← Eesti

1-20-3387/141

Obsah (9)§ 121§ 73§ 113§ 65§ 68§ 54§ 306§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 22. detsember 2021 Kohtuasja number 1-20-3387 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Ko

) § 113 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)

  1. augusti 2021 otsus Apellandid Aleksandr Bažanovi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning Sintija Šumilina ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Aleksandr Bažanov. Isikukood 38211305712; elukoht vabaduses XXX; töökoht XXX; tõkendina kohaldatud vahistamist; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega

§ 73alusel tingimisi 2-aastase katseajaga süüdistatav Sintija Šumilina (kuni 16.

septembrini 2021 kandis perekonnanime Semjonova). Isikukood 49105270089; elukoht vabaduses XXX; ei tööta; tõkendina kohaldatud vahistamist; varem karistatud Läti Valka Ringkonnakohtu

  1. jaanuari 2018 otsusega narkokuriteo eest 2-aastase vangistusega tingimisi 2aastase katseajaga Aleksandr Bažanovi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning Sintija Šumilina kaitsjad vandeadvokaat Kalju Kutsar ja Silvi Erro prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Ainar Koik Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  2. augusti 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord 1

(14)Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus 1. Aleksandr Bažanovile ja Sintija Šumilinale esitati süüdistus

§ 113lg 1 järgi kaastäideviijatena S.K.

tapmise toimepanemises järgmistel asjaoludel.

  2. aasta detsembris tekkis Valgas elanud S. Šumilinal kahtlus, et tema korterikaaslane S.K. pani toime ebasündsa teo S. Šumilina alaealise tütre K.B. suhtes. Sellest kahtlusest rääkis S. Šumilina oma heale tuttavale A. Bažanovile. S.K. oletatav käitumine vihastas nii S. Šumilinat kui A. Bažanovit ja nad otsustasid S.K. karistuseks omakohtu korras ära tappa. Sellest otsusest lähtudes veenis S. Šumilina
  3. detsembri 2018 pärastlõunal ja õhtul S.K. t tulema koos tema ning A. Bažanoviga viimase autosse – ettekäändeks tõi S. Šumilina soovi lihtsalt autoga ringi sõita. S.K. läkski S. Šumilina ja A. Bažanoviga kaasa. A. Bažanov hakkas sõitma Valga lähedal Tsirgumäe küla juures paikneva metsa poole. Enne kohale jõudmist tegi A. Bažanov tanklas peatuse ja võttis sõidukis olnud kanistrisse bensiini, et peale S.K. tapmist tema laip ära põletada. Metsa jõudnuna peatas A. Bažanov auto ja tiris siis S.K. autost välja, lõi teda ja kägistas, kuni ta suri. Seejärel valasid A. Bažanov ja S. Šumilina S.K. surnukeha bensiiniga üle ning süütasid põlema. Seda tegid nad selleks, et moonutada ja muuta surnukeha äratundmine välimuse järgi võimatuks ehk varjata S.K. tapmist, temale tekitatud tervisekahjustusi ja tapetu isikut. Mõnda aega pärast S.K. laiba süütamist sõitsid A. Bažanov ja S. Šumilina tagasi Valga linna, et tuua abivahendeid surnukeha jäänuste peitmiseks: vihmamantli, töökindad ja teibi. Pärast nende esemete hankimist sõitsid A. Bažanov ja S. Šumilina tapmiskohta tagasi. Nad mässisid S.K. surnukeha vihmamantlisse, sidusid selle teibiga kinni ning viskasid sillalt Mustjõkke. Nad lootsid, et Eestis lähedasi mitteomava S.K. surnukeha jäänuseid ei leita üldse või kui leitaksegi, ei suuda ametivõimud neid S.K. ga seostada ega tapmise toimepannud isikuid kindlaks teha. S.K. luustikuosad leiti
  4. aprillil 2019 Mustjõe äärest. Kuigi S. Šumilina ei löönud ega kägistanud ise metsas S.K. t, viibis ta pikka aega S.K. lt elu võtnud A. Bažanovi juures, jälgis tapmist ega teinud midagi selleks, et A. Bažanovit takistada. S. Šumilinal oli A. Bažanoviga ühine eesmärk S.K. t omakohtu korras karistada. S. Šumilina roll oli esmalt veenda S.K. t kaasa tulema A. Bažanovi juhitavasse sõidukisse. S. Šumilina teadis, et A. Bažanov hoolib S. Šumilinast väga ja oli S. Šumilina mõju all, ning oli teadlik sellestki, et A. Bažanov lõpetab kohe vägivalla kasutamise S.K. suhtes, kui S. Šumilina temale selleks märku annab. Sellist märguannet S. Šumilina aga ei andnud. A. Bažanovi ja S. Šumilina vahel valitses usaldus, nad tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ja teineteist toetades nii autos tapmiskohta sõites kui ka sinna kohale jõudes. S.K. saatuse määramisel olid nad võrdväärsed partnerid. S. Šumilina teopanus S.K. tapmisel oli osa tema ühtsest tegutsemisest A. Bažanoviga. Maakohtu otsus
  5. Tartu Maakohtu
  6. augusti 2021 otsusega tunnistati A. Bažanov ja S. Šumilina süüdi

§ 113lg 1 järgi.

A. Bažanovit karistati 9-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust A.

Bažanovile Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2018 otsusega nr 1-18-8507 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja algust A.

Bažanovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. aprillist
  2. S. Šumilinat karistati 9-aastase vangistusega.

§ 68lg 1 2

(14)alusel arvati karistusaja algust S. Šumilina kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  1. aprillist
  2. A. Bažanovi ja S. Šumilina suhtes kohaldatud vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

§ 54lg 3 alusel kohaldati S.

Šumilina suhtes lisakaristusena Eestist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks, mida kohaldada pärast vangistuse ärakandmist.

