KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3883 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie G

§ 33

lg 2 p 2 ja

§ 33

lg 2 p 81 nõudeid ja tema tegu kvalifitseeriti

§ 2612lg 1 järgi.

Kiirmenetluse otsusega määrati isikule karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot. 06.10.2021 esitas Tiit Mägiveer Tartu Maakohtule kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu eelviidatud otsusega, kuna leiab, et ta ei ole väärtegu toime pannud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, milles seisnes vahetuskere tagaserva ulatumisel üle sõiduki raami tagumise serva kaugemale kui 450 mm ja allasõidutõkke puudumise puhul oht tee püsivusele ja/või liiklusohutusele. Samuti ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest, milliste konkreetsete õigusaktidega kehtestatud nõuetele sõiduk ei vastanud. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.

1. a määrus mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuete ning nõuete varustuse kohta § 3 p 109 sätestab, et vahetuskere on konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalik mootorsõidukil vahetada selleks valmistatud seadme abil. Seega on tegemist teisaldatava osaga, mida on vastavalt vajadustele võimalik selleks kohandatud veokil vahetada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Transpordiamet tõlgendavad eeltoodut selliselt, et vahetuskere puhul on tegemist veosega, mille pikkust ei arvestata sõiduki pikkuse hulka. Kaebuse esitaja viitab ka eelnimetatud määruse lisale 1 „Nõuded alates
2. jaanuarist
3. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodile 627 p 3.1.3, mille kohaselt ei nõuta allasõidutõket sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna eeltoodud määrus reguleerib sõidukile esitatavaid tehnilisi nõudeid, siis antakse hinnang sellele, kas konkreetsel sõidukil on allasõidutõke kohustuslik, regulaarse tehnoülevaatuse käigus. Kuna Tiit Mägiveeri kasutuses olnud sõiduki kasutusotstarvet arvestades raskendaks tõkke olemasolu oluliselt auto kasutamist või muudaks selle võimatuks, siis ei ole allasõidutõkke olemasolu nimetatud autole nõutav. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et Tiit Mägiveeri kasutuses olnud veoauto registreeriti Eesti Vabariigis
4. aastal ning on sellest ajast alates läbinud igal aastal tehnoülevaatuse, sõiduk on tehnoülevaatused läbinud sama kastiga ning kunagi ei ole sõidukil olnud tagumist allasõidutõket. Viimati läbis auto tehnoülevaatuse
5. a märtsis ning vastas nõuetele. Samuti on kaebuse esitaja viidanud sellele, et kohtuväline menetleja ei ole täitnud VTMS § 57 lg 1 p 7 ja 9 sätestatud nõudeid kiirmenetluse otsusele. Kohtuväline menetleja on kirjeldanud kiirmenetluse otsuses rikkumisi näitamata, millises õigusaktis on fikseeritud nõuded, mida Tiit Mägiveer väidetavalt rikkus. Selle asemel on piirdutud väitega, et rikutud on „õigusaktidega kehtestatud nõudeid“. Eeltoodud ebamäärasus ei võimalda kaebuse esitaja hinnangul mõista süüksarvatava rikkumise sisu ning on käsitletav kaitseõiguse rikkumisena. Samas viitab 2 kaebaja Riigikohtu praktikale, milles on leitud, et viitamine väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu, ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumine. Kaebuse esitaja nõustub, et sõiduki juht peab kontrollima sõiduki tehnoseisundit, kuid juht ei saa ega peagi ette nägema, et tehnoülevaatusel nõuetele vastavaks tunnistatud sõidukil võivad liiklusjärelevalvet tegeva ametniku arvates esinda puudused, mida võib pidada liiklust ohustavateks.
