Jätta rahuldamata Ü Ui esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 10.12.2021 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja S D väärteoasjas nr 2315,21,002126 üldmenetluse otsuse, millega karistas Ü. Ui karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, st. 200 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati Ü. Ui selle eest, et ta 03.05.2021 - 27.05.2021 xxx pani toime seksuaalse iseloomuga teod kahe lapse suhtes, nimelt katsus ta A. S ja K. Õ, nende tahtevastaselt suguelundite piirkonnast. Oma tegudega alandas A. S ning K. Õ inimväärikust, tekitas neis hirmu ning ebamugavustunnet. 28.12.2021 esitas Ü. U Harju Maakohtule kaebuse koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 10.12.2021 otsuse peale väärteoasjas 2315,21,002126. Esitatud kaebuses taotleb Ü. U kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik leiab, et tegemist on tema inimõigusi rikkuva valesüüdistusega, mis on politseis pahatahtlikult tema vastu keeratud kohtuvälise menetleja poolt. Menetlusalune isik selgitab, et ei ole temale inkrimineeritud väärtegu toime pannud. Rikutud on menetluskorda kuivõrd ei ole esitatud tõendit selle kohta, et asja menetlenud menetlejad oleks noorsoomenetlejad. Menetluses ei kasutatud noorsootöötajat, mistõttu on kogu menetlus tühine. Menetlusaluse isiku vastuväiteid ei arvestatud. Kokkuvõttes taotleb menetlusalune isik väärteootsuse tühistamist. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Menetleja andis talle tahtlikult valeinformatsiooni, et kohtu poole on võimalik pöörduda 30 päeva jooksul. Menetlusalusel isikul oli xxx tihe jõulueelne periood ning teades, et kaebuse esitamiseks on veel aega planeeris kohtusse pöörduda xxx. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:
) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul
lg-st 4, mille kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 10.12.2021 koostatud otsuses väärteoasjas nr 2315,21,002126 on märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 27.12.
lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja aga esitanud kaebusega muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse.
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Riigikohus on selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKo 3-11-90-10). Seejuures ei oluline, kas kaebetähtaega on ületatud ühe päeva võrra või pikema ajaperioodi võrra. Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on menetlusalune isik põhjendanud kaebuse hilinenud esitamist asjaoluga, et menetleja on andnud temale tahtlikult valeinformatsiooni, et kohtu poole on võimalik pöörduda 30 päeva jooksul. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku sellekohase väite kohta puuduvad toimikus igasugused tõendid ja seetõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. 10.11.2021 koostatud väärteoprotokollis on vaieldamatult kirjas, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Vastavalt
Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend on kättesaadav alates 10.12.2021. Riigikohus on selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RKKKo 3-1-1-84-13). Kuivõrd menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga, oli ta teadlik ka millal on väärteosasjas lahend kättesaadav ja milline on väärteootsuse edasikaebekord. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kohtuvälises menetluses oli menetlusalusel isikul ka kaitsja (KVM tl 29-31), kellele kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjalid 23.11.2021. Seega oli ka kaitsja tutvunud kohtuvälises menetluses kogutud tõendite ja väärteoprotokolliga ning teadlik, millal on väärteootsus kättesaadav ja milline edasikabetähtaeg. Seda enam on alusetud menetlusaluse isiku väited, et menetleja poolt saadud valeinformatsiooni tõttu arvas ta, et kohtu poole on võimalik pöörduda 30 päeva jooksul. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus 3/4 4-21-4878 kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast
lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jätab kohus Ü. Ui poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.