Obsah (19)

§ 131§ 1311§ 238§ 489§ 63§ 7§ 339§ 342§ 321§ 331§ 64§ 87§ 296§ 3§ 65§ 124§ 61§ 60§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-1410 Kohtukoosseis Heili Sepp, Pa

§ 131lg 4 korras (tagaselja); 29.12.2020 toimetati V.

Jurkūnas Eesti Vabariiki ja vastavalt

§ 1311

lg-le 3 arvestatakse kahekuulise vahistamistähtaja kulgemist alates 29.12.2020.), muud isikuandmed maakohtu otsuses Alik Karajev ja advokaat Valeriy Gimaev (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 10.05.2021 otsus Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase süüdistusasjas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Jätta apellantide taotlused süüdistatavate kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata ning mõlemal süüdistataval tekkinud kulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus

1. Harju Maakohus tegi vaidlustatud otsuse 10.05.2021, tunnistades mõlemad süüdistatavad süüdi ja mõistes neile karistused. Valdemaras Jurkūnas sai otsuse leedukeelse teksti 01.06.
3. Süüdistatavad mõisteti kokkuvõtlikult süüdi järgmiste süüdistuste alusel.
4. Nii Oleg Sestremit kui ka Valdemaras Jurkūnast süüdistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6 ja 7 järgi selles, et nad võtsid koos X-ga 12.03.2019 ööl vastu 13.03.2019 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Harju maakonnas XXX asuva eramu juures pargitud, C OÜ-le kuuluva ja selle osaühingu juhatuse liikme Q (Q) vastutavas kasutuses oleva sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga (edaspidi ka lühendatult reg.nr) XXXXXX, väljalaskeaasta 2017, väärtusega 75 000 eurot, koos autos olnud asjadega. Varastatu väärtus on kokku 75 165 (seitsekümmend viis tuhat ükssada kuuskümmend viis) eurot, milline summa moodustab suure ulatuse vastavalt karistusseadustiku (edaspidi lühendatult KarS) § 121 punktile 2, mis sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Eesti Vabariigi kodanik Oleg Sestrem, kes juba aastaid elab alaliselt Rootsi Kuningriigis, saabus 07.03.2019 õhtul oma kasutuses oleva sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYYY Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti-Eesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning samast õhtust alates hakkas otsima varguse objektiks sobivat kallihinnalist autot, mis paikneks varguse toimepanemiseks sobilikus kohas. Kahe päeva möödudes, 09.03.2019 Leedu Vabariigis Kaunas’e linnas, kokkulepitult O. Sestremi ja V. Jurkūnasega, võttis X Leedu äriühingult UAB "E" rendile furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ, millist furgoonautot oli O. Sestremi ja V. Jurkūnase kuritegeliku plaani kohaselt vaja selleks, et viia varastatud auto Eestist välja varjatult, minimeerides sellega politseile vahelejäämise riski varastatud auto transportimisel ja raskendades kuriteo avastamist. 10.03.2019 kell 07:59 saabus X eelnimetatud furgoonautoga Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning kella 19:19 paiku parkis furgoonauto tööstusterritooriumile, mis asub Tallinnas Härgmäe tänaval asuval tööstusterritooriumil. Samal õhtul kohtus X seal tööstusterritooriumil O. Sestremiga. 12.03.2019 kell 19:08 sõitis X furgoonautoga Tallinnas Härgmäe tänaval asuvalt tööstusterritooriumilt välja ja suundus Harju maakonda Muraste külla, kaasas O. Sestremi poolt hangitud kahest metallosast koosnevat pealesõidusild, mis oli vajalik varastatud auto pealelaadimiseks furgoonautole. 12.03.2019 kell 19:45-19:58 tankis X furgoonauto Muraste külas Lee tee 1a asuvas Alexela automaattanklas, misjärel sõitis välja Klooga maanteele suunaga Tabasalu poole ning, olles tanklast eemaldunud, jäi seisma Muraste külas või selle läheduses, kus X ootas varastatud auto pealelaadimist tema juhitavasse furgoonautosse. Oleg Sestrem sõitis 12.03.2019 kella 22:54 paiku sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYYY Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus XXX asuvast eramust mööda, veendumaks, et eelnevalt varguse objektina väljavalitud maastur Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX on nagu tavaliselt pargitud eramu ette. Olles veendunud, et nimetatud maastur on kohapeal, tulid Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas jalgsi 13.03.2019 kella 04:03 paiku Laagri alevikus XXX eramu juurde ning, kasutades eriotstarbelisi elektroonilisi seadmeid (nn signaalipikendajaid), võimendasid nad eramu ette pargitud maasturi võtmeta käivitamise süsteemi küsiva signaali ja eramus asuva võtme vastussignaali, mis võimaldas neil avada maasturi uksed ja käivitada mootor, misjärel lahkusid nad kella 04:06 paiku maasturiga sündmuskohalt Muraste külla või selle lähedusse, kus O. Sestrem ja V. Jurkūnas koos X-ga laadisid varastatud maasturi furgoonauto Mercedes-Benz Atego Leedu reg.nr JJJJJJ peale ehk sõitsid maasturiga mööda pealesõidusilda furgoonauto kaubaruumi ning varustasid maasturi selle asukoha varjamise 2 eesmärgil sisselülitatud asendis oleva raadiohäireid põhjustava seadmega ehk mobiilside ja satelliitpositsioneerimise segajaga ehk elektroonilise seadmega, mis olles varastatud autos takistab kallihinnalisele autole tootjatehase poolt või tehaseväliselt paigaldatud GPSpositsioneerimisseadme tööd ja võimaldab vältida varastatud auto asukoha tuvastamist auto omaniku või politsei poolt niikaua, kui auto toimetatakse varguse kohalt turvalisse paika, kus on võimalik varastatud auto GPS-positsioneerimisseade demonteerida või lammutada. Pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist ja maasturisse raadiohäireid põhjustava seadme paigaldamist X, juhtides eelnimetatud furgoonautot, viis varastatud maasturi Eestist välja, läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole ning sõites edasi Riia, kus samal päeval, 13.03.2019 enne kella 13:34 OOO asuva eramu kõrval laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX furgoonautolt maha. Tegutsedes eelkirjeldatud viisil, s.t võttes Leedus furgoonauto rendile, tulles sellega Eestisse, oodates kokkulepitud kohas varastatud maasturi pealelaadimist, osaledes selle maasturi pealelaadimises furgoonautole, viies varastatud maasturi furgoonautoga Eestist välja ja laadides selle maasturi Riias maha, oli X teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et ta osaleb sõiduauto (maasturi) Mercedes-Benz GLS 350 D varguse toimepanemises. Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas peitsid pärast varastatud maasturi furgoonautole pealelaadimist selleks kasutatud pealesõidusilla, mille järele tuli Oleg Sestrem oma sõiduautoga Fiat Panda Itaalia reg.nr YYYYYYY tagasi 13.03.2019 kella 07:38 ja 08:02 vahelisel ajal ja viis pealesõidusilla Tallinnas Härgmäe tänaval asuvale tööstusterritooriumile. 13.03.2019 kella kahe paiku päeval lahkus Oleg Sestrem sõiduautoga Fiat Panda Pärnu maakonnas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riiga, kuhu oli juba toimetatud Eestist varastatud maastur. 13.03.2019 lahkus Eestist ka Valdemaras Jurkūnas, kes läbis 13.03.2019 kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu reg.nr XXXXX Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. Oleg Sestremit oli varem karistatud varguste toime panemise eest Rootsi Kuningriigis Svea Hovrätt’i ehk Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr B11728-13, Valdemaras Jurkūnast Soome Vabariigis Pirkanmaan käräjäoikeus’e ehk Pirkanmaa esimese astme kohtu 13.12.2012 otsusega menetlusasjas nr 758/2012/
5. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani kumbki süüdistuse kohaselt toime KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ja grupi poolt.
6. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul, viibides Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, võltsis ta kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 21.04.2019 Läti Vabariigi elanik D ostis Eesti Vabariigi elanikult H-lt sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU. Müügilepingu võltsimine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et ostes eelnimetatud autot müügitehingut vahendanud S-lt, kellel oli kaasas auto liiklusregistrijärgse omaniku H kui müüja poolt eeltäidetud müügilepingu blankett, ja esinedes S ees Läti elaniku D-na, lasi O. Sestrem S-l kirjutada müügilepingu blanketile, ostja andmeteks ettenähtud lahtritesse D nime ja isikukoodi ning seejärel kirjutas ise D aadressi ja samuti kirjutas müügilepingule ostja allkirja D nimelt. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsides eelkirjeldatud viisil müügilepingut, andis Oleg Sestrem endale aru, et kõnealuse müügilepingu näol on tegemist dokumendiga, mis annab lepingusse müüjana märgitud isikule õiguse nõuda ostjalt müüdava sõiduki eest kokkulepitud hinna tasumist ja lepingusse ostjana märgitud isikule õiguse nõuda müüjalt sõiduki üleandmist, võimaluse esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna ja sõidukit oma äranägemise järgi käsutada, sh võõrandada. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. 3 Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul, viibides Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, kasutas ta teadvalt võltsitud kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 21.04.2019 Läti Vabariigi elanik D ostis Eesti Vabariigi elanikult H-lt sõiduauto Peugeot 206 registreerimisnumbriga UUUUUU. Tegelikult ei ole D seda lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsitud müügilepingu kasutamine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et ostes eelnimetatud autot müügitehingut vahendanud S-lt ja esinedes S ees Läti elaniku D-na, esitas O. Sestrem kõnealuse müügilepingu S-le, eesmärgiga saada auto enda valdusse ja kasutusse ning edaspidi käsutada autot oma äranägemise järgi. Esitades kõnealust müügilepingut S-le oli O. Sestrem teadlik, et D ei ole seda lepingut sõlminud ega allkirjastanud. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Oleg Sestremit selles, et 21.04.2019 õhtul Tallinnas Smuuli tee 43 asuva Lasnamäe Maksimarketi juures, ostes sõiduautot Peugeot 206 reg.nr UUUUUU ja esinedes auto müügitehingut vahendanud S ees Läti elaniku D-na (D), kasutas Oleg Sestrem võltsitud Läti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi) D nimele, mille oli hankinud tuvastamata asjaoludel ja isikult. Võltsitud isikutunnistuse kasutamine Oleg Sestremi poolt seisnes selles, et sõiduauto Peugeot 206 reg.nr UUUUUU müügilepingu vormistamise käigus esitas Oleg Sestrem võltsitud isikutunnistuse S-le, et kinnitada oma isikut ehk jätta mulje, et tema (Oleg Sestrem) on justkui D. Võltsitud isikutunnistusel oli D nimi ja Läti isikukood XXXXXXX-XXXXX, kuid teise isiku ehk Oleg Sestremi või temaga sarnase inimese foto. Esitades kõnealust võltsitud isikutunnistust S-le oli Oleg Sestrem teadlik, et see isikutunnistus on võltsitud. KarS § 350 kohaselt kuulub isikutunnistus tähtsate isiklike dokumentide hulka. Läti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart) on ühtlasi välisriigi reisidokument KarS § 350 tähenduses. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Oleg Sestrem toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise.
7. Kohus tunnistas Oleg Sestremi süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks vangistuse 3 aastat ja 6 kuud, KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks vangistuse 5 kuud, KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks vangistuse 1 aasta ja 1 kuu, ning KarS § 348 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks vangistuse 3 kuud. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 aastat ja vähendas seda

§ 238

kohaselt kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 4 kuud. Kohus määras Oleg Sestremile mõistetud ja kandmisele kuuluva 3 aasta ja 4 kuulise vangistuse kandmist arvestada alates tema karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 6. Kohus tunnistas Valdemaras Jurkūnase süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks vangistuse 2 aastat ja 3 kuud ning vähendas seda

§ 238

kohaselt kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuse, s.o Rootsi Kuningriigis väljaandmisvahistuses viibitud aeg ning luges koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse, s.o 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse kandmise aja alguseks Valdemaras Jurkūnase kinnipidamise päev, s.o 27.12.2020, s.t päev, millal algas Rootsi Kuningriigi kinnipidamisasutuses viibinud Valdemaras Jurkūnase kinnipidamine Euroopa vahistamismääruse alusel ja selle aluseks oleva Harju Maakohtu 11.12.2020 määruse nr 1-20-8456 alusel. Valdemaras Jurkūnase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. Kohus otsustas KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Leedu Vabariigi kodaniku Valdemaras Jurkūnase väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks. Lisakaristust kohaldada pärast 4 karistuse ära kandmist. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Valdemaras Jurkūnase faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist.

1. Kohus tegi otsuses menetlusotsused ka menetluskulude ning asitõendite ja muude esemete osas.
2. Kohtuotsusele esitasid apellatsioonid mõlema süüdistatava kaitsjad. V. Jurkūnase kaitsja apellatsioon
3. V.Jurkūnase kaitsja Valeriy Gimaev vaidlustab Harju Maakohtu 10.05.2021.a otsuse V.Jurkūnase süüditunnistamise osas ning palub teha uus otsus, millega mõista V.Jurkūnas õigeks. Ta palub ka hüvitada Valdemaras Jurkūnas´ele mittevaralise kahjuna ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest 50,5 EUR iga ebaseaduslikult vabaduse võetud päeva eest ja välja mõista Valdemaras Jurkūnas´e kasuks valitud kaitsjale makstud tasu.
4. Kaitsja märgib, et palus maakohtus süüdistusakti punktis 16.
5. nimetatud tõend, 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll jätta tõendite kogumist välja, kuna tegemist on lubamatu tõendiga. 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 2 videosalvestist Harju maakonnas Laagri alevikus XXX tn X juures tehtud salvestustega. 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollis olid ka kajastatud pildid Lätist saadud videolt. Alternatiivselt palus kaitsja protokollist välja jätta need osad, kus on kajastatud Lätist saadud videolt tehtud fotod ja muud protokolli väliselt tehtud fotod. Maakohus asus seisukohale, et lubamatu on käsitleda seda osa vaatlusprotokollist, milline kajastab fotosid, mis on tehtud Lätist saadud videosalvestiselt. Kaitsja märgib, et seega maakohus kaitsja alternatiivse taotluse rahuldas. Kaitsja räägib ka 02.07.2020.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist. Kaitsja leiab, et V. Jurkūnase viibimine Eestis 10.03.2019.a ja 11.03.2019.a ei ole tõendatud. V. Jurkūnas andis kohtueelses menetluses ütlusi, et viimati on tema olnud Eestis 2018.a. Maakohus ei ole V. Jurkūnas´e ütlused hinnanud, mistõttu jõudnud ekslikule järeldusele, et ta oli sõiduki varguse toimepanemise asal Eestis.
6. V.Jurkūnas´e Eestis viibimist sõiduki varguse ajal välistavad ka muud tõendid. Süüdistusversiooni kohaselt V.Jurkūnas viibis Eestis sõidukiga Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXX. Nimetatud sõiduk lahkus Eestist 13.03.2019.a kell 12:
7. Maakohus tuvastas, et sõidukiga Audi A4 Suurbritannia registreerimisnumbriga KKKKKKK sõitis ka Valdemaras Jurkūnas. Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKKK, kus kohtu tuvastatu kohaselt viibis Valdemaras Jurkūnas, sõitis Riias varastatud sõidukist mööda 13.03.2019.a ajavahemikul kell 13:34 kuni 13:
8. See täielikult välistab seda, et Opel Omegas, registreerimismärgiga XXXXX oli Valdemaras Jurkūnas. Nimetatud sõiduk lahkus Eestist 13.03.2019 Eestist ja suundus Lätti läbides kell 12:48 Ikla piiripunkti. Kaardiserver maps.google.com andmetel Ikla piiripunktist OOO tänavani Riiasse kõige kiirem marsruut autoga kestab 1 tund 53 minutit. Seega juhul, kui Valdemaras Jurkūnas oleks olnud Opeliga Eestis, siis OOO tänavani tema ei oleks jõudnud kellaks 13:34 kuni 13:41.a. Pole võimalik vähem, kui 50 minutiga jõuda Ikla piiripunktist kuni Riiani, mistõttu Valdemaras Jurkūnas ei ole Opel Omegaga Eestis käinud.
9. Kaitsja esitab kaks alternatiivset versiooni, millest ühe kohaselt sõitsid X koos E-ga renditud kaubikuga sõitsid Eestisse eesmärgiga varastada sõidukit, teise kohaselt tuli E Eestisse Opel Omegaga, X kaubikuga. Opel Omega on fikseeritud Papiniidu kaameraga ning Opel Omegat juhtiv isik on väga sarnane kehaehituselt E-ga, kuna sõidukit juhib turske mees (30.04.2020.a vaatlusprotokoll, süüdistusakti p. 16.20). Nimetatud versioonide kinnitavad tõendid on käsitletud kaitsjakõnes ning kohus on kaitsjaversiooni jätnud täielikult hindamata. E on Riias pildil sõiduki Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKKK juures, kellaaeg pildil 13.03.2019 15:13 kuni 15:
10. Kui Opel Omega lahkus Eestist läbi Ikla piiripunkti kell 12:48, siis E võis kellaks 15:13 jõuda OOO tänavani Riiasse varastatud sõiduki juurde.
11. Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse teatega 09.05.2019 nr 5 20/2/6-241090 /kd 2, tl 1-3/ koos DVD-plaadiga, millel on 22.03.2019 Riias toimunud Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja Läti Vabariigi elaniku E kohtumise videosalvestised, mis olid tehtud Läti kriminaalpolitsei poolt on lubamatu tõend, millele tugineda ei saa.