  1. Kohus põhjendas A. Bažanovi ja S. Šumilina süüditunnistamist ning karistamist järgmiselt.
  2. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas põhjustati S.K. surm kägistamise teel. Seda kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, kohtuantropoloogia ekspertiisiakt nr 19EMKA0002, kohtuarsti täpsustav vastus menetleja päringule, DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0497, päringuvastusena Lätist saadud Läti kriminalistikaameti ekspertide arvamus koos tõlkega, isikuandmete päring Lätist S.K. kohta ning S.K. ema I.T. ütlused.
  3. Kohtuistungil tunnistas A. Bažanov end täielikult süüdi. S. Šumilina tunnistas vaid seda, et aitas lahti saada S.K. surnukehast. Kuna A. Bažanov ja S. Šumilina keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast, tugines kohus nende kohtueelses menetluses antud ütlustele.
  4. A. Bažanovi ja S. Šumilina kohtueelses menetluses antud ütlused riimuvad S.K. surma põhjustamise asjaoludes: A. Bažanov kägistas S.K. t juhtmega seni, kuni S.K. l elutunnused puudusid. A. Bažanovi ütlustest tuleneb, et S.K. tapmine oli tal ühiselt kavandatud ja etteplaneeritud koos S. Šumilinaga. S. Šumilina aga enda tegevust tapmise täideviimises või sellest osavõtus eitab. Vastuolusid esineb A. Bažanovi ja S. Šumilina ütlustes ka S.K. surnukeha põletamise asjaoludes.
  5. A. Bažanovi ja S. Šumilina kahtlustatavana antud ütlused langevad kokku ja haakuvad
  6. aprillil 2020 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollis kajastatuga asjaolus, et
  7. aasta detsembris elas S. Šumilina Valgas üürikorteris koos oma 5-aastase tütre K.B. ja oma tuttava S.K. ga ning aeg-ajalt, s.o enamasti puhkuste perioodil ööbis selles korteris ka A. Bažanov. A. Bažanov ja S. Šumilina on ütluste ja olustiku seostamisel kinnitanud ka seda, et hilisemad sündmused hakkasid hargnema just S. Šumilina üürikorteris aadressil Valgas Laial tänaval.
  8. A. Bažanovi ja S. Šumilina riimuvate ütlustega on tõendatud, et
  9. aasta detsembris kuulis S. Šumilina K.B. lt, et S.K. on teda seksuaalselt väärkohelnud, katsudes teda magamise ajal häbemepiirkonnast. Kui S. Šumilina S.K. lt tema teo kohta aru päris, tunnistas S.K. oma teo üles. S. Šumilinat kuulati vahistamiseelselt pealt ja ka siis kinnitas ta seda, et S.K. olevat tema tütart puudutanud.
  10. Et S.K. ebasünnis tegu lapse suhtes ärritas nii S. Šumilinat kui A. Bažanovit, on tõendatud nende kohtueelses menetluses antud ütlustega. Seejuures on S. Šumilina rääkinud, et ta lõi S.K. t labakäega näkku ning A. Bažanov võttis S.K. lõuast käega kinni ja sülitas talle näkku, öeldes: „Oleks see minu laps olnud, ma oleks su ära tapnud“. A. Bažanov on omakorda rääkinud, et nad ähvardasid koos S. Šumilinaga viia S.K. Strencisse, kus on psüühiliselt haigete inimeste haigla. Seda kinnitas ka S. Šumilina.
  11. A. Bažanovi ütluste kohaselt tappis ta S.K. S. Šumilina palvel ning S.K. metsa viimise ja kägistamise teel tapmise leppisid nad eelnevalt kokku juba S. Šumilina korteris. Täpsemalt leppisid nad kokku selle, et A. Bažanov võtab kaasa kanistriga bensiini, kuna S. Šumilina tahtis pärast S.K. tapmist tema laiba bensiiniga põlema panna, et teda ära ei tuntaks. S. Šumilina aga andis teistsuguseid ütlusi. Tema sõnul aga otsustasid nad A. Bažanoviga viia S.K. kuhugi metsa, 3