6. aasta jaanuaris pöördus sõiduki omaniku Skan Holz Helme AS esindaja tolleaegse Maanteeameti poole ning sai vastuseks, et vahetuskeret käsitletakse veosena, mida ei arvata sõiduki pikkuse hulka. Seega puudus Tiit Mägiveeril alus arvata, et tema kasutuses olnud sõiduk ei vasta vahetuskere paigalduse ja allasõidutõkke osas nõuetele. Eeltoodut arvestades puudusid menetlusaluse isiku käitumises nii tahtlus kui ka ettevaatamatus. Eelnevat arvestades palub kaebuse esitaja otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja nõustus 22.10.2021 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega ning leiab, et kaebuse aluseks olev kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik. Täidetud on süüteo objektiivne külg ning määratud karistus on kooskõlas sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu seisukohaga, et hinnang allasõidutõkke kohustuslikkusele antakse regulaarse tehnoülevaatuse käigus. Multilift süsteemiga vahetuskere kere tüübiga mootorsõiduk võib ülevaatuse läbida ilma veokastita või erinevate veokastidega. Sõltuvalt sellest, millise koosseisuga ülevaatus läbitakse, ei pruugi allasõidutõkke olemasolu olla kohustuslik. Näiteks ei ole allasõidutõke vajalik, kui kasutatakse veokasti, milline ei ulatu üle veoki tagumise külje. Sellisel juhul täidab allasõidutõkke eesmärki kere enda konstruktsioon. Seejuures rakendub MKM määruse lisa 1 koodi 627 punkt 3.1.4; tõket ei nõuta sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani koormamata sõidukil ei ületa 550 mm. Juhul, kui soovitakse kasutada veokasti, milline ulatub sõiduki raami tagumisest äärest kaugemale kui 450 mm, on allasõidutõkke kasutamine kohustuslik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui soovitakse viidata kood 627 p-le 3.1.3, peab olema põhjendatud, kuidas tõkke olemasolu sõiduki kasutamist raskendab või võimatuks teeb. Antud hinnang antakse registreerimiseelse ülevaatuse käigus, kusjuures ülevaatuseks peab esitama mootorsõiduki sellise veokastiga, mis nimetatud erisuse tingiks. Tõkke mitte nõudmise korral tehakse vastav märge registreerimistunnistusele. Antud juhul registreerimistunnistusel sellist märget ei ole. Kohtuväline menetleja nõustus kaebaja poolt esitatud Transpordiameti seisukohaga, et „vahetuskere“ kere tüübiga mootorsõiduki veokast on veos. Küll aga on kohtuvälise menetleja hinnangul asjaolu, et tegemist ei ole kere osaga, vaid veosega, antud väärteo puhul teisejärguline. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et vahetuskere tagaserv ulatus sõiduki raami tagumisest äärest kaugemale kui 450 mm. Tagumise allasõidutõkke eesmärk on vastu pidada ühekordsele koormusele, eelkõige kokkupõrkele autoga ning kaitsta madalama profiiliga mootorsõidukit üleulatuva veose ääre eest. Lisaks statsionaarsetele allasõidutõketele on turul saadaval ka alternatiive. Peamised alternatiivid on 1) hingedel või käsitsi liigutatavad ning 2) hüdrauliliselt liigutatavad. Kohtuvälise menetleja hinnangul peaks olema kutselisele autojuhile teada, et allasõidutõkke puudumise korral tungib veokast tagant otsasõidu korral madalama profiiliga mootorsõiduki, eelkõige M1 ja M1G kategooria mootorsõiduki, salongi, põhjustades suuri kahjustusi ja tõsiseid vigastusi. Kiirmenetluse otsuses on viimase lausena märgitud, milles oht seisnes: „puudus tagumine nõutav allasõidutõke“. 