Obsah (6)

§ 37§ 121§ 43§ 45§ 249§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2992 Määruse kuupäev 10. jaanuar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses 25.11.2021.a

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõudis tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus ja kohustada Tartu Vanglat tõlkima vene keelde 25.11.2021.a käskkiri nr 2-21/1-2/

1. Kaebaja viitas kaebuses haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 21, mis näeb ette menetlusosalise taotlusel tõlgi kaasamise asja menetlemisele. Kohus mõistab eeltoodut nii, et kaebaja eesmärgiks on saavutada 25.11.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/306 tõlkimine vene keelde. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane nõue kohustada vanglat käskkirja tõlkimiseks. Kohtu hinnangul soovib kaebaja kirjalikku tõlget, kuna suulist tõlget vanglal kaebajale teha ei õnnestunud (vt määruse punkti 6 teine lõik).
2. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - kohustamisnõude (

§ 37lg 2 p 2) toimingu tegemiseks.

Kaebaja taotleb tõlkida talle kirjalikult vene keelde 25.11.2021.a käskkiri nr 2-21/1-2/306; - tuvastamisnõude (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja palub tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus, mis seisneb selles, et kaebajale ei tõlgitud käskkirja vene keelde.

1. Kohtu hinnangul ei ole praegune kaebus esitatud eesmärgiga tühistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri. Kaebaja on esitanud 29.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks on tuvastada 25.11.2021.a haldusakti nr 2-21/1-2/306 õigusvastasus ja kohustada vanglat seda akti tühistama. Seega on kaebaja vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude esitanud eraldi kaebuses, mis registreeriti haldusasjana 3-21-
2. Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel. Kohus ei tõlgenda nõuet ka menetlustoimingu tegemise nõudena. Esiteks on menetlustoimingu õiguspärasuse hindamine hõlmatud eelmises lõigus nimetatud kaebusega. Teiseks menetlustoimingu vormi ja üksikasju ei saa kaebaja nõuda (HMS § 5). Tõlgi kaasamisel menetlustoiminguna võis tõlge olla ka suuline ja kokkuvõttev. Kohtu hinnangul on usutav, et 2 vastustaja püüdis haldusakti kaebajale suuliselt tõlkida, kuid see ei olnud võimalik kaebaja ebaviisaka suhtumise tõttu. See nähtub märgetest, mille kaebaja käskkirjale tegi (tl 7 pöördel). Kaebuse tagastamine
3. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 5). Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud 25.11.2021.a käskkirjaga nr 2-21/1-2/306 seoses vaideid või muid pöördumisi. Kaebaja märkis, et taotles käskkirja tõlkimist vene keelde, kuid sellest keelduti. Seda kinnitavad tõendid puuduvad. Vangistusseaduse § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Dokumendi tõlkimise taotlemiseks ei ole määrusega erandit ette nähtud. Käskkirjaga seotud kirjalike avalduste esitamist vangla ei kinnitanud. Vaidlusalusele käskkirjale tehtud kaebaja märkeid ei saa käsitleda taotlusena dokumendi tõlkimiseks vene keelde. Kohtu hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et tema vaiet ei võetud vastu. Kaebaja on esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi, mille menetlemisel on vaide esitamine kindlaks tehtud. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks vangla sel korral pidanud vaide vastuvõtmisest keelduma. 8. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

Selleks tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada vanglale kirjalik taotlus käskkirja kui tervikdokumendi kirjalikuks tõlkimiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtu poole on kaebajal võimalik kohustamisnõudega pöörduda siis, kui vangla vaide tagastab, osaliselt rahuldab, jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. 9. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Kohus näitas eespool, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue. Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Esialgse õiguskaitse, riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus
2. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse kohustada vastustajat tegema toiminguid, mis on vajalikud selleks, et kaebaja saaks järgida 30-päevast edasikaebamise tähtaega. Kaebaja võis selle all mõelda vaidlusaluse käskkirja tõlkimist või selle kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide vastuvõtmist. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

§ 249lg 3 alusel, kuna kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud.

Kaebaja on juba esitanud kaebuse (vt määruse 3 punkti 6 esimene lõik). Kohus hindab kohtuasja 3-21-3031 raames seda, kas kaebus on lubatav, sh kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

1. Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
3. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja on koostanud kohtule arvukalt kaebusi ja läbinud sealjuures nõuetekohaselt kohtueelseid menetlusi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhiseid, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 15. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse tõlkimiseks. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib menetlusabi seoses kaebuse tõlkimisega eesti keelde ja asjas tehtava lahendi tõlkimisega vene keelde. Kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk. Selle eest õigusaktidega tasu kehtestatud ei ole. Puudub menetluskulu, mille osas kaebajale menetlusabi anda. Kohus edastab kaebajale käesoleva määruse koos tõlkega vene keelde. Taotluse vabastada kaebaja määruse tõlkimise kulude tasumisest lahendab kohus vajadusel ehk siis, kui tõlkimise kulud tekivad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4