Obsah (7)

§ 55§ 145§ 100§ 74§ 97§ 102§ 56

2-20-8758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 12.07.2021, Tallinn kohtu tsiviilkantsel

/§ 102).  Kohtutäitur on enda 13.05.2020 kell 12:52 hagejale saadetud e-kirjaga selgitanud võimalusi hagejal vara ise müüa ja sellel hetkel käimasolnud kordusenampakkumise tühistamise võimalusi.  Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et hageja vara arestimine oli tühine.  Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-15 punktis 25 toodu kohaselt on kolleegium leidnud, et isegi kui täitmisteadet ei toimetatud võlgnikule kätte enne kinnistu arestimist, ei kaasne sellega automaatselt arestimise tühisust

§ 55

p 2 alusel, kuna

§ 145

lg 4 kohaselt võib kinnistu arestida ka enne täitmisteate kättetoimetamist (vt selle kohta ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p-d 12-16).  Täitmisteade on hagejale kätte toimetatud ning selles ei saa olla vaidlust. Samuti on kätte toimetatud kinnisasja arestimise akt ning hagejale on kõikide toimingute juures selgitatud tema õigusi. Täiendavate selgituste saamiseks oleks pidanud hageja tulema kohtutäituri vastuvõtule.  Hageja ei ole vaidlustanud kinnisasja hinna määramist. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur on lahendanud hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kui hageja vastava otsusega ei nõustunud, oleks ta pidanud vastava otsuse peale esitama tähtaegselt kaebuse Harju Maakohtusse. Kohtutäituril puuduvad andmed, et hageja vastava otsuse peale kaebust oleks esitanud. Vaatamata selle juhib kohtutäitur tähelepanu asjaolule, et 03.03.2020 arestis kohtutäitur võlgniku korteri hinnaga 36000 eurot. Arestimisakt toimetati menetlusosalistele kätte 03.03.2020. Seega ei ole kohtutäitur arestinud hageja vara 29000 euroga nagu hageja seda hagiavalduses välja toob. Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumine hinnaga 36000 eurot nurjus huviliste puudumise tõttu. Kui vara väärtus tõesti oleks 45000 eurot nagu paljasõnaliselt väidab hageja, siis oleks pidanud vastavale enampakkumisele olema vähemalt mõni huviline. Vastava hinnaga enampakkumisele aga huvilised puudusid. Enampakkumise nurjumisel hindas kohtutäitur hageja vara alla. 15.04.2020 koostas kohtutäitur võlgniku vara suhtes Vara ümberhindamise akti, millega hinnati vara alla

§ 100

lg 5 sätestatut arvestades hinnale 29000 eurot ehk vara hinnati alla vähem kui 20%. Tegemist ei ole vara hinna määramisega

§ 74mõttes (vt Tln

RK määrus asjas 2-19-5106).  Kohtutäitur ei nõustu hageja väitega, et teda ei ole enampakkumise sisust teavitatud ega ole talle õigusi selgitatud. Kordusenampakkumise kuulutus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning vastav teade edastati ka hagejale. Samuti avaldati kordusenampakkumise kuulutus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoni portaalis ning kinnisvara portaalis xxx Oksjoni portaalis vaadati vastavat kordusenampakkumist ca 800 korda. Kordusenampakkumisel olnud vara suhtes tundis huvi vähemalt 3 isikut, kes ka varaga tutvumas käisid. Kohtutäitur kohustus ei ole menetlusosalistelt küsida üle, kas neil on soovi avaldada enampakkumise kuulutust täiendavalt muudes väljaannetes. Vastava 6 2-20-8758 sooviavaldusega peaksid menetlusosalised ise kohtutäituri poole pöörduma ning tasuma selleks vajaminevad kulutused.  Hageja on õigesti viidanud

§ 97

lg 1¹ sättele, mille kohaselt kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval. Hagejale oli teada tasumisele kuuluva nõude suurus täitmisteates toodud ulatuses. Kui vastav summa oleks olnud laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, oleks kohtutäitur enampakkumise lõpetanud

§ 97alusel.