3 Lisaks juhib kohtuväline menetleja tähelepanu sellele, et MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 115 kohaselt peab sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärk peab vastama ja olema paigutatud vastavalt liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuses on õigesti arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kahetsust avaldanud. Tegu on vaid lakoonilise süü tunnistamisega. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada ka eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega, s.o võimalust mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ning õiguskorra kaitsmise huvisid. T. Mägiveer’i karistusregistri väljatrükilt nähtub, et 24.09.2021 seisuga menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke saab Tiit Mägiveer’i suhtes kohaldada rahatrahvi. Tiit Mägiveer esitas 22.11.2021 kohtule arvamuse Politsei- ja Piirivalveameti seisukoha kohta ning täiendavad tõendid. Olles tutvunud kohtuvälise menetleja vastusega jääb kaebuse esitaja kaebuses esitatud põhjenduste ja taotluse juurde. Kaebuse esitaja märkis täiendavalt, et kohtuvälise menetleja seisukoht nagu ei oleks teada, millise kastiga veoauto tehnilise ülevaatuse läbis, on üksnes teoreetiline arutlus, kuna kohtuväline menetleja oleks saanud vastavat kahtlust kontrollida ülevaatust läbi viinud asutusest. Samuti toob kaebuse esitaja täiendavas seisukohas välja, et mõistab endiselt kohtuvälise menetleja otsust sellisena, et talle on ette heidetud allasõidutõkke puudumist, samas mainitakse endiselt vahetuskere ulatumist kaugemale kui 450 mm sõiduki raamist, kuid puudub viide, mida sellega on rikutud. Samuti viitab kaebuse esitaja sellele, et tõepoolest peab olema MKM 13.06.
7. a määruse nr 42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 115 kohaselt sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga ning väljaulatuva veose tunnusmärk vastama ja olema paigutatud vastavalt liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele, kuid kuna sätte rikkumist ei ole vaidlustatud otsuses ette heidetud, siis ei ole võimaliku rikkumise käsitlemine kaebuse kohta esitatud vastuses asjakohane. Täiendavas seisukohas toob kaebuse esitaja välja, et veoauto Volvo FL7 reg nr 340MNK läbis 16.11.2021 tehnoülevaatuse sama vahetuskerega, mis kiirmenetluse otsuse tegemise ajal ning ainsaks tehnoülevaatuse käigus tuvastatud veaks oli parempoolse ukseakna klaasitõstuki viga. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa ettevaatamatuseks pidada olukorda, kus erinevate ametkondade esindaja tõlgendavad olukorda erinevalt. Veoauto oli läbinud tehnoülevaatuse pädevas asutuses ning on lubatud liiklusse. Seetõttu ei saanud ega pidanudki Tiit Mägiveer ette nägema, et konkreetse politseiametniku hinnangul ei tohiks sõiduk sellisel kujul liikluses osaleda. Täiendavate tõenditena esitas kaebuse esitaja koopia sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardist, fotod ülevaatuspunkti turvakaamera salvestustest ning foto sõiduki vahetuskerest. Samuti esitati taotlus väärteomenetluse lõpetamise korral kaitsjale makstud tasu välja mõistmiseks riigi eelarvest. KOHTU SEISUKOHT 4 VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