§ 489

-37 lg 1 kohaselt Euroopa uurimismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda. Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse teate kohaselt on Eestisse saadetud DVD plaat, kus on videosalvestatud 22.03.2019 Riias toimunud kohtumine. Kriminaaltoimikus puudub Euroopa Uurimismäärus nimetatud tõendi üleandmiseks. Tõendi päritolu usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida. Teadet on allkirjastanud V, kuid pole teada, kas tema on tõesti Läti Politsei töötaja või mitte. Selleks ongi ettenähtud Euroopa Uurimismäärus. Käesoleval juhul nimetatud tõend on lubamatu juba seetõttu, et ei ole saadud ametlike kanalite vahendusel. 14. Teiseks Läti teate kohaselt videosalvestis on tehtud väidetava jälitustoimingu käigus, mis peab toimuma eriloa alusel. Lätis peab sellise jälitustoimingu teostamiseks olema kohtu luba, kusjuures seaduse teksti kohaselt Ülemkohtu luba (Läti Jälitustoimingute seadus, § 6 lg 1 p 11 ja 12, § 7 lg 4). Edasilükkamatul juhul see võib olla raskete kuritegude tõkestamise eesmärgil sanktsioneetud prokuröri poolt, kuid 72 tunni jooksul peab olema kohtu poolt kinnitatud. 22.03.2019 Riias toimunud kohtumise kohta teostatud jälitustoimingud on seega lubamatud, kuna seda on teostatud politsei poolt ilma selleks vastava loata. Lätist saadud videosalvesti ei ole range tõend

§ 63lg 1 tähenduses.

Kuna Lätis on jälitustoiming on teostatud ilma kohtu loata, siis tegemist on põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Ka pole video kohta koostatud vaatlusprotokolli ja selle video seost ei ole võimalik tuvastada. Lätist saadud video saamise kohta samuti puuduvad usaldusväärsed andmed, kuna V kohta puuduvad andmed, kas tema on tõesti Läti Politsei töötaja või mitte. Menetlusdokumentides tuleb jälgitavalt kirjeldada, kuidas asitõendi puutumatus tagati, kuna see võimaldab hilisema kriminaalmenetluse raames kontrollida, kas kuriteosündmusega seotud objekt on tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks usaldusväärselt kasutatav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-31-11, p.18.3). Seega kohus ei saa DVD-plaadi Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E koosviibimisest kohtuotsuse tegemisel kasutada. Maakohus leidis, et DVD-plaadi puhul tuleb eeldada, et nende vastavust Eestis kriminaalmenetluse põhimõtetele ja pädeva riigi seadustele. Käesolevas asjas on tõstetatud kahtlus, kas Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja E kohtumise videosalvestamine on toimunud Läti seaduste kohaselt. Samas DVD-plaadi peale salvestatud kohtumise osalenud Valdemaras Jurkūnasel ei ole mingit sarnasust isikutega, kes on kajastatud 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll. Kohus on selle kaitseversiooni jätnud hindamata.

1. Kohtu väidetav modus operandi seisneb eelkõige selles, et isikud kasutasid kuritegude toimepanemisel lisaks muudele abivahenditele ka raadiosignaalide segajaid ning analoogne seade oli neil kasutuses ka Eestis toimunud Mercedes-Benz maasturi varguse toimepanemisel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et varguse toimepanemisel on kasutatud mingid abivahendid. 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollilt nähtub, et isikutel kaasas ei ole mingeid kotti, kus võiksid olla abivahendid. Seega ei saa Eestis toime pandud vargust samastada Rootsis toimunud vargusega.
2. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab süü tõendamist, siis karistus peab piirduma vahi all viibimise ajaga. Riigikohtu lahendis nr 1-17-10162 märgitu kohaselt võttis Euroopa Liidu Nõukogu
3. juulil 2008.a vastu raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse võtmist uutes kriminaalmenetlustes. Selle raamotsuse eesmärk on kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid (artikkel 1). Raamotsuse artikkel 3 lg 1 näeb ette, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele õigusaktidele, arvesse 6 sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Eeltoodut tuleb kohaldada ka karistuse liigi ja raskusastme määramisel (artikkel 3 lg 2) (vt RK otsuse p. 30, vt ka p. 36, p. 39). Rootsis on V.Jrukunase karistatud hilisema episoodi eest. Seega kohtu käsitlus selle kohta, et süüdistatavat ei ole mõjutanud korduvalt mõistetud vangistus ega võimalus, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle mõista uus vabadust piirav ja pikem karistus ning iga järgneva kuriteo toimepanemine raskendab tema olukorda ja mõistetav karistus on raskem kui eelmine, on ekslik. Lisaks kohus on tuvastanud, et V.Jurukunas on viibinud vangistuses juba üle pooleteise aasta. Maakohus mõistis karistusena 1 aasta 6 kuud. Seega V.Jurukunas eeltoodust tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 1-17-10162 oma karistust ära kandnud. Rootsi otsus kuulub kohaldamisele nagu riigisiseselt tehtud varasem süüdimõistev kohtuotsus ning karistus kuulub seetõttu kergendamisel.
4. Soome otsuse tõttu prokurör on kvalifitseerinud V.Jurkūnase tegu kui korduva vargusena. Samas Soomes on tegu toime pandud aastal 2012.a. Seega nimetatud karistus on ammu kustunud. Kaitsja märgib, et palus prokuröril seda asjaolu täpsustada tehes päringu Soomesse, kuid prokurör päringut Soomesse karistuse täpsustamiseks ei teinud.
5. Kaitsja esitas apellatsioonile ka täiendused, kus viitas veelkord 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud Lätist saadud video piltidele. Ta leiab taas, et video kohta ei ole koostatud protokolli, mistõttu selle video seost ei ole võimalik tuvastada. Vaatamata sellele maakohus leidis, et kohtul on õigus selle sisuga tutvuda ning kohtuotsuse tegemisel kasutada. Ka ei ole seda tõendina nimetatud ka süüdistusaktis ega kohtuistungil uuritud. Uuritud on 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli, kus olid kajastatud pildid Lätist saadud videolt, kuid maakohus Lätist saadud video osa jättis protokollist kõrvale. Seega kohus rikkus võistlevuse põhimõtet, kuna asunud ise puuduolevad tõendeid otsima.
6. Apellant heidab ette, et E ei ole isegi tunnistajana üle kuulatud. Ta oleks toonud käesolevasse menetlusse selguse, kuid prokuratuur ei ole teda menetlusse kaasanud (nt kes oli varastatud sõiduki juurde sõitnud Audi juhi kohal, kelle kasutuses oli Opel Omega, mis viibis varguse toimepanemise ajal Eestis jne). Kui E oleks ülekuulamisel Audi juhi kohal olnud isiku kohta osutanud V.Jurkūnasele, oleks see välistanud, et Opel Omegas oli V.Jurkūnas.
7. Tunnistaja N ütluste kohaselt ühel hetkel tuli Audi tagasi ja jäi seisma Mercedes-Benz GLS 350D Eesti registreerimisnumbriga XXXXXX juurde. Juhi kõrvalistuja kohast väljus meesterahvas, kellel oli seljas tumedat värvi jope kapuutsiga, millel olid heledad karvad. Jutt käib E-st. Opel Omega sõitmine fikseeritud kell 12:05 Papiniidu silla kaameraga. Videol on näha, et Opel Omegas, mis fikseeritud Papiniidu silla kaameraga Ikla suunas meesterahval on jope, millel on näha karvad. Samuti on 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lk 181-182 (I. köide) näha isikut jopega, millel on näha karvad, ning meesterahva peas on nokamüts. Seega on 13.03.2019.a 04:03:55 fikseeritud isik sama kirjeldusega, keda N kirjeldab, ning Opelis ja Eestis suure tõenäosusega viibis E, kes suure tõenäosusega osales ise varguses. Kohtu käsitlus sõiduki kasutamise kohta Valdemaras Jurkūnase poolt ei ole jälgitav ega tugine kogutud tõenditele.
8. 02.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollil (II köide lk 7-24) on fikseeritud Alexela tanklas X, kes pole sarnane
9. köites lk 157 fotodel oleva isikuga. Seega oli tõenäoliselt peale furgoonauto juhi veel üks isik, kes võis osaleda varguses koos E-ga.
10. 30.08.2019.a episoodis Rootsi kohus varguse toimepanemist ei tuvastanud. Samuti väär on kohtu järeldus, et süüdistatavate puhul on tegemist isikutega, kes on kümneid aastaid tegelenud autode varastamisega ning kelle käitumine on igati läbimõeldud ja konspiratiivne. V.Jurkūnas on sõiduki varguse eest karistatud ainult kord Rootsis ja hilisemas episoodis kui vargus Eestis. O. Sestremi kaitsja apellatsioon 7
11. O. Sestremi kaitsja Alik Karajevi kaitsja apellatsiooniga vaidlustatakse Harju maakohtu otsus kogu ulatuses. Apellant taotleb tühistada 10.05.2021 kohtuotsus ja teha uus, õigeksmõistev kohtuotsus ja rahuldada kaitsjatasu taotlus. Ta palub menetluskulud määrata Eesti Vabariigi kanda.
12. Otsus on sarnaselt süüdistusega üldsõnaline, konkretiseerimata. Nii ei selgu kohtuotsusest, kelle poolt ja kuidas oli näiteks väidetav autovarguse lõpuni viidud. Kaitseõiguse tagamiseks peab piisava selguse ja täpsusega olema kajastatud kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks.
13. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, on tunnistajate ja süüdistatavate ütlusi ja tõendites kajastatut arvestanud valikuliselt; samuti on kohus rikkunud põhjendamise kohustust, põhjendanud süüdimõistvat otsust lubamatute ja enda poolt lubamatuks tunnistatud tõenditega ning rikkunud in dubio pro reo printsiipi (

§ 7lg 3).

Maakohus on meelevaldselt hinnanud tõendeid, on jätnud tähelepanuta enamik kaitsja vastuväiteid, on loonud uusi olukordi ja uusi tõendeid (nt autovõtme signaalipikendaja, pealelaadimissillad, auto maha laadimine Läti Vabariigis) ning on teinud ebaõigeid, meelevaldseid järeldusi kohtus uuritud tõendite pinnalt. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole kohtulahendi tegemisel arvestatud kaitsja kõikide vastuväidete ja kaitsja poolt osundatud tõenditega, sh kaitsja poolt pakutud autovargusega seonduva süüdistusega konkureeriva kaitsja hüpoteesiga – kindlustuspettus. Kaitse hinnangul on maakohus süüdimõistvat otsust tehes võtnud endale süüdistaja rolli, on täitnud tõendite puudumisest tingitud tühimikke oma siseveendumuse kohaselt. Jättes kaitsjale kõigile kohtuvaidlustes esitatud seisukohtadele vastamata, rikkus maakohus süüdistatavate kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 mõttes.

Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, samuti Põhiseadusese § 22 ja

§ 7

sätestatud süütuse presumptsiooni, millega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.

Iga väiksemagi kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning in dubio pro reo printsiibi rikkumine toob endaga kaasa ebaseadusliku kohtulahendi. Oleg Sestremi süüdi mõistes on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on otsust põhistades tuginenud objektiivse koosseisu tunnustele, kuid on jätnud tähelepanuta subjektiivse koosseisu tunnused. Kohtus pole uuritud ühtegi tõendit, mille pinnalt võiks tõsikindlalt väita, et süüdistuse saanud isikud oleksid toime pannud etteheidetavad teod.

1. Maakohus jättis õigesti tähelepanuta sideettevõtjatelt saadud andmed, kuid on lubamatult arvestanud liikluskaamerate salvestistega. Kaitsja leiab, et tulenevalt Euroopa Kohtu 02.03.2021 aasta otsusest C-746/18 on lubamatuteks tõenditeks liiklus- või asukohaandmete kogumisel saadud andmed, st kohtukõlbmatud on kõik tõendid, mis on saadud prokuratuuri lubade alusel kas jälitustoimingute läbiviimisel või on saadud sideettevõtjatelt. Samuti on lubamatud tõendid liikluskaamerate salvestised. Käsilolevas asjas on etteheidetavad teod II astme kuriteod ning need ei ole hinnatavad raskete kuritegudena.
2. Maakohus nõustus õigesti, et 30.04.2021 aasta asitõendi vaatlusprotokoll on lubamatu tõend, kuid on lubamatult põhistanud oma otsust sama asitõendi vaatlusprotokolliga. Asitõendi vaatlusprotokollid ei ole kohtukõlbulikud tõendid neis sisalduvate protokolli koostaja sisuliste arvamuste, hinnangute ja oletuste tõttu. Vaatlusprotokoll peab olema oma sisult neutraalne dokument, kajastades ainult fakte. Faktidele hinnangu andmine ning faktide pinnalt järelduste tegemine on võistlevas kriminaalmenetluses süüdistuse ja kaitse funktsioon kohtuvaidluste ajal. Protokolli koostaja lubamatud järeldused on süüdistuse hüpoteesi toetavad. Samuti on protokolli koostajale esitatud, kuid protokollis märkimata jäänud erinevaid tõendeid, millele tuginedes on protokollidesse märgitud süüdistuse hüpoteesi toetavaid järeldusi, arvamusi ja hinnanguid. Protokolli koostajat on enne protokollide koostamist mõjutatud ning tal puudus võimalus olla objektiivne. Ilmekamaks näiteks võib nimetada laadimissillad – tõendite pinnalt ei ole võimalik anda hinnangut materjalidele ja füüsikalistele omadustele, kuid protokollija on laadimissildasid 8 meelevaldselt iseloomustanud selliselt, et need olid lausa kokkupandavad ning nende abil on võimalik ligi 3000 kg massiga maasturi laadimine furgoonauto kaubakasti. Asitõendi vaatlusprotokollide sisu võib hinnata juba kui ekspertarvamust, mis tugineb temale esitatud asitõendi vaatlusega kogutud teabele. Nõustudes kaitsja etteheidetele asitõendi vaatlusprotokollidele, jättis maakohus tähelepanuta ainult ühe, 30.04.2019 aasta asitõendi vaatlusprotokolli ja seda ainult pealesõidusildade osas. Samas on aga maakohus sama 30.04.20219 aasta asitõendi vaatlusprotokolliga arvestanud ning sellega otsust põhistanud. Seega on maakohtu ostus vastuoluline ja on tõendeid arvestanud valikuliselt.
3. Kõik asitõendi vaatlusprotokollid tuleb tõendite kogumist välja jätta neis sisalduvate protokolli koostaja arvamuste ja hinnangute tõttu. Näiteks 30.06.2019 aasta asitõendi vaatlusprotokollis ( I kd, lk 187-197, süüdistusakti punkt 16.18) jääb selgusetuks protokollija kindel veendumus, et XXX tänaval liikus just nimelt Fiat Panda, mitte aga näiteks Peugeot Partner või Citroen Berlingo. Siinkohal märgitakse, et näiteks seoses Mercedes Benz GLS D maasturi liikumisega on märgitud, et sarnane sõiduk (punkt 5.6). Protokoll sisaldab samuti erinevate tõendite analüüsi ja menetlusse kaasamata erinevate eriteadmistega isikute analüüsi ja järeldusi ning protokolli koostajale on tutvustatud teisi asjas kogutud tõendeid.
4. Kaitse ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on välisriigist saadud tõendite kogumine olnud seaduslik ning vastab ka Eesti Vabariigi menetlusnormidele. Välisriigist saadud tõendite kogumise seaduslikkuse hindamiseks puuduvad võimalused – kriminaalasja materjalide seas ei ole ühtegi vastavasisulist kohtumäärust ega ka pädeva asutuse luba, millega oleks antud luba konkreetsete jälitustoimingute läbiviimiseks. Puudub isegi võimalust hinnata Läti politsei poolt 13.03.2019 aastal teostatud Mercedes 5Benz GLS 350 D läbiotsimise seaduslikkust. Tegemist oli ebaseadusliku toiminguga – sõiduauto läbiotsimiseks puudus pädeva asutuse luba. Maakohtu otsus tugineb sisuliselt ainult kaudsetele kohtukõlbmatutele tõenditele.
5. KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 348 lg 1 süüdistuste osas märgib apellant, et puudub vaidlus, et Peugeot 206 ostumüügilepingu vormistamisel viibis Oleg Sestrem, maksis soetatud auto eest küsitud raha ning sai enda valdusesse ka sõiduauto. Tehing oli legaalne. Ei saa aga nõustuda maakohtu veendumusega, et Oleg Sestrem valdusesoleks tehingu sõlmimise ajal olnud D nimele vormistatud isikut tõendavat dokumenti – Läti Vabariigi isikutunnistust ehk ID-kaarti. Maakohus on ebaõigesti eelistanud tunnistaja S ütlusi süüdistatava ütlustele. Eluliselt ei ole usutav, et lepingu vormistamisel kirjutas tunnistaja S Läti ID-kaardilt isiku nime ja isikukood, kuid ei pööranud mingit tähelepanu dokumendil olevale fotole. Samuti ei ole usutav tunnistaja väide, et temal tekkis koheselt, mõneminutise vestluse pinnalt temale võõra inimese suhtes selline usaldus, et ta ei pidanudki vajalikuks heita pilku dokumendil olevale fotole. Nii S kui ka Sestrem on rahvuselt venelased ning juba vestluse pinnalt oleks tunnistaja pidanud aru saama, et Oleg Sestrem ei ole lätlane. Juba selle pinnalt oleks tavaolukorras tunnistajal tõusetuma küsimus – D on ju nö pesuehtne lätlase ees- ja perekonnanimi. Samuti ei ole õige maakohtu järeldus, et Oleg Sestrem on kohtueelses menetluses antud ütlustega eitanud ostumüügilepingule kirjete tegemist. 20.12.2019 aasta ülekuulamisel selgitas Oleg Sestrem, et ta ei mäleta täpselt, kes ja mida lepingule kirjutas, kuid möönis koheselt, et osa kirjeid võis ta ka teha, kuna kirjutatu sarnaneb tema käekirjaga. Ka ei ole maakohus selgitanud, mida on ta soovinud öelda väljendiga andis mõista.
6. Materjalidest nähtuvalt on D nimele võltsitut dokumenti korduvalt kasutanud mitmes erinevas riigis teine isik: Rootsis on Kistas hotelli registreerinud D, kuid see isik ei olnud Oleg Sestrem; 04.01.2019 aastal viibis koos Oleg Sestremiga sõiduautos isik, kes esitas politseile ja tolliametnikele kontrollimiseks (isiku tuvastamiseks) D nimele väljastatud isikut tõendava dokumendi ning ametnikud ei tuvastanud neile esitatud dokumendis võltsingut, kuid tuvastasid isiku samasuse (VII kd, lk 113 G-formulär tõlge eesti keelde). Maakohus on viidanud oma otsuses lahendile seoses maasturi vargusega, kuid seoses võltsitud id-kaardi kasutamisega ei ole maakohus 9 tõendit arvestanud ehk on teinud tõendi sisust valiku, mida arvestada ja mida mitte. Kuna Sestremiga koos autos viibinud isik identifitseeriti politsei- ja tolliametnike poolt D´ena esitatud isikut tõendava dokumendi alusel, võib tõsikindlalt jaatada, et id-kaardil ei olnud Oleg Sestrem fotot ja tegemist oli väga kõrgetasemelise võltsinguga. Seega tuleneb üheselt, et võltsitud dokumendil ei olnud Oleg Sestrem fotot ehk selle näitamine auto ostmisel ei ole usutav ning oleks ebamõistlik tegu ehk siis eluliselt mitte usutav. Maakohus on jätnud tähelepanuta kaitsja väited, et R nimele vormistatud Läti Vabariigi isikutunnistust (ID-kaarti) on kasutanud teine isik ning ID kaart on läbinud politsei ja tolliametnike ning hotellitöötajate kontrolli ning võltsitust ei ole tuvastatud.
7. Oleg Sestrem ostis sõiduauto temale teadaolevalt D nime kandva tuttava isiku nimele viimase soovil. Auto ostulepingu vormistamine ei ole käsitatav võltsimisena, tegu võis olla käsundita asjaasjamisega või siis volituse alusel sõlmitud tehinguga, kusjuures käsundiandjaks oli Sestremile teadaolevalt D. Maakohtu hinnangut, et Peugeot 206 osteti varjatult kuritegude toimepanemise eesmärgil, ei toeta asjas kogutud tõendid. Vastupidi, kogutud tõendid lükkavad süüdistuse hüpoteesi veenvalt ümber. Ei ole ju loogiline, et võltsitud dokumenti kasutades ostetakse sõiduauto eesmärgiga varjata enda seotust sõiduautoga, kuid enda nimelt vormistatakse sellele autole kindlustusleping. Juhul kui Oleg Sestrem valduses oleks olnud D isiku nimega ID kaart tema enda fotoga ja ta oleks soovinud varjata enda seostust sõiduautoga, siis ei oleks ta kindlasti esitanud enda isikut tõendavat dokumenti kindlustuslepingu sõlmimisel. Maakohus on aga kaitsja poolt osundatud tõendi ja vastavasisulised väited jätnud tähelepanuta.
8. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on Oleg Sestremile omane kasutada võltsitud isikudokumenti - Oleg Sestrem´it ei ole karistatud võltsitud isikut tõendava dokumendi kasutamise eest. Vastupidine maakohtu seisukoht on alusetu.
9. KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 süüdistusse puutuvalt on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et käsilolevas asjas kirjeldatud autovarguse viis ja tehiolud on omased Oleg Sestremile või Jurkūnasele. Maakohus viitas Oleg Sestremit puudutavatele Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 lahendile ja sellele eelnenud Stockholmi Linnakohtu 19.12.2013 otsusest. Kaitsja toob esile käesoleva juhtumi ja neis otsustes käsitletu erinevused. Kaitsja hinnangul ei ole käsilolevas asjas võimalik rääkida, et sõiduauto varguse viis oleks erandlik ning omane ainult Jurkūnasele või Sestremile. Ilmselgelt eelistatakse varastada justnimelt kallihinnalisi autosid. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustus, jätnud tähelepanuta enamik kaitse argumente, on rikkunud in dubio pro reo printsiipi, ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigusnormi, oluliselt on rikutud kriminaalmenetlusnorme.
10. Väidetava kuriteo planeerimist ja ettevalmistamist ei toeta mitte ükski tõend. Süüdistus ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik eeldada, et Jurkūnas ja Sestrem koos Xga oleksid kavandanud varastada Q kasutuses olnud maasturit. Oleg Sestrem või Jurkūnas ei ole tuttavad X-ga ega pole temaga ka suhelnud. Pole ühtegi tõendit, millele tuginedes võiks isegi arvata, et süüdistatavad oleksid tuttavad X-ga. Nad ei ole suhelnud ega ka juhuslikult kohtunud. Maakohus on siis siseveendumusele tuginedes asunud seisukohale, et Jurkūnas või Sestrem on tuttavad X-ga ja temaga suhelnud.
11. Süüdistuse poolt osundatud videosalvestiselt on näha, et 12.03.2019 aastal kell 22:54:0722:54:12 XXX tänaval liikunud heledat värvi kaubik ei peatunud XXX tänavalt ehk siis ei ole võimalik väita, et tegemist oleks olnud varguse ettevalmistamisega. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et Sestremi huvi bussi rentimise kohta on hinnatav kui maasturi varguse ettevalmistamine. Maasturi asetamine bussi ei ole ilmselgelt võimalik ning tunnistajale Z´ile kuuluv buss ei olnud ettenähtud kaupade veoks (otsuse lk 15). Põhjendamatu on maakohtu kriitiline suhtumine tunnistaja Š ütlustesse. Pole tõendatud, et perioodil vähemalt 07.03.2019-13.03.2019 aastal oleksid 10 Jurkūnas ja Sestrem Eesti Vabariigis kohtunud või omavahel suhelnud sidevahendite abil. Tegemist on tõendamata hüpoteesiga, mida on kohus alusetult lugenud tõendatuks.
12. Mööda XXX tänavat 12.03.2019 aastal kell 22:54:07-22:54:12 (XXX X eramu kaamera) ei ole sõitnud valge Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYYY. Tegemist on olukorraga, kus üksnes salvestiste pinnalt, millelt on näha pimedal ajal liikuvat heledat värvi kaubikut külgvaates, on maakohus alusetult jõudnud järeldusele, et tegemist on Fiat Pandaga Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYYY. Külgvaates, spetsialisti kaasamata ei ole aga võimalik eristada, millise automargi väike kaubikuga on tegemist – on see siis näiteks Fiat, Citroen või Peugeot kaubik. Võrreldes kaubikuid Peugeot Partner, Citroen Berlingot ja Fiat Pandat – külgvaates ja veel pimedal ajal tehtud must-valge salvestuse pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, milline neist mudelitest XXX tänaval liikus. Protokolli koostaja isiklik arvamus, millise automargiga on tegemist, on lubamatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Apellandi hinnangul on videosalvestiselt näha heledat värvi Peugeot Partner või Citroen Berlingo liikumist. Ka süüdistuse poolt viidatud OOO asuva autovärava kaamera videosalvestise failililt „autovärav-20190312224224-1552423344 (ümbrikus nr 3 asuval DVD-plaadil) nähtava pinnalt ei ole võimalik väita, et kell 22:50:34-22:51:15 liikus Möldre tänavalt XXX tänavale heledat värvi just nimelt Fiat panda. Videosalvestuselt ei ole nähtav, et sõiduk oleks OOO tänavale keeranud Möldre tänavalt – tegemist on ilmselgelt alusetu väitega – auto võis liikumist alustada ka OOO tänava eramute juurest. Samuti ei ole võimalik sisselülitatud tulede tõttu kindlaks teha automarki ning kere värvust. Seega on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et 12.03.2019 aastal kell 22:54:07-22:54:12 sõitis XXX tänaval valget värvi Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYYY.
13. 13.03.2019 aastal kell 04:03:53 – 04:04:12 (XXX 16 eramu kaamera vaateväljas) ei ole XXX tänaval liikunud Jurkūnas ja/ või Sestrem. Apellandi hinnangul võib tõsikindlamalt väita, et üks liikunud inimestest oli E. Maakohus on nõustunud süüdistusega, kuid jättis tähelepanuta kõik kaitsja esitatud argumendid (kaitsekõne teesid, punktid 105-112). Süüdistuse osundatud videosalvestise fragmendilt on tõesti näha kahe isiku liikumist XXX tn X eramu juures kella 04:04 paiku, kuid pole kindlalt teada, kas need 2 isikut ka XXX majani jõudsid – koer ju Q ütluste kohaselt sel ajal ei haukunud. Kuna koer reageeris liikumisele kella 03:00 paiku, siis pidi ta seda tegema ju ka kella 04:04 paiku. Maakohus ei ole analüüsinud koera haukumise fakti kella 03:00 paiku ja mitte haukumist kella 04:04 paiku.. Koera haukumisega on tõendamist leidnud XXX eramu juures võõraste liikumine kella 03:00 paiku ehk kui maastur tõesti varastati, siis toimus see tund aega enne süüdistuse poolt pakutud aega.
14. Ümbrikus nr 2 olevalt videosalvestuselt, mis on saadud XXX tn X maja omanikult - kaader nr ch02_20190313060108.mp4 - on näha, et kell 06:01:08 mööduvad XXX tn X eramust need samad kaks isikut, kes liikusid samas kohas kell 04:03:53 – 04:04:
15. Tegemist oli tavapäraseid talveriideid kandvate isikutega. E ja Sestrem kasvu ja kehaehituse võrdlemise tulemusena võib teha ainult ühe tõsikindla järelduse – isikud on väga sarnased nii kasvult kui ka kehaehituselt. Ka Jurkūnas ja X on sarnased. Võib väita, et kell 04:03 ja 06:01:08 liikusid XXX tn X maja juures hoopiski näiteks X ja E. Apellant ei saa tõsikindlalt väita, et liikujateks olid just need isikud. Videol fikseeritud isikud on tavapärases ilmastikutingimustele vastavas riietuses ning sarnased isikud on leitavad juba ainuüksi käsiloleva asja mitte suuremahulisest kohtutoimikust. Ei ole mõeldav, et väidetava vargusega seotud isikud liikusid taas kord samal tänaval mõned tunnid hiljem koos koeraga. Ilmselgelt on tegemist kahe isikuga, kes elavad kas XXX tänaval või selle vahetus läheduses. Maasturi juures Läti Vabariigis fikseeriti liikumas just nimelt E, kes on oma kehaehituselt sarnane Sestremiga. Ka prokurör asus seisukohale, et eeldatavasti korraldas E maasturi mahalaadimise Läti Vabariigis. (12.04.2021 istungi protokoll, prokuröri repliik III).
16. Kuna süüdistus on kohtuvaidlustes asunud seisukohale, et väidetava maasturi vargusega seotud isikute ring on suurem kui kolm isikut (Jurkūnas, X ja Sestrem), siis võib väita, et süüdistus on 11 konkretiseerimata – pole täpselt teada kes ja millist ülesannet konkreetse teo toimepanemisel pidi täitma, milline oli süüdistatavate konkreetne teopanus ja millist kaalu ta omas.
17. Silmas pidades süüdistuse repliiki III, Sestrem ja E kehaehituse sarnasust ja asjaolu, et maasturi juures on fikseeritud ainult E, siis võib väita, et 13.03.2019 aastal kella 04:04 paiku kõndis XXX tänaval E tuvastamata isikuga. Maakohus on otsuses viidanud K ütlustele ja kirjeldanud E riietust – tumedat värvi poolpikk kapuutsiga talvejakk, jalas tumedat värvi teksapüksid ja peas nokamüts. Tunnistaja N on ütlustega maasturi läheduses liikunud isiku riietust kirjeldatud sarnaselt. Eramu, mille juurest leiti mahajäetud maastur, on seotud E-ga – tema kasutuses olnud sõiduauto oli pargitud eramu nr 29 hoovi ning välja sõitmiseks avas ta ise väravad. Ka neist esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et 13.03.2019 aastal kella 04:04 ajal liikus XXX tänaval pigem E kui Sestrem. Maakohus on meelevaldselt asunud seisukohale, et 13.03.2019 aastal kella 04:04 paiku jalutasid XXX tänaval Jurkūnas ja Sestrem. XXX tn X eramu juures 13.03.2019 aastal kella 04:04 ja 06:01 paiku liikunud isik on väga sarnane nii riietuselt kui ka kehaehituselt Ega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks eelistas ta E´ile Sestremi sidumist väidetava vargusega seotud sündmustele.