Hageja väide, et ta ei saanud nõuet õigeaegselt täita, kuna ta ei teadnud nõude suurust, on paljasõnaline. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse 12.05.2020, milles palus talle teatada nõuete lõplik suurus. Kohtutäitur edastas vastava avalduse sissenõudjale samal päeval ning sissenõudja edastas vastuse järgmisel päeval ehk avaldusele vastamiseks kulus aega veidi enam kui 24 tundi. Seega ei ole kohtutäitur ega sissenõudja viivitanud vähemalgi määral hagejale vastamisega, hageja oleks pidanud aga enda vastavasisulised avaldused esitama piisava ajavaruga, et kohtutäitur ja menetlusosalised ise oleks saanud nendega arvestada. Kohtutäitur on enne kordusenampakkumise lõppemist selgitanud hagejale vastavaid asjaolusid. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja I menetluskulud kokku on 850 eurot 8,5 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kostja KT vastus

1. Kostja KT vaidleb oma 16.08.2020 vastuses hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja ja kostja I kanda.
2. Kostja nõustub hageja poolt esile toodud asjaoludega:  Kostja osales oksjonil ja oli ainus osaleja.  Korteri müügikuulutus oli üleval veebilehel xxx viitega veebilehele xxx, kus toimus korteri müügi oksjon. Mõlemad veebilehed on avatud tervele maailmale kasutamiseks.  Peale kande ilmumist kinnistusraamatusse eeldas kostja, et on korteri omanik ning eeldas, et võib oma uut omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid korteris kohapeal selgus, et endine omanik, R S ei soovi korterit vabastada.
3. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:  Hageja ei maksa korteri arveid (vesi, küte, elekter jms).  Korteri suhtes teenuseid osutavad firmad esitavad pakutud teenuste eest igakuiselt arveid just sellele isikule, kes on kinnistusraamatu kohaselt korteri omanik, kelleks hetkel on kostja. Seetõttu on tekkinud olukord, kus kostjale esitatakse arveid teenuste eest, mida ta pole tarbinud – kostjale on tekitatud varalist kahju, sest hageja neid arveid ei soovi maksta. Saades aru hageja olukorrast ning vajadusest elutähtsate teenuste järele (vesi, elekter, küte jms), on kostja nõus sõlmima hagejaga üürilepingu summas 250.00 eurot igakuiselt.  Kostja on teinud kõik selleks, et saada kontakti hagejaga ning leida lahendus korteriga seotud kommunaalteenuste jms arvete maksmiseks üürilepingu sõlmimise teel. 7 2-20-8758 Menetluskulud palub kostja jätta hageja ja kohtutäituri kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja AS vastus
4. Kostja AS vaidleb oma 31.08.2020 vastuses hagile vastu, leiab, et kohus on võtnud hagi ebaõigesti menetlusse, palub jätta hagi rahuldamata, tühistada hagi tagamine ja jätta menetluskulud hageja kanda.
5. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:  Täitemenetluses esitatud nõude sisuks oli hüpoteegiga tagatud nõue, mis tulenes AS ja hageja vahel on sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 (edaspidi nimetatud laenuleping). Laenuleping on AS-i poolt ennetähtaegselt alates 11.12.2019 üles öeldud hageja võlgnevuste tõttu.  Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid AS ja hageja 31.07.2013 notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt seadis hageja AS-i kasuks hüpoteegid kogusummas 30 500 eurot hagejale kuuluvale korterile.  AS esitas 29.01.2020 täiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Samal kuupäeval algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse nr 034/2020/192 (edaspidi nimetatud täitemenetlus). Täitemenetluse algatamise avalduse kohaselt võlgnes hageja AS-ile laenulepingu järgi seisuga 29.01.2020 kokku 23 091,97 eurot, millest tasumata põhiosa oli 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot.  Kostja palus pöörata sissenõue korterile. Intress tulenes laenulepingus kokkulepitust (intressimäär aasta kohta 15 % krediidisummast) ning viivis tulenes laenulepingus „Lepingu põhitingimused“ alajaotuses kokkulepitust (viivisemäär on lepingujärgne intressimäär, aastas 15 %).  