lg 2 p 9 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 20.10.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 2 päeva, võrra ning mõisteti Kalle Luigele liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Kalle Luigele mõistetud karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 02.07.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. K. Luige kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas kohtule arvamuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta. Kaitsja palub vabastada K. Luik tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja on seisukohal, et käesolevaks ajaks on K. Luige suhtes karistuse eesmärk on täidetud. K. Luige käitumine vangistuse ajal on hea ja seaduskuulekas. Vanglakaristuse kandmine avaldas temale positiivset mõju. Viibides vanglas tegi ta õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ja asus paranemisele teele ning omab tugevat motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seadusekuulekat. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Kalle Luige tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Kalle Luige ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 10.11.2021 kohtuistungil palub Kalle Luik vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta suudab mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, hoida eemale nendest inimestest, kes on kriminaalkorras karistatud või tarvitavad narkootikume. Ta on kindel, et suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tahab õppida. Praegu ta ei tarvita narkootikume. Tal on xxx. Vanglas töötab xxx. Kaitsja edastas kohtule oma arvamuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 04.07.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-4756 tunnistati Kalle Luik süüdi
lg 2 p 9 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 20.10.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 2 päeva, võrra ning mõisteti Kalle Luigele liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust alates 02.07.2021. 2 Viru Maakohtu 20.10.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-5703 tunnistati Kalle Luik süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.06.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 11 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust alates 22.06.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalle Luik pani teise raskusastme kuriteo toime. 16.11.2021 seisuga on Kalle Luik temale mõistetud karistusajast, 8 kuud 2 päeva vangistust, ära kandnud 4 kuud ja 14 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalle Luigele ei ole karistusaja pikkusest tulenevalt koostatud individuaalset täitmiskava. Kalle Luigel on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ennetähtaegse vabanemise korral ta saab elada aadressil xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus on olemas kõik eluks vajalik. J Ü OÜ kinnitas telefoni teel, et kinnipeetav võetakse ennetähtaegse vabanemise korral elama antud aadressile. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kalle Luige käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivne on ka see, et Kalle Luigel on põhiharidus. Tal on majanduslik toimetulekuoskus. Vabaduses töötas ta erinevates ettevõtetes, peamised töökogemused on xxx. Vangistuse ajal on töötanud xxx. Avavanglas viibides töötas F E AS-is xxx. Alates 04.08.2021 on määratud Viru vanglas tööle xxx. 3 Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Kalle Luigel puuduvad distsiplinaarkaristused, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on majanduslik toimetulekuoskus, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Kalle Luige puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Kalle Luige näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab Kalle Luik 6 kehtivat kriminaalkaristust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine, sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendamise oskus. Viru Maakohtu 04.07.2021 otsusest on Kalle Luik tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt varastas ta kauplusest ühe 500 ml pudeli 50% likööri „Vana Tallinn“ maksumusega 9,99 eurot. Ta pani antud kuriteo toime katseajal, kuna kohus oma 31.03.2021 määrusega vabastas ta Viru Maakohtu 20.10.2020 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kuna K. Luik pani kuriteo toime katseaja jooksul, siis suurendas kohus käesoleva otsusega mõistetud vangistust Viru Maakohtu 20.10.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 kuud ja 2 päeva vangistust) võrra ja mõistis liitkaristuseks 8 kuud ja 2 päeva vangistust. Viru Maakohtu 20.10.2020 otsusega on K. Luik tunnistatud süüdi
Seega võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamise ja varastamisega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. K. Luige käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud K. Luige mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Kalle Luik oli enne vangistust töötu. Ajavahemikul 20.04.2021-10.07.2021 oli Eesti Töötukassas registreeritud töötuna. H valla sotsiaaltöö spetsialisti sõnul on lähedal asuvad töökohad varasemalt isikule võimalusi andnud, kuid kinnipeetav ei ole antud võimalusi hinnanud ega suutnud töökohti säilitada. 18.10.2021 seisuga on K-raha andmetel isikul võlgnevusi 9089,80 eurot. Kalle Luik ei ole motiveeritud neid tasuma. Vabanedes töökoht puudub. Kalle Luigel puudub vabaduses toetust pakkuv lähivõrgustik. Uute kuritegude toimepanemist võib Kalle Luige puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Tarvitab alkoholi 15-aastaselt. Lemmikuks on kujunenud Vana Tallinn, mida on korduvalt ka poest varastanud. Samas leiab isik ise, et alkoholi tarvitamine ei suurenda uue kuriteo toimepanemise riski. Isik leiab, et kui loobuks alkoholi tarvitamisest, saaks oma elu tagasi järjele, kuid muudatuse tegemiseks puudub motivatsioon. Kalle Luik on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. K. Luik tarvitab narkootikume. Alates 2001 kuni 2019 tarvitas amfetamiini üks kord nädalas. Sudafedi tarvitas sõprade mõjul 2015 2020. Tarvitas väidetavalt igapäevaselt vähemalt viis lehte ravimeid. Lahustas tabletid ja manustas süstimise teel. Varasemalt on vanglas diagnoositud sõltuvus. K. Luik on korduvalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluvisitreening“ ja väljendas, et ta hakkab peale vabanemist kindlasti narkootilisi ained tarvitama. Samas individuaalvestlusel ta väljendas seda, et ta peaks tarvitamisest hoiduma, kuna ta on sellega mõjutanud oma perekonda. Tema lubadused olid tühjad ja ta jätkas kuritegude toimepanemist sõltuvusainete mõju all. Arvestades seda, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses
ket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Kalle Luige iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne. Ta elab üks päev korraga ning loodab, et probleemid lahenevad iseenesest. Isik on samu eesmärke seadnud ka varasematel 4 vangistustel, kuid pole teinud oma elustiili osas muudatusi. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et K. Luik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Kalle Luige tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos Kalle Luige puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu K. Luik tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kalle Luik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu Kalle Luige kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 182,76 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Sõidukulud on ka põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Kalle Luigelt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja S. Politševi tasu summas 182,76 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.