(14)teda hirmutada ja jättagi metsa, et S.K. jalgsi ise tagasi tuleks. Kohtu hinnangul on S. Šumilina sellised ütlused ennastõigustavad ega haaku muude tõenditega.
  1. A. Bažanovi ütlustest tuleneb, et S. Šumilina ajas teda endast välja etteheitega, et mis isa ta küll on. Ka ütles S. Šumilina A. Bažanovile, et A. Bažanov kas tapab S.K. või siis tapab ta (st S. Šumilina) S.K. ise. Järgnevalt viisidki nad S.K. metsa, kus A. Bažanov kägistas ta surnuks ning S. Šumilina valas S.K. surnukeha bensiiniga üle ja pani põlema. A. Bažanov selgitas oma tegu S. Šumilina palvega ning sellega, et tal ei ole sümpaatiat selliste inimeste suhtes, kes seksuaalselt lapsi väärkohtlevad.
  2. Oluline on seegi, et pärast seda, kui A. Bažanov S.K. lõuast kinni võttis ja talle näkku sülitas, öeldes: „Oleks see minu laps olnud, ma oleks su ära tapnud“, ütles S. Šumilina, et sellise teo eest oleks tõepoolest vaja ära tappa.
  3. Kohus pidas jälitustegevust seaduslikuks. Jälitustoimingute load on olemas ja neid on põhistatud. Lubades asuti õigustatult seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimine on vältimatu, sest tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik või oli oluliselt raskendatud.
  4. Kohus võttis kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 296 lg 1 alusel vastu ja avaldas S. Šumilina suhtes läbi viidud jälitustoimingu (salajane pealtkuulamine) kohta järgnevad kirjalikud tõendid:
  5. septembril 2019 koostatud Euroopa Uurimismäärus, milles taotleti Läti pädeval õigusasutusel viia Lätis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri jälitustaotluse alusel läbi Tartu Maakohtu
  6. septembri 2019 kohtumäärusega antud jälitusloaga lubatud jälitustoimingud
  7. oktoobrist
  8. novembrini 2019, mh S. Šumilina salajane pealtkuulamine tema asukohtades tema osavõtul toimuvate vestluste ja kõnede sisu tuvastamiseks ning fikseerimiseks;
  9. märtsil 2020 koostatud jälitustoimingu protokoll koos lisaga jälitustoimingu protokollile ja aruande teatis, millest nähtuvalt teostas Läti Riigipolitsei Tartu Maakohtu
  10. septembri 2019 määruse ja Läti Vidzeme rajooni uurimiskohtuniku
  11. novembri 2019 määruse alusel
  12. novembril 2019 S. Šumilina suhtes jälitustoimingu, s.o kuulas S. Šumilinat salaja pealt („isiku audiokontroll“), ning jälitustoimingu audiosalvestis CD-plaadil.
  13. Jälitustoimingu protokoll ja selle lisa (edaspidi jälitustoimingu protokoll) tõendab S. Šumilina rolli S.K. tapmisel ning sellele eelnevalt teoplaani väljatöötamisel. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt vestlesid
  14. novembril 2019 S. Šumilina ja tuvastamata meesterahvas Valga lähistel skeleti leidmisest ning S. Šumilina võttis omaks, et tapmise idee autor oli tema. Seega tuleb jätta tõendite hulgast välja S. Šumilina ütlused S.K. pelgaks hirmutamiseks metsa viimise kohta.
  15. S. Šumilina ütlustest nähtuvalt oli S.K.
  16. detsembril 2018 peaaegu terve päeva kodus – vaid õhtul käis S.K. ca 30–40 minuti vältel poes. Sel ajal viibisid S. Šumilina, K.B. ja A. Bažanov S. Šumilina juures kodus. Ka ilmneb S. Šumilina ütlustest, et S.K. küsitlemine lapse seksuaalse väärkohtlemise kohta ning tema metsaviimine ja tapmine toimusid sama päeva, s.o
  17. detsembri 2018 õhtul. S. Šumilina need ütlused haakuvad sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvate asjaoludega, et S. Šumilina helistas
  18. detsembril 2018 kell 17.09 ja kell 17.15 S.K. le. Pärast seda S.K. edasised kõned puuduvad ning puuduvad ka S. Šumilina ja A. Bažanovi omavahelised kõned – seda seetõttu, et kõik kolm olid edaspidi koos.
  19. A. Bažanovi ja S. Šumilina ütlustega on tõendatud, et S. Šumilina suhtles S.K. ga läti keeles ning A. Bažanoviga vene keeles. Kuna A. Bažanov valdas üksnes vene keelt ja S.K. seda keelt ei osanud, pidi just S. Šumilina kutsuma S.K. koju ning veenma teda istuma A. Bažanovi autosse. 4
(14)Seda, et S. Šumilina kutsus S.K. A. Bažanovi autosse, tõendavad nii S. Šumilina kui ka A. Bažanovi ütlused. Neist ilmneb muu hulgas, et kui S. Kuznetsova küsis, kuhu on plaan sõita, vastas S. Šumilina, et lihtsalt lähme.
  1. I.T. kirjeldas oma tütart S.K. t iseloomult rahuliku ja heatahtlikuna, kuid samas väga kergesti mõjutatavana. See selgitab asjaolu, miks S.K. usaldas S. Šumilinat ning nõustus
  2. detsembril 2018 pahaaimamatult istuma A. Bažanovi autosse. Ka
  3. novembril 2019 ütles S. Šumilina tundmatule isikule, et ta rääkis rahulikult, et S.K. istuks vabatahtlikult autosse.
  4. Kohtu hinnangul on tapmine usaldusväärselt tõendatud. A. Bažanovi ja S. Šumilina ütlustest kahtlustatavana ülekuulamisel ning nende ütlustest olustikuga seostamisel nähtub, et A. Bažanov pani S.K. tapmiseks S.K. le juhtme ümber kaela ning kägistas teda seni, kuni tal elutunnused puudusid. A. Bažanovi ja S. Šumilina ütlustega ütluste ja olustiku seostamisel ning A. Bažanovi ütlustega kahtlustatavana ülekuulamisel on tõendatud ka see, et pärast S.K. kägistamist andis A. Bažanov S. Šumilina kätte kanistri bensiiniga, S. Šumilina valas S.K. surnukeha bensiiniga üle ning pani selle tikkudega põlema. Bensiini kaasa võtmine oli S. Šumilina idee: seda kinnitas A. Bažanov oma ülekuulamisel, S. Šumilina
  5. novembril 2019 tundmatu inimesega rääkides ja kaude ka see, et S. Šumilina valas S.K. laiba ilma vastumeelsuseta bensiiniga üle ja pani põlema.
  6. A. Bažanovi ütluste kohaselt istus S. Šumilina rooli taha ja vaatas, kuidas A. Bažanov juhtmega S.K. surnuks kägistas. S. Šumilina väitel oli ta aga juhi kõrvalistmel. Juhi kõrvalistmelt ei oleks S. Šumilinal olnud võimalik tapmist näha. Seega on õige A. Bažanovi väide, et S. Šumilina istus S.K. kägistamise ajaks auto juhiistmele. Seda tegi ta selleks, et toimuvat näha ning olla ühtlasi nähtav A. Bažanovile, et õhutada teda oma juuresolekuga S.K. tapmist lõpuni viima. Et A. Bažanov oli S. Šumilina mõju all, kinnitab ka A. Bažanovi väide, et metsa sõites lootis ta, et S. Šumilina mõtleb ümber ega lase tal S.K. t tappa. Seega kontrollis S. Šumilina sündmuse käiku.
  7. Ka toimingud S.K. surnukehaga tegid A. Bažanov ja S. Šumilina kooskõlastatult. Surnukeha jäänuseid pakkis vihamamantlisse eeskätt A. Bažanov, aga teda aitas ka S. Šumilina – kuni hetkeni, mil laip tõstmisel ära lagunes.
  8. Vähimalgi määral ei ole S. Šumilina ütlused, et ta kartis A. Bažanovi tegevust takistada, sest pelgas, et A. Bažanov võib talle viga teha. A. Bažanov polnud kunagi S. Šumilina suhtes vägivalda tarvitanud. Pärast tapmist Valgasse vihmamantli jm järele sõites nägid A. Bažanov ja S. Šumilina politseipatrulli, kuid S. Šumilina ei hakanud viimastelt kaitset otsima.
  9. Tugineda saab ka sideettevõtjalt saadud andmetele. Sellega seoses rikuti küll süüdistatavate eraelu puutumatust, ent see rikkumine polnud raske, kuivõrd on põhjendatud, miks oli vastavaid andmeid vaja, andmeid küsiti vaid kahe päeva kohta ja rikkumine ei olnud tahtlik.
  10. A. Bažanovi teopanus seisnes S. Šumilina ja S.K. sõidutamises Valga maakonnas Valga vallas Tsirgumäe küla lähedale metsa, auto peatumisel S.K. autost väljatirimises, tema löömises, tema kaela eelnevalt kaasavõetud juhtme panemises ja tema kauakestvas kägistamises, kuniks S.K. l elutunnused puudusid. S. Šumilina teopanus seisnes aga selles, et ta oli S.K. tapmise algatajaks ning kutsus ta metsa viimise ja tapmise eesmärgil A. Bažanovi autosse vastavalt A. Bažanoviga eelnevalt kokku lepitud teoplaanile. S. Šumilina teopanus oli oluline, kuna A. Bažanov, kel teadmised ja oskused läti keelest puudusid, ei olnud võimeline S.K. ga autosse kutsumise eesmärgil suhtlema. Selleks oli vaja isikut, kes tunneks S.K. t ja valdaks läti keelt. Lisaks seisnes S. Šumilina teopanus S.K. tapmise sündmuskohal selles, et ta julgustas oma kohaloleku ja huviga A. Bažanovit tapmistegu lõpuni viima. Ta istus S.K. kägistamise ajaks auto juhiistmele, et 5
(14)toimuvat näha ning ühtlasi olla nähtav A. Bažanovile. Sellega tugevdas S. Šumilina A. Bažanovi tapmistahtlust. S. Šumilina panus oli oluline ning on hinnatav kaastäideviimise kvaliteediga teopanusena. A. Bažanov ja S. Šumilina olid tapmise täideviimisel võrdväärsed partnerid, kes panid kuriteo toime ühiselt vastavalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusele. Seda kinnitab ka ühine tegevus tapmise varjamisel, s.o surnukeha hävitamisel.
  1. A. Bažanov ja S. Šumilina panid S.K. tapmise toime kavatsetult: nad seadsid S.K. surma omale eesmärgiks. Tapmise motiiviks oli kättemaks S. Šumilina alaealise tütre seksuaalse väärkohtlemise eest.
  2. Et õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud, tuleb A. Bažanov ja S. Šumilina S.K. tapmise kaastäideviimises süüdi tunnistada. S. Šumilina kaitsja palus kvalifitseerida S. Šumilina tegu

§ 306lg 1 järgi kuriteo varjamisena, kuid et S.

Šumilina ja A. Bažanovi suhteid tuleks hinnata kooseluna, siis oleks tulenevalt

§ 306lg-st 2 tarvis S.

Šumilina õigeks mõista. Kohus seda arusaama ei jaganud. Kuna süüdistatavad panid tapmise toime ühiselt ja kooskõlastatult, ei ole alust rääkida kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisest

§ 306lg 1 mõttes.

Samuti ei saa S. Šumilina ja A. Bažanovi omavahelist suhet käsitleda alalise iseloomuga kooseluna. 28. A. Bažanovi süü on suur, kuna ta pani tapmise toime kavatsetult. Tema küünilist käitumist ilmestab ka see, et vahetult pärast tapmist asus ta aktiivselt kõrvaldama kuriteo jälgi. A. Bažanovi karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust vastavalt

§ 57

lg 1 p-le 3, samuti

§ 57lg 2 alusel sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist.

Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus süüteo toimepanemist grupis (

§ 58p 10).

A. Bažanovit saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma alla karistusraami keskmist määra jääva karistusega ehk 9-aastase vangistusega.

§ 73

lg 4 ja

§ 65lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada A.

Bažanovile Tartu Maakohtu

  1. oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1-aastase vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
  2. S. Šumilina süü on suur, kuna ta pani tapmise toime kavatsetult. Oluline on tähele panna, et S. Šumilina oli tapmise algatajaks. S. Šumilina karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust vastavalt

§ 57

lg 1 p-le 3, samuti

§ 57lg 2 alusel sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist.

Ka S. Šumilina karistust raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine grupis. S. Šumilinat saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma alla karistusraami keskmist määra jääva karistusega ehk 9-aastase vangistusega.

§ 54lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada S.

Šumilina suhtes pärast vangistuse ärakandmist lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. S. Šumilina on Läti kodanik ja Eestiga ei seo teda miski, kuna tal ei ole Eestis lähedasi. Arvestades kuriteo raskust, esineb risk, et ta ohustab avalikku korda. Apellatsioonid ja apellatsioonivastus

  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni A. Bažanovi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, S. Šumilina ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar.
  2. A. Bažanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Bažanovile mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et maakohus jättis arvestamata süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise karistust kergendava asjaoluna vastavalt

§ 57lg 1 p-le 3.

A. Bažanov andis kohtueelse uurimise käigus väga põhjalikud ja teiste tõenditega haakuvad ütlused ning jäi ka kohtumenetluses nende juurde. Erinevalt S. Šumilinast ei ole A. Bažnov enda rolli tapmises kuidagi vähendanud. 6

(14)32. S. Šumilina taotleb enese õigeks mõistmist ja talle süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Alternatiivselt palub S. Šumilina kvalifitseerida tema tegevus

§ 306

lg 1 järgi või vähendada tema karistust ja tühistada lisakaristus, kuna ta on Eestis abielus. Samuti soovib S. Šumilina, et tema kasuks mõistetaks riigilt välja 1500 eurot tema valitud kaitsjale Silvi Errole makstud tasu katteks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

  1. S.K. tapmine ei olnud ettekavatsetud. Sellest annab tunnistust see, et A. Bažanovil ega S. Šumilinal polnud kaasas laiba varjamiseks või hävitamiseks vajalikke asju.
  2. Kohtueelsel uurimisel ei tuvastatud tapmisotsustuse tegemise aega, kohta ega viisi. Uurimine piirdus vaid A. Bažanovi abstraktse fraasiga: „Jah, meil oli selline kokkulepe“. A. Bažanovi väitel leppis ta S. Šumilinaga kokku, et S.K. tuleb ära kägistada. Nii see polnud, sest siis oleks palutud S.K. l telefon koju jätta, et ta ei saaks seda kasutada abi kutsumiseks. Tapmiskokkuleppe olemasolul poleks S. Šumilina K.B. t hoidma jäänud inimesele öelnud, et ta läheb koos A. Bažanoviga S. Kuznezovale õppetundi andma, st teda hirmutama.
  3. S. Šumilina kartis A. Bažanovit, sest esiteks oli viimane mees ehk juba seetõttu S. Šumilinast tugevam ja teiseks oli A. Bažanovit karistatud kehalise väärkohtlemise eest.
  4. S. Šumilina ei kontrollinud olukorda ning A. Bažanovi tegevus metsas tuli talle üllatusena. Laipa hävitada aidates täitis S. Šumilina A. Bažanovi korraldusi ja sai ka ühtlasi aru, et laiba tapmispaika jätmine võib kujutada ohtu ka temale. Kõneleda võiks kuriteo varjamisest, kuid

§ 306lg 2 kohaselt pole see praegusel juhul karistatav.

  1. A. Bažanov üritas S. Šumilinale kui teo initsiaatorile viidates enda käitumist natukenegi õigustada. Kui S. Šumilina sai teada, et A. Bažanov on kinni peetud, tuli ta ise politseisse ja rääkis kõik ära. S. Šumilina sai aru, et ta peab A. Bažanovile ütlema, et ta räägiks kõik ära, sest alguses A. Bažanov ei andnud ütlusi. S. Šumilina rääkis juhtunust Läti kriminaalpolitseis töötanud ˇJ.Z. ile, kes ütles, et kõige halvemal juhul pani S. Šumilina toime kuriteo varjamise. Läti võimud said asjast teada just S. Šumilina kaudu.
  2. Kohus tunnistas S. Šumilina süüdi vaid A. Bažanovi kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginevalt ja rikkus seega KrMS § 15 lg
  4. Karistuse mõistmisel ei võtnud kohus arvesse, et S. Šumilinat mõjutas kuriteo pealt nägemine tugevasti ja ta loobus peaaegu täielikult toidust. Selle tulemusena arenes tal välja närvianoreksia ja vanglas fikseeriti tema kaaluks vaid 37 kg. S. Šumilina kahetseb siiralt, et ta ei suutnud ta A. Bažanovile vastu hakata ega viimast takistada. S. Šumilina on esimest korda vahi all ja tunnistab osaliselt oma süüd. Teda tuleks karistada tingimisi vangistusega.
  5. S. Šumilina kaitsja taotleb S. Šumilina õigeksmõistmist ja seda järgmistel põhjustel.
  6. Pole kogutud tõendeid, mis annaks alust väita, et A. Bažanov tapmise käigus kõhkles või soovis oma tegu pooleli jätta. A. Bažanov ei vajanud oma tegevuse lõpuleviimiseks kellegi abi ega julgustust. S. Šumilina aktiveerus alles pärast kannatanu surma, kui aitas A. Bažanovil laipa hävitada.
  7. Isegi kui lähtuda A. Bažanovi versioonist, ei ole alust väita, nagu oleks S. Šumilina suunanud A. Bažanovi S.K. t tapma oma väidetavat võimu A. Bažanovi üle ära kasutades. A. Bažanov ei 7

(14)sõltunud S. Šumilinast. Tähelepanuta ei saa jätta, et A. Bažanov valis kuriteo toimepanemise koha (S. Šumilina ei tunne Valgamaad), võttis kaasa tapmiseks kasutatud kaabli ning laiba süütamiseks kasutatud bensiini. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et ta oleks teinud neid ettevalmistusi S. Šumilina ülesandel või temaga kooskõlastatult.
  1. Kohtuotsuse kohaselt olevat S. Šumilina meelitanud kannatanu esmalt oma korterisse ning seejärel autosse, et sõita metsa. S. Šumilina helistas tõesti kaks korda kannatanule, kuid telefonivestluste sisu ei ole teada. Et S.K. elas S. Šumilinaga koos, puudus viimasel vajadus teda oma korterisse meelitada. Mõlema süüdistatava sõnade kohaselt selgusid S.K. väidetavad seksuaalteod K.B. suhtes S.K. ga alles pärast viimase poest tulemist toimunud vestluse käigus. Seega ei saa S. Šumilina poolt kannatanule helistamist seostada hiljem toime pandud kuriteoga. S. Šumilina ei kutsunud S.K. t A. Bažanovi autosse eesmärgiga viia ta metsa ning seal tappa. S. Šumilina üksnes aitas A. Bažanovil hävitada kannatanu laipa. Et algul S. Šumilinal ja A. Bažanovil kooskõlastatud tapmisplaani polnud, kinnitab see, et nad läksid alles pärast S.K. surma teipi ja muid abivahendeid otsima.
  2. S. Šumilina tegevus võib objektiivsete tunnuste poolest vastata

§ 306lg 1 järgsele kuriteole.

Kuna aga A. Bažanov ning S. Šumilina olid 2018. aasta lõpus elukaaslased, ei ole S. Šumilina käitumine kuriteo varjamisel

§ 306lg 2 kohaselt süüline.