Kostja leiab, et hageja suhtes kohaldatav viivisemäär (intressimääraga samas ulatuses, 15 % aastas tagastamata krediidisummalt) on mõistlik, arvestades põhikohustuse suurust. Viivisnõude vähendamiseks puudub alus, hageja ei ole täitemenetluses vastuväiteid viivise arvestusele esitanud.  Kostja poolt arvestatud viivis ei ole ülemäära suur, kuivõrd see ei ületa VÕS § 113 lg 1 toodud määra.  Täitemenetluse ajal lisandunud viiviste osas on kostja 13.05.2020 e-kirjaga teatanud täiturile, et selleks ajaks kujunenud nõude suurus oli 24 059,93 eurot, millest tasumata põhiosa 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot ning viivised perioodil 30.01.2020 kuni 13.05.2020 summas 967,96 EUR.  Hageja toob hagiavalduses (punkt 2.1) välja, et teda ei ole teavitatud tema õigustest täitemenetluses, mis omakorda tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Kostja ei nõustu hageja selliste väidetega. Hagejale saadeti 29.01.2020 teatis täitemenetluse algatamisest, kus on välja toodud nii tasumisele kuuluv summa kui ka vabatahtliku täitmise tähtaeg. Samuti on nimetatud teatisega selgitatud hagejale, et teatele on lisatud mitu olulist dokumenti (täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning hageja õiguste ja kohustuste loend täitemenetluses), mis puudutavad hageja õigusi ja kohustusi ning eraldi oli välja toodud palve neid dokumente mitte ignoreerida.  Hagejale olid seega teada ja kätte toimetatud info tema õiguste kohta täitemenetluses, korteriomandi hindamise ja ümberhindamise vaidlustamise võimalusest, kohtutäituri tegevuse peale kaebamise õigusest. Täitmisteate sai hageja kätte, tead on teavitatud 8 2-20-8758 täitmisavaldusega tutvumise võimalusest, samuti nõude suurusest. Hagejale oli antud vabatahtliku täitmise tähtaeg, milleks oli 28.02.
6.  Hagejale on täitemenetluses saadetud menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx, sama e-posti aadressi on hageja kasutanud kohtutäituriga suheldes.  Hageja toob hagiavalduses (punkt 2.2) välja, et teda ei teavitatud korteri hindamisest, allahindamisest, enampakkumise nurjumisest ega enampakkumise määramisest. Kostja ei nõustu hageja selliste väidetega. Hagejale on 03.03.2020 kohtutäituri poolt kätte toimetatud kinnisasja arestimise akt koos võlgniku õiguste ja kohustuste lehega. Nimetatud aktis on välja toodud kinnisasja hinna määramise vaidlustamise kord, samuti kaebamise kord täituri tegevuse peale. Hageja oma eelnimetatud õiguseid ei kasutanud.  Korteri hind oli kordusenampakkumisel toimunud müügitehingu tegemisel õige.  Maaameti kodulehel (www.maaamet.ee/kinnisvara) avaldatud statistika „Korteriomandite (eluruumide) tehingud hoone esmakasutusaasta järgi“ kohaselt oli ajavahemikul 01.03.2020 kuni 31.05.2020 Maardus asuvate korteriomandite müügitehingute keskmine hind ruutmeetri kohta 950,27 eurot/m2 (korterelamute ehitusaastate vahemik 1971 kuni 1990, vt Lisa 8). Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on korteri ehitusaastaks
7.  Täitemenetluses kirjutati üles ja arestiti 02.03.2020 hagejale kuulunud korter, üldpinnaga 32,80 m2, arestimishinnaga 36 000 eurot.  Arvestades Maaameti poolt välja toodud keskmist korteriomandite ruutmeetri hinda müügitehingutes Maardu linnas ajavahemikul 01.03.2020 kuni 31.05.2020, oli arestitud korteri tegelik keskmine müügihind ametliku statistika kohaselt arestimise hetkel 31 168,85 eurot.  Hageja on hagis väitnud, et korteri tegelik turuväärtus on 45 000 eurot. Kostja leiab, et see ei vasta tegelikkusele. Reaalsete tehingute ametlik statistika näitab samaväärse korteri tegelikuks väärtuseks 30 % väiksemat summat, kui seda on arvanud hageja. Kostja arvates arestiti korter tegelikust keskmisest turuhinnast isegi kõrgema hinnaga. Hageja ei ole põhistanud, millisest asjaolust tulenevalt ta väidab korteri turuhinnaks olevat 45 000 eurot. Hageja ei ole täitemenetluse käigus vaidlustanud korteri arestimise aktis toodud hinda, samuti ei ole hageja vaidlustanud korteri allahindluse hinda.  Vara allahindamine teostati kooskõlas seadusega (

