← Eesti

2-21-9776/25

Obsah (4)§ 179§ 638§ 644§ 451

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 19.jaanuar 2022.a, Ta

§ 179lg 9).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse p-de 1-4 peale võib menetlusosaline Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p 5 peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 08.detsembril 2021.a laekus Tallinna Ringkonnakohtusse Y (kostja I) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.novembri 2021.a otsuse peale ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.
  2. Ringkonnakohus jättis 15.detsembri 2021.a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta, kohustas apellanti kõrvaldama kaebusel esinenud puudused ja tasuma kaebuselt riigilõivu summas 550 eurot.
  3. Ringkonnakohus rahuldas 21.detsembri 2021.a määrusega apellandi taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt, määras apellandile käesolevas tsiviilasjas teise astme kohtus esindamiseks esindaja riigi arvel kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe

(1)aasta jooksul ühekordse maksena pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist, jättis apellatsioonkaebuse käiguta ning kohustas määratud esindajat esitama seaduse nõuetele vastav apellatsioonkaebus hiljemalt 14.jaanuaril 2022.a.
  1. 21.detsembril 2021.a esitas apellant ringkonnakohtule taotluse menetlusabi saamiseks, mida ringkonnakohus ei ole jõudnud lahendada, arvestades apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. 2
  2. 14.jaanuaril 2022.a esitas apellandile riigi õigusabi korras määratud esindaja apellandi nimel ringkonnakohtule taotluse asjas menetluse lõpetamiseks ja avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Taotlus menetlusabi saamiseks tuleb eeltoodust tulenevalt jätta läbi vaatamata. 7.

§ 638

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus viivitamata pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega kaebuse menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise.

§ 644

lg-te 1–2 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Apellatsioonkaebusest loobumise avaldus esitatakse ringkonnakohtule. Kui avaldust ei esitata kohtuistungil suuliselt, tuleb loobumise avaldus esitada kirjalikult. 8.

§ 451

¹ kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud.

  1. Apellandi esitatud apellatsioonkaebust ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga menetlusse võetud, kuivõrd see on esitatud puudustega ja jäetud käiguta. Apellatsioonkaebusest loobumine on võimalik ka enne seda, kui ringkonnakohus on võtnud apellatsioonkaebuse oma menetlusse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.märtsi 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-13, p 13).
  2. Arvestades, et apellant ei soovi enam apellatsioonkaebuse menetlemist ning taotleb tsiviilasjas menetluse lõpetamist, tuleb jätta apellatsioonkaebus

§ 451¹ ja § 638 lg 1 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid kaebusest loobumise vastuvõtmist. Apellandi esitatud taotlus menetlusabi saamiseks tuleb jätta eeltoodust tulenevalt läbi vaatamata. 11. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 644

lg-le 3 loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumisel ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta.

  1. Kuivõrd ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta, ei ole kaebust hagejale edastatud ega hageja seisukohta selle kohta küsitud. Sellest tulenevalt ei ole hagejal apellatsioonkaebusega seoses menetluskulusid tekkinud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetluskulude nimekirja hagejalt küsimist. 3
  2. Kaebusest loobumise korral ei anna seadus kohtule kaalutlusõigust, kelle kanda jätta lõpetatud apellatsioonimenetluses tekkinud poolte menetluskulud. Lõpetatud osas jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 644lõike 3 kohaselt kaebuse esitaja ehk apellandi kanda.

Kuivõrd vastustajalt ei ole vastust kaebusele küsitud, jätab ringkonnakohus tema menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna hüvitatavad kulud puuduvad. 14. Kuna ringkonnakohus lõpetab apellatsioonimenetluse seoses apellatsioonkaebusest loobumisega ja jätab apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda, mõistab ringkonnakohus tehtavas lahendis

§ 179lg 1 alusel apellandilt välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile.

15. Ringkonnakohus rahuldas 21.detsembri 2021.a määrusega apellandi riigi õigusabi taotluse ning andis apellandile riigi õigusabi käesolevas tsiviilasjas teise astme kohtus esindamiseks, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe

(1)aasta jooksul ühekordse maksena pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist.
  1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 kohaselt pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RÕS § 25 lg 2 järgi riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades.
  2. Apellandile osutas riigi õigusabi vandeadvokaat Vahur Krinal, kelle põhjendatud tasu ja kulud on ringkonnakohtus 302,88 eurot (sh käibemaks 50,48 eurot) vastavalt ringkonnakohtu käesoleva määruse tegemise kuupäeval tehtud eraldi määrusele. Nimetatud menetluskulu tuleb mõista apellandilt vastavalt ringkonnakohtu 21.detsembri 2021.a määrusele välja Eesti Vabariigi kasuks ühekordse maksena, mis tuleb tasuda määruse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul vastavalt käesolevale määrusele lisatud maksekorraldusele. Makse tasumisega viivitamise korral tuleb apellandil vastavalt

§ 179

lg-le 9 tasuda määruse jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.