MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ROMAN BORONTSOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Roman Borontsovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.10.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Borontsovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega tunnistati Roman Borontsov süüdi
lg 21 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 1 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.04.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Roman Borontsovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Roman Borontsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Borontsovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tahab vabaneda enne tähtaega ja leiab, et on kõik selleks teinud. Ta tunnistas oma süüd, maksis kõik hagid. Ta on vanglas hästi käitunud, tal on olemas elukoht ja töökoht ning vabanemisfondis raha, et rahulikult vabaneda. Selgitab, et oli vanglas karantiinis, neil ei olnud töötajaid ja ta helistas uutele numbritele neid mitte registreerides eelnevalt ja sellepärast sai distsiplinaarkaristused. Narkootikume tarvitas 10 aastat tagasi, sellega ei ole enam probleeme, ta ei taha seda enam üldse meenutadagi. Kui vabaneb, siis läheb kohe tööle. Peale katseaega läheb tagasi elama xxxx. Xxxx läheb elama ema juurde. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Roman Borontsov kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 4 aasta 7 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 8 aasta 3 kuu ja 27 päeva pikkusest karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteriga, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema andis kirjaliku nõusoleku poja elama asumiseks nimetatud korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on Roman Borontsovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas on isik varasemalt viibinud. Korduv karistatus viitab sellele, 2 et varasemad tingimuslikud ega reaalsed vangistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev karistus on narkootikumide suures koguses omamine ja vahendamine, millega on saadud suurt tulu, eelmine kuritegu oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud nii materiaalse kasu saamise eesmärk kui ka narkosõltuvus. Varem on kinnipeetav kahel korral katseajal olles pannud toime uue kuriteo, ka käesolev narkokuritegu on toime pandud katseajal olles. Seega pole varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks kuritegude toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on käesoleval ajal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtuistungil seletatu kohaselt ei olnud rikkumised tõsised. Materjalidest nähtub, et kahel korral on teda karistatud helistamiseeskirjade rikkumise eest ning kahel korral teiselt kinnipeetavalt eseme omandamise eest, millest kolmel korral on karistuseks määratud noomitus, kuid ühel, viimasel korra, kartser. Eeltoodust leiab kohus, et kuna mõlema keelatud teo toimepanemise eest on kinnipeetavat karistatud kahel korral, siis peale esimest korda tulnuks teo keelatusest aru saada ja seeläbi vältida uue samalaadse rikkumise toimepanemist, mida kinnipeetav aga käesoleval juhul ei teinud. Sellest saab järeldada, et kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise jooksul näitab, et isik ei ole oma senisest kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kuivõrd ta ei suuda vanglas range järelevalve all viibides käituda täiesti õiguskuulekalt, puudub kohtul kindlus selles, et ta suudaks seda teha ka vabaduses. Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetav töötab vanglas, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse kahel korral, ta osaleb riigikeele A2 taseme kursusel ning alustas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikokaeriala omandamist. Samas on individuaalses täitmiskavas 2022. aastaks planeeritud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, mis käesolevaks ajaks materjalidest nähtuvalt on täitmata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht. Vabanemisel läheb kinnipeetav elama ema juurde ning töökoha on talle garanteerinud OÜ A. Vahetult enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, elas koos vanematega. Peale karistuse kandmist soovib ta uuesti minna tööle xxxx. Tasumata nõudeid tal iseloomustuse järgi ei ole ning vabanemisfondi on tal hoiustatud piisavalt vahendeid, et vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Lisaks on ema nõus poega vajadusel materiaalselt toetama. Eeltoodud asjaolud peaksid vähendama uue majandusliku kasu saamise eesmärgil kuriteo toimepanemise riski, kuid iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetava enda sõnul sai ta ka varem majanduslikult hakkama, kuid pani siiski toime kuriteo, millega teenis suurt tulu. Seega pole kindel, et garanteeritud töökoht ühes kindla igakuise sissetulekuga on ainuüksi piisavaks mõjuvaks asjaoluks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. 3 Vangla edastatud materjalidest nähtuvalt kuulub Roman Borontsovi tutvusringkonda erinevaid isikuid, nii narkomaane, kriminaalkorras karistatud isikuid, kui ka seaduskuulekaid inimesi. Isiku enda sõnul tal vabanemisel kriminaalseid tuttavaid ei ole ning mõjutatav ta samuti teiste poolt olnud ei ole, kuid käesoleva kuriteo pani ta toime grupis, mis annab põhjuse kahelda selles, et tal puuduvad sidemed kuritegeliku taustaga inimestega või et ta võib teiste poolt kuritegusid toime panna ja narkootikume tarvitama olla mõjutatav. Kinnipeetava ema on samuti avaldanud, et just suhtlemine valede inimestega viis poja narkootikumide tarvitamise ja vahendamiseni. Kinnipeetaval on ka narkosõltuvus, mis on kuritegude toimepanemisi samuti soodustanud. Enda sõnul on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid 15. eluaastast alates ning on end ka igapäevaselt süstinud. Narkosõltuvust kinnipeetav ka tunnistab, kuid tema sõnul ei ole ta pikka aega juba narkootikume tarvitanud ning vabanemisel on ta samuti motiveeritud narkootilisi aineid mitte tarvitama. Samas on kinnipeetav ise avaldanud, et on umbes 10 aastat tagasi kahel korral viibinud Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses, kuid materjalidest nähtub, et peale seda on tekkinud tagasilangusi. Kinnipeetava näol on tegemist pikaaegse tarvitajaga, kellel ei ole kerge tarvitamisest loobuda. Kohus ei ole veendunud, et käesolevaks ajaks on ta narkosõltuvusest täielikult vabanenud ning ta suudaks vabanemisel sõltuvusainete tarvitamisest täielikult hoiduda. Kinnipeetaval on eeldused seaduskuulekaks eluks toetava lähivõrgustiku (ema), kindla elu- ja töökoha olemasolu näol olemas, kuid isiku varasem elukäik, toimepandud kuriteo ja käitumine karistuse kandmise ajal näitavad pigem madalat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest täielikult loobumiseks. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul konkreetse kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Kohus leiab, et isiku senist elukäiku hinnates on sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine ja majanduslike raskuste tekkimine uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki
lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Roman Borontsovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk vangistus, mille jooksul on tal võimalik läbida kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning näidata, et suudab ka edaspidi vangistuses viibimise ajal käituda õiguskuulekalt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Borontsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. 08.12.2021 kohtumäärus 1-17-8968 jõustus 29. jaanuaril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.