§ 100lg 5).

Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta korteri hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur (

§ 74lg 4).

Antud juhul hindas korterit kohtutäitur, järgides temale seadusega antud volitusi. Kohtutäitur võttis arestitud korteriomandi hindamisel arvesse selle hariliku väärtuse, muuhugas ka kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule (

§ 74lg 5).

 Arestitud korterile kuulutati välja enampakkumine, alghinnaga 36 000 eurot. Enampakkumine toimus ajavahemikul 31.03.2020 kuni 07.04.

1. Ostuhuviliste puudumise tõttu enampakkumine nurjus. Huvi alghinnaga korteri ostmiseks puudus. Seega ületas enampakkumisel märgitud alghind turuosaliste ootusi ning alghind oli ilmselgelt üle mõistliku hinnataseme. Esimesel enampakkumisel müümata jäänud korteriomand hinnati ümber ning uueks (kordus)enampakkumise alghinnaks sai 29 000 eurot. 9 2-20-8758  Kordusenampakkumine arestitud korteriomandile toimus ajavahemikul 06.05.2020 kuni 13.05.
2. Kordusenampakkumisele registreerus õigeaegselt üks osaleja (kostja KT), kes ka omapoolse pakkumise tegi.  Üksnes tehingu tarbeks aja broneerimine ei ole piisav tõendamaks tehingu tegelikku toimumist. Hageja oleks saanud esitada maksekorralduse väidetava ostjaga kokkulepitud ostusumma ulatuses või hagejale täitemenetluses juba varasemalt teatatud nõude summa deponeerimise kohta kohtutäituri või notari ametikontol, kui ta oleks soovinud reaalselt AS-i nõuet täita. Hagejale oli teada täituri ametikonto rekvisiidid, samuti oli hagejat teavitatud täitemenetluses sissenõudja poolt esitatud nõude summast.  AS-i nõude täitmine ei olnud korterit müümata võimalik, sest hagejal puudusid selleks vahendid. Viimati maksis hageja laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 700 eurot 23.01.2020, st enne täitemenetluse avalduse esitamist. Alates sellest ajast kuni täitemenetluses toimunud kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamiseni, ei suutnud hageja midagi tasuda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja tõi 21.10.2020 menetlusdokumendis välja, et senises kohtumenetluses ta menetluskulusid kandnud ei ole. Hageja täiendav seisukoht
3. Hageja märgib 05.10.2020 vastuses kostjate vastuväidetele järgmist:  Kohtutäituri vastuse osas: o Hageja ei ole kohtutäituri vastuse lisasid kätte saanud. o Kohtutäitur on täitemenetluse käigus raha saanud, kuid mille katteks seda arvestanud, ei ole teada.  Kostja KT vastuse osas o Kostja vastus on sisutu ja tema väited ei oma tähtsust käesoleva asja juures.  Kostja AS vastuse osas o Täitetoimiku dokumentide hagejale kättetoimetamist pole tõendatud. Asjaolu, et dokumendid olid saadetud e-posti aadressil ei tähenda nende kättetoimetamist hagejale. Hageja ei ole neid saanud. o Väär on kostja väide, et enampakkumise hind (milles osales ainult üks isik) vastab korteri turuhinnale. Kostja esitatud statistika ei arvesta seda, et hagejale kuulub 1-toaline korter. Teadaolevalt on ühetoalise korteri ruutmeetri hind olulisel suurem, kui 3-toalise korteri oma. o Alusetult heidetakse hagejale ette, et enne enampakkumise lõppemist ei ole ta raha kohtutäiturile maksnud. Hagis on selgitatud, et hagejal puudus võimalus raha maksta, sest tema päringule nõudesumma suuruse kohta ei vastatud. Lisaks sellele oli hagejal soov vaidlustada nt täituri lisatasu nõue. Kui hageja oleks kogu rahasumma enne enampakkumise lõppemist ära tasunud, siis kaotaks ta õigust vaidlustada mistahes nõudeid. o Kostja vastuväidete eesmärk jääb hagejale arusaamatuks. Kostja kui laenuandja peaks olema huvitatud oma raha saamises. See, mille arvel ta raha saab ja kas enampakkumine tühistatakse või mitte ei pea kostjat huvitama. Hageja korteri müük ei ole ka täitemenetluse eesmärk. Hageja on enampakkumise lõppemist 10 2-20-8758 pakkunud ja pakub ka praegu rahuldada kõik kostja ja täituri nõuded korraga ilma korterit võõrandamata.  Hageja esitas kompromissettepaneku, mille alusel tagastatakse hagejale korter ja samaaegselt rahuldatakse kõik kostjate nõuded korraga. Hageja võib vastava kompromissi sõlmida ja raha tasuda viivitamatult. Kostjate täiendavad vastuväited
4. AS esitas 12.10.2020 seisukoha hageja kompromissettepanekule teatades, et ei nõustu hageja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks pakutud viisil. 21.10.2020 teatas kostja, et ei näe võimalust muul moel kompromissiks, kui et hageja loobub oma hagist kostjate vastu, kannab kostjate menetluskulud ning kohus tühistab hagi tagamisega seatud keelumärke korteriomandile.
5. Kostja KT esitas 15.10.2020 seisukoha hageja kompromissettepanekule, tuues välja, et see ei ole tema jaoks vastuvõetav, sest ta vajab seda korterit ise elamiseks.
6. Kohtutäitur teatas 17.10.2020 kohtule, et ei nõustu hageja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks.
7. Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostjate vastused ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära kohtuistungil leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
9. Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
10. Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, et kas vaatamata sellele, et hageja on lasknud mööda nõude vabatahtliku täitmise tähtaja täitemenetluses ja vaatamata sellele, et sissenõudja ei ole nõustunud ei osade kaupa täitmisega ega muude võlgniku pakutud kokkulepetega, et kas siis ikkagi on võimalik täitemenetluses läbiviidud enamapakkumine tühistada, kui võlgnik hagimenetluses lubab sissenõudja nõude rahuldada. Seda olukorras, kus täitemenetlus on lõppenud.
11. Hageja nõude aluseks saab olla Täitemenetluse seadustiku (

