Obsah (17)

§ 656§ 5521§ 430§ 4§ 162§ 663§ 657§ 392§ 431§ 217§ 171§ 190§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 27. september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-134414 Tsiviilasi A.A.

§ 656lg 1 p 1, 2).

Hageja oleks kohtuistungil saanud selgitada, kui palju osaleb kostja tema ülalpidamises tegelikult. Kostja esitas 23. mail 2021 taotluse hageja isiklikult kohtusse kutsumiseks, mida kohus ei lahendanud. Kohus rikkus hageja ärakuulamata jätmisega

§ 5521lg-t 1, lastekaitseseaduse (Laste

KS) § 5 p 4 ja laste õiguste konventsiooni artiklit 12. Samuti pole maakohus hagejale selgitanud tema iseseisvat kaebeõigust ning talle pole isiklikult kätte toimetatud ühtki menetlusdokumenti. Kohus, tulenevalt perekonnasjade eripärast, pidi ise välja selgitama, kelle juures hageja tegelikult elab.

§ 430

lg 3 teise lause järgi ei ole kohus seotud kompromissiga ega pea seda perekonnaasjas kinnitama. Määruskaebust tuleb lugeda kompromisslepingust taganemise avalduseks. Kostja kasutas määruskaebuse esitamisega

§ 4

lg 2 järgset õigust käsutada oma menetlusõigusi ja loobus kompromissi kinnitamise taotlusest. Kohus ei tohi kinnitada kompromissi olukorras, kus pole selge, et see vastab kõigi osapoolte tahtele (Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-18552, p 11 ja 11.3). Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, kostja on menetluses korduvalt käsitlenud enda kehva majanduslikku seisu. 3 7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kompromissleping on oma iseloomult võlasuhe ning ühepoolselt saab seda tühistada või sellest taganeda või üles öelda ainult

§ 430lg-s 8 sätestatud alustel.

Kompromissi saab vaidlustada ainult siis, kui selle suhtes toimub täitemenetlus. Kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled tulenevalt

§-st 4 kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda (Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Eeltoodust lähtuvalt saab loobuda kompromissist ainult siis, kui kohus ei ole kohtumäärusega kompromissi kinnitanud. Määruskaebuse saab esitada vaid juhul, kui kompromissi kinnitamisel oleks kohus rikkunud menetlusõiguse norme, mis puudutavad kompromissi sõlmimist ja kinnitamist. Määruskaebuses on kohtule aga ette heidetud

§ 656lg 1 p 1 ja 2 rikkumist.

Viited

§ 656

lg 1 p-le 1 ja 2 ei ole asjakohased ka seetõttu, et pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi ning vastavalt sellele lõpetas kohus menetluse lähtudes

§ 430lg-st 1.

Seega ei pidanud kohus kohtuistungil tsiviilasja sisuliselt lahendama, sh lahendama ka kostja taotlusi, kuna vastavalt poolte tahteavaldustele lahendati asi kompromissi sõlmimisega ning vajadus taotluste lahendamiseks puudus. Tahteavalduse kompromissi allkirjastamiseks andis kostja kohtuistungil isiklikult. Kohus on määruses põhjendatult leidnud, et sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine. Viited

§ 5521lg-le 1 ja Laste

KS §-le 5 on asjakohatud, kuivõrd käsitlevad lapse ärakuulamist hagita perekonnaasjades. Elatise väljamõistmisel ei ole millegagi lapse huvisid rikutud. Asjaolu, et 16-aastasel alaealisel lapsel on tüdruksõber, kellega ta aega veedab, ei vähenda kostja kohustust oma lapse eest hoolitsemisel ja ülalpidamisel. Samas on leidnud ka tõendamist, et kostja ise lapse ülalpidamises igakuiselt ei osale. Kompromissi arutati kohtuistungil ca 1,5 tundi. Kõik ettepanekud ja parandused viidi sisse kostja eelneval nõusolekul ja temaga läbi rääkides. Hageja vähendas korduvalt oma nõudeid, tulles kostjale igati vastu. Kostja peamised vastuväited olid seotud tema majandusliku olukorraga, mida ka kompromissi sõlmimisel arvestati. Kostjal oli piisvalt võimalusi oma arvamuse avaldamiseks, kompromissi sisuga tutvumiseks ning kohtule ja vastaspoolele küsimuste esitamiseks. Kostjat esindas õigusteadmistega isik, kes selgitas talle kõiki asjaolusid ning kompromissi allkirjastas kostja omakäeliselt. Samuti selgitas kohus korduvalt kostjale kõiki asjaolusid ning tema õigusi ja võimalusi. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 4

1. Maakohus on
2. juuni
3. a määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahelise kompromissi ning menetluse lõpetanud.

§ 430lg 8 kohaselt on kompromissi tühistamine või tühisusele tuginemine piiratud.

Kostja väidab, et pärast kompromissi kohtu poolt kinnitamist on ilmnenud uusi asjaolusid, missugused tulnuks välja selgitada hagejat isiklikult kohtusse ilmuma kohustades ning

§ 430

lg 3 teise lause kohaselt ei pidanud kohus kompromissi käesolevas asjas kinnitama. Ringkonnakohus leiab, et kostja need väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus ei lahendanud asja sisuliselt, mistõttu pole asjakohased kostja väited eelmenetluse ülesannete (

§ 392) täitmata jätmise kohta.