  1. Maakohus tugines S. Šumilina tegevuse hindamisel suures osas oletustele. Ka lähtus maakohus A. Bažanovi väidetest, põhjendamata sealjuures, mis muudab nimetatud väited usutavaks. A. Bažanov ei ole arusaadavalt selgitanud, milles seisnes S. Šumilina väidetav mõju tema üle või millal ja kuidas esitas S. Šumilina oma plaani kannatanu tappa. Samuti ei ole ta suutnud põhjendada, miks ta oli valmis ilma pikemalt järele mõtlemata kannatanu tapma.
  2. Maakohus tugines ka jälitustoimingu protokollile, mis väidetavalt viitab sellele, et S.K. tapmise algatajaks oli S. Šumilina. See protokoll on äärmiselt formaalne dokument, mis ei sisalda andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör maakohtule uurimistoimingu stenogrammi tõlke, kuid mitte stenogrammi ennast. Kaitsjad leidsid kohtuistungil, et stenogrammi tõlget ei saa pidada ilma dokumendi endata kohaseks ja lubatavaks tõendiks. Paraku ei pööranud maakohus nimetatud probleemile tähelepanu. Olukorras, kus jälitustoimingu protokoll vaid viitab lisatud dokumentidele, tulnuks kohtule esitada dokumendi originaal, mitte ainult selle tõlge. Prokurör püüdis nimetatud minetust kõrvaldada sellega, et esitas kohtule audiosalvestise CD-plaadil. Seda salvestist ei nimetatud aga tõendina süüdistusaktis (süüdistusaktis on tõendite loetelus nimetatud jälitustoimingu protokoll koos stenogrammi ja teatisena pealkirjastatud saatekirjaga Lätist) ning prokurör ei põhjendanud ka seda, miks ei olnud salvestist võimalik õigeaegselt esitada. Maakohus aga võttis salvestise vastu ja jättis seejuures kohtulahendis põhjendamata kaitsjate argumentidega arvestamata jätmise.
  3. Prokurör leiab apellatsioonidele esitatud vastuses, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Prokurör ei nõustu maakohtu käsitlusega täielikult vaid karistuste mõistmisesse puutuvalt: prokuröri hinnangul ei ole põhjendatud lugeda sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist karistust kergendavaks asjaoluks. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus käsitleb esmalt S. Šumilina kaitsja väiteid jälitustoiminguga seonduvate tõendite lubatavuse kohta. 8

(14)
  1. Maakohtus esitas prokurör tõendina jälitustoimingu protokolli lisaks oleva tõlke S. Šumilina ja teadmata meesterahva vahelise
  2. novembri 2019 vestluse stenogrammist ning selle vestluse audiosalvestise CD-plaadil. Nii stenogrammi tõlke kui audiosalvestise võttis kohus tõendina vastu, kuigi kaitsja esitas mõlema tõendi osas istungil vastuväited. Nagu maakohtus, nii leiab kaitsja ka apellatsioonis, et stenogrammi tõlge ei ole tõendina lubatav, kuna stenogrammi ennast ei esitatud ja vestluse audiosalvestist ei oleks kohus tohtinud vastu võtta, kuna seda ei ole nimetatud tõendina süüdistusaktis ning prokurör ei põhjendanud selle esitamist KrMS § 297 alusel täiendava tõendina. Ringkonnakohus kaitsja etteheidetega ei nõustu.
  3. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Sellest järeldub, et tõendiväärtus on stenogrammi eestikeelsel tõlkel, mitte lätikeelsel stenogrammil. Ka ei saa tugineda väitele, et tõlge võis olla väär: kohtule esitati (igati korrektselt – vt otsuse järgmist punkti) lätikeelne salvestus, mida kuulates oli läti ja eesti keelt oskaval inimesel võimalik soovi korral kontrollida, kas eesti keeles üles märgitu oli õige või mitte. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjust, miks ei peaks stenogrammi tõlge olema ilma originaalstenogrammita lubatav tõend.
  4. Samuti oli ringkonnakohtu meelest korrektne see, et maakohus võttis vastu vestluse audiosalvestise. Tõsi, süüdistusaktis on prokurör nimetanud tõendina jälitustoimingu protokolli koos stenogrammi ja aruande teatisena pealkirjastatud saatekirjaga Lätist. Samas nähtub kohtule esitatud jälitustoimingu protokollist, et selle lisaks on nii lätikeelne aruande teatis, aruande teatis koos CD-plaadiga kui ka CD-plaadi audiosalvestise tõlge ja stenogramm. Ka kohtule esitatud aruande teatisele ja selle tõlkele on märgitud lisana CD-plaat audiosalvestisega. On ilmne, et tegemist on stenogrammi tõlkes kajastatud vestluse audiosalvestisega ning kuivõrd see salvestis on nimetatud prokuröri poolt süüdistusaktis märgitud tõendite lisana, ei ole tegemist täiendava tõendiga KrMS § 297 mõttes. Pealegi on jälitustoimingu helisalvestis nimetatud süüdistusaktis ka kriminaaltoimikus asuva salvestisena ning juba seetõttu ei saanud sellise salvestise olemasolu tulla S. Šumilinale ja tema kaitsjale üllatusena. Nagu maakohus märkis, oli salvestise vastuvõtmine tegelikult S. Šumilina huvides – lätikeelse salvestise kuulamise kaudu sai ta tutvuda tema suhtes jälitustoiminguga kogutud tõendiga vahetult oma emakeeles.
  5. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et
  6. detsembri 2018 õhtul viisid A. Bažanov ja S. Šumilina S.K. metsa, sinna mindi A. Bažanovi sõidukiga ning just S. Šumilina kutsus S.K. metsa viimise eesmärgil sõiduki peale. Vaidlust ei ole selleski, et metsa jõudes lõi A. Bažanov esmalt S.K. t, kägistas ta seejärel juhtmega surnuks ning pärast seda aitas S. Šumilina A. Bažanovil surnukeha hävitada. Ka ringkonnakohus ise leiab, et vaidluse puudumine on põhjendatud: sellised sündmused tõenditest ilmnevad. Vaidlus on aga selle üle, milline oli S. Šumilina täpsem roll neis sündmustes ja kuidas tuleb seda õiguslikult hinnata.
  7. S. Šumilina väitel nad tapmises eelnevalt kokku ei leppinud: nad läksid metsa vaid S.K. t hirmutama ja temale õppetundi andma ning A. Bažanovi tegevus metsas tuli temale üllatuslikult. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus veenvalt ja asjakohaselt, miks ei saa S. Šumilina selliseid ütluseid pidada usaldusväärseks.
  8. A. Bažanovi ütlustest ja S. Šumilina
  9. novembri 2019 pealt kuulatud vestlusest tundmatuga nähtub, et just S. Šumilina oli S.K. tapmise initsiaatoriks. A. Bažanovi ütluste kohaselt tappis ta S.K. S. Šumilina palvel ning S. Šumilina ütles talle, et kui tema ei tapa, tapab ta ise S.K. ära (II kd lk 139–140). A. Bažanovi ütlusi kinnitab
  10. novembri 2019 pealt kuulatud vestlus. Nimelt ütles S. Šumilina, et S.K. tapmise idee tuli temalt (II kd lk 128). Samuti vastas ta siis küsimusele 9
(14)„kuidas sa talle olid öelnud/…/kas sina teed seda või mina teen seda“, „nojaa/…/no normaalne mees oleks mulle vastu pead andnud“ (II kd lk 128). Ringkonnakohtu hinnangul viitab selline arutluskäik selgelt, et just S. Šumilina oli tapmise initsiaatoriks.
  1. A. Bažanovi ütluste kohaselt oli tapmise toimepanemine tema ja S. Šumilina ühine otsus ning enne S.K. metsa viimist lepiti S. Šumilina elukohas kokku ka tapmise toimepanemise viis – kägistamine (II kd lk 140). A. Bažanovi ütlustest järeldub, et selline kokkulepe tehti samal päeval, kui nad olid kuulnud, et S.K. oli väärkohelnud K.B. t (II kd lk 139). S. Šumilina ütlustest nähtub, et see oli
  2. detsembril 2018 (II kd lk 162). Seega on põhjendamatud apellantide etteheited selle kohta, et tapmisotsuse tegemise aeg, koht ja viis on tuvastamata.
  3. A. Bažanovi ütluste kohaselt tegi S. Šumilina talle juba enne S.K. metsa viimist ettepaneku võtta kaasa bensiin, millega S.K. laip põlema panna, et teda ära ei tuntaks (II kd lk 139). Seegi näitab, et tapmine ei tulnud S. Šumilinale metsas üllatuslikult: juba enne metsa minekut arvestas ta S.K. tapmisega, kutsus just sel eesmärgil S.K. A. Bažanovi sõiduki peale ning mõtles samas ka viisidele, kuidas raskendada tapmise ilmsikstulekut. Kuigi S. Šumilina ise eitab, et bensiini kaasavõtmise ettepanek tuli temalt, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A. Bažanovi ütlused on usaldusväärsed. Tema ütluste usaldusväärsust kinnitavad tapmisele järgnevad sündmused. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist, et just S. Šumilina valas S.K. surnukeha bensiiniga üle ja pani põlema. Kui tapmise ja surnukeha hävitamise plaan oleks tulnud S. Šumilina jaoks üllatuslikult, ei oleks ta sedasi tegutsenud. Pigem võiks sellises olukorras eeldada ehmatust või šokiseisundit ning teise isiku tegevusest distantseerumist. Kuigi apellatsiooniväidete kohaselt S. Šumilina lihtsalt kartis A. Bažanovit ja seetõttu täitis tema käsku, ei ole see versioon ringkonnakohtu hinnangul usutav. Esiteks tuleb nõustuda maakohtuga, et peale S. Šumilina väidete ei ole mingisuguseid muid tõendeid selle kohta, et A. Bažanov oleks olnud tema suhtes varasemalt vägivaldne ja seetõttu olnuks tal põhjust A. Bažanovit karta. Ka jälitustoimingu protokolli lisas kajastatud vestluses ei viita S. Šumilina millelegi sellisele. Teiseks ei saa unustada, et jälitustoiminguga kogutud andmete kohaselt oli tapmise initsiaatoriks just S. Šumilina ja seetõttu vastas toimepandu tema tahtele. Pole alust öelda, et S. Šumilina tahe vahepeal muutus.
  4. novembri 2019 vestlusest ilmneb hoopiski, et S. Šumilina ei plaaninud A. Bažanovi tegevust takistada (II kd lk 128). Kolmandaks nähtub politseinik R.P. ütlustest (I kd lk 185) seegi, et vahetult pärast tapmise toimepanemist peeti A. Bažanovi sõiduk liiklusjärelevalve käigus kinni. Sõidukis viibis lisaks A. Bažanovile naisterahvas, kes oli väliselt rahulik, tal ei olnud jalanõusid jalas ja tema jalad olid sõiduki istme peal. Veidi hiljem nägi R.P. samu isikuid tanklas, kusjuures A. Bažanov käis vahepeal sõidukist väljas ja naisterahvas jäi sõidukisse. See tanklas käik nähtub ka tankla turvakaamera salvestiselt (vt vaatlusprotokolli II kd lk 108). Sellest on näha, et A. Bažanov käis kaks korda tanklapoes: esimesel korral viibis poes ligikaudu viis minutit ja teisel korral ligikaudu kolm minutit. S. Šumilina viibis sel ajal sõidukis. Kaamerasalvestiselt ega R.P. ütlustest ei nähtu ja S. Šumilina ka ise ei viita sellele, et ta oleks üritanud A. Bažanovi tanklapoes viibimise ajal kellelegi tapmisest teada anda, oleks proovinud A. Bažanovi sõidukist põgeneda või kõrvaliste isikute abi paluda. Et vahetult pärast tapmise toimepanemist nende sõiduki kinnipidamisel oli S. Šumilina väliselt rahulik ja tundis end mugavalt ning hiljem tanklas ei üritanud A. Bažanovi sõidukist põgeneda, abi paluda ega tapmisest kellelegi teada anda, muudab ringkonnakohtu hinnangul ebausutavaks, et tapmine oli S. Šumilinale üllatuslik ning ka selle, et surnukeha hävitamisel aitas ta A. Bažanovit üksnes hirmust tema ees.
  5. Järeldust, et tapmine oli A. Bažanovil ja S. Šumilinal eelnevalt kokku lepitud, ei kummuta ringkonnakohtu hinnangul ka see, et just A. Bažanov valis välja tapmiskoha ning võttis kaasa tapmiseks kasutatud juhtme. S. Šumilina tuli Eestisse
  6. aasta novembri alguses, s.o vaid ligikaudu kuu enne tapmist. Seega ta lihtsalt ei tundnud Valga ümbrust sedavõrd hästi, et valida 10
(14)ise välja tapmiskoht. Juhtme osas on oluline see, et kägistama pidi A. Bažanov – seega jäi tema hooleks ka selleks vajaliku eseme kaasavõtmine.
  1. Nõustuda ei saa apellantidega selleski, nagu näitaks tapmise ettekavatsematust see, et S. Šumilinal ja A. Bažanovil ei olnud S.K. t metsa viies kaasas laiba varjamiseks või hävitamiseks vajalikke asju ning neil tuli minna pärast tapmist veel vihmamantlit ja teipi tooma. Esiteks ei saa tähelepanuta jätta, et bensiin oli neil laiba süütamiseks kohe kaasas – ja seda S. Šumilina initsiatiivil. Küll aga ei mõelnud kuriteokaaslased oma plaani lõpuni täpselt läbi – ja see tingski vajaduse tuua mõningad asjad tapmiskohta hiljem. Muu hulgas ei mõelnud S. Šumilina ega A. Bažanov sellele, et S.K. lt võiks nõuda telefoni koju jätmist. Liiatigi oleks selline nõudmine ilmselt tähendanud seda, et S.K. poleks vabatahtlikult autosse tulnud – sest ta oleks aimanud halba.
  2. Tapmiskokkulepet ei sea kahtluse alla ka S. Šumilina väited sellest, et enne S.K. metsa viimist kutsus ta ühe tuttava K.B. t hoidma ning rääkis talle S.K. väärkäitumisest lapse suhtes ning plaanist S.K. t hirmutada või õpetada. Väidetava lapsehoidja kutsumisest rääkis S.K. esimest korda alles oma korduvülekuulamisel. See viitab valetamisele – kui väide oleks olnud tõsi, oleks S. Šumilina seda öelnud kohe. Oluline on seegi, et lapsehoidja kutsumisest ei rääkinud midagi A. Bažanov – vastupidi, tema väitel jäi K.B. üksi koju.
  3. Seega leppisid A. Bažanov ja S. Šumilina S.K. tapmises kokku juba enne metsa minekut. Põhjendamatu on S. Šumilina viitamine KrMS § 15 lg-le 3, mille kohaselt ei või otsus tugineda ainult või suuresti sellisele tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Lisaks A. Bažanovi ütlustele viitavad S. Šumilina süüle ka tema enda poolt
  4. novembril 2019 tundmatule öeldu ja mitmed kaudsed tõendid: nt R.P. ütlused, tanklakaamera salvestus ja motiivi olemasolu S. Šumilinal.
  5. A. Bažanovi ja S. Šumilina ütlused ning jälitustoiminguga kogutud andmed kinnitavad, et metsa jõudes tiris A. Bažanov S.K. sõiduki juhipoolsest tagumisest uksest välja, lõi teda ning kägistas ta seejärel juhtmega surnuks. A. Bažanovi ütluste kohaselt istus S. Šumilina sel ajal sõiduki juhiistmele, sõiduki uks oli lahti ja S. Šumilina vaatas, kuidas A. Bažanov S.K. juhtmega surnuks kägistas (II kd lk 139). Ka S. Šumilina kinnitab, et nägi, kuidas A. Bažanov S.K. juhtmega surnuks kägistas, kuid tema ütlustest võib järeldada, et sõiduki juhiistmele ta selleks ajaks siiski ei tulnud (II kd lk 163). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus veenvalt põhjendanud, miks on alust uskuda just A. Bažanovi versiooni, et S. Šumilina tuli kägistamise ajaks sõiduki juhiistmele: kõrvalistmelt ei oleks ta vaatevälja piiravate takistuste ja ebapiisavate valgustingimuste tõttu juhtmega kägistamist näinud.
  6. Maakohus viitas õigesti sellele, et kaastäideviimise puhul ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused – kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja süüteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma, kusjuures iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-118-13, p 8). Seega tuleb hinnata, kas S. Šumilina käitumist saab vaadelda tapmise kaastäideviimisena, st kas S. Šumilina andis kokkulepitud teoplaani realiseerimisse olulise panuse.
  7. Nõustuvalt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et S. Šumilina konkreetne teopanus seisnes esmalt selles, et tema oli tapmise initsiaatoriks. See panus oli äärmiselt oluline, kuna vastasel juhul ei oleks tapmist üldse toimunudki: A. Bažanov poleks omaenda initsiatiivil S.K. t tapnud. 11
(14)
  1. Maakohtuga tuleb nõustuda selleski, et olulise teopanuse andis S. Šumilina ka sellega, et ta kutsus S.K. A. Bažanovi sõidukisse. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, ei oleks A. Bažanov saanud keelebarjääri tõttu S.K. ga ise suhelda. Samuti on alust järeldada, et S. Šumilina kutse mõjus S.K. le usalduslikumalt võrreldes sellega, kui kutsujaks olnuks A. Bažanov: S. Šumilina ja S.K. elasid koos, kuid A. Bažanov käis nende juures vaid aeg-ajalt, tulles külla S. Šumilinale.
  2. novembri 2019 vestluse põhjal saab järeldada, et oluline oli ka viis, kuidas S. Šumilina S.K. ga rääkis: ta oli äärmiselt rahulik ja mõjus usaldusväärsena (II kd lk 131).
  3. Küll ei saa maakohtuga soostuda selles, nagu oleks S. Šumilina teopanus seisnenud muu hulgas selles, et ta kutsus S.K. enne tema metsa viimist koju. Tõsi,
  4. detsembri 2018 veidi peale kella 17 helistas S. Šumilina kaks korda S.K. le. Neid kõnesid ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski võimalik tõsikindlalt siduda S.K. tapmisplaaniga. A. Bažanovi ja S. Šumilina ütlustest nähtub, et S.K. väidetavast väärkäitumisest K.B. suhtes said nad teada
  5. detsembri 2018 õhtusel ajal, mil nende juures viibis ka S.K. . A. Bažanov ei viita sellele, et pärast seda oleks S.K. kodust ära läinud. S. Šumilina küll märgib, et millalgi käis S.K. poes, kuid tema ütlustest ei selgu, kas see oli enne või pärast S.K. väidetavast vääriti käitumisest teadasaamist.
  6. Õige on aga maakohtu järeldus sellest, et olulise teopanuse andis S. Šumilina ka tapmispaigal. Nagu käesoleva otsuse punktist 61 nähtub, istus S. Šumilina tapmiskohale sõites juhi kõrvalistmel, kuid tapmise ajaks tuli sõiduki juhiistmele, kus ta sai jälgida A. Bažanovi tegevust ning oli ka ise A. Bažanovile nähtav. Seda tegi S. Šumilina selleks, et A. Bažanovi tapmistegevust enda kontrolli all hoida ning julgustada A. Bažanovit tapmist lõpuni viima. Kuna S. Šumilina ütlustest nähtuvalt hoolis A. Bažanov temast väga (II kd lk 182–183) ning A. Bažanovi ütluste kohaselt lootis ta, et S. Šumilina mõtleb tapmise osas ümber (II kd lk 140), on alust järeldada, et tapmisplaani lõpuleviimine sõltus oluliselt just S. Šumilina kohalolust ja huvist. Ka
  7. novembril 2019 viitas S. Šumilina A. Bažanovi kõhklustele (II kd lk 128).
  8. Seega sõltus A. Bažanovi ja S. Šumilina ühise tapmisplaani täideviimine oluliselt mõlema teopanusest ning mõlemad soovisid enda teopanust sellisena ka näha. Ühtselt tegutsedes viisid nad kokkulepitud teoplaani täide, jätkates seejärel ühiselt ja kooskõlastatult ka surnukeha hävitamisega. Seega panid nad tapmise toime kaastäideviijatena.
  9. Eeltoodust järeldub, et S. Šumilina süüditunnistamine

§ 113lg 1 järgi oli õige ning apellatsioonid ei anna alust tema õigeksmõistmiseks.

Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellantide väiteid ega taotlusi S. Šumilina teo ümberkvalifitseerimise ja tema apellatsioonimenetluse eelselt tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmise osas. Kuna S. Šumilina apellatsioonist võib järeldada, et ka taotlus temale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on seotud õigeksmõistmise taotlusega, ei peatu ringkonnakohus sellelgi taotlusel. Küll aga tuleb käsitleda S. Šumilina apellatsiooni argumente seoses temale mõistetud põhi- ja lisakaristusega. 69. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu hinnanguga, et S. Šumilina süü on suur. Lisaks maakohtu poolt välja toodule (nt teo toimepanemine grupis kui karistust raskendav asjaolu) tuleb märkida järgmist. Tegemist oli äärmiselt suure ebaõigussisuga tapmisega. Tavaliselt leiavad tapmised aset ühise alkoholitarvitamise käigus ehk olukorras, kus tegu on ette planeerimata ja teo toimepanija võime oma käitumist vastavalt oma ebaõigusarusaamale juhtida on joobe tõttu tugevasti häiritud. Praegu oli olukord hoopis teistsugune. S. Šumilina langetas S.K. tapmisotsuse kaalutletult ja täiesti kainena. Seejärel asus ta koos A. Bažanoviga arutama, kuidas tapmine ellu viia. Selleks kasutasid tapjad salakavalust: meelitasid pahaaimamatu ohvri autosse ja viisid metsa, kus S.K. l kadus igasugune pääsemislootus. Seetõttu on üheksa aastane vangistus kõike muud kui 12

(14)liiga range – pigem oli S. Šumilinal karistusse puutuvalt omajagu õnne. Seda ei väära kuidagi ka apellatsioonis toodu.
  1. Esmalt märgitakse apellatsioonis, et S. Šumilina muretses väga kuriteo pealtnägemise ja A. Bažanovi tegevusse mittesekkumise pärast, pöördus politseitöötaja poole, loobus peaaegu täielikult toidust ning seetõttu arenes tal välja ka närvianoreksia. Et S. Šumilina ei olnud pelgalt tapmise pealtnägija, vaid selle algataja ja kaastäideviija, on sellised kaitseväited küünilised. Ka on alust järeldada, et politseisse läks S. Šumilina selleks, et näidata end tapmise mõttes kõrvalise isikuna ning kergendada oma võimalikku vastutust. Seda kinnitab muu hulgas
  2. novembri 2019 vestlus, kui S. Šumilina avaldas oma vestluspartnerile lootust, et laibast ei ole midagi järel ning viitas sellele, et tapmisest möödunud aja tõttu on selle tõendamine raske, kui ise hoiad suu kinni, ei saa keegi midagi tõendada (II kd lk 127–128, 130) ja et tema süda on rahulik (II kd lk 130).
  3. Apellandi arvates tuleb arvestada seda, et S. Šumilina on esmakordselt vahistatud ning teda on võimalik mõjutada tingimisi vangistusega. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise üle otsustades tuleb

§ 73lg 1 ja § 74 lg 1 kohaselt võtta arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid.