§ 33

lg 2 p 2 sätestab, et juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles.

§ 33

lg 2 p 81 kohaselt on juht kohustatud veenduma, et sõidukile paigaldatud lisaseadmed ei ohusta inimesi, ei riku keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust, ning võtma meetmeid lisaseadmetest lähtuva ohu kõrvaldamiseks.

§ 2612

lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. 22.09.2021 koostatud kiirmenetluse otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega

§ 33

lg 2 p 2 ja

§ 33

lg 2 p 81 nõudeid, kuna juhtis mootorsõidukit ning enne sõidu alustamist ei veendunud sõiduki korrasolekus ja ei jälginud seda teel olles. Juht ei veendunud, et vahetuskerega sõidukile paigaldatud veokasti suurus ja paiknemine vastaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning ei ohustaks inimesi, ei põhjustaks varalist kahju ja ei võtnud ette meetmeid sellest lähtuva ohu kõrvaldamiseks. Sõiduki vahetuskere tagaserv ulatus sõiduki raami tagumisest äärest kaugemal kui 450 mm ning sõidukil puudus tagumine nõutav allasõidutõke (kt lk 18). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist selgub, et Tiit Mägiveer on tunnistanud, et juhtis autot Volvo FL7 registreerimismärgiga xxx ning veokast ületas lubatud pikkust, mis on määruse vastane (kt lk 19). Lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist selgub, et mõõtmine on teostatud 22.09.2021 kell 10.56-10.58 teleskoop mõõtelati Telefix Metrica 8m nr 62915 abil. Vahetuskere kauguseks on mõõdetud 1,100 +/- 0,015 m, lõplik tulemus 1,085 m. Protokolliga tutvumise kohta on andnud allkirja sõidukijuht Tiit Mägiveer (kt lk 20). Politsei videosalvestuselt mõõtmise läbiviimise kohta nähtub, et mõõtmine teostati sõiduki raami kõige kaugemast servast kuni veokasti tagumise servani ning mõõtetulemuseks loeti 1,100 m (millest hiljem on maha arvutatud võimalik mõõteviga). 5 Kaebuse esitaja on märkinud, et kohtuväline menetleja ei ole täitnud VTMS § 57 lg 1 p-s 7 ja 9 tulenevaid nõudeid kiirmenetluse otsusele, mille kohaselt tuleb otsuses vastavalt märkida väärteo lühikirjeldus ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsuses vastavad VTMS § 57 lg 1 p-dest 7 ja 9 tulenevad nõuded täidetud: otsuses on kirjeldatud nii toimepandud rikkumise faktilisi asjaolusid kui ka märgitud väärteo kvalifikatsioon –

§ 2612lg 1.

Nagu kaebuse esitaja on ka ise märkinud, siis Riigikohtu praktika kohaselt ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud seda, kui väärteoprotokollis on jäetud viitamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo faktilisi asjaolusid. Samuti peab Riigikohtu praktika kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab (RKKK 03.03.2015 otsus nr 3-1-1-5-15 p 9-10). Kuigi kiirmenetluse otsuses on üldsõnaliselt viidatud, et juht ei veendunud, et sõidukile paigaldatud veokikasti suurus ja paiknemine „vastaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele“, tuleb samas rikkumise kirjelduse kahest viimasest lausest välja, mida konkreetselt rikkumisena käsitleti. Rikkumiseks loeti asjaolu, et sõiduki vahetuskere tagaserv ulatus sõiduki raami tagumisest äärest kaugemal kui 450 mm ning seejuures puudus sõidukil tagumine nõutav allasõidutõke. Seejuures selgub rikkumise kirjeldusest, et juht ei veendunud, et vahetuskerega sõidukile paigaldatud veokasti suurus ja paiknemine vastaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning ei ohustaks inimesi ega põhjustaks varalist kahju – seega on kohtu hinnangul vastutuse alusena käsitletav

§ 2612

lg 1 alternatiiv, mis näeb ette vastutuse muul viisil liiklusohutuse ohustamise eest. Kaebuse esitaja on toonud kaebuses välja, et Tiit Mägiveeri poolt juhitud sõiduk on registreerimistunnistuse kohaselt sõiduk, mille keretüübiks on märgitud vahetuskere. Samuti on kaebuse esitaja lisanud kaebusele koopia kirjavahetusest sõiduki omaniku ja Transpordiameti vahel, millega on soovitud tõendada Transpordiameti tõlgendust selle kohta, et vahetuskere puhul on tegemist veosega, mille pikkust ei arvestata registreerimistunnistusel kirjeldatava sõiduki pikkuse hulka. Ka kohtuväline menetleja on kohtule edastatud kirjalikus seisukohas Transpordiameti seisukohaga nõustunud. Kohtu hinnangul tuleb samuti eelnimetatud tõlgendusega nõustuda. Tulenevalt majandus- ja taristuministri 16.08.

