lg 1 esimese lause järgi võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse, kui kinnipeetav ei täida
-i või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi. Selles sättes peetakse silmas olukorda, kus pärast kinnipeetava avavanglasse paigutamist selgub, et ta ei sobi kandma karistust avatud režiimil. Kinnisesse vanglasse tagasisuunamise põhjuseks on sellisel juhul kinnipeetavale osutatud usalduse kuritarvitamine, mis võib väljenduda vangistuse täideviimise eeskirjade rikkumises või uute õigusrikkumiste toimepanemises. Tallinna vangla 28.10.2019 käskkirja nr 5-1/19/2105 kohaselt oli T.A.l 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning talle oli esitatud kahtlustus veel kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Käskkirjast nähtuvalt ei olnud vangla enam T.A. ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud ning seega oli põhjendatud tema kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine. Vaidlusalusel ajavahemikul viibis kaebaja enamuse aja kinnise vangla avatud osakonnas, kus ta sai kambrist väljaspool viibida ca 8 tundi ärkveloleku ajast. Kaebajale võimaldati jalutuskäike, tal oli võimalik kasutada raamatukoguteenust, lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju, vaadata televiisorit, kuulata raadiot, suhelda kaaskinnipeetavatega jne. Ka suhete säilitamine lähedastega, sh ema ja lastega, on võimalik kinnises vanglas viibides. Kinnises vanglas on võimalik esitada ka taotlus lühiajaliseks väljasõiduks (
lg 1) või väljaviimiseks (
). Lühiajaline väljasõit on üks
kohaselt vangla poolt soodustatavatest vanglavälise suhtlemise võimalikest viisidest ning saab olla ka vabanemist toetavaks tegevuseks, kuid kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et see talle igal juhul võimaldatakse. Kinnipeetava väljasõidule lubamine on kaalutlusotsus, mille käigus vanglal üheltpoolt hindab väljasõidu vajalikkust ja eesmärgipärasust ning teiselt poolt kinnipeetava väljasõidule lubamise võimalikkust, mis ei tähenda seda, et kõik kinnipeetavad automaatselt lühiajalist väljasõitu saavad. Arvestades, et T.A. käitumine avavanglasse tagasi paigutamisel ei olnud õiguskuulekas – teda karistati distsiplinaarkorras 03.04.2020 Tallinna vangla avavangla kodukorra p 1.8.17 ning 27.04.2020 Tallinna vangla avavangla kodukorra p 9.7 rikkumise eest ning usalduse puudumise tõttu ei lubanud vangla teda kuni 13.09.2020 lühiajalisele väljasõidule, siis on usutav, et kaebajale poleks ka 28.10.2019 - 17.02.2020 väljasõite võimaldatud. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et vanglaväline suhtlus oli kaebajale tagatud ka teiste suhtlemiskanalite kaudu nagu on lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, telefonikõned ja kirjavahetus ning seega oli isikul võimalik jätkuvalt lähedastega suhelda ja seeläbi kindlustada positiivsete kontaktide säilivus. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi erandlikku asjaolu, millest lähtuvalt oleks alust kõrvale kalduda kohtupraktikas alusetult kartserikaristuse kandmise eest välja kujunenud hüvitise suurusest (6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest). Vastustaja on kaebajale üle kandnud 25,56 eurot kartseris viibitud aja eest (4 päeva). Kaebaja väited tema kaameraga jälgimise kohta kartserikambris on alusetud ning paljasõnalised. Kambris nr VKA-08 oli küll olemas videojärelevalve võimekus, kuid kaamera lülitatakse sisse vaid olukorras, mil kambrisse 3 paigutatakse jälgimist vajav kinnipeetav. Kuivõrd kaebajat ei olnud paigutatud jälgimise alla, siis ei olnud kaamera ka sisse lülitatud. Eeltoodut on kaebajale selgitanud ka järelevalveosakonna peaspetsialist 28.12.2019 vastuses nr 5-18/19/31907-2 kaebaja 02.12.2020 selgitustaotlusele, millele