Obsah (9)

§ 238§ 2561§ 175§ 217§ 130§ 180§ 179§ 2565§ 126

Kriminaalasi nr 1-21-8597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2021.a Tallinnas Kohtuasja number 1-21-8597 (kohtueelses menetluses 21231602741) Kohtu

§ 238lg 2 alusel vangistusega 6 kuud.

Karistus täidetud 07.12.2021.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 11.12.2021.a kell 18.36 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 2561

, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Raivo Sirela KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. 2.

§ 238lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Raivo Sirela karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 11.12.2021.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Raivo Sirela kinnipidamisest, s.o alates 11.12.2021.a. 4. Kohaldada Raivo Sirela suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Raivo Sirela kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. 5.

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Raivo Sirelalt riigituludesse: - sundraha 438 (neljasaja kolmekümne kaheksa) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud summas 438 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu

1. kuupäevaks alates 15.01.2022.a. kuni 15.12.2022.a vähemalt 36,50 (kolmkümmend kuus eurot ja viiskümmend senti) eurot, Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 13.12.2021.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 04.01.2022.a. SÜÜDISTUS Raivo Sirelat (Raivo Sirela) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ning keda on selle eest karistatud viimati Harju Maakohtu poolt 22.06.2021 otsusega nr 1-21-3547 vangistusega kaheksa kuud (karistus täidetud 07.12.2021), võttis uuesti 11.12.2021 kella 18:36 ajal Tallinnas, aadressil xxx asuvast xxx kuuluvast xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Seljanka supi väärtusega 2,50 eurot, mille pani taskusse ning seejärel möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Tegu jäi aga süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ning kaup oli rikkumata kujul tagastatud R-Kioskile. Seega oma tahtliku tegevusega pani Raivo Sirela toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, ehk KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü on täies mahus tõendamist leidnud. Prokurör palus süüdistatav süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud, mida vähendada lühimenetluse sätete kohaselt 1/3 võrra ja millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg. Karistus 1 kuu ja 27 päeva vangistust jätta tingimuslikult KarS § 74 alusel kohaldamata, kohustades süüdistatavat alluma käitumiskontrollile koos lisakohustusega mitte tarvitada katseajal alkoholi. Katseajaks palus prokurör mõista 9 kuud. Prokurör palus sundraha tasumine ajatada 12 kuule. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi, kuid väljendas, et soovis vaid suppi soojendada. Süüdistatav soostus prokuröri küsitud karistusettepanekuga, leides, et see on inimlik. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Raivo Sirela tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga. xxx on esitanud avalduse selle kohta, et 11.12.2021 kella 18:36 ajal Raivo Sirela võttis kaasa ja väljus müügisaalist xxx kuuluva kaubaga ehk ühe Seljanka supiga väärtusega 2.50 eurot, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikkumata kujul tagastatud xxx (tl 1). Avaldusele lisatud õigusvastase teo toimepanemise aktist 11.12.2021 kell 18:36 nähtuvalt väljus meesterahvas, kes tuvastati kui Raivo Sirela, xxx, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Sama isik on 19:35 politseile üle antud. Tunnistaja R F ütluste (tl 3) kohaselt, olles eelmärgitud kohas turvatöötajana tööl 11.12.2021 nägi ta kella 18:35 ajal, kuidas alkoholijoobes tundunud meesterahvas sisenes xxx, läks riiulite juurde, pani midagi tasku ja kell 18:36 läks koos kaubaga selle eest tasumata kauplusest välja. Tema pidas selle isiku kinni. Seejärel selgus, et isik pani taskusse Seljanka supi väärtusega 2.50 eurot. Isik anti üle politseile. 13.12.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, xxx valvekaamera salvestuse kohta (tl 7) koos lisatud video ja fotodega, nähtub, et 11.12.2021 kell 18:36 siseneb kauplusesse mees, kes kannab tumedaid rõivaid, peas tume kootud kirjadega müts. Mehel hall habe. Mees läheneb ühele riiulile ja võtab ühe toote ning paneb selle taskusse (foto 2). Seejärel mees lahkub koheselt vitriini juurest ja liigub kaupluse ukse poole ning väljub. Raivo Sirela kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 11.12.2021 kell 18:36 nähtub tema kinnipidamine eelmärgitud kaupluses (tl 13-16). Lisaks kinnipidamisprotokollile nähtub R. Sirelal seljas olnud riietus – musta värvi jope, sinised püksid, sinine kampsun, sinine müts ja musta värvi saapad, seljas seljakott – ka tema isiku ja asjade läbivaatamise protokollist (tl 10). Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 11.12.2021 kell 20:11 ajal oli R. Sirelal tuvastatud joove 1.36 mg/l kohta (tl 11). R. Sirela oli kohtuistungil vastavalt tema taotlusele üle kuulatud. R. Sirela ütluste kohaselt läks tema xxx, et süüa suppi, tal puudus kavatsus seda varastada, ta soovis suppi soojendada ja selleks läks võetud supiga turvamehe juurde, et küsida, kus seda soojendada saab. Supi võttis ta eelnevalt riiulilt, alguses hoidis seda enda käes ja siis pani taskusse. Turvatöötaja asus väljaspool kauplust. Süüdistatav möönab, et ta teab, et kauplusest ei tohi ilma maksmata väljuda, öeldes, et see ei ole ilus tegu. Kohtu hinnnagul on videosalvestiselt nähtuvaga ümberlükkamatult tõendatud, et R. Sirela võttis riiulilt xxx kuuluva kauba ehk Seljanka supi, pani selle endal taskusse ja väljus kauba eest tasumata kauplusest ning seejärel peeti ta kinni. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ega ka tõendatuks süüdistatava ütlusi soovi kohta turvamehel supi soojendamise osas küsima minna. Tema sellekohane kavatsus ei väljendu tunnistaja ütlustes ning videosalvestuselt nähtava põhjal. Nimelt nähtub videolt selgelt, et koheselt pärast kauplusesse sisenemist R. Sirela läheb riiuli juurde, võtab seal kohtumenetluses tuvastatuna Seljanka supi ja paneb selle kohe endale taskusse. Seega tema enda ütlused, et ta kõigepealt hoidis suppi käes ja alles peale telefonikõne pani selle taskusse, ei vasta tõele. Videolt ei nähtu üldsegi temapoolset telefonikõne ega ka mitte telefoni käes hoidmist. Seevastu nähtub, et R. Sirela, pärast supi taskusse panekut, möödub kassadest ja seejärel väikse ringiga väljub kauplusest. Heauskseks ega tavapäraseks käitumiseks ei saa pidada ka kaupluses (enne maksmist) toote taskusse asetamist, viimane viitab kohtu hinnnagul otseselt soovile kaup omastada ebaseaduslikult. Siinkohal on R. Sirela videolt ja fotodelt selgelt äratuntav ning just tema kinnipidamine vargusega seoses nähtub ka tunnistaja ütlustest, avalduse lisast ja tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollist. KVALIFIKATSIOON Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud Seljanka supp süüdistatava jaoks võõras vallasasi oli ehk asjaolu, et supp Seljanka kuulus xxx. Kohus leiab, et R. Sirela soovis xxx valduse supi üle lõpetada ja enda oma kehtestada ilma xxx ehk valdaja nõusolekuta järgmistel põhjustel. Kohtu hinnangul, sisenedes kauplusesse, minnes otse riiuli juurde ja seal esimese tegevusena riiulist võetud Seljanka suppi tasku pannes ning seejärel selliselt sellega kauplusest väljudes, sealjuures kassadest tasumata möödudes, tegi süüdistatav kõik, et omaniku valdus murda, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Nimelt peale supi eest tasumata kassadest möödumist, peeti ka kinni ja supp tagastati rikkumata kujul kauplusele. Soovides suppi kaasa võtta, soovis R. Sirela ilmselgelt varastatu kas ise ära tarvitada või muul viisil realiseerida ehk pöörata selle enda kasuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Enne käesolevas asjas kohtu alla andmist on süüdistatav viimati olnud kriminaalkorras karistatud 31.03.2021.a KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, seega samuti süstemaatilise varguse toimepanemise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt oli üks esitatud süüdistuse episoodidest samuti kauplusest toimepandud varguse katse. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 07.12.2021 ning juba 11.12.2021 pani toime käesoleva teo, misjärel on süüdistatav sündmuskohal kinni peetud. R. Sirela on xxx, lisaks eelmisele karistusele on teda ka varasemalt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel karistatud (25.08.2020; 30.01.2020 jne, kokku 11 kehtivat karistust), mistõttu saab teha järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavale saanud harjumuseks, s.o elustiiliks. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Raivo Sirela pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (supi kohene taskusse panek, kaubaga teadlikult selliselt tasumata kassadest möödumine; seega võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, sh katsestaadiumisse jäi see tema tahtest olenemata põhjustel) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub (möödudes maksmata võetud kaubaga kassadest ja jäädes kinni pidamata, jääb kaup temale tarbimiseks). Kuivõrd süüdistatav ei tasunud kauba eest, siis sooviski ta seda ebaseaduslikult omandada. Kohus leiab, et Raivo Sirela tegevus vastab eeltoodu põhjal KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteokoosseisule. Kuivõrd süüdistatava tegevuse lõpetas turvatöötaja poolt tema kinnipidamine, siis on tema tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 25 lg 2 järgi, mille kohaselt jäi tegevus tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri teatist /tl 21-23/ ja Harju Maakohtu 22.06.2021 kohtuotsust nr 1-21-3547 /tl 24-30/. Samuti Maksu- ja Tolliameti teatist /tl 35/. Süüdistatav on xxx, kelle
4. aasta sissetulek oli 371 eurot. Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud üks varguse katse episood, mis on toime pandud süstemaatiliselt, milline jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kahju kuriteoga põhjustatud ei ole, kuivõrd supp on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Varastatud kauba väärtus on minimaalne ehk 2,50 eurot. Sellest tulenevalt on süüdistatava süü väikene. Samas tuleb kohtul arvestada karistuse mõistmisel ka seda, et süüdistataval on 11 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ainuüksi
5. aastal on süüdistatav kohtu ees teistkordselt. Käesoleva teo on ta toime pannud kaks päeva pärast vanglast vabanemist. Seejuures on oluline märgata, et olles vanaduspensionär, on süüdistatavale garanteeritud riiklik vanaduspension ehk vabaduses olles on tal olemas tegelikkuses sissetulek. Süüdistatav ei ole kohtuistungil väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, vaid vaatamata endapoolsele süü omaksvõtule on enda ütlustes tegelikkuses sisuliselt varguse toimepanemist eitanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on jätkanud varguste toimepanemist äärmiselt lühikese aja jooksul ehk neli päeva pärast vanglast vabanemist. Märgitu näitab selgelt, et varguste toimepanek on muutunud süüdistatavale elustiiliks. Süüdistatavale on varasemalt korduvalt mõistetud reaalselt kandmisele kuuluvaid vangistusi, kuid ta on ka varasemalt karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud olnud. Arvestades, et süüdistatav kõigest neli päeva pärast vanglast vabanemist on toime pannud uue kuriteo, tuleb järeldada, et senised karistused ei ole olnud piisavad süüdistatava õiguskuulekale teele suunamisel. Samuti rõhutab kohus, et arvestades süüdistatava poolt toime pandud varguste sagedust ja ajalist faktorit (11 kehtivat kriminaalkaristust alates 2016.a), tuleb kohtul kaitsta ka õiguskorra huve, isoleerides süüdistatava tavaelust. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust, varasemat korduvat karistatust, kuid siiski ka varastatu vähest väärtust ning et kuritegu jäi katsestaadiumi, peab kohus vajalikuks mõista karistuse vangistuse sanktsiooni alammäärast kõrgema. Eeltoodust tulenevalt on kohaseks karistuseks vangistus 6 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Vabanedes vanglast eelmise karistuse täitmiselt, on ta kahe päeva möödudes toime pannud uue kuriteo. Olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud isikule elustiiliks, siis vaatamata kahju puudumisele ja varastatu vähesele väärtusele, ei ole põhjendatud tema suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte tema allutamisega käitumiskontrollile. Süüdistatava suhtes on sellekohaseid meetmeid varasemalt rakendatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud ulatuslikult kuritegude sooritamist (11 kehtivat kriminaalkaristust). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise alguse ajaks lugeda R. Sirela kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.12.2021.a. Raivo Sirela poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav on küll pensionär, mis tähendab, et tal vabaduses viibides on sissetulek, kuid kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul tasumata. Eelkõige, arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja uue kuriteo toimepanemise alustamise osas vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul, süüdistatava rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades süüdistatava poolt vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine. TÕKEND Raivo Sirela on kahtlustatavana kinni peetud

§ 217alusel 11.12.2021.a.

Käesolevat asja arutab kohus kiirmenetluse korras, mistõttu tuleb kohtul otsustada ka tõkendi vajalikkuse üle. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki

§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes omab 11 kehtivat kriminaalkaristust, ta jätkas kuritegude toimepanemist kahe päeva möödudes peale vanglast vabanemist ja ta peeti koheselt kinni. Seega on põhjendatud oht, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kohus viitab, et

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, vahistades R. Sirela kohtusaalist, misjärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD

§ 180

lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on

§ 179lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a.

on selle suuruseks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub

§ 2565lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra.

Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 438 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Raivo Sirelal erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetava sundraha vähendamise. Ta on xxx, mistõttu omab ta vabaduses sissetulekut ja on seega võimeline tasuma sundraha. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate sundraha hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 15.01.2022 kuni 15.12.2022.a. ASITÕENDID Kriminaaltoimikus asub 1 CD-plaat salvestistega on asitõendi vaatlusprotokolli lisa, mis tuleb

§ 126lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik