11 eurot tunnis. Poolte vahelisest sõnumivahetusest nähtuvalt töötas hageja 2019.a septembris kokku 157 tundi. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale 2019.a septembri eest töötasu summas 1373,31 eurot (neto), mis teeb arvestuse kohaselt hageja töötasu suuruseks 11 eurot (bruto) tunnis. TLS § 29 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada töötaja tööaja arvestust. Vastavalt TVK-le esitatud tõenditest ning andmetest ei nähtu, et kostja oleks hageja tööaja arvestust pidanud. Kuna kostja ei ole hageja tööaja arvestust pidanud, siis võib lugeda põhjendatuks lähtuda hageja tööaja kindlakstegemiselt töötajapoolsest tööajaarvestusest. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid 02.09.2019 suulise töölepingu ja hageja asus kostja juures tööle maalrina. Poolte töösuhe lõppes 02.12.
13. Hageja septembri töötasu oli 1373,31 eurot neto, see oli ainus kuu, kus töötaja korrektselt tööl käis ja tööd tegi. Seetõttu maksti talle tulemustasu 573,31 eurot. Põhipalk oli kokku lepitud 800 eurot kuus. Oktoobris oli hageja mitu päeva haige ja hageja töös ilmnesid olulised puudused, millest sai temaga korduvalt vesteldud, kuid kostja tuli talle vastu ja maksis siiski kokkulepitud töötasu 800 eurot. Novembris tegi hageja tööd minimaalselt, veetis aega mitte midagi tehes ja niisama istudes. Kostja tegi selle kohta mitmel korral märkusi, mille peale esitas hageja lahkumisavalduse. Töösuhe lõppes 02.12.
14. Novembrikuu töötasu on hagejale maksmata, kostja oli nõus selle töövaidluskomisjoni menetluses tasuma ja lisaks puhkusehüvitise 7,06 päeva eest 214,30 eurot. Pooled leppisid kokku kompromissis ja hageja ka allkirjastas selle, kuid tehnilistel põhjustel ja asjaolude kokkulangemise tõttu jäi kompromiss kostja poolt allkirjastamata.
15. Hageja väidab oma 08.06.2020 hagiavalduses, et pooled on sõlminud kirjaliku töölepingu (hagiavalduse p 1), kuid töölepingut hagiavaldusele ei lisanud. Tegelikkuses sõlmisid pooled suulise töölepingu. Hagiavalduses väidab hageja, et puudub vaidlus selles, et pooled leppisid kokku töötasus 11 eurot tund. Kostja sellega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Seda ei kinnita ka makstud tasud ja kostja rõhutab, et tegemist ei ole pikaajalise töösuhtega, et saaks kindlalt väita, nagu oleks sellises summas kokku lepitud. Töösuhe kestis vaid 3 kuud. Pooled leppisid kokku kuutasus 800 eurot neto.
16. Kostja ei vaidle vastu, et novembrikuu töötasu 800 eurot ja puhkusetasu 214,30 eurot on hagejale maksmata, kuid leiab, et hageja esitatud summa on meelevaldne. Hageja ei teinud tööd ja tal ei olnud töötulemusi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 3 2-20-6628 Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: • hageja asus kostja juurde tööle 02.09.2019 tähtajatu töölepingu alusel maalrina täistööajaga; • hageja töötas septembris 157 tundi, tema töötasu oli 1373,31 eurot (neto), kusjuures kostjal hagejale nimetatud kuu osa pretensioone ei ole; • töösuhe lõppes 02.12.2019 töötaja avalduse aluse TLS § 85 lg 1 alusel; • kostja on hagejale tasunud
2. a oktoobrikuu eest töötasu 907.68 eurot (bruto); • kostja ei ole hagejale tasunud 7,06 päeva eest puhkusehüvitist ja
3. a novembrikuu töötasu.
4. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks vähemmakstud oktoobri ja tasumata novembri töötasu summas 2535,32 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise 7,06 päeva eest summas 439,06 eurot (bruto). Kostja vaidleb hagile vastu.
5. Poolte vahel on vaidlus, millises vormis on tööleping sõlmitud ning kui suures töötasus on pooled kokku leppinud. Lisaks vaidlevad pooled, kas hageja tegi novembris tööd, mille eest tasu saaks nõuda.
6. Esmalt märgib, et kohus, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et pooltevaheline tööleping oleks sõlmitud kirjalikult. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seega vaatamata asjaolule, et pooltevaheline töösuhe ei olnud vormistatud kirjalikult, eeldab kohus, et pooled sõlmisid 02.09.2019 tähtajatu suulise töölepingu. Seadusest tuleneva vorminõude järgimatajätmise tõttu ei saa käesoleval järeldada töölepingu tühisust.
7. Järgnevalt selgitab kohus välja, kui suures töötasus pooled kokku leppisid. Hageja leiab, et töötasuks oli 11 eurot tunnis, kostja on seisukohal, et hageja töötasu oli 800 eurot kalendrikuus. Puudub vaidlus, et hageja töötas septembris 157 tundi, tema töötasu oli 1373,31 eurot (neto; 1727 eurot brutos), kusjuures kostjal hagejale nimetatud kuu osa pretensioone ei ole. Seega leiab kohus, et hageja töötasu suuruseks oli 11 eurot (bruto) tunnis (1727/157). Kostja väited teistsuguse töötasukokkuleppe olemasolu osas on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe olnud ka tulemustasu maksmise osas, sh isegi kui selline kokkulepe olnuks olemas, siis kostja ei ole esile toonud, millised hageja töötulemused andsid aluse tulemustasu maksmiseks ning milliste arvestuse järgi seda hagejale maksti.