1. a määrusest nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid1“ § 2 punktist 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/47/EL,
2. aprill 2014, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/20/EÜ on artikli 3 punktis 5 sätestatud mõiste „veos“ järgi „vahetuskere“ keretüübiga mootorsõiduki veokast veos. Samuti tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul on asjaolu, et veokasti puhul ei ole tegemist sõiduki kere osa, vaid veosega, teisejärguline. Menetlusalusele isikule ei heidetud kiirmenetluse otsuses ette, et sõiduki pikkus oleks ületanud lubatud mõõtmeid, vaid asjaolu, et vahetuskere tagaserv ulatus sõiduki raami tagumisest äärest kaugemale kui 450 mm ning seejuures puudus sõidukil allasõidutõke. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
3. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „Nõuded alates
4. jaanuarist
5. a 6 liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ kood 627 punkti 1 kohaselt peab N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel olema tagumine allasõidutõke. Sama koodi punkti 3 kohaselt ei tohi tõke asetseda sõiduki tagaservast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Kaebuses on selgitatud, et antud sõiduk on läbinud Eesti Vabariigis alates
6. aastast igal aastal tehnoülevaatuse, ülevaatused on läbitud sama kastiga ning sõidukil ei ole kunagi olnud tagumist allasõidutõket. Viimati läbis sõiduk tehnoülevaatuse 6 kuud enne politsei poolt kiirmenetluse otsuse koostamist. Kuna sõiduk oli tunnistatud nõuetele vastavaks, siis ei olnud kaebuse esitaja hinnangul tal alust arvata, et tema kasutuses oleval sõidukil esinevad puudused, mida võib pidada liiklust ohustavateks. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja väited selle kohta, et sõiduk on enne väärteo toimepanemist kõik ülevaatused läbinud sama vahetuskerega paljasõnalised. Nagu on kirjalikus seisukohas kirjeldanud ka kohtuväline menetleja, siis ei ole tõsikindlalt teada, millise veokastiga on sõiduk ülevaatuse läbinud. Sõltuvalt veokasti pikkusest ei pruugi olla ka allasõidutõke kohustuslik ning sellest tulenevalt ei pruukinud ka allasõidutõkke puudumine osutuda tehnoülevaatuse läbimisel probleemiks. Näiteks juhul, kui kasutatakse veokasti, mis ei ulatu üle veoki tagumise külje, siis täidab allasõidutõkke funktsiooni veoki kere enda konstruktsioon. Eelviidatud määruse lisa 1 kood 627 punkti 3.1.
7. kohaselt ei nõuta allasõidutõket sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani koormamata sõidukil ei ületa 550 mm. Seega juhul, kui koormamata sõiduki kõrgus teepinnast ei ületa 550 mm ning kasutatakse veokasti, mis ei ulatu sõiduki raami tagumisest äärest kaugemale kui 450 mm, siis ei ole allasõidutõkke kasutamine kohustuslik ning allasõidutõkke funktsiooni kannab veoki kere. Juhul kui soovitakse kasutada veokasti, mis ulatub veoki raami tagumisest äärest kaugemale kui 450 mm, siis on ka allasõidutõkke kasutamine kohustuslik vastavalt eelnimetatud määruse lisa 1 kood 627 punktile
8. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on kõnealune sõiduk N3 kategooria sõiduk. Käesoleval juhul ulatus lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ja politsei videosalvestise kohaselt vahetuskere tagaserv üle sõiduki raami 1,100 +/- 0,015 m ehk vähemalt 1,085 m (ehk 1085 mm). Seega oli allasõidutõkke kasutamine antud vahetuskeret/veokasti kasutades nõutav. Kaebuse esitaja hinnangul välistab kõne all oleva sõiduki puhul allasõidutõkke kasutamise nõutavuse eelviidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 42 lisa 1 kood 627 punkt 3.1.3, kuna allasõidutõke raskendaks