18. Maasturit ei käivitatud autovõtme signaalipikendaja abil. Autovõtme signaalipikendajat ei ole käsiloleva kriminaalasja raames leitud, samuti ei nähtu, et 13.03.2019 aastal kella 04:04 paiku XXX tänaval liikunud inimestel oleksid mingid esemed käes võis siis hõlma all. Tegemist on süüdistuse tõendamata hüpoteesiga, millega on maakohus, jättes arvestamata kaitse argumentidega, ka nõustunud. Ainuüksi ajaline faktor, poolteist minutit, ei võimalda kella 04:04 paiku liikunud inimestel teha maasturi varguseks autovõtme signaali pikendaja abil kõik vajalikud toimingud, kusjuures aja sisse tuleb arvestada ka 75 meetri läbimine jalgsi ja seejärel autoga. 43.Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kaitse poolt pakutud võimalikku kindlustuspettuse katse, mille planeerimisel osales Q ning tegi võimalikuks maasturi käivitamise autovõtme koopiaga. Pooleteise minuti jooksul on võimalik läbida jalgsi ja autoga 75 meetrit ja seda tingimusel, et auto avatakse ja käivitatakse võtme abil ning puudub vajadus tegevuse ohutuses veendumiseks vajalikke toiminguid. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaitse tugines autovõtme signaalipikendaja puudumisele väitega, et pole tuvastatud, kuidas see on soetatud. Kaitse lükkas ümber autovõtme signaalipikendaja kasutamise teiste, apellatsioonis märgitud väidetega ümber - eelkõige ajaline faktor ning samuti ka olukord, kus Oleg Sestremiga seotud elukohtades ja autodes läbiviidud läbiotsimiste käigus ei leitud ei signaalipikendajat ega ka viidet, et süüdistataval oleks selline tehniline seade olnud. Samuti on paljasõnaline maakohtu väide, et Oleg Sestrem on autovargustega tegelenud kümneid aastaid. (Otsuse lk 29) Mitte ühestki kohtuotsusest ei tulene, et Oleg Sestrem oleks vähemalt 10 aasta jooksul järjepidevalt varastanud autosid. Ka modus operandi põhimõte ei toeta väidet, et maasturi käivitamiseks kasutati autovõtme signaalipikendajat – 2013 ja 2014 Rootsi kohtulahenditest tuleneb, et signaalipikendajat ei ole kordagi kasutatud. Maakohus on meelevaldselt nõustunud süüdistusega.
19. Maasturi Mercedes-Bens GLS 350 registreerimisnumbriga XXXXXX liikumise kohta 13.03.2019 aastal kell 04:06:51-04:06:57 (XXX X eramu kaamera) XXX tänaval puuduvad tõendid. Q 13.03.2019 ja Y OÜ 24.05.2019 aasta ütlused on vastuolulised ja vastuolus teiste kogutud tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad. Q antud ütlused on ainsaks tõendiks, mille pinnale võib eeldada, et tema kasutuses olnud maastur oli 13.03.2019 aastal pargitud tema elukoha, XXX eramu hoovi. Apellandi hinnangul ei ole aga ainult kannatanu ütlus tõsikindel tõend ja seda olukorras, kus ütlustes esineb vasturääkivusi. Maasturi parkimist kinnitada võivad Q poolt nimetatud isikuid ei ole üle kuulatud. Kohtus on uuritud nii XXX X kui ka OOO X eramute 12.03.2019- 13.03.2019 videosalvestusi, kuid mitte üheltki neist ei ole näha maasturi saabumist 12.03.2019 aastal XXX tänavale. Maakohus ei ole hinnanud Q ütluste usaldusväärsust ja seda olukorras, kus kaitse on seadnud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Süüdistuse poolt osundatud 12 videosalvestuselt on näha, et kell 04:06:51-04:06:57 möödus tumedat värvi Mercedes-Bens GLS kerega sarnane maastur, mille registreerimisnumbrit ei ole võimalik tuvastada. Liikunud maasturi liikumise alguspunkt ei ole tuvastatav ning Q ütluste kohaselt tema koer ei haukunud kella 04:04 ja 04:07 vahelisel ajal. Andmata hinnangut Q ja Y OÜ ütluste usaldusväärsusele ja jättes tähelepanuta kaitsja argumendid, luges maakohus põhjendamatult tõendatuks asjaolu, et maastur oli 13.03.2019 aastal pargitud XXX tänav 9 eramu ette.
20. Puuduvad tõendid selle kohta, et 13.03.2019 aastal ei ole ükski musta värvi maastur Mercedes Benz GLS ületanud Eesti-Läti riigipiiri. Maakohus ei analüüsinud kaitse vastavasisulisi argumente ja väiteid. Kohtueelses menetluses on tehtud 12-03.2019 - 13.03.2019 aasta riigipiiri ületuse kohta päring konkreetselt ühe kindla auto kohta - Mercedes Benz GLS 350 D registreerimismärgiga XXXXXX. Päringule saadus vastusest tuleneb, et 12.03.2019-13.03.2019 ei ole fikseeritud ühtegi Mercedes Benz GLS 350 D registreerimismärgiga XXXXXX piiriületust ega ka liikumist. Ebaseaduslikul riigipiiri ületusel kasutatakse aga ilmselgelt vähemalt ajutiselt valesid numbrimärke. Maakohus pole isegi kaalutud võimalust, mille kohaselt oleks võinud maastur Eesti Vabariigist lahkuda nö omal jõul. Kui hüpoteetiliselt nõustuda maakohtu hinnanguga ja kuntslikult eeldada Oleg Sestrem seotust Q kasutuses olnud maasturiga, siis modus operandi pinnalt pidi maastur ületama riigipiiri vale registreerimisnumbriga ja omal jõul, kusjuures Oleg Sestrem oleks pidanud liikuma ajaliselt sarnaselt maasturiga, tagamaks ohutu teekonna sihtkohani, sh riigipiiri ületuse. Paraku aga isegi süüdistuse hinnangul ületas Oleg Sestrem riigipiiri maasturist mitmeid tunde hiljem. Seega ei ole modus operandi pinnalt võimalik Oleg Sestremit siduda Q kasutuses olnud maasturi liikumisega 13.03.2019 aastal.
21. Q kasutuses olnud maasturit ei olnud võimalik transportida Läti Vabariiki furgoonauto Mercedes-Bens Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ kastis. Mercedez-Benz GLS tehnilised parameetrid on: kõrgus 1947mm, pikkus 5162 mm, laius 1982 mm, tühimass 2456 kg, täismass 3250 kg. Arvestades Q ütlustega kütuse koguse ja autos olnud asjade kohta, siis võib väita, et selle konkreetse maasturi tegelik mass võis 13.03.2019 aastal olla ligi 3000 kg. Puuduvad mistahes tehnilised andmed Mercedes-Bens Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ kohta. Furgoonautoga Mercedes-Bens Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ ei ole puht füüsiliselt võimalik transportida maasturit massiga ligikaudu 3000 kg. Samuti märkis kaitsja, et maasturit vigastamata ei ole võimalik laadimissildade abil maasturit laadida furgoonauto kasti – maasturi kõrgus on peaaegu sama furgoonauto kaubakasti kõrgusega. Maakohus jättis kõik vastavasisulised kaitse argumendid tähelepanuta. Maasturi transportimine külmal ajal töötava moorotiga presentkattega furgoonauto kastis ei ole eluliselt usutav.
22. Q kasutuses olnud maasturit ei ole 13.03.2019 aastal varastatud. Kaitse, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele, esitas kohtuvaidlustes hüpoteesi, mille kohaselt sattus Q kasutuses olnud maastur Läti Vabariiki kindlustuspettuse korraldamise tõttu. Kõik vastavasisulised kaitse esitatud argumendid jäeti maakohtu poolt tähelepanuta. Q ja Y OÜ ütluste pinnalt ongi kogu süüdistus ülesehitatud ja seda olukorras, kus kannatanu ütlusi ei toeta mitte ükski tõend. Maakohus on hinnanud Q ja Y OÜ ütlusi usaldusväärseteks ja seda olukorras, kus kaitse on kohtuvaidlustes märkinud, et ütlused on vasturääkivad ja vastuolus teiste tõenditega. Kummastav oli Q kartus, mille kohaselt on maasturi võtmed kopeeritud. Originaalvõtmed olid Q valduses ehk siis tema teadmata ei olnud võtmete kopeerimine võimalik. Teiste maasturis olnud võtmetega (kontori-, lao- ja vanemate kodu võtmed) seoses ei olnud Q´il kartust, et need on kopeeritud. Q ütluste kohaselt oli maastur väidetava varguse toimepanemiseks soodsalt pargitud - ei olnud ühegi kaamera vaateväljas, autovärav avatud ning auto pargiti esiosaga väljasõidusuunas.
23. Vastuolud olid ka seoses maasturis olnud kütuse kogusega. Q ütluste kohaselt oli kütuse paak eelnevalt täis tangitud, Y OÜ ütlustest tuleneb aga, et kütusepaagis oli kütust kolmveerandi paagi jagu. Kogumis tuleneb ütlustest, et paagist on kadunud 30-60 liitrit kütust ja seda Q ütluste pinnalt 13 silma järgi hinnates. Kaduma läinud kütuse kogusega on aga võimalik läbida vähemalt 300 km. Tuginedes google maps andmetele on vahemaa XXX 9 ja OOO vahel 307 km. Puudu oleva kütuse kogusega oli seega võimalik läbida 307 km vahemaa. Ei ole ka välistatud maasturi täiendav tankimine kütusega.
24. Tunnistajate A ja N ütlusteste pinnalt on võimalik tuletada GPS signaalisegaja paigaldamise aeg - tugijaama töös esinevate häirete avastamisest ca 30 minuti jooksul, kella 13:34 jõudsid nad maasturi juurde. Seega paigaldati GPS signaalisegaja maasturile alles 13.03.2019 aastal kella 13:00 paiku Läti Vabariigis, mitte aga Eesti Vabariigis. Süüdistuse hüpoteesi kohaselt oleks pidanud mobiilside tugijaamade töös esinevaid häireid varem fikseeritud, isegi Eesti Vabariigis. Süüdistuse hüpoteesi kohaselt ületas Sestrem Eesti-Läti riigipiiri Ikla piiripunkti kaudu aga alles kell 13:
26. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maakohtu seisukohta, mille kohaselt oli Oleg Sestrem 13.03.2019 aastal Läti Vabariigis. Samuti on meelevaldne ja vastuolus asja materjalidega maakohtu järeldus, et Oleg Sestremil oli kavatsus läheneda Q kasutuses olnud maasturile Läti Vabariigis ja ta viibis koos E-ga viimase poolt juhitud sõiduautos AUDI. Süüdistuse kohaselt ületas Sestrem Eesti-Läti riigipiiri Ikla piiripunkti kaudu mitte varem kui kell 13:
27. Tunnistajate A ja N ütluste kohaselt nägid nad mitut inimest sõiduautos Audi juba kella 13:34 paiku ehk siis ei olnud võimalik, et Sestrem oleks viibinud sellel ajal sündmuskoha lähedal. Google-maps andmete kohaselt kulub Ikla piiripunktist Mezotnes 29 juurde sõitmiseks ca 2 tundi. Seega süüdistuse hüpoteesi kohaselt ei olnud Sestrem´il füüsiliselt võimalik jõuda maasturini Mezotnes 29 juurde enne kella 16:
28. Maakohus on vastuoluliselt kriminaalasjas uuritud tõenditega lugenud tõendatuks Sestrem viibimise maasturi juures kella 13:34 paiku.
29. Oleg Sestrem ei ole Eesti Vabariigis kasutanud sõiduautot Fiat Panda. Vastavasisuline maakohtu järeldus on vastuolus teiste tõenditega, sh liikluskaamerate salvestistega. Maakohus on jätnud tähelepanuta kõik kaitse argumendid. Oleg Sestrem ja tema ema Õ ning tunnistaja S ütlustest ja teistest kirjalikest tõenditest tuleneb üheselt, et Eesti Vabariigis viibimise ajal kasutas Oleg Sestrem sõiduautot Volkswagen Touran, registreerimismärgiga nr XXXXXX ning selles osas puudub vaidlus. Kaitsja viitab siin 23.04.2019 aasta sideettevõtjalt andmete saamise lubadele, millest väidetavalt tulenevad Oleg Sestremi poolt juhitud Volkswagen Tourani liikumine 13.03.2019 aastal ja peaaegu samal ajal Oleg Sestrem juhitud sõiduauto Fiat Panda liikumine. Volkswagen Touran oli Oleg Sestrem nimele registreeritud kuni 14.03.2019 aastani.
30. Pealesõidusildade kasutamine ei ole leidnud tõendamist. Süüdistuse versiooni kohaselt kasutati neid varastatud sõiduauto pealelaadimisel furgoonautosse. Maakohus, uurides videosalvesti Fiat Punta liikumistega, on jõudnud järeldusele, et kaubiku kaubaruumist nähtavad kandilised asjad ongi pealelaadimise sillad, mida süüdistus väidab. Puudub vaidlus selles, et kaubiku kaubaruumist paistsid tõesti välja mingid kandilise kujuga esemed, kuid ei ole kuidagi võimalik väita, et tegemist on metallist kokkupandavate suure kandevõimega pealesõidusildadega. Maakohus ei ole arvestanud absoluutselt kaitse seisukohtadele, et Q kasutuses olnud maasturit ei ole võimalik pealesõidusildadega asetada furgoonautosse - furgoonauto kaubaruumi kõrgus ei võimalda ligi 2 meetri kõrguse maasturi pealesõitu kastiruumi. Maakohtu hinnangul on Fiat Panda transportinud pealesõidu sildasid vähemalt kuni kella 08:07 ehk siis neli tundi hiljem pärast väidetavat autovargust ning isegi pärast furgoonauto piiriületust. Eluliselt ei ole aga usutav, et varguse toimepanemisel kasutatud abivahendeid nii kaua transporditakse. Ka ei ole teada konkreetse furgoonauto kandevõimet ja kaubakasti parameetreid ehk siis pole teada, kas kandevõime ja mõõtmed võimaldasid transportida ligi 3000 kg raskust koormat.
31. Tõendamata on Mercedes Benz 350 GLS D registreerimisnumbriga XXXXXX tegelik maksumus ehk turuväärtus. Süüdistus ei ole kohtule esitanud eksperthinnangut konkreetse maasturi võimaliku turuhinna ega maasturi tegeliku läbisõidu ja tehnilise seisukorra kohta. Mercedes Benz 350 GLS D on ostetud Saksamaalt ning tegemist oli Eestisse registreerimise ajal pea kahe aasta 14 vanuse autoga. Üldteada on asjaolu, et kasutatud autode ostmisega kaasneb alati vägagi põhjendatud risk, et odomeetri näitu on müüja poolt tagasi keritud ning ostjale soovitakse näidata tegelikkusest olulisemat väiksemat läbisõitu. D ja N on tunnistajad, kes vahetult kohe alguses Läti Vabariigis Q maasturit nägid. Nende ütlustest tuleneb, et maasturi mootori töötamist nägid nad juba kaugelt - kuulsid mootori müra ja summutist tuli tossu. Tossu tulemine summutist viitab tõsikindlalt mingitele võimalikele mootori riketele ehk lisaks kasu teenimise motiivile on ka teine põhjus – maasturi mootori rike. Kohtule ei ole esitatud tõendit Mercedes Benz 350 GLS D tehnilise seisukorra kohta. Puuduvad andmed, kas ja millistes avariides on maastur osalenud. Auto24.ee veebilehekülje väljatrükk (I kd lk 29) ei vasta tõendile esitatud nõuetele ning tuleb tõendikogumist välja jätta - tegemist ei ole kohtukõlbuliku tõendi ega asitõendiga. Väljatükilt ei ole nähtav, millal ja milliselt veebilehelt see on tehtud. Väljatrükilt on näha AMG disaini ja varustusega, mitte sarnaste GLS tüüpi maasturite müügikuulutusi. Soovitud müügihind ei kajasta aga tegelikult asetleidvate tehingute maksumust. Seega ei saa aluseks võtta AMG müügipakkumisi tavapärase varustuse ja disainiga maasturi hinna määramisel. Tõend ei ole asjakohane – müügikuulutustega pakutakse müügiks erineva disaini ja lisavarustusega maastureid. Interneti andmete kohaselt on Mercedes Bens GLS AMG varustuse ja disainiga maastur sisuliselt kaks korda kallim tavapärasest GLS mudelist (vt Merzedes Benz esinduse koduleht, hinnakirjad). Maakohus on ebaõigesti leidnud, et maasturi maksumuse tõendamiskoormus lasub süüdistatavatel.
32. Ka ei saa nõustuda maakohtu hinnanguga, et väidetav vargus on lõpuleviidud. Tõenditest tulenevalt jäeti maastur maha tähelepanu köitvas olukorras ja enne kui sinna saabusid tunnistajad. Käsutamisteooria kohaselt ei ole vargus lõpule viidud – isikutel polnud võimalik asja takistamatult ja riskivabalt käsutada.
33. Viimaks leiab apellant, et O. Sestremile määratud liitkaristus viieaastane vangistus õiglane ja vajalik. Kaitsja hinnangul ei ole õigustatud Sestremile karistuseks reaalse vangistuse määramine õiglane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Apellatsioonimenetluse edasine käik
34. Kuna ükski apellatsioonimenetluse pool ei teavitanud soovist, et ringkonnakohus arutaks kriminaalasja suulises menetluses, määras ringkonnakohus, et arutab asja kirjalikus menetluses.
35. Prokurör saatis kohtu antud tähtajaks apellatsioonidele vastuse, milles leidis, et Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning esitas vastavad põhjendused. Samas pühendas prokurör märkimisväärse osa selle selgitamisele, miks ta ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistusakti punktis 16.22 märgitud 02.07.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll on tulenevalt Euroopa Kohtu 02.03.2021 otsusest nr C-764/18 lubamatu tõend. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA SELLE PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on põhjendamatud, maakohtu otsus aga seaduslik. Seetõttu ei ole põhjust maakohtu otsust üheski osas tühistada.
37. Maakohus on veenvalt ja kahtlusi välistavalt põhistanud, miks on leidnud Oleg Sestremi ja Valdemaras Jurkūnase süüdi olevat kogu esitatud süüdistuses ja mõistnud just sellised karistused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja jätab need