Samal põhjusel ei ole asjakohased kostja viited

§ 656

lg 1 p-dele 1 ja 2, mistõttu ringkonnakohus määruskaebuse neid sätteid puudutavaid põhjendusi üksikasjalikumalt ei käsitle. 11. Kompromissmääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele (

§ 430

lg 3) või kui kohus ei täida

§ 431

lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebusest ega tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks kohtul jätta kompromiss

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

Samuti esindas kostjat menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat, mistõttu ei pidanud maakohus selgitama kostjale enne kompromissi kinnitamist menetluse lõpetamise tagajärgi. 12.

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pooled võivad kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Käesoleval juhul on maakohus kompromissi kinnitanud
3. juuni
4. a määrusega ning kostja loobunud kompromissi kinnitamise avaldusest
5. juuni 2021 määruskaebuses. Kostja poolt hilinenult esitatud loobumisel ei ole seega kostja soovitud menetlusõiguslikke tagajärgi. Eelmärgitut arvestades ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka väide, et kompromiss ei vasta poolte tahtele. Asja materjalidest nähtuvalt olid pooled
6. juuni
7. a kohtuistungil kompromissi sõlmimisega nõus (dtl 288) ning vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal puudus kohtul alus arvata, kompromiss ei vasta poolte tahtele.
8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus

§ 5521lg-t 1, Laste

KS § 5 p 4 ja laste õiguste konventsiooni sätteid.

§ 217

lg 3 järgi esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja. Hagejal on menetluses olnud menetluses nii seaduslik kui lepinguline esindaja ning elatisenõude lahendamisel ei olnud kohtul kohustust last isiklikult ära kuulata. Hageja ei ole maakohtu

1. juuni
2. a määrust vaidlustanud ega oma õiguste väidetavale rikkumisele tuginenud.
3. Lähtudes eelmärgitust, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 5
4. Kuna kohus määruskaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (määruskaebuse esitaja) kanda.

Ringkonnakohus märgib, et kuna kostjale on antud

1. veebruari
2. a kohtumäärusega (dtl-d 151–154) riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad nimetatud kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi andmine ei mõjuta kostja kohustust hüvitada hagejal tekkinud kulutused (

§ 190lg 1).

Vastusena kostja väidetele märgib ringkonnakohus, et

§ 162

lg 4 kohaldamine ning menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole põhjendatud ega õiglane. Määruskaebuse esitamine oli kostja enda menetluslik otsustus ning kostja pidi arvestama, et kaebuse menetlemisega kaasnevad kulud, sh hageja esindajakulud. Seadus ei võimalda jätta menetluskulusid hageja asemel hageja seadusliku esindaja kanda ning seega jääksid

§ 162

lg 4 rakendamisel hageja lepingulise esindaja kulud hageja (st alaealise lapse) kanda. Alaealisel lapsel ei ole enamasti muud sissetulekut peale tema kasuks väljamõistetud elatise, mistõttu tuleks tal menetluskulud tasuda üldjuhul elatisena väljamõistetud rahast. Nii on see ka käesoleval juhul. Seega ei tagaks

§ 162

lg 4 rakendamine praeguses asjas määruskaebuse menetlemisega seotud kulude õiglast jaotamist, pigem vastupidi. 16.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 16.

1. Hageja esitas
2. juunil 2021 koos vastusega määruskaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 375 eurot (koos käibemaksuga 450 eurot). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Hageja esindaja vandeadvokaat Epp Landberg on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine, ajakuluga 2 tundi 30 minutit. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta ka kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist (

§ 174lg 10).

16.2. Kostja palub kontrollida hageja toimingute põhjendatust ning vaidleb vastu hageja lepingulise esindaja tunnitasumäärale, leides, et tegemist on tavalise ja lihtsa elatise vaidlusega, mis ei eelda süvendatud õigusteadmisi, mistõttu on kohtupraktika kohaselt põhjendatud tunnitasumäär 120 eurot (lisandub käibemaks). Samuti leiab kostja, et määruskaebusega tutvumisele ei saanud kuluda üle 20 minuti ja määruskaebusele vastuse koostamisele üle 30 minuti. Vastus määruskaebusele, mille maht on vaid kaks lehekülge, sisaldab hulgaliselt seaduse teksti ja kohtupraktika tsiteerimist, uusi asjaolusid ei ole vastuses esitatud. 16.3.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu muutmiseks puudub alus. Riigikohus on
3. veebruari
4. a 6 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on oma praktikas põhjendatuks pidanud tunnitasu suurust 170 eurot (lisandub käibemaks), 150 eurot (lisandub käibemaks) ja 190 eurot (lisandub käibemaks) (vt Riigikohtu
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20;
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 19.3 ja
9. mai
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Kuivõrd hagejat esindas menetluses vandeadvokaat, ei ületa tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) seega oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja väide, et kohtupraktika kohaselt on põhjendatud tunnitasumäär 120 eurot (lisandub käibemaks), ei ole põhjendatud, liiatigi ei ole kostja viidanud ühelegi konkreetsele lahendile. 16.
11. Hageja toimingute põhjendatuse osas nõustub ringkonnakohus kostjaga, et määruskaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise ajakulu 2 tundi ja 30 minutit saab põhjendatuks pidada üksnes osaliselt. Kompromissmääruse peale esitatud määruskaebus ei ole õiguslikult keerukas ning hageja seisukoht määruskaebusele pole mahukas. Eeltoodust tulenevalt saab hageja lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse menetlemisel pidada põhjendatuks ühe tunni ulatuses 16.
12. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate kulude suuruseks 150 eurot (150 eurot × 1 tund), koos käibemaksuga (20%) 180 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 16.
13. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.7. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 7 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest