I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostjad on hagist loobumise avaldusele vastanud. Kostjad ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 3.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus lõpetas menetluse. Seetõttu esineb alus hagi tagamise tühistamiseks. Kohus tühistab 14.02.2020 määrusega rakendatud hagi tagamise. 4.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
Hagist loobumise korral ei kohaldata menetluskulude jaotamisele
§-i 162. Hageja ei loobunud hagist kostjate poolt nõude rahuldamise tõttu. Seetõttu ei anna
lg 5 alust jaotada menetluskulusid
Isegi juhul, kui kostjad on kompromissiläbirääkimistel pidanud võimalikuks endi menetluskulude kandmist, ei ole kohtul võimalik selle järgi menetluskulusid jaotada, sest pooled ei ole kompromissi sõlminud. Seetõttu ei anna
lg 3 alust jaotada menetluskulusid
Eeltoodut arvestades esineb alus menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Hageja on taotlenud poolte menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Hageja põhjendas taotlust järgmiste väidetega. Kostjad on käitunud menetluses hageja suhtes pahatahtlikult ja sõnamurdlikult. Kostja jätsid endi poolt pakutud ja lõplikult kokku lepitud kompromissi, kus hageja loobub hagist ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda, lihtsalt allkirjastamata. Hageja ei pöördunud kohtu poole abi saamiseks põhjuseta ja pahauskselt. Hageja isa raske tervislik ning vaimne seisund ja kostjate teadlik tegevus annavad igale õiglusest lugupidavale pojale põhjuse paluda kohtul kontrollida, kas need asjaolud, mille tõttu tema raskelt psüühiliselt haige ja pidevas alkoholijoobes isa äärmiselt üllatusliku testamendi tegi, vastavad ka tegelikult tõele. Puht objektiivselt ei ole kostjad vaidlusega kannatanud varalist kahju, sest menetluse ajal on kinnisvara müügihinnad (hoonestatud kinnistute puhul) tõusnud Haabersti linnaosas (Kakumäe ja Liivaranna tee eramu asub Haaberstis, Tallinnas) vähemalt 11%. Kohus on seisukohal, et kostjate väidetav pahatahtlik ja sõnamurdlik käitumine ei anna alus
lg 4 kohaldamiseks, sest hagist loobumise korral jaotatakse menetluskulud
§-is 168 sätestatu järgi. Kui menetlusosalise menetluskulu on tekkinud menetlusosalise õiguste kuritarvitamise tõttu (
lg-d 1 ja 2), saab kohus võtta seda arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel, sest menetlusõiguste kuritarvitamisega põhjustatud menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud
Eeltoodut arvestades ei anna hageja väide kostjate pahauskse ja sõnamurdliku käitumise kohta alust jaotada menetluskulusid
Kohus leiab, et
lg-d 2 ja 4 ei võimalda menetluskulude jaotamisel arvestada sellega, millise õiguse kaitseks hageja on kohtusse pöördunud. Hagist loobumise korral jaotatakse menetluskulud
§-is 168 sätestatu järgi. Hagist loobumise korral ei kohaldu
Kui hageja hagiavaldusest loobub, kannab ta kostja menetluskulude kandmine riisikot, mis tuleneb seadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise regulatsiooni eesmärk on menetlusosalisele kohtumenetlusega kaasnenud otsese varalise kahju (kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sh lepingulise esindaja kulu) hüvitamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleb arvesse võtta vara väärtust (sh selle võimalikku suurenemist), mille üle pooled vaidlevad. Kohus leiab, et hageja põhjendus ei anna alust menetluskulude jaotamiseks
Ülaltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 5.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3
lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks
6.
lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on taotlenud enam tasutud riigilõivu ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus on hagihinnaks määranud 67 206,78 eurot. Hageja on asjas tasunud riigilõivu kokku 1300 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv hagi tagamise avalduselt ja 1250 eurot on riigilõiv hagiavalduselt. Hagilt hinnaga 50 000 eurot kuni 75 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 1100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu 150 eurot ettenähtust rohkem. Kohus määrab enam tasutud riigilõivu 150 eurot tagastamise hagejale. Kohus määrab poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu 550 eurot tagastamise hagejale. Kokku tagastab kohus hagejale riigilõivu 700 eurot. Kohus määrab riigilõivu tagastamise hageja kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.