§ 342lg 3 p 1 alusel siinses otsuses üle kordamata.

1. Apellatsioonimenetlus pole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (nt RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p 718 1-16-6115/67, p 28). Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei saa nõuda ringkonnakohtult täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist. Esimese astme kohtu otsust muutmata jättes on 15 ringkonnakohus kohustatud analüüsima üksnes selliseid apellatsioonis esitatud argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud (RKKKo nr 1-16-6115/67, p-d 30–31).
2. Kolleegiumi hinnangul on menetletavas kriminaalasjas tegemist juhtumiga, kus apellatsioonides ei ole esitanud ühtegi sellist asjakohast ja olulist väidet, mis ei oleks saanud vastust juba maakohtu otsuses. Asjaolu, et kohtumenetluse pool lihtsalt ei nõustu maakohtu otsuses tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus eksib.
3. Apellant Karajev toonitas oma apellatsioonis, et tugineb oma maakohtus esitatud kohtuteesidele kui apellatsiooni põhjendustele ega korda neid apellatsioonis täies mahus.

§ 321

lg 2 p 4 näeb ette, et apellatsiooni nõuete sisu ja motiivid esitatakse apellatsioonkaebuses.

§ 331

lg 2 näeb ette, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega juhindub ringkonnakohus kehtivast seadusest ja käsitleb apellantide põhjendustena nende apellatsioonide sisus esinevaid argumente. Samuti, kuna ei ole esitatud apellatsiooni, milles oleks vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles tunnistati sideettevõtjalt saadud andmed lubamatuks tõendiks ja jäeti tõendikogumist kõrvale, siis ei hinda maakohus seda maakohtu seisukohta ümber, vaid juhindub arusaamast, et nimetatud tõendeid otsuse tegemisel aluseks ei võeta. Väited, milles tuginetakse neile tõenditele kui lubatavatele tõenditele, jätab ringkonnakohus tähelepanuta.

1. Ringkonnakohus esitab oma põhjendused apellatsioonide peamiste seisukohtade ja teemade lõikes järgmises järjestuses: I. O. Sestremi kaitsja üldise sisuga etteheited, II KarS § 199 süüdistusega seotud etteheited, III. O. Sestremi muude süüdistustega seonduv, IV. karistustega seotud apellatsiooniväited ja V. kokkuvõte. I. Apellant Karajevi üldised etteheited
2. Ei saa nõustuda apellant Karajevi etteheidetega, et maakohtu otsus on oma sisult süüdistusakt, süüdistusega sarnaselt üldsõnaline ning maakohus on enamjaolt süüdimõistvat otsust põhistanud süüdistuse poolt esitatuga. Maakohtu otsus on väga põhjalik ja sellest nähtub, et kohus on sõltumatult ja objektiivselt kujundanud ise oma järeldused. Sellele viitab mh asjaolu, et maakohus on muuhulgas jätnud kaitsjate taotlusel tõendite seast lubamatute tõenditena kõrvale sideettevõtjatelt saadud andmete protokollid (CD plaat nr 14; II kd tl 46-63; II kd tl 208-222; II kd tl 223-238; II kd tl 256-259; III kd tl 1-6; IV kd tl 188-259, otsuse lk 28), mis on prokuratuuri jaoks olnud piisavalt olulised, et kuigi prokurör ei ole apellatsiooni esitanud, on ta sellegipoolest pühendanud suure osa oma apellatsioonvastusest sellele, et õigustada nende tõendite lubatavust. Samuti on maakohus kaitsjate taotlust arvesse võttes nõustunud, et osa 30.06.2020 ja 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollist on tõendina kasutamiseks lubamatu, millist asjaolu on mõlemad kaitsjad ka esile toonud. Seetõttu on ilmne liialdus väita, et kohus on asunud süüdistaja rolli ja otsus on sisuliselt süüdistusakt.
3. Mis puudutab kaitsja Karajevi etteheidet, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kohtulahendi tegemisel vastanud kaitsja kõikidele vastuväidetele, siis saab ringkonnakohus tõdeda, et mõned kaitsja väited on tõesti jäänud maakohtu otsuses vastuseta. Tuleb aga toonitada, et puudub põhjus, miks maakohus peaks reprodutseerima otsuses kõik pisimadki kaitsja tähelepanekud ja andma igale kaitsja ideele kommentaari. Maakohus peab tegelema vaid asjakohaste kaitseväidetega ega pea mitte vastama igale kaitsja sõnale, vaid tegelema kaitseargumendi konkreetse ja asjassepuutuva sisuga. Nagu nähtub kaitsja Karajevi apellatsioonistki, on tal kalduvus väljendada üht ideed tarbetute kordustega ja/või paljusõnaliselt. Osa apellatsioonis sisalduvaid väiteid, mida kaitsja kasutas ka maakohtus, on nii ilmselgelt paljasõnalised, et on mõistetav, miks maakohus ei pühendanud neile otsuses ruumi. Kohtu kohus on süveneda õiguslikult adekvaatsetesse argumentidesse ja seda on maakohus ka teinud.
4. Nii näiteks on kõigiti mõistetav, et maakohtu tähelepanu ei pälvinud kaitsja Karajevi väide liikluskaamerate salvestiste lubamatuse osas, mida ta põhjendas Euroopa Kohtu 02.03.2021 16 otsusega nr C-746/18 (ülal p 26, apellatsioonis p-d 22, 23, 41, 42). Selline põhjendus on nii sõna otseses mõttes vale kui ka ohtlikult lähedal juriidilise ebakompetentsuse määrale, mis võib olla kohtumenetluses talutav. Esiteks ei vasta kindlasti tõele, et otsus nr C-746/18 puudutab liikluskaamerate salvestusi - et selles veenduda, piisab pelgalt selle otsusega tutvumisest, mida kaitsja ilmselt teinud ei ole. Eelotsus puudutab seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu
5. juuli
6. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris. Kui üritada mõista, kuidas on kaitsja sellise seoseni jõudnud, ei ole muud võimalust, kui järeldada, et taon sattunud segadusse sõnatüvest „liiklus“, kuivõrd nimetatud lahendist räägitakse kõnekeeles sageli kui „liiklusandmeid“ puudutavast otsusest. Samas aga on kõnealuse otsuse p-s 4 esitatud ka lahendi kontekstis „liiklusandmete“ definitsioon – „andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või sellise edastamisega seotud arveldamiseks.“ Sel pole mingit seost liikluskaameratega; „liiklus-“ esineb siin mistahes „liikumise“ tähenduses.
7. Samuti ei vasta ilmselgelt tõele kaitsja Karajevi väide (apellatsiooni p 36), et kohus jättis kõigile kaitsja kohtukõne väidetele vastamata. Näiteks oli üks Karajevi argumente vaidlustes see, et sideettevõtjalt saadud andmed on lubamatu tõend – selle seisukohaga maakohus selgesõnaliselt nõustus (vt ülal p 64) ja seda toob kaitsja ka oma apellatsioonis esile. Näiteks otsuse lehtedel 14 ja 24 on maakohus nimetanud kaitsja Karajevit tema argumentidega tegeledes suisa nimepidi, ning apellatsiooni p-s 47 on apellant ka selge sõnaga esile toonud seda, kuidas maakohus otsuse lehel 14 tema seisukohtadega nõustus. See, kui maakohus ei nõustu kaitseväidetega, ei ole samastatav argumentidele mitte vastamisega. II. KarS § 199 süüdistusega seonduvad etteheited
8. Kohtukolleegium ei pea ekslikuks maakohtu mõttekäiku, mille tulemusel ta mõistis mõlemad süüdistatavad süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6 ja 7 järgi maasturi varguses koos X-ga 12.03.2019 ööl vastu 13.03.
9. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid ei veena, et maakohus tegi vigu, mis annaks põhjust otsuse tühistamiseks. Väidetav ebaseaduslikele tõenditele tuginemine
10. Esmalt käsitleb kohus kolme tõendi lubatavuse ja kasutamisega seotud apellatsiooniargumente. Täpsemalt puudutavad need 1) süüdistusakti punktis nr 16.18 nimetatud 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 187-197 ja pöördel), 2) süüdistusakti punktis 16.20 nimetatud 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 206-236) koos DVD-plaadiga nr 5 ning 3) süüdistusakti punktis 16.21 nimetatud Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse 09.05.2019 teadet nr 20/2/6-241090 (II kd, tl 1-3) koos videosalvestusega DVD-plaadil nr
12. Apellant Gimaev käsitleb 30.06.2020 protokolli nii apellatsioonis kui ka selle lisas (ülal p-d 10 ja 18). Ta tõdeb, et palus jätta maakohtul 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll tõendite kogumist välja või jätta alternatiivselt protokollist välja osad, kus on kajastatud Lätist saadud videolt tehtud fotod ja muud protokolli väliselt tehtud fotod. Maakohus asus seisukohale, et lubamatu on käsitleda seda osa vaatlusprotokollist, mis kajastab fotosid, mis on tehtud Lätist saadud videosalvestiselt. Kaitsja tõdeb, et seega rahuldas maakohus kaitsja alternatiivse taotluse.
13. Apellant Karajev märgib, et maakohus nõustus õigesti, et 30.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll on lubamatu tõend, kuid on lubamatult põhistanud sama vaatlusprotokolliga oma otsust. Asitõendi vaatlusprotokollid ei ole kohtukõlbulikud tõendid neis sisalduvate protokolli koostaja sisuliste arvamuste, hinnangute ja oletuste tõttu (täpsemalt ülal p 27). Kaitsja Karajevi hinnangul tuleb kõik asitõendi vaatlusprotokollid tõendite kogumist välja jätta neis sisalduvate protokolli koostaja arvamuste ja hinnangute tõttu. Näiteks 30.06.2019 aasta asitõendi vaatlusprotokollis jääb selgusetuks protokollija kindel veendumus, et XXX tänaval liikus just nimelt Fiat Panda, mitte aga 17 näiteks Peugeot Partner või Citroen Berlingo. Protokoll sisaldab samuti erinevate tõendite analüüsi ehk siis tegemist ei ole enam asitõendi vaatlusprotokolliga.
14. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole teinud asitõendite vaatlusprotokollide lubatavuse määratlemisel ja tõendina käsitlemisel vigu, mis saaks mõjutada otsuse õigsust. Maakohus on kaitsjate esitatud argumentidele vastanud otsuse lehtedel 11-
15. Sellest, kuidas maakohus on nimetatud tõendeid käsitlenud ja otsuses vahendanud, ei ilmne, et ta oleks lasknud end mõjutada kaitsja Karajevi viidatud protokollimisvigadest (st protokolli sattunud menetleja järeldustest). Nii nagu kaitsjad on taotlenud, on maakohus jätnud tähelepanuta protokollide selle osa, mille arvestamine oli kaitsjate arvates lubamatu (otsuse lk 12 ja 14 lõpposad: Leedu videolt saadud fotod ning protokollis sisalduv viide laadimissildadele) ja seda on möönnud mõlemad kaitsjad. Seejuures pühendab kaitsja Karajev oma apellatsioonis hulga ruumi selle põhjendamisele, mida liigset on laadimissildade kohta vaatlusprotokolli märgitud, kuid see on antud olukorras tähtsusetu, sest nagu kaitsja ise möönis, ei juhindunud maakohus otsust tehes menetleja tõlgendusest, märkides: „Kohus nõustub ja jagab kaitsja seisukohta, et protokolli koostaja saab ainult kirjeldada seda, mida ta näeb, aga mitte anda omapoolset arvamust ega tõlgendust või oletust videosalvestisel nähtuvale.“ Järgnevalt nähtub otsusest, et maakohus kujundas oma seisukoha selle eseme osas, mida menetleja pidas pealelsõidusildadeks, videosalvestuse pinnalt.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isegi kui uurimistoimingu protokolli koostamisel on rikutud mingeid protokollimise reegleid ja seetõttu sisaldab protokoll lubamatutes kohtades menetleja tõlgendusi, ei tähenda see veel, et terve protokoll on tõendina lubamatu. Kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka

§ 64lg 1).

Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt 1-17-2359/122, p 48). Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused ähvarduste tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumisega või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (Vt ka RKKKo nr 3-1-1-77-15, p 13.). Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (vt RKKKo nr 3-1-1-31-11, p 15). Selliseid asjaolusid pole praeguses asjas tuvastatud. Tõendi lubatavuse üle otsustamisel peab igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit (

§ 339lg 2).

74. Kumbki kaitsja ei ole osundanud oma apellatsioonis millelegi konkreetsele neis protokollides, mis oleks eksitavalt (liiga sugereerivalt) sõnastatud ja mida oleks kohus ühtaegu arvesse võtnud ka selliselt, et see oleks saanud viia ebaõige kohtulahendini. Apellant Gimaev on küll puudutanud 30.06.2020 protokolli lubatava tõendina käsitlemis, aga tegelikult ei ole ta esitanud sellisele tõendi uurimisele ja arvesse võtmisele mingit sisulist kriitikat (sh viidet võimalikule rikkumisele). Kaitsja Karajev on teinud mõlemale protokollile mitmeid etteheiteid, aga suur osa neist on paljasõnalised – nii ei ole ta sisustanud seda, miks ta väidab, et 30.04.2019 protokollis on märkimata jäänud erinevaid tõendeid, millele tuginedes on protokollidesse märgitud süüdistuse hüpoteesi toetavaid järeldusi, arvamusi ja hinnanguid, või millisel alusel leiab, et protokolli koostajat on enne protokollide koostamist mõjutatud ja tal puudus võimalus olla objektiivne. Samuti ei ilmne, kuidas need abstraktsed etteheited ning see, et tema väitel tutvustati 30.06.2020 protokolli koostajale teisi asjas kogutud tõendeid ja vaatlusprotokoll sisaldab menetlusse kaasamata erinevate eriteadmistega isikute analüüsi ja järeldusi, sai mõjutada ja mõjutas konkreetselt kohtuotsuse õigsust antud asjas. Ringkonnakohus möönab, et mõnikord võivad menetleja järeldused väljuda lubatavuse piiridest, aga selles seadusrerikkumist tuvastades tuleks esile tuua, milles seisnes liigne subjektiivsus. Nimelt 18 tuleb vaatlusprotokolli märkida

§ 87

lg 1 p-de 3, 4 ja 5 kohaselt muuhulgas vaatlusel avastatud objekti tunnused, kuriteojälgede kirjeldus ja muud vaatlusandmed, mis kõik eeldavad siiski teatud laadi (kuid seejuures lubatavate) järelduste ja hinnangute kirja panemist (nt on ka värv või hele-tumedus vaataja hinnang).

1. Samuti on täielikult põhjendamatu kaitsja Karajevi etteheide, et maakohtu otsus on vastuoluline, sest maakohus olevat nõustunud, et 30.04.2021 aasta asitõendi vaatlusprotokoll on lubamatu tõend, kuid on põhistanud oma otsust sama vaatlusprotokolliga. Apellant on eksiteel, sest maakohtu otsuses ei sisaldu seisukohta, et kõnealune tõend oleks lubamatu; maakohus nõustus üksnes kaitsja Karajevi seisukohaga määratluse osas, milline menetleja käitumine on korrektne (täpne tsitaat ülal p-s 72) ning otsusest nähtuvalt ei tuginenud maakohus sellele osale protokollist, mis puudutas järeldust laadimissildade kohta.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lähenemisega, et kui rikkumised on väiksemad ja protokolli osi on võimalik eraldada, siis on lubatav, mõistlik ja eesmärgipärane tugineda uurimistoimingu protokollile osaliselt. See on analoogne võimalusega võtta ütlusi (st isikulisi tõendeid) arvesse mitte tingimata tervikuna, vaid vahel ka osaliselt, jättes need mingis osas tõendikogumist välja, mis on aktsepteeritav ka kohtupraktikas (Vt RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11– 12; 3-1-1-100-15 p 17)). Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus vaatlusprotokollide tõendina hindamisel minetusi, mida saaks pidada

§ 339lg 2 tähenduses olulisteks rikkumiseks.