vastamata jätmist kaebaja mh kaebuses vastustajale ette heidab. Mis puutub kaebaja väidetesse kambritingimuste nõuetele mittevastavuse kohta, siis jääb vangla oma seisukohtade juurde (kambri fotod on edastatud kohtule). Vastustaja selgitab, et fotodel on küll kambri nr VKA-09 sisustus, kuid kambrid nr VKA-08 ja VKA-09 on tingimuste poolest sarnased. Vastustaja hinnangul tõendavad esitatud fotod üheselt kambritingimuste nõuetele vastavust. Vangla on 13.10.2020 vastuses kahju hüvitamise nõudele esitanud oma seisukohad vastuseks kaebaja väidetele seoses ametnike tagakiusamise, kambrikaaslase terroriseerimise ning vangla tegevusetuse, alla normi jääva kambrite õhuniiskuse, ebapiisva valgustuse ja privaatse helistamise võimalusega. Vastustaja selles osas täiendavalt midagi lisada ei soovi. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole tekkinud vangla tegevuse tulemusel varalist ega mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise nõuet. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel: T.A. esitas Tallinna vanglale taotluse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (kokku summas 17 342,40 eurot), mille vangla rahuldas osaliselt, s.o õigusvastaselt kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju summas 25,56 eurot, mis kanti kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele (17 342,40 - 25,56 = 17 316,84). Muus osas jäi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata (17 316,84 eurot). Kaebaja väidab, et temale vangla poolt tekitatud varaline kahju (8942,40 eurot) seisneb selles, et ta oli perioodil 27.09.2019 – 29.06.2020 alusetult töölt eemaldatud ning tal jäi saamata lepingujärgne töötasu. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. Kaebajale anti luba järelevalveta väljaspool vanglat töötada OÜ-s H2H Tallinna vangla avavangla juhi 07.06.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1170. Tallinna vangla avavangla juhi 30.09.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1866 tunnistati eelviidatud käskkiri nr 5-1/19/1170 alates 27.09.2019 kehtetuks. Eelnimetatud käskkirja nr 5-1/19/1866 kaebaja vaidlustanud ei ole ega esitanud ka uut taotlust enda tööle lubamiseks. Lisaks vastustaja andmetel on kaebajale varalise kahju tekitamine tõendamata. Kohus nõustub, et kaebusele lisatud lepingust (lisa 19) ei nähtu kaebaja tööaeg, töösuhte kestus (on vaid märgitud töötamise algus 10.06.2019). Töötasu suuruseks üldsõnaliselt on märgitud 5 eurot tund (neto), kuid juhul, kui töötaja töötab mitte täiskuu, siis tema palk on 40 eurot päev (neto), samuti lepingu tasu võib suureneda või väheneda kokkuleppel, kui töötajal ei ole täiskoormust. Lepingust ei nähtu, milline oli kaebaja palk, millest tulenevalt on ta arvutanud varalise kahju suuruse. Oluline on arvestada ka asjaoluga, et koroonaviiruse leviku tõttu Eestis peatas Tallinna vangla avavangla juht 16.03.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/560 avavanglas viibivatele kinnipeetavatele soodustusena kohaldatud vanglavälised liikumised alates 14.03.2020 kuni asjaolude äralangemiseni (seda käskkirja ei ole vaidlustatud). Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga Tallinna vangla direktor 19.03.2020 välja käskkirja nr 11/20/11, mille p-s 1.4. peatas tagasiulatuvalt alates 16.03.2020 kõik Tallinna vangla avavangla poolt
alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi, mida üksuse juht ei olnud enne antud käskkirja allkirjastamist veel peatanud. Käskkirja nr 1-1/20/11 p-ga 1.
alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi, kuid lõpetati alates 25.05.2020 piirangud järelevalveta väljaspool vanglat töötamiseks ja üld-, kutse- ja kõrghariduse omandamiseks. Vastustaja kinnitusel ajavahemikul 14.