8. Järgmisena selgitab kohus välja, mitu tundi on hageja töötanud
9. a oktoobris ja novembris. Oktoobri kohta on TVK märkinud, et 04.10.2019 teatas töötaja oma haigusest 4 2-20-6628 (seda kinnitab töötaja ja tööandja vaheline vastav sõnumivestlus) ning ei ilmunud koku kolmel päeval tööle (vastupidiseid tõendeid töötaja esitanud ei ole). Oktoobris oli täistöötajaga töötamise korral 23 tööpäeva ja 184 töötundi. Hageja ei käinud tööl kolmel päeval (3 x 8h = 24h), mistõttu tuleb järeldada, et hageja töötas oktoobris kokku 160 tundi (184-24). Novembris töötas hageja kohtu hinnangul kokku 153 tundi (vt TVK istungil esitatud tööaja arvestus). Arvestusest nähtub, et mitte kõigil päevadel ei töötanud hageja 8 tundi, esines ka päevi, kus hageja töötas nt ainult ühe tunni. Seega on asjakohatud kostja etteheited töö mittetegemisega – hageja tööaja arvestuse tabel juba arvestab sellega. Kostja etteheited seoses hageja töökvaliteediga ning töö mittetegemisega on tõendamata ega anna seetõttu alust töötasus korrektuure teha.
10. Arvestades eeltoodut pidanuks kostja tasuma hagejale oktoobrikuu eest töötasuna 1760 eurot (bruto; 160 h x 11 eurot). Kostja on tasunud 907.68 eurot (bruto). Seega tuleb täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja mõista 852,32 eurot (bruto). Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele brutotöötasu novembrikuu eest summas 1683 eurot (bruto; 153 h x 11 eurot). Kokku on hageja töötasunõue põhjendatud 2535,32 euro ulatuses (852,32 + 1683).
11. Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise 7,06 päeva eest summas 439,06 eurot (bruto). TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 4 sätestab, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kohus on eespool tuvastanud, et poolte vahel oli töösuhe perioodil 02.09.2019 kuni 02.12.2019, kestusega 90 päeva. Seega on töötajal õigus saada põhipuhkust 8 päeva (28 / 365 x 90 = 6,90, ümardatult 7). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ lg 2 p 3 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd tööleping on lõppenud, on keskmise töötasu arvestamisel võimalik võtta arvesse perioodil september kuni november maksmisele kuuluv töötasu. Seega on hageja keskmine brutotöötasu 1723 eurot ((1727 + 1760 + 1683) / 3), millest johtuvalt on päevatasu suuruseks 57,43 eurot (1723 / 30). Seega on puhkusehüvitis 7 päeva eest 402,01 eurot (bruto).
12. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja: töötasu 2019.a. oktoobrikuu eest 852,32 eurot (bruto) ja novembrikuu eest 1683 eurot (bruto); kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 402,01 eurot (bruto).
13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 5 2-20-6628 22.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades käesolevas kohtuotsuses sedastatut (sh sead, et kohus on hagis esitatud nõuded maksimumilähedases ulatuses rahuldanud), leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kosja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 23.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 24. Hageja esindaja esitas 30.10.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 4,5h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 450 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud ka 75 eurot riigilõivu. 25. Kostja hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud. 26.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on mh riigilõiv (

§ 138p 2).

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 27. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 6 2-20-6628

1. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: nõupidamine kliendiga 1h; hagi koostamine 1h; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 1,5h; lõplike seisukohtade koostamine 1h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
2. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli lühike. Asjas ei peetud istungit, see lahendati kirjalikus menetluses. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).

1. Hageja on küll kinnitanud, et tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks, kuid kohus on kontrollinud ja tuvastanud, et hagejale õigusteenust osutanud õigusbüroo ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei lisandunud hageja esindajakuludele käibemaksu, mille hüvitamist oleks võimalik nõuda.
2. Hageja on 17.08.2020 tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
3. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4,5h, mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (80 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 360 eurole. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 435 eurot (360 + 75). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 435 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 90 euro ulatuses (taotletud summa 525 eurot – rahuldatud summa 435 eurot). 7 2-20-6628 33.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8