) § 223, mille lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

1. Hageja väidabki, et enampakkumisel on oluliselt rikutud selle tingimusi: ta ei ole täitmisteadet kätte saanud, talle pole tema õigusi selgitatud, asi on müüdud alla selle turuväärtuse ja ta on ise korterile ostja leidnud. 11 2-20-8758
2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - AS avalduse alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr 034/2020/192 täitemenetlust hageja suhtes, hageja korteri enampakkumise tulemusena AS nõue hageja vastu rahuldati, korteri omanikuks sai KT ja täitemenetlus on lõpetatud (vt ka t lk 84-129). - Täitmisteade (t lk 85) on hagejale kätte toimetatud 29.01.2020 tema enda poolt kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile xxx (vt t lk 84, hageja 29.01.2020 e-kiri, milles ta palub saata täitmisteade eeltoodud e-posti aadressil); - Täitmisteate kättesaamist kinnitas hageja ka 23.02.2021 toimunud kohtuistungil, vt ka kohtuistungi protokoll 00:09:50 (II kd lk 8A pöördel). - Täitmisteates on ära näidatud vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) ja tasumisele kuuluva summa suurus: 23 235,97 eurot (pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist 25 095,97 eurot. Täitmisteatele oli lisatud teave võlgniku õiguste ja kohustuste kohta (t lk 86 pöördel). Seega kohus loeb tuvastatuks, et hageja sai täitmisteate kätte 29.01.2020 ja talle tehti teatavaks ka tema õigused ja kohustused. Talle tehti teatavaks, kui suur on võlgnevus, mille tasumisel korral täitemenetlus lõpetatakse ja milline on tähtaeg vahatahtlikuks nõude täitmiseks. Kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks täitemenetluse alustamist vaidlustanud. Võlgnevuse olemasolu ei ole hageja vaidlustanud ei enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse ajal (siiski on kostja AS esitanud tõendid ka võla aluse kohta; vt t lk 136-
3. Andmed võla lõpliku suuruse kohta on täiturile esitatud 13.05.2020, t lk 148). - Kohtutäituri 02.03.2020 akt korteri arestimise kohta on hagejale kätte toimetatud 03.03.2020 (t lk 87-89). Hageja ei ole enne kohtumenetluse alustamist vaidlustanud ei vara arestimist ega vara arestimishinda. - Alates 01.06.2020, mil on tehtud kanne kinnistusraamatusse, on kostja KT korteri omanik (t lk 18 jj). Kostja KT omandas korteri vara kordusenampakkumise akti kohaselt (t lk 9 jj) 10.05.2020 tehtud pakkumise alusel 29 000 euro eest (t lk 8 pöördel), teisi pakkumisi ei esitatud. Enampakkumise tulemused tehti hagejale teatavaks 13.05.2020 (vt ka t lk 34); - Täitemenetlus on lõpetatud 15.06.2020 (t lk 167).
4. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja KT väidetele, et ta kasutab senimaani kostjale KT kuuluvat korterit selle eest üüri maksmata ja olles ka korteriühistu ees kommunaalmaksete võlglane (vt ka t lk 50). KT on teinud hagejale ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks (vt ka t lk 66 jj; lk 71-75), kuid hageja pole sellele reageerinud.