või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi (
Vastustaja selgitas, et kinnisesse vanglasse tagasisuunamise põhjuseks on kinnipeetava poolt usalduse kuritarvitamine, mis võib väljenduda vangistuse täideviimise eeskirjade rikkumises või uute õigusrikkumiste toimepanemises. Tallinna vangla 28.10.2019 käskkirja nr 5-1/19/2105 kohaselt oli T.A.l kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ning talle oli esitatud kahtlustus veel kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Sellest tulenevalt vastustaja ei olnud enam T.A. ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud ning tema kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine oli põhjendatud. Kohus lisab, et kinnipeetav peab vanglas karistust kandes olema seaduskuulekas ning järgima kõiki kinnipidamisasutuses kehtivaid tingimusi/nõudeid. Kohus kordab, et avavanglasse paigutamine on soodustus kinnipeetavale, kes oma õiguskuuleka käitumisega on vangla jaoks usaldusväärne. Kui aga avavanglas viibiv kinnipeetav paneb toime õigusrikkumisi, siis vangla võib sellise kinnipeetava, kes on kaotanud usalduse, paigutada tagasi kinnisesse vanglasse. Vastustaja selgitas, et kahju hüvitamise taotluses märgitud ajavahemikul 28.10.2019 - 17.02.2020 oli kaebaja paigutatud kinnisesse vanglasse kehtiva käskkirja alusel. Eelviidatud ajavahemikul viibis kaebaja enamuse ajast kinnise vangla avatud osakonnas, kus ta sai kambrist väljaspool viibida ca 8 tundi ärkveloleku ajast. Kaebajale võimaldati avatud osakonnas jalutuskäike, tal oli võimalik kasutada raamatukoguteenust, lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju, vaadata televiisorit, kuulata raadiot, suhelda kaaskinnipeetavatega jne. Ka suhete säilitamine lähedastega on võimalik kinnises vanglas viibides, samuti on võimalik taotleda lühiajalist väljasõitu (
lg 1) või väljaviimist (
). Vastustaja on õigesti märkinud, et kinnipeetava väljasõidule lubamine on kaalutlusotsus, mille käigus vangla hindab väljasõidu vajalikkust ja eesmärgipärasust ning kinnipeetava väljasõidule lubamise võimalikkust. Samuti vanglaväline suhtlus oli kaebajale tagatud ka teiste suhtlemiskanalite kaudu, nagu on lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, 5 telefonikõned ja kirjavahetus ning seega oli tal võimalik jätkuvalt lähedastega suhelda. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, mida ei hakka üle kordama. Kohus seejuures osundab, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaebaja väidab, et temale tekitati mittevaralist kahju summas 400 eurot alusetult vabaduse võtmisega, s.o kartserisse paigutamise ning seal inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise eest. Vastustaja on kaebajale 4 kartseripäeva eest hüvitanud kahju summas 25,56 eurot (6,39 x 4), mis on kaebaja vanglaarvele üle kantud. Vastustaja hinnangul kaebaja ei ole nimetanud ühtegi erandlikku asjaolu, millest lähtuvalt oleks alust kõrvale kalduda kohtupraktikas alusetult kartserikaristuse kandmise eest välja kujunenud hüvitise suurusest (6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest). Vastustaja kinnitusel tualetti kasutas kaebaja kartserikambris, kus ta viibis 4 ööpäeva, üksinda ja privaatselt, kuna teisi kinnipeetavaid peale tema kambris ei viibinud, millega nõustub ka kohus. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda helistamise korraldamist temale meelepärasel viisil (nt eraldatud ruumis vm). Kinnipeetavad peavad arvestama kinnipidamisasutuses karistust kandes teatavate piirangutega, mis on neile kehtestatud ning paratamatult vangistusega kaasnevad (
). Vastustaja kinnitas, et vanglaametnikud ei ole kaebaja suhtes alusetult ettekandeid koostanud, sh alusetute menetluste algatamisega ähvardanud, mida on piisavalt põhjalikult selgitanud oma 13.10.2020 vastuses kahju hüvitamise taotlusele. Kohus nõustub vastustajaga põhjendustega, mida ei hakka üle kordama vastavalt eelviidatud HKMS § 165 lg-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.