sõiduki kasutamist või teeks selle võimatuks. Kaebuse kohaselt kasutab nimetatud sõiduk mitut erinevat kasti ning veab saepuru ja laaste, mis eeldab pidevat koorma mahalaadimist kallutamisega kohtades, kus tõkke olemasolu raskendab oluliselt auto kasutamist või muudab selle võimatuks. Täiendavas seisukohas on kaebuse esitaja lisanud foto vahetuskerest mahalaadimise ajal tõendamaks, et allasõidutõke takistaks oluliselt sõiduki sihipärast kasutamist, kuid ei ole selgitanud, kuidas antud foto tõendab, et allasõidutõkke olemasolu takistaks oluliselt selle sihipärast kasutamist. Antud foto ei oma ka väärteoasja lahendamisel tähtsust järgnevatel põhjustel. Kuigi kaebuse esitaja on seisukohal, et hinnangu sellele, kas sõidukil on allasõidutõke kohustuslik, peaks andma tehnoülevaatuse käigus, siis kohus selle järeldusega ei nõustu. Nagu kohus eespool selgitas, siis on vahetuskere keretüübiga sõidukil võimalik kasutada erineva pikkusega veokaste, mille pikkusest sõiduki kere suhtes sõltub, kas allasõidutõkke kasutamine on nõutav või mitte. Seega ei ole ülevaatuse käigus võimalik üheselt määrata, kas sõiduki puhul on allasõidutõkke kasutamine nõutav või mitte. Küll aga on kohtu hinnangul põhjendatud kohtuvälise menetleja seisukoht, mille järgi juhul, kui soovitakse viidata eelnimetatud määruse lisa 1 kood 627 punktist 3.1.3 tulevale erisusele, siis peab olema põhjendatud, kuidas allasõidutõke sõiduki kasutamist raskendab või võimatuks teeb ning vastava hinnangu saab 7 anda registreerimiseelse ülevaatuse käigus (vt sõiduki registriandmete muutmise kohta majandus ja kommunikatsiooniministri 03.03.
9. aasta määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 3). Seejuures tuleb mootorsõiduk esitada ülevaatuseks sellise veokastiga, mis vastava erisuse tingiks. Sellisel juhul on võimalik teha tõkke mitte nõudmise kohta vastav märge registreerimistunnistusele. Praegu sõiduki registreerimistunnistuselt vastavat märget ei nähtu (kt lk 6-7). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kaebuse esitajal võimalik ka tugineda vastavale erisusele, mis välistaks antud veokasti kasutamise puhul allasõidutõkke kohustuslikkuse. 22.11.2021 esitas kaebuse esitaja täiendava tõendina fotod selle kohta, et Tiit Mägiveer läbis 16.11.2021 sama veoautoga ning sama vahetuskerega, mis oli sõidukil ka kiirmenetluse otsuse tegemise ajal. Kohtu hinnangul ei saa asitatud fotode põhjal kindlalt väita, et tegemist on sama vahetuskerega, mis oli sõidukil kiirmenetluse otsuse tegemise ajal. Fotod on tehtud nurga alt, mis ei võimalda selgelt näha vahetuskere pikkust ega seda, kui palju ulatub vahetuskere üle sõiduki tagumise raami. Ainuüksi vahetuskere värvuse ja kuju põhjal ei saa väita, et tegemist on sama vahetuskerega, kui fotolt ei ole võimalik kindlaks teha selle mõõtmeid. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, milles seisnes rikkumisega kaasnev oht liiklusohutusele. Nagu kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas viidanud, siis eelkõige seisneski oht allasõidutõkke puudumises. Allasõidutõkke eesmärgiks on vältida tagant otsasõidu korral veokasti tungimist madalama profiiliga mootorsõidukite salongi, mis põhjustaks suuri kahjustusi ja vigastusi. Seega allasõidutõkke puudumisega kaasneb oht kaasliiklejatele ja nende varale, nagu on viidatud ka kiirmenetluse otsuses. Lisaks on kohtuväline menetleja juhtinud tähelepanu sellele, et MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 115 kohaselt peab sõidukist või autorongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga ning väljaulatuva veose tunnusmärk peab vastama ja olema paigutatud vastavalt