See tähendab eeskätt seda, et suure ebaõigussisuga teo toime pannud inimest pole võimalik vabadusse jätta. Seega ei ole tingimisi vangistusest rääkimine S. Šumilina puhul tõsiselt võetav. Liiatigi ei ole tingimisi vangistus mõeldav juba formaalsetel põhjustel: tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-20-1301, p 17). S. Šumilinale mõistis maakohus 9-aastase vangistuse ja karistusest tingimisi vabastamisel määratav katseaeg saab olla maksimaalselt 5 aastat.

  1. Lisakaristusena mõistis maakohus S. Šumilinale riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja ehk 10 aasta ulatuses. Maakohus viitas seda karistust kohaldades sellele, et S. Šumilina on Läti kodanik, kellel ei ole Eestis lähedasi ja kellel Eestiga sidemed puuduvad. Kuna tegemist oli raske kuriteoga, esineb maakohtu hinnangul risk, et S. Šumilina ohustab avalikku korda.
  2. Kellegi tapmine rikuks Eesti avalikku korda väga tugevasti. Et S. Šumilina juba pani tapmise toime, pole meelevaldne prognoosida, et see võib juhtuda edaspidigi. Sealjuures on oluline seegi, et S. Šumilina suutis Eestis elada õiguskuulekalt vaid kuu aega – ja tappis siis S.K. . Tegemist ei olnud S. Šumilina esimese kuriteoga. Nimelt on ta sooritanud Lätis narkokuriteo ehk ohustanud tugevasti rahvatervist. Seda silmas pidades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et S. Šumilinast lähtuvat ohtu Eesti avalikule korrale

§ 54lg 3 mõttes tuleb S.

Šumilina puhul jaatada. 74. Lisaks tuleb analüüsida seda, kuivõrd on S. Šumilina elu Eestiga seotud ning kas temale lisakaristuse mõistmisega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud on kaalukamad kui temast lähtuv võimalik oht Eesti avalikule korrale. Eestis on S. Šumilina elanud vaid lühiajaliselt. Nagu öeldud, kolis ta Eestiss ca kuu enne S.K. tapmist ja ta naasis peagi oma kodumaale Lätisse (kahtlustatavana kinnipidamisel märkis ta oma elukohana Läti aadressi). Ametlikku töökohta pole S. Šumilinal Eestis olnud. Niisiis ei olnud S. Šumilina sidemed Eestiga enne tema kahtlustatavana kinnipidamist kuigivõrd tugevad. Apellatsioonis viitab S. Šumilina sellele, et ta on vahi all olles Eestis abiellunud. See siiski määrav pole. Esiteks on võimalik, et S. Šumilina ei soovigi pärast vangistust Eestisse elama jääda. Näiteks märkis S. Šumilina kaitsja S. Šumilina vahistamismääruse peale esitatud kaebuses, et DŠ. – S. Šumilina praegune abikaasa – elab Lätis (II kd lk 101 pöördel). Ent isegi kui Šumilinid sooviksid Eestisse elama jääda, ei vääraks see S. Šumilina väljasaatmist. S. Šumilina abiellus DŠ. iga alles pärast oma kuritegu ja suisa pärast selle ilmsiks tulekut. Seega oli S. Šumilinal võimalik arvestada sellega, et Eesti riik ei taha pärast tema vangistust enam temaga tegemist teha. 13

(14)
  1. Et S. Šumilina puhul võivad kõne alla tulla väga rasked kuriteod ja et tema seosed Eestiga on väga vähesed, pole alust pidada vääraks ka väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu pikkust (10 aastat).
  2. A. Bažanovi kaitsja hinnangul tuleks A. Bažanovi karistust kergendava asjaoluna arvestada süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist vastavalt

§ 57lg 1 p-le 3.

Iseenesest on õige, et praegu see karistuse kergendamise alus esineb – nagu on õige ka see, et maakohus pole seda asjaolu vähemalt otsesõnu välja toonud. Siiski puudub igasugune alus mõista A. Bažanovile sanktsiooni alumisse kolmandikku jäävast vangistusest kergemat karistust. Nimelt märkis maakohus õigesti, et A. Bažanovi süü oli suur. Osaliselt oli see nii juba S. Šumilina süü kohta märgitud põhjustel: A. Bažanov tegutses grupis, tapmine oli ettekavatsetud ja miski ei häirinud A. Bažanovi võimet saada aru oma teo kogu ebaõigusest või tema võimet vastavalt sellele arusaamisele käituda. Ehkki erinevalt S. Šumilinast ei olnud A. Bažanov tapmise idee autor, on tema süü puutuvalt ühise plaani konkreetsesse elluviimisse S. Šumilina süüst suurem: A. Bažanov oli see, kes S.K. tappis. Lisaks sellele polnud S.K. tapmine A. Bažanovi esimene vägivallategu.

  1. Apellatsioonivastuses märgib prokurör, et maakohus poleks tohtinud kergendada A. Bažanovi karistust sideandmetega seonduva rikkumise tõttu. Sel argumendil ringkonnakohus ei peatu, sest apellatsiooni prokuratuur ei esitanud ning kaitsja apellatsiooni põhjal ei saaks kriminaalkolleegium A. Bažanovi karistust tulenevalt KrMS §-st 340 niikuinii raskendada – isegi kui prokuratuuril oleks õigus.
  2. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. augusti 2021 otsuse muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
  4. S. Šumilina taotleb apellatsioonis, et ringkonnakohus mõistaks Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 1500 eurot tema valitud kaitsjale Silvi Errole makstud tasu katteks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja S. Šumilina apellatsiooni rahuldamata, jääks menetluskulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 niikuinii S. Šumilina enda kanda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida, kas taotletud summat saab (kasvõi osaliselt) menetluskulu hulka arvata või mitte. Sellist otsustust ei tingi ka võimalus, et Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse – ja sellisel juhul oleks tarvis menetluskulu S. Šumilinale hüvitada. Nimelt ei ole Riigikohus seotud ka ringkonnakohtu otsustusega selle kohta, kui suures ulatuses on menetluskulu põhjendatud – Riigikohus võib selle otsustuse KrMS § 191 lg 3 kohaselt tühistada isegi siis, kui seda vaidlustatud pole. Seetõttu pole põhjust tõlgendada KrMS § 185 nii, et see nõuab alati menetluskulude paika panemist. Kui lahendi lõpptulemus on selline, et tekkinud kulud jäävad igal juhul täies mahus ühe ja sama isiku (nt süüdistatava) kanda, ei ole mingit põhjust hakata kulutama ressursse tegemaks kindlaks seda, kui palju kulutatust oli kriminaalmenetluslikult põhjendatud ja kui palju mitte. (allkirjastatud digitaalselt) 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.