1. Lisaks vaatlusprotokollidele on mõlemad apellandid olnud kriitilised Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse uurimise talituse 09.05.2019 teate nr 20/2/6-241090 (II kd, tl 1-3) ja sellega saadetud DVD-plaadi suhtes, millel on 22.03.2019 Riias toimunud Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja T kohtumise videosalvestis (DVD-plaat videosalvestistega, kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6). Kaitsja Gimaev on esitanud sellele tõendile vastuväited apellatsioonkaebuses (lk 3-4, ülal p-d 13-14) ning kaitsja Karajev apellatsioonkaebuse p-des 50-51 (ülal p 29). Vaidlustades eeskätt just Läti kriminaalpolitsei peavalitsusest edastatud DVD plaadil oleva jälitustoiminguga saadud videosalvestise lubatavust tõendina, kordavad mõlemad apellandid sisuliselt kaitsja Gimaevi argumente kohtuvaidluses. Neile argumentidele on maakohus põhjalikult vastanud otsuse lk-del 19-
2. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega (sh selles, et kõnealuse teatise ja videosalvestise lubatavus ei sõltu Euroopa Uurimismääruse olemasolust) ega korda neid

§ 342lg 3 p-st 1 juhindudes üle.

Kohtukolleegium lisab vaid järgmist.

1. Kaitsjad rõhutavad, et tõendi päritolu usaldusväärsust ei ole võimalik kontrollida. Samas ei ole jälgitav, miks apellant kahtleb, et Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse teate allkirjastanud V on Läti Politsei töötaja või mitte, ning miks ta on veendunud, et just Euroopa Uurimismäärus saab anda talle selles küsimuses kindluse. Kaitsja väidab, et Lätis sellise jälitustoimingu teostamiseks peab olema kohtu luba, seda luba ei ole ja seega on tegu ebaseaduslikult saadud tõendiga. Kaitsja teeb küll üldisi viiteid võimalikele Läti seadustele, kuid tegelik pole juriidiliselt jälgitavat argumentatsiooni, millest oleks võimalik järeldada, et nõutav luba tõesti puudub. Kaitsja väited ei tekita reaalset kahtlust, et kõnealune salvestis on kogutud seadust rikkudes või isikute poolt, kes pole politseiametnikud.
2. Kaitsja Karajev lisab, et välisriigist saadud tõendite kogumise seaduslikkuse hindamiseks puuduvad võimalused – kriminaalasja materjalide seas ei ole ühtegi vastavasisulist kohtumäärust ega ka pädeva asutuse luba, millega oleks antud luba konkreetsete jälitustoimingute läbiviimiseks. Kaitsja Karajevi etteheide jääb aga mõistetamatuks, kuna 11.03.2021 lühimenetluse kohtuistungi protokollist nähtub (IX kd, tl 8-14), et kaitsja oli lühimenetlusega nõus ning ei esitanud tõendi uurimisel mingeid konkreetseid kahtlusi tõendi seaduslikkuse osas, kuigi tal see võimalus oli. Tulenevalt lühimenetluse eripärast (

§-d 233 ja 237), s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole küll kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, aga toimiku ebapiisavuse korral on võimalik kohtul 19 lühimenetlusega mitte nõustuda ja pooltel lühimenetlusest loobuda, kui toimikust on midagi puudu. Praegusel juhul ei selgu apellatsioonist ega asja materjalidest tervikuna, milles täpselt kaitsja Karajev kahtleb – abstraktne väide, et tõend on ilmselt ebaseaduslik, ei ole piisav, et selles ka reaalset kahtlust tekitada. Seejuures on mõistetamatu apellandi väide, mille kohaselt puuduvat võimalus hinnata Läti politsei poolt 13.03.2019 aastal teostatud Mercedes 5Benz GLS 350 D läbiotsimise seaduslikkust ning tegu oli ebaseadusliku toiminguga, sest sõiduauto läbiotsimiseks puudus pädeva asutuse luba. Vaidlustatud kohtuotsuses ega ka süüdistusaktis ei ole viiteid ühelegi 13.03.2019 Lätis läbiviidud läbiotsimisele.

1. Viimaks heidab kaitsja Gimaev ette ka seda, et eelmainitud Lätist saadud video kohta ei ole koostatud vaatlusprotokolli, mistõttu „selle video seost ei ole võimalik tuvastada.“ Ta tõdeb, et maakohus jättis tema palvel 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollist välja jätta need osad, kus on kajastatud Lätist saadud videolt tehtud fotod ja muud protokolli väliselt tehtud fotod, aga leidis, et kohtul on õigus Lätist saadud videosalvestuse sisuga tutvuda ning kohtuotsuse tegemisel kasutada. Ta heidab ette, et videosalvestust ei ole tõendina nimetatud ka süüdistusaktis ega kohtuistungil uuritud. Seega kohus rikkus võistlevuse põhimõtet, kuna asunud ise puuduolevad tõendeid otsima.
2. Ringkonnakohus ei tuvasta rikkumisi selles, kuidas maakohus eelmainitud videosalvestist tõendina hindas ja käsitles (maakohtu vastavas motiivid ja salvestuselt tuvastatud asjaolud asuvad otsuse lk-del 12-13). Apellant eksib esmalt selles, et nimetatud videosalvestist ei olnud nimetatud süüdistusaktis ja et seda kohtus ei uuritud. Süüdistusakti lk-l 13 on tõendite loetelus p 16.21.: „Läti kriminaalpolitsei peavalitsuse kriminaalasjade uurimise talituse teade 09.05.2019 nr 20/2/6241090 /kd 2, tl 1-3/ koos DVD-plaadiga, millel on 22.03.2019 Riias toimunud Oleg Sestremi, Valdemaras Jurkūnase ja Läti Vabariigi elaniku E kohtumise videosalvestised, mis olid tehtud Läti kriminaalpolitsei poolt /kriminaaltoimiku juures ümbrikus nr 6, vt p 15.1.6/; /…/ Nimetatud videosalvestistel on samuti näha O. Sestremi ja V. Jurkūnase kasvu, kehaehitust ja kõnnakut, mis omavad tähtsust seoses teiste tõenditega (p 16.18, 16.52 jm).“ Seega oli videosalvestis mitte üksnes süüdistusaktis nimetatud, vaid seal oli ka selgelt osundatud, et seda kavatsetakse kasutada täpselt sel eesmärgil, milleks maakohus seda tegelikult ka otsust tehes kasutas. 11.03.2021 kohtuistungi protokollilt (lk 3 ja 5) nähtub, et kohtulikul uurimisel uuriti kõnealust teadet koos lisatud plaadiga

§ 296

lg 2 p 2 kohaselt, kusjuures protokollist nähtub, et just kaitsja Gimaev oli see, kes avaldas soovi uurida tõendeid pealiskaudsemalt, lugedes need praktiliselt kogu ulatuses lihtsalt avaldatuks, väites, et on juba kõigega tutvunud. Istungiprotokollist ei ilmne ka, et keegi oleks avaldanud arvamust, et läbiviidud uurimine olnuks kuidagi ebapiisav. 82.

§ 3

lg-st 3 ja §-st 65 tuleneb, et Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kaitsjad ei ole viidanud antud juhul vastuolule

§-ga 65. Siiski saab nõustuda, et vastuoluks Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega

§ 65

mõttes saaks pidada nt

§-s 64 ja

§ 63lg-s 2 sätestatu rikkumist.

Kaitsja Gimajev ongi osundanud sellele, et vaidlusalune tõend koguti põhiõigust rikkudes, põhjendades seda sellega, et tõend on saadud Lätis kohtu loata. Selle väitega ei nõustu ringkonnakohus mitmel põhjusel – esiteks ei ole võimalik sedastada sellist põhiõigust, mille kohaselt peab sarnaseks toiminguks (isikute avalikus kohas videosalvestamine, mis on Eesti jälitustoimingutest analoogne varjatud jälgimisega, mida ei tehta kohtu loal) olema kohtu luba, ja teiseks pole võimalik väita, et seda luba ei olnud. Kaitsja Gimajevi apellatsioonist saab järeldada, justkui igast seadusest irdumine oleks põhiõiguse rikkumine. See pole nii. Põhiõigused ehk universaalsed inimõigused kehtivad igale inimesele ilma igasuguste lisatingimusteta ja need on eeskätt õigus elule, õigus vabadusele, õigus võrdsusele, õigus isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Samas, kui ka määratleda põhiõigusena iga põhiseaduslikku järku õigust, siis võiks kohtu loata toimingu tegemisest kui põhiõiguse rikkumisest tõusetuda küsimus näiteks PS § 43 kontekstis, kui tegu on sõnumisaladuse 20 riivega. Praegusel juhul ei ole aga kaitsja Gimaev sedalaadi rikkumisele viidanud ja olemasolevatest andmetest nähtuvalt ka sõnumisaladust ei riivatud. 83. Mis puudutab videosalvestise kohta vaatlusprotokolli mittekoostamist, siis

§ 63

lg 1 tähenduses on iseseisvaks tõendiks jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Läti politsei töö käigus koostatud videosalvestis edastati Eestisse koos ülal mainitud 09.05.2019.a teatega. Vaatlusprotokollidel on eeskätt abistav funktsioon ehk vaatlusprotokoll võimaldab hõlpsamini mõista videosalvestistelt nähtuva teabe tõenduslikku tähendust ning selle teabe seoseid muude tõenditega, samuti selle päritolu. Riigikohus on selgitanud, et salvestised, mis ei teki mitte uurimistoimingute käigus, vaid võetakse menetleja poolt ära teistelt isikutelt või antakse menetlejale üle teiste isikute endi initsiatiivil, saavad olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida

III peatüki 9. jaos sätestatut (RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1- 21-09, p 9.3; RKKKo 30.09.2009 nr 3-11-74-09, p 10; RKKKo 29.10.2015 nr 3-1-1-83-15, p 9).

III peatüki 9. jaos paikneva

§ 124

lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Asitõendit eristab teistest tõenditest omadus, et see on asendamatu, mis tähendab muu hulgas seda, et tõendist pole võimalik üldse koopiat teha või koopia tegemine vähendaks tõenduslik väärtust. Sellest tulenevalt ei ole kõnealune salvestis ega selle kandjaks olev CD asitõendid. CD/DVD-plaadid on pelgalt andmekandjad, mis sisaldavad tõendit elektroonilisel kujul. Sellist andmekandjat võib kergelt asendada, salvestades sellel sisalduvad failid teisele andmekandjale, ilma et tõenduslik väärtus kannataks. Seega ei ole antud juhul CD ise ega sellel olevad salvestised mitte asitõendid, vaid – kõige loogilisemalt järeldades - muu teabetalletus

§ 63

lg 1 tähenduses.

-st ei tulene nõuet koostada asitõenditeks mitteolevate dokumentide kohta tingimata protokoll. Samuti, viidates kaitsja Gimaevi apellatsiooni argumentatsioonile, ei ole millestki võimalik tuletada ka põhiõigust justnimelt protokolli koostamisele.

1. See, et tõendusteavet ei pea obligatoorselt kirjeldama vaatlusprotokollis, tuleneb ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.09.2009 otsusest nr 3-1-1-74-09, mille punktis 11 on selgitatud, et salvestise puhul peaks olema näha, kuidas ja kuna on see saadud, ning vajadusel tuleb astuda menetluslikke samme, et muuta tõendusliku tähendusega teavet tajutavaks, milleks võib videosalvestise üksikutest kaadritest teha väljatrükke ja vajadusel toimetada ka nende väljatrükkide vaatlust. Käesoleval juhul peegeldab salvestise päritolu Läti politsei peavalitsuse teade, millele märgitud lisana kõnealune kahe failiga „Verbatim“ DVD-R saadeti. Mis puudutab salvestusel oleva teabe tajutavaks muutmist, siis videosalvestuse kõige elementaarsem tajutavaks muutmine on selle vaatamine, mida kohtuotsusest nähtuvalt kohus ka tegi. Tuleb tõdeda, et praktikas koostatakse videosalvestuste kohta sageli ka protokolle, milles kajastatakse nende sisu, aga videol toimuva tekstis kirjeldamine on oma sisult juba menetlejapoolsete järelduste tegemine, mille vajalikkus on küsitav, kui kohus tutvub tõendi endaga vahetult. Paradoksaalselt on just käesolevas asjas teinud kaitsja Karajev drastilises ulatuses kriitikat vaatlusprotokollide „subjektiivsuse“ üle, kui vaadeldavaks objektiks on videosalvestis. Vaatlusprotokolli koostamata jätmine on paradoksaalselt kõige lihtsam viis ennetada ja vältida sellist kriitikat ja sarnaste küsimuste tekkimist, nagu kaitsja Karajev on antud asjas väljendanud. Võib asuda lausa seisukohale, et videosalvestise kohta vaatlusprotokolli koostamine võib tuua menetlusse rohkem segadust, kui selgust. Apellant Gimaev ei ole ka märkinud, milline õigusliku väärtusega asjaolu reaalselt paraneks, kui toimikus oleks eraldi protokoll kõnealuse salvestise kohta. Ta märgib, et protokollimatuse tõttu pole võimalik tuvasta „video seost“ – samas ei selgita ta, millega täpsemalt ei õnnestu videot seostada. Selles, et videol on muuhulgas näha just kaht kohtualust, ei ole keegi kahtluse alla seadnud ja selle järelduse õigsuse tagab ka see, et maakohtul oli võimalik mõlemat süüdistatavat vahetult istungil vaadelda (sõna otseses, mitte kriminaalmenetluslikus tähenduses). Seejuures on apellant Gimaev oma 21 apellatsioonis otsesõnu jaatanud, et tema klient on nimetatud videol („DVD-plaadi peale salvestatud kohtumise osalenud Valdemaras Jurkūnasel…“). Praeguses asjas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et salvestise saamise asjaolud on piisavalt selged ja toimikus fikseeritud. Kaitajate esitatud argumendid ei pane kahtlema, et need ei vastaks nende kogumise ja vormistamise nõuetele Läti Vabariigis. Need argumendid ei vii järelduseni, et (täiendava) protokolli koostamine annaks menetluses konkreetset lisaväärtust just kaitsjate tõstatatud aspektides.
2. Kokkuvõttes ei nõustu ringkonnakohus, et eelmainitud tõendid oleks lubamatud. Maakohtul oli õigus neile tugineda. Etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele varguse asjaolude osas
3. Kaitsja Karajev on heitnud ette, et maakohtu otsus tugineb sisuliselt ainult kaudsetele kohtukõlbmatutele tõenditele ning märgib, et iga väiksemagi kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, mistõttuon maakohus rikkunud in dubio pro reo printsiipi ja teinud ebaseadusliku kohtulahendi. Täpsemalt sisalduvad tema vastavad etteheited KarS § 199 kuriteo kohta apellatsiooni p-des 68-
4. Mõlemad apellandid heidavad ette, et kohus ei võtnud arvesse nende esitatud alternatiivseid versioone ning pole tõendatud, et süüdistatavad olid süüdistuses väidetud ajal süüdistuses nimetatud kohas. Maakohtule heidetakse ette ka vale tuginemist modus operandile.
5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on põhjalikult tõendeid analüüsides jõudnud õigele järeldusele, et süüdistatavad panid toime süüdistuses nimetatud faktilised teod, mis vastavad KarS § 199 lg 2 p-des 4, 6 ja 7 kirjeldatud varguse tunnustele. Maakohtu tõendite käsitlus ja süüteokoosseisule vastavuse analüüs sisaldub otsuse lehtedel 11-29, kus on kokku peaaegu paarikümnel lehel hekseldatud üheainsa kuriteosündmuse ja seda puudutavate tõendite nüansse, vastates selle käigus ka kaitsjate tõstatatud küsimustele.
6. On tõsi, et maakohus tugines kaudsetele tõenditele (mis, nagu ringkonnakohus ülal sedastas, on kohtukõlbulikud). Kaudsetele tõenditele süüdimõistva otsuse rajamine on seaduslik ja kohtupraktikas aktsepteeritud. Isiku süüküsimuse lahendamisel vaid kaudsetele tõenditele tuginedes tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta. Sel põhjusel omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61

lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis, mida maakohus on püüdlikult ka teinud. Üldiselt on Riigikohtu praktikas leitud, et kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine eeldab tõendite paljusust (RKKKo nr 3-1-1-55-13, p 7 koos viitega otsusele asjas nr 3-1-1-15-12, p 14), kuigi näiteks 27.04.2020 otsuses 4-19-447 on Riigikohus selle seisukoha rangust isegi leevendanud. Käesolevas asjas vastab maakohtu otsus üheselt kohtupraktikale. Jõudmaks seisukohale, et justnimelt süüdistatavad panid toime süüdistuses kirjeldatud varguse Tallinnas 12.03-13.03.2019, tugines maakohus mitmekesisele kaudsete tõendite kogumile. See kogum moodustus muuhulgas järgmistest tõenditest, mida maakohus otsuses üksiksasjalikult lahkas ja seostas: Q antud ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll, 30.06.2020 ja 30.04.2019 vaatlusprotokollid nende juurde kuuluvate fotode ja salvestistega, tunnistajate U, Ž, A, N, K ja D ütlused, Oleg Sestremi isiklike asjade konfiskeerimise protokoll (rootsi keeles „Beslagsprotokoll“) nr 2019-5000-BG93635 koos fototabeliga (VI kd tl 34-84), EUCARIS andmete väljavõte (I kd tl 240-242), Kaunase maakonna politseikomissariaadi teatis (IV kd 11-16); Leedu Haldusõigusrikkumise registri väljavõtted (IV kd tl 58-66, 119-125; 126-131), Rootsi politsei poolt Põhja Ringkonnaprokuratuurile üleantud dokumentidest nimega „G-formulär“ (VII kd tl 102-114), Läti Kriminaalpolitsei peavalitsuse uurimise talituse 09.05.2019 teade nr 20/2/6-241090 (II kd tl 1-3) koos DVD-plaadiga, 13.03.2019 Riias teostatud Mercedes-Benz GLS 350 D registreerimisnumbriga XXXXXX vaatluse protokoll fototabeliga (I kd tl 98-121), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrollakt nr 20-4/192473-001 (I kd tl 65-76), asjatundja AT ülekuulamise protokoll (I kd tl 77-79), äratundmiseks 22 esitamise protokollid (I kd tl 174-178, 141-145; VII kd tl 117-118), Svea Ringkonnakohtu 16.05.2014 otsus (V kd tl 144-238), Stockholmi Linnakohtu 19.12.2013 otsus (V kd tl 17-108), Attunda Linnakohtu 02.12.2019 otsus (V kd tl 239-261), selle lisad (VI kd tl 1-19) ja Svea Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsus (VI kd tl 23-33), 07.06.2019 Rootsis Kungsängenis Rågångsvägen 1 asuva Biltema kaupluse turvakaameratega tehtud videosalvestiste väljavõtted ja 27.08.2019 Rootsis Stockholmi maakonnas Danderydi vallas Stocksundi asulas Granhällsvägen 29 asuva eramu turvakaameratega tehtud videosalvestiste väljavõtted (VI kd tl 153-200). Ringkonnakohus ei korda maakohtu mõttekäiku, kuna nõustub sellega. 89. Kaitsja Karajev eksib, väites (apellatsiooni p 38), et iga väiksemagi kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seda ei näe ette seadus ja selle lükkab üheselt ümber ka Riigikohtu üheselt mõistetav praktika. Süüdistatava kasuks tuleb

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendada vaid kõrvaldamata kahtlus.

Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo 18.12.2007, 3-1-1-85-07, p 9.1; RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232/179, p-d 66–67 jpt). Kõrvaldamata kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. Kaitseversioon peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga ja kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest

§ 7

lg 3 mõttes (vt nt RKKKo 13.10.2015, 3-1-1-77-15, p-d 18–19; RKKKo 07.11.2019, 1-18-86/128, p 58). 90. Alles 12.02.2021.a tehtud otsuses nr 1-20-1301 täpsustas Riigikohus, et põhjendatud kahtluse korral pole süüdistatava kasuks tõlgendamise kohustus sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel, mille poole on põhjust pöörduda alles siis, kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistusversiooni paikapidavuses. Selles lahendis leiti, et isegi vaid ühe keskse tähendusega süüstava tõendi olemasolu korral kohtul lahendada isiku süüküsimus enda siseveendumuse alusel (

§ 60lg 2 ja § 61 lg 2).

Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (

§ 15

). Seejuures ei tule mõista

§ 60

lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. Nimetatud lahendis osutas Riigikohus, kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid.

1. Käesoleval juhul on maakohus ammendavalt ja väljaspool mõistlikku kahtlust (ning ülalviidatud lahendis märgitud kriteeriumitele vastavalt) ära põhjendanud, miks ta leiab, et 12.0313.03.2019 toimusid sündmused just nii, nagu on kirjeldatud süüdistuses ja nagu ta leiab kohtuotsuses. Seejuures pole põhjust talle ette heita, et ta tugines mõne järelduse tegemisel siseveendumusele (nt Karajevi apellatsiooni p-d 78 ja 84). Nagu ülalt (p 90) nähtub, peabki kohus otsuse tegema siseveendumuse alusel. Siseveendumus omakorda peab tuginema ka tõenditele ja maakohtu otsusest nähtub, et nii see ka oli. Järgnevalt puudutab ringkonnakohus üksikuid etteheiteid asjaolude tuvastamise osas, mida on võimalik apellatsioonides eristada.
2. Kaitsja Gimajev leiab, et maakohus ei ole V. Jurkūnas´e ütlused hinnanud, mistõttu jõudnud ekslikule järeldusele, et V.Jurkūnas on sõiduki varguse toimepanemise asjal viibinud Eestis, kuigi 23 tema viibimine Eestis 10.03.2019.a ja 11.03.2019.a ei ole tõendatud. Kaitsja Karajevi sõnul pole tõendatud, et 07.03.2019-13.03.2019 aastal oleksid Jurkūnas ja Sestrem Eesti Vabariigis kohtunud või omavahel sidevahendite abil suhelnud. Mõlemad kaitsjad leiavad 12-13.03.2019 öiseid XXX tänava valvekaamerate salvestusi ja asjaomast 30.06.2020 vaatlusprotokolli analüüsides, et pole tõendatud nende kaitsealuste sündmuskohal viibimine.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistlikku kahtlust välistavalt selgitanud otsuse lkdel 11-13 (iseäranis oluline on
4. lk eelviimane lõik) ja 16-17, millisel põhjusel paigutab ta sündmuskohale (kella 4 paiku öösel) just kaks süüdistatavat. Kohtu järeldused ei ole meelevaldsed, vaid ta on teinud need erinevaid tõendeid kõrvutades (eeskätt 22.03.2019 Läti Vabariigis Riia linnas tehtud salvestist DVD plaadil nr 6 (vt ka p 77 ülal) ning 23.11.2018 tehtud salvestist CD plaadil nr 4 (samuti 30.06.2020 protokoll ja kiri I kd, tl 198)). Pannes need maakohtu järeldused tema ülejäänud mõttekäigu ja uuritud tõendite valgusesse, ei ole järeldus, et isikud olid tol päeval koos Eestis autot varastamas, kaugeltki meelevaldne, arvestades, et nende omavaheline tutvus, samal perioodil koos viibimine ja piiriülene koostegevus kallihinnaliste sõidukite varastamise nimel on üheselt tuvastatud (DVD-plaadil olev 22.03.2019 fail Sestremi, Jurkūnase ja E koosviibimisest; ülal viidatud Rootsi kohtuotsused ja Rootsi turvakaamerate väljavõtted). Kumbki süüdistatavatest ei ole esitanud alibit, millest nähtuvalt nad ei olnud ega saanud olla süüdistuses nimetatud ajal süüdistuses nimetatud kohas, mistõttu pole ka kõrvaldamatut kahtlust, et neid polnud seal. Kaitsja Karajevi väide, et pole tõendeid, nagu oleks süüdistatavad tuttavad X-ga, lükkas maakohus ammendavalt ümber maakohtu otsuse lehtedel 13-
6. Puutuvalt apellant Gimaevi kaebusse, et maakohus ei hinnanud tema kaitsealuse ütlusi, saab tõdeda, et V. Jurkūnas andis kohtueelses menetluses ütlusi, et viimati on tema olnud Eestis 2018.a. Maakohus on V. Jurkūnase ütlusi refereerinud otsuse lehel
7. Paigutades selle maakohtu otsuse lehtedel 12-13 sedastatu konteksti saab teha ühese järelduse, et kohus pole pidanud süüdistatava paljasõnalist väidet (ta polnud Eestis, kuid ei tea, kus oli) usaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga, kuna süüdistatav pole teinud oma eituse verifitseerimist mingil moel võimalikuks – on ka ebaloogiline ja eluliselt ebausutav, et olukorras, kus süüdistatav ei mäleta üleüldse, kus ta nimetatud ajal viibis, saab ta väita täie kindlusega, et ta Eestis just ei olnud (seda enam, et ta käis oma sõnul Eestis eelnenud aastal). Süüdistatatava alibi kontrollimist on raskendanud ka asjaolu, et ta keeldus oma Eestis olevate tuttavate nimesid nimetamast, leides, et ei soovi seda teha (VIII kd, tl 60p). Seejuures ei saa väita, et prokuratuur ei teinud maksimaalseid pingutusi V. Jurkūnase Eestis viibimise kontrollimiseks: nagu ka kaitsja ise apellatsioonis sedastas, oleks võimalik telefoni kasutamise andmete alusel väita, et tema telefoni kasutati 2019.a märtsis Tallinnas. Nimetatud tõendile ei saa tugineda prokurörist sõltumatul põhjusel (ülal p 57, 62; kriminaalasi saadeti kohtusse enne Euroopa Kohtu 02.03.2021.a otsust nr C-746/18).
8. Mõlemad apellandid on esitanud pikad mõttekäigud, argumenteerimaks, et nende kaitsealuse asemel osales varguses hoopis pigem E, kelle tundsid 13.03.2019 päeval selleks ajaks Riiga jõudnud varastatud sõiduki läheduses liikumas ära kaks tunnistajat, ja/või mõni tuvastamata isik. Kaitsja Karajev leiab, et E ja Sestremi kasvu ja kehaehituse võrdlemise tulemusena võib teha ainult ühe tõsikindla järelduse – isikud on väga sarnased nii kasvult kui ka kehaehituselt; sama võib väita ka Jurkūnase ja X kohta, mistõttu kaitsja väitel liikusid 13.03.2019 04:03 ja 06:01:08 XXX tn X maja juures hoopiski näiteks X ja E. Apellant möönab samas, et tõsikindlalt ta seda ei väita saa. Ringkonnakohus ei saa kaitsja järeldustega nõustuda, sest ta pole esitanud nende kinnituseks kohtule kontrollitavaid argumente. Samuti ei nähtu apellatsioonist ega asjas olevatest tõenditest midagi, mis kinnitaks kaitsja deklaratsiooni, et kella 4 ja 6 paiku liikusid kaamerate ees samad isikud. Kaitsja Karajev väidab apellatsioonis ka, et nähtuna 13.03.2019 Riias, kandis E sama riietust, mis on seljas varahommikul XXX tänaval kella 4 ja 6 paiku liikunud isikul. See väide on paljasõnaline ega leia toimikust kinnitust. Samuti ei leia toimikust/tõenditest kinnitust kaitsja Gimaevi väide, et 30.06.2020 protokollil on XXX tänaval 13.03.2019 kell 4 paiku liikunud mehel 24 seljas samasugune karvane (või karvase kapuutsiservaga) jope nagu E-l samal päeval hiljem Riias. Kaitsja Gimaevi väide „DVD-plaadi peale salvestatud kohtumise osalenud Valdemaras Jurkūnasel ei ole mingit sarnasust isikutega, kes on kajastatud 30.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll“ on paljasõnaline ja sellega ei ole võimalik maakohtu kompleksseid järeldusi kummutada.
9. Selles, et E nähti 13.03.2019 pärastlõunal Riias varastatud auto läheduses, mis oli selleks ajaks sinna toimetatud, ei ole kahtlust (maakohtu otsuse lk 17-20). Ei asjassepuutuvuse määra on maakohus piisavalt argumenteeritult selgitanud otsuse leheküljel
10. Toimikust (II kd, tl 172) nähtub, et E. E suhtes on kriminaalmenetlus 12.-13.03.2019 varguse osas kuriteo koosseisu puudumisel lõpetatud. Apellantide väited (nn alternatiivsed versioonid), mis on taandatavad tegelikkuses siiski lihtsalt hüpoteesidele, ei tekita aga ringkonnakohtus tegelikku kahtlust, et maakohus oleks valesti järeldanud, nagu panid selle konkreetse varguse süüdistuses kirjeldatud viisil Oleg Sestrem ja Valdemaras Jurkūnas koos X-ga. Seda ei lükka ümber ka mõlema kaitsja väited, mille eesmärk on näidata, et kohtuotsus ja süüdistus on justkui sisuliselt vastuolus, sest kui süüdistatavad lahkusid Eestist 13.03.2019 süüdistuses nimetatud ajal, siis ei oleks neid saanud näha samal päeval kell 13:34 Riias varastatud sõidukist möödumas. Kaitsjate argumentatsioon on paljusõnaline, kuid eksitav.
11. Süüdistuse kohaselt viis X varastatud maasturi furgoonautos Eestist välja, läbides 13.03.2019 kell 07:33 Ikla piiripunkti suunaga Läti poole ning sõites edasi Riia, kus samal päeval, 13.03.2019 enne kella 13:34 OOO asuva eramu kõrval laadis varastatud sõiduauto Mercedes-Benz GLS 350 D reg.nr XXXXXX furgoonautolt maha. Süüdistuse kohaselt lahkus Sestrem samal päeval kahe paiku päeval sõiduautoga Fiat Panda Pärnu maakonnas asuva Ikla küla kaudu Eestist Lätti ja jõudis samal päeval Riiga ning Valdemaras Jurkūnas läbis omakorda 13.03.2019 kell 12:48 sõiduautoga Opel Omega Leedu reg.nr XXXXX Ikla piiripunkti suunaga Läti poole. 30.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 206-236) nähtub, et 13.03.2019 kell 13:59 lahkus Eestist Ikla küla piiripunkti kaudu Fiat Panda Itaalia reg.märgiga YYYYYYY. Süüdistus ega maakohus ei ole kunagi väitnud, et konkreetselt Sestremit või Jurkūnast oleks nähtud Riias kell 13:34 samal päeval. Seega on valed ja eksitavad kaitsja Karajevi väide, justkui oleks maakohus vastuoluliselt „kriminaalasjas uuritud tõenditega lugenud tõendatuks Sestrem viibimise maasturi juures kella 13:34 paiku“, ja kaitsja Gimaevi väide, et kohtu tuvastatu kohaselt sõitis Valdemaras Jurkūnas varastatud sõidukist mööda 13.03.2019.a kell 13:
12. Kaitsjate arvutuskäikudega saab selles osas nõustuda, et 50 minutiga Eesti-Läti piirilt Riiga, Mezotnes 29 hoone juurde ei jõua, vaid see võtab kiiruspiirangutele alludes aega ligikaudu kaks tundi (Ikla piiripunktist on Google maps kohaselt sinna ligikaudu 127 km). Kaitsja Gimaev möönis oma apellatsioonis ka, et 12:48 piiri ületanud Opel Omega Leedu reg.nr XXXXX võinuks olla kell 15:14 Mezotnes 29 juurde pargitud varastatud sõiduki juures. Sama kaitsja apellatsioonist nähtuvalt fikseeritigi E selles kohas Riias kell 15:1315:
13. Siinkohal ongi oluline, et varaseim toimikust nähtuv kindel kellaaeg, millal saab täpselt kinnitada Ei ja sõiduki Audi A4 reg nr KKKKKK kohalolu Riias varastatud sõiduki läheduses, on 15:13-15:14, sest siis fotografeeris seda tunnistaja N (I kd, tl 151-173, kellaaegadega fotod viimased 5 lehte). Sündmuskohal nähti tunnistajate sõnul heledat Audit ka varem, kuid kohtu hinnangul ei saa veendunult kindel olla, et see oli just sama sõiduk. Seda pole väitnud ka maakohus. Maakohtu seisukohta: „Seega tunnistajate poolt OOO tänaval nähtud sõidukis Audi A4 registreerimisnumbriga KKKKKKK viibisid suure tõenäosusega süüdistatavad Oleg Sestrem ja/või Valdemaras Jurkūnas“ ei saa pidada valeks, kuigi on pigem vähetõenäoline, et seal sai sel ajal olla O. Sestrem, kui ta ületas piiri kell 13:59 (jõudmist nimetatud ajaks nimetatud kohta Riias ei saa küll füüsikareeglite kohaselt välistada, kuid see eeldaks kiiruse ületamist). Küll aga pole välistatud, et selleks ajaks oli Riias varastatud sõiduki läheduses V. Jurkūnas (asjaolu, et ta ületas piiri teise sõidukiga, seda võimalust ei kummuta). On mõneti tähelepanuväärne, et kaitsja Gimaev lõppkokkuvõttes ka möönab oma apellatsioonis seda, et kaitsealune tõesti „on sõitnud Riias varastatud sõidukist mööda.“ 25
14. Üks apellant Gimaevi argumente on ka see, et Papiniidu sillal kaameraga fikseeritud Opel Omegat juhtiv isik on väga sarnane kehaehituselt Ega, kuna sõidukit juhib turske mees (30.04.2020.a vaatlusprotokoll, süüdistusakti p. 16.20). Ringkonnakohtu hinnangul ei kummuta selline väide siiski kuidagi maakohtu juba eelviidatud järeldusi sellest, kuidas ta tuvastas isikute samasuse – kuigi mõlema isiku kehaehitus on tõesti pigem turske, tõi maakohus esile ka sarnasuse V. Jurkūnase riietuse osas (otsuse lk 16-17 üleminek).
15. Apellant Gimaevi sõnul ei ole 02.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollil (II köide lk 7-24) Alexela tanklas fikseeritud isik sarnane X-ga
16. köites on lk 157 fotodel. Selline paljasõnaline väide ei kummuta maakohtu vastupidist järeldust, seda enam, et arusaamatul põhjusel on kaitsja võtnud võrdluse aluseks ilmselgelt ebaõnnestunud mustvalge koopia, kui sama köite lehtedel 164-165 on oluliselt parema kvaliteediga fotod (mis sarnanevad ka tunnistaja B ütlustele lisatud dokumendi koopial oleva fotoga, IV. kd, tl 30). Ka polnud mainitud fotode võrdlus ainus, mille alusel maakohus X osaluse ja rolli tuvastas (maakohtu otsuse lk 13-14). Kaitsja Karajevi erinevad argumendid seoses kuriteosündmuse tõendamisega
17. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja Karajevi apellatsioonis esitatud mitmesuguseid argumente, mis puudutavad kuriteo toimepanemise asjaolusid ja nende tõendamist.
18. Apellant heidab ette, et maakohus ei ole analüüsinud koera haukumise fakti kella 03:00 paiku ja mitte haukumist kella 04:04 paiku. Q ütlustest nähtuvalt (apellandi sõnul) koer kella 4 paiku ei haukunud, aga kui koer reageeris liikumisele kella 03:00 paiku, siis pidi ta seda tegema ju ka kella 04:04 paiku. Kaitsja leiab, et koera haukumisega on tõendamist leidnud XXX eramu juures võõraste liikumine kella 03:00 paiku ehk siis kui maastur tõesti varastati, siis toimus see tund aega enne süüdistuse poolt pakutud aega (mis on määratletud 4:04 toimunud kahe isiku liikumisega, mis fikseeriti kaameraga). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja üle hinnanud varastatud auto kasutaja Q ütlustes sisalduva kellaaja määratluse täpsust. Q ütlustest (I kd, tl 2-3), mille ta andis 13.03.2019 hommikul, nähtub, et eelmisel õhtul nägi pereliige viimati sõidukit kell 23:00, avaldaja ise ärkas hommikul kell 7, vahepeal „umbes kell 3“ hakkas haukuma nende koer. Arvestades, et hinnanguline ajamääratlus mahub tavapärase uneaja sisse ja on umbkaudne, on kõigiti usutav, et öisel ajal võib „umbes kell 3“ tähendada ligikaudselt aega kella 2-4 ringis. Samuti ei tähenda asjaolu, et Q ei maininud kella 4 ajal toimunud haukumist, et siis koer ei haukunud – öisel ajal tavaliselt inimesed magavad ja pruugi kõike kuulda.
19. Apellandi sõnul ei ole mööda XXX tänavat 12.03.2019 aastal kell 22:54:07-22:54:12 (XXX X eramu kaamera) sõitnud valge Fiat Panda Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYYY ning maakohus on üksnes salvestiste pinnalt, millelt on näha pimedal ajal liikuvat heledat värvi kaubikut külgvaates, jõudnud alusetult järeldusele, et tegemist on Fiat Pandaga Itaalia registreerimisnumbriga YYYYYYY. Kaitsja on lubamatult utreerinud maakohtu seisukohta: maakohus ei ole väitnud seda, mida talle omistab apellant. Maakohus on otsuse lehtedel 11-12 kirjeldanud, mida ta salvestusel näeb ja sedastanud nähtud sõiduki sarnasuse konkreetse sõidukiga, ühtlasi paigutanud tõendi laiemasse tõendite kogumi konteksti, millest ta on teinud eluliselt usutava ja mõistliku järelduse, et tegu oli sama sõidukiga. Kaitsja heidab taas ette, et protokolli koostaja isiklik arvamus, millise automargiga on tegemist, on lubamatu ja tuleb jätta tähelepanuta –jääb aga arusaamatuks, miks kaitsja arvab, et maakohus ei kajasta oma enda järeldusi. Möödunud sõiduk on videol ja sellest toimikusse vaatlusprotokolli juurde tehtud fotodel märkimisväärselt selgelt näha ja vastupidiselt kaitsja väitele on see silmnähtavalt hele (I kd, 188-189); toimikus on ka selged fotod Fiat Pandast (I kd, tl 194, 212-224). Arvestades seda ja üldteadmisi autost kui levinud tarbeesemest ning selle markidest ja mudeleist, on kõigiti usutav, et kohus tegi võrdluse ise. Seevastu kaitsja, väites, et videosalvestusel on hoopis heledat värvi Peugeot Partner või Citroen Berlingo, esineb põhjendamatu ja lahmiva väitega, mis on lisaks ka uudne. Toimikust ei nähtu, et ta oleks kohtumenetluse ajal väitnud, et fotol on justnimelt Peugeot Partner või Citroen Berlingo. 26 Kuigi kaitsja ei ütle, millele ta tugineb, leiab ringkonnakohus siinkohal, et selle väite kontrollimiseks on võimalik pöörduda

§ 60

lg-te 1 ja 3 alusel kriminaalmenetlusväliste allikate poole, mis annavad asjaomast usaldusväärset teavet (tootjafirmade veebilehed https://www.peugeot.ee/et/peugeot-mudelivalik/peugeot-soidukid/partner.html ja https://www.citroen.ee/et/mudelid/berlingo.html ) ja tunnistada Fiat Panda eristatavus külgvaates Peugeot Partnerist ja Citroen Berlingost üldtuntud asjaoluks. Ringkonnakohtu hinnangul on Fiat Panda lihtsalt eristatav muuhulgas juba akende kuju, ukselinkide paigutuse ja silueti (laugjam katusejoon) poolest. Samuti, kui kõrvale jätta XXX tänaval sõitnud sõiduki jäädvustuste hägusus, ei ole võimalik tuua esile ühtegi erinevust selle ja asjas videosalvestatud sõiduki Fiat Panda reg.nr YYYYYYY väliskuju vahel (I kd, tl 194, 212-224).

1. Apellandi etteheide „Videosalvestuselt ei ole nähtav, et sõiduk oleks OOO tänavale keeranud Möldre tänavalt – tegemist on ilmselgelt alusetu väitega – auto võis liikumist alustada ka OOO tänava eramute juurest“ jääb arusaamatuks. Ringkonnakohus ei sedasta sellist väidet, mida kaitsja ette heidab. Nii asjaomases vaatlusprotokollis kui ka kohtuotsuses on märgitud, et Fiat Panda „sõitis mööda XXX tänavat suunaga Möldre tee poolt OOO tänava poole.“ Selles lauses ei sisaldu viidet sellele, et auto oleks keeranud sisse Möldre teelt; kuna XXX tänav kulgeb Möldre tee ja OOO tänava vahel ja kaamerapilt võeti OOO tänavalt, siis on elementaarne, et auto liikumissuuna markeerimiseks viidatakse, kummalt poolt see tuleb. On kahetsusväärne, et kaitsja kulutab (sh kohtute) menetlusressurssi nii täielikult põhjendamatute väidetega, mida annaks vältida tähelepanelikuma lugemisega.
2. Apellant väidab, et kuna XXX tänaval liikunud hele kaubik ei peatunud XXX tänaval, siis ei saa väita, et tegemist oleks olnud varguse ettevalmistamisega. Sellele argumendile ei ole võimalik sisuliselt vastata, sest kaitsja ei selgita, mil moel on sõiduki peatumine või mittepeatumine kuriteo seotud ettevalmistamise piiritlemisega. Maakohus käsitleb Fiat Panda möödasõitu varguse ettevalmistamise kontekstis otsuse lk-l 10 ega eelda selle peatumist.
3. Apellandi arvates on põhjendamatu on maakohtu järeldus, et Sestremi huvi bussi rentimise kohta on hinnatav maasturi varguse ettevalmistamisena; maasturi asetamine bussi ei ole ilmselgelt võimalik ning Z´ile kuuluv buss ei olnud ettenähtud kaupade veoks. Selle etteheiet osas saab ringkonnakohus märkida vaid, et maakohus on selgitanud oma otsuse lehel 15 (millele kaitsja ka viitab), miks ta seostab O. Sestremi huvi mainitud bussi rentimise vastu kuriteo eeltegevusega. Kaitsja deklaratsioonid, et ta pole ühe või teise kontekstist välja rebitud kohtu lausega nõus, ei võimalda kaitsja argumente hinnata, kuna need puuduvad. Väide, et „maasturi asetamine bussi ei ole ilmselgelt võimalik“, on sisutühi. Kuna kaitsja ei ole oma väidet põhjendanud, ei saa see ka tekitada mingeid tegelikke kahtlusi kohtu otsuse õigsuse suhtes. See, et M bussi kasutati tavaliselt millekski muuks, ei tähenda automaatselt, et sinna poleks maastur mahtunud. Sarnaselt sisutühi ja põhjendusteta on apellatsiooniväide, et maasturit ei olnud võimalik transportida Läti Vabariiki süüdistuses nimetatud furgoonauto Mercedes-Bens Atego Leedu registreerimisnumbriga JJJJJJ kastis. Kaitsja on heitnud õhku rea oletusi ja faktiväiteid, mille kontrollimine oli kohtul võimatu (sh et maasturit vigastamata ei ole võimalik laadimissildade abil maasturit laadida furgoonauto kasti ja maasturi transportimine külmal ajal töötava moorotiga presentkattega furgoonauto kastis ei ole eluliselt usutav). Kohtuistungi protokollist ei ilmne, et kaitsja oleks kuni kohtuliku uurimise lõpuni neid kaitseväiteid esitanud – see tähendab, et ta vältis nende kontrollitavaks muutmist. Kaitsja heidab ette, et maakohus on siseveendumusele tuginedes asunud seisukohale, et maasturi laadimine ja transportimine oli võimalik. Maakohus on tõepoolest sellisele seisukohale asunud ning otsusest on näha, et ta ei juhindunud siin üksnes siseveendumusest, vaid toimikus olevatest muudest asjaoludest, sh sõidukite fotodest ja videosalvestustest, mis võimaldasid teha eluliselt usutava järelduse, et kõnealuses furgoonis on võimalik kõnelast maasturit vedada. 27
4. Apellant heidab ette seda, et maakohus jätnud tähelepanuta kaitse poolt oletatud võimalikku kindlustuspettuse katse, mille planeerimisel osales Q, tehes võimalikuks maasturi käivitamise autovõtme koopiaga. Apellant leiab, et Q kasutuses olnud maasturit ei varastatud 13.03.2019, ja esitab hüpoteesi, et see sattus Läti Vabariiki kindlustuspettuse korraldamise tõttu. Kaitsja hinnangul pole ka üldse tõendatud, et maastur oli 13.03.2019 aastal pargitud XXX tn X maja ette. Ta heidab ette, et süüdistus on ehitatud üles Q ja Y OÜ ütlustele, kuigi kannatanu ütlusi ei toeta ükski tõend.
5. Saab nõustuda, et maakohus jättis kõik kaitse vastavasisulised argumendid tähelepanuta, nii nagu kaitsja ka kurdab. Selline maakohtu käitumine on aga mõistetav, sest kõnealune hüpotees on täieliku tõendite toeta ja sel puudub mistahes eluline usutavus. Maakohtult ei saa eeldada süvenemist kergekäeliselt esitatud spekulatsioonidesse, mille peamine eesmärk näib olevat maakohtu uputamine kõikvõimalikesse kaitseväidetesse. Kaitsja on saanud valesti aru

§ 7lg-s 3 sätestatust, nagu ringkonnakohus juba ülal märkis (p-d 89-91).

Kaitsja nimetab Q poolt antud ütlusi ebausaldusväärseteks, vasturääkivateks ja vastuolus olevateks teiste tõenditega, kuid ei esita argumente, mis seda kinnitaks. Ta leiab, et Q kartus, et maasturi võtmed on kopeeritud, on kummastav. Ringkonnakohus ei näe midagi kummalist selles, et – nagu Q ütlustest nähtub sõiduki omanikul ja kasutajal tekkis pärast sõiduki varaste valduses olekut kartus, et selle võtmed võivad olla kopeeritud. Originaalvõtmed olid Q valduses, kuid nagu antud asjast ilmneb, on võimalik varastada autot sellest hoolimata. Neil asjaoludel ei ole ettevaatus etteheidetav. Kaitsja ironiseerib, et teiste maasturis olnud võtmetega (kontori-, lao- ja vanemate kodu võtmed) seoses ei olnud Q´il kartust, et need on kopeeritud. Ütlustest ega mujalt toimikust ei ilmne sellise hirmu puudumist, seega on kaitsja järeldus meelevaldne. Jääb arusaamatuks, mida peab kaitsja silmas selle all, et Q ütlusi ei toeta ükski tõend ning milles seisneb kaitsja ette kujutatav kindlustuspettus. Olukorras, kus varastatud kallis auto leiti sisuliselt pool ööpäeva pärast vargust täiesti töökorras ja kannatanu sai selle tagasi, jääb arusaamatuks, mis oleks olnud selle kindlustuspettuse mõte elik kasutegur ehk varalise kasu lootus. Midagi sellist ei ole kaitsja apellatsioonis esile toonud. Tegu on taas sisutühja argumendiga, mis ei tekita kahtlusi otsuse õigsuses. Samuti jääb arusaamatuks kaitsja väide, et pole tõendatud varastatud sõiduki parkimist Q nimetatud kohta. See on tõendatud Q ütlustega, millest muuhulgas nähtub, et sõiduk polnud ühegi kaamera vaateväljas. Väide, et ainult nende ütluste pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada, et maastur oli 13.03.2019 aastal pargitud XXX eramu hoovi, on sisutühi. Ei ilmne, et kaitsja oleks enne kohtuliku uurimise lõppu juhtinud prokuröri või kohtu tähelepanu sellele, et ta kahtleb nimetatud asjaolus. Kui ta oleks oma kahtlused teatavaks teinud, oleks neid olnud võimalik ka kontrollida. Kriminaalmenetluses ei koguta tõendeid „igaks juhuks“ ja „puhverdamiseks“. Vajadusel oleks olnud võimalik kontrollida piirkonna tänavail olevatest kaameratest, kas sõiduk saabus oma asukohale kell 21.30, nagu Q väidab. Praegu nii varajasi kaamerapilte selles osas kontrollitud pole. Kõik see tähendab, et kaitsja ei teinud oma kaitseväiteid, mis puudutavad Q ütluste ebausaldusväärsust, kontrollitavaks. Nüüd on nende alusel juba hilja süüdistust õõnestada. 108. Ringkonnakohus ei nõustu, et esinevad vastuolud seoses maasturis olnud kütuse kogusega. See, et Q ei sõnastanud mõlemal ülekuulamisel paagis sisalduva kütuse hulka täpselt samamoodi, ei väära seda, et see oli igal juhul korralikult täidetud. Selles, et kuriteo käigus oli paagist kadunud selline hulk kütust, millega oli võimalik läbida vähemalt 300 km, pole midagi kummalist. Nagu kaitsja märgib, on vahemaa XXX X ja OOO vahel 307 km, mis vastab puuduolevale kogusele. Nagu maakohus ka otsuse lk-l 22 järeldas, esitades üksiti oma seisukoha põhjendused, töötas sõiduk terve tee ning pidigi töötama, sest sõiduki varastanud isikutel ei olnud sõiduki võtmeid, mida kasutades saanuks sõiduki mootori uuesti käivitada või sõidukit lukustada. Töötavana ja lukustamata kujul see Riias ka leiti. 109. Kaitsja heidab ette, et puuduvad tõendid selle kohta, et 13.03.2019 aastal ei ole ükski musta värvi maastur Mercedes Benz GLS ületanud Eesti-Läti riigipiiri ning maakohus ei analüüsinud 28 kaitse vastavasisulisi