§ 341lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.

Nimetatud nõuete rikkumist ei ole aga Tiit Mägiveerile kiirmenetluse otsuses ette heidetud ning ka kiirmenetluse otsuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et vastav tunnusmärk oleks veosel puudunud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks nimetatud asjaoludel ka pikemalt peatuda. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud kiirmenetluse otsuse, Tiit Mägiveeri ütluste, lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli ning videosalvestusega 22.09.2021 mõõtmise teostamisest. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et on täielikult tõendamist leidnud, et Tiit Mägiveer juhtis 22.09.2021 kella 10.13 paiku mootorsõidukit VOLVO FL7 registreerimismärgiga xxx, mille vahetuskere/veokast ulatus üle sõiduki raami vähemalt 1085 mm ning seejuures puudus sõidukil nõutav allasõidutõke. Eelkirjeldatud sõiduki juhtimisega ohustas isik muul viisil liiklusohutust, pannes võimaliku tagant otsasõidu korral ohtu kaasliiklejad. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 2612lg 1 järgi. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 8 Kohus on seisukohal, et Tiit Mägiveer pani teo toime hooletusest. Kaebusest ilmneb, et Tiit Mägiveer ei olnud teadlik sellest, et sõidukil vastavat vahetuskeret kasutades ning kasutamata seejuures sõidukil allasõidutõket, paneb ta toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. Samas oleks Tiit Mägiveer kutselise autojuhina pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Ka ülekuulamise protokollist nähtub, et Tiit Mägiveer on tunnistanud, et juhtis autot Volvo FL7 registreerimismärgiga xxx ning veokast ületas lubatud pikkust, mis on määrusevastane. Seega oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud Tiit Mägiveer ette nägema, et juhtides sõidukit, mille veokast ulatub üle sõiduki tagumise raami rohkem kui 450 mm ning kui sõidukil puudub allasõidutõke, siis ohustab ta liikluses osalemisega teisi kaasliiklejaid. Tiit Mägiveeri hoolsuskohustust ei väära ka asjaolu, et kaebuse esitaja väitel oli sõiduk varem läbinud tehnoülevaatuse sama vahetuskerega ning puudusele ei olnud ülevaatuse käigus tähelepanu juhitud. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on rikkunud

§ 33

lg 2 p 2 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 „Nõuded alates

1. jaanuarist
2. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ kood 627-s sätestatud nõudeid ning pani sellega toime

§ 2612lg-s 1 sätestatud väärteo. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises

§ 2612lg 1 järgi ning teda tuleb toimepandud väärteo eest karistada.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

§ 2612

lg 1 näeb toimepandud väärteo eest võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on Tiit Mägiveeri karistanud

§ 2612lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Tiit Mägiveeri poolt toimepandud rikkumise asjaolusid. Kuna tegemist on kutselise autojuhiga, siis pidi isik vähemasti pidama võimalikuks, et paneb oma tegevusega toime väärteo. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kiirmenetluse otsusest ei nähtu ning neile ei ole viidanud ka kaebuse esitaja. Samuti ei nähtu selliseid asjaolusid ülejäänud väärteoasja materjalidest. 9 Lisaks tuleb karistuse määramisel arvestada KarS § 56 lg 1 kohaselt eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega ehk võimalust mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Tiit Mägiveeri karistusregistri väljatrükilt nähtub, et 24.09.2021 seisuga menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei olnud (kt lk 26). Seega on kohtu hinnangul nii Tiit Mägiveeri mõjutamiseks kui ka õiguskorra kaitsmise huvides võimalik kohaldada rahatrahvi. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Tiit Mägiveeri süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud rahatrahv keskmisest madalamas määras ehk 75 trahviühikut. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 2612

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Tiit Mägiveeri karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. Taotlus valitud kaitsjale makstud tasu riigilt välja mõistmiseks tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ning menetluskulud Tiit Mägiveeri kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 10