5. Hageja suhtles kohtutäituriga e-kirja teel 01.03-03.03.2020 soovides võlga tasuda osade kaupa 400 eurot kuus (t lk 90) saades selgitusi ka selle kohta, et korter müüakse enampakkumisel, kui hageja võlga ei tasu (vt ka t lk 91-93). Seega on hageja ise pidevalt sama e-posti aadressi kasutades, saanud kohtutäiturilt selgitusi ja ta on olnud teadlik sellest, et kui ta võlga ei tasu, siis kohtutäitur müüb korteri. Hageja on olnud teadlik nii esimese kui ka kordusenampakkumise läbiviimisest ja ajast (vt ka täitetoimingust teatamine t lk 93 pöördes, lk 94-96). Hageja ei avaldanud kordagi täiturile pretensioone, ei esitanud kaebusi ei vara arestimise ega selle hinna kohta ega andnud märku, et tasub võla või soovib muul viisil täitemenetluse kulule kaasa aidata. 12 2-20-8758
6. 12.05.2020 pöördus hageja avaldusega kohtutäituri poole, milles teatas, et soovib kõik nõuded korraga rahuldada ja palub seetõttu enampakkumise peatada (t lk 21). Hageja märgib avalduses, et on korterile ostja leidnud ja püüab notari aega broneerida. Samas ei olnud hageja avalduse esitamise ajaks teinud ühtegi makset täitemenetluse käigus ega selgitanud, miks potentsiaalne ostja ei võiks enampakkumisel osaleda ja millise hinna on potentsiaalne ostja nõus korteri eest tasuma. Sissenõudja (kostja AS) ei nõustunud enampakkumise peatamisega (täituri 13.05.2020 e-kiri, t lk 26; AS-i 13.05.2020 e-kiri täiturile, t lk 98).
7. Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel on võimalik vaid TSM-i § 46 sätestatud alustel, nende aluste hulgas puudub kohtutäituril õigus ja võimalus täitemenetluse (so ka enampakkumise) peatamiseks võlgniku, s.o hageja avalduse alusel. Kuna kordusenampakkumise ajaks ei olnud hageja tasunud talle teadaolevat võlgnevust (vt täitmisteade) ja sissenõudja (kostja AS) ei olnud andnud nõusolekut enampakkumise peatamiseks, siis ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada. Samuti ei ole sissenõudjal kohustust anda nõusolekut täitemenetluse peatamiseks, kuni talle pole võlga tasutud. Seda, et hageja võlga vabatahtlikult ei tasunud, ei ole vaidlustatud.
8. Hageja on esitanud tema poolt leitud potentsiaalse ostja xxx teate (allkirjata, kuupäevata ja isikustamata, t lk 27), milles kinnitatakse, et ostja saab kogu nõude summa kanda kohtutäituri kontole või deponeerida notari juures. Samas ei ole potentsiaalne ostja enampakkumisel osalenud ega võlga hageja eest tasunud (ei kohtutäiturile, notari kontole ega AS-ile).
9. Kordusenampakkumine algas 06.05.2020 kl 14 ja lõppes 13.05.2020 kl 14 (vt t lk 16 pöördel p 1.7). Seejuures lõppes varasem enampakkumine 06.04.2020 nurjumisega (nendes asjaoludes vaidlust ei ole). Hagejale oli täitemenetluse alustamine teada alates 29.01.2020, ometigi polnud hageja teinud ühtegi, ka mitte kõige väiksemat makset võla vabatahtlikuks täitmiseks, samuti polnud hageja esimese enampakkumise õnnestumisele ostja leidmisega kaasa aidanud. Alles vahetult enne kordusenampakkumise lõppemist asus hageja väitma, et soovib ise asja müüa.
10. Seejuures tuleb arvestada

§-ga 102 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik ise vara müüa kohtutäituri kontrolli all juhul, kui sissenõudja sellega nõus on. Käesoleval juhul ei olnud sissenõudja sellega nõus. 44.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohtutäitur lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine. Osundatud sätte kohaselt ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada ka seetõttu, et ajal, mil hageja täituri poole iseseivalt vara müügi sooviga pöördus (s.o 12.05.2020 kl 14:50; t lk 29), oli KT juba esitanud oma pakkumise korteri ostmiseks (10.05.2020 kl 12:04; t lk 12 pöördel). Seega oli kordusenampakkumine juba tõenäosusega õnnestunud, hageja ei olnud esitanud väiteid ega tõendeid, et tema poolt leitud ostja oleks maksnud korteri eest rohkem, kui kostja KT. Vastupidi, hageja leitud ostja kinnitas, et on nõus maksma ainult võla ulatuses. KT maksis aga 29 000 eurot ehk rohkem, kui oli hageja võlgnevus AS-i ees täiteteatise kohaselt (23 091,97 eurot). Seega puudus nii kohtutäituril kui ka sissenõudjal nii seaduslik kui ka faktiline alus enampakkumise peatamiseks või tühistamiseks. 13 2-20-8758 45.

§ 102

lg 3 kohaselt ei tohi kohtutäitur otsustada vara müümist võlgniku enda poolt enne, kui vastava avalduse edastamisest sissenõudjale pole möödunud 7 päeva. Praegusel juhul on tõendatud, et hageja esitas avalduse kohtutäiturile 12.05.2020 ja enampakkumine lõppes edukalt 13.05.

1. Seega kohtutäitur ei tohtinud enampakkumist peatada ega tühistada. Seda enam, et sissenõudja oli juba 13.05.2020 täiturile teada andnud, et ta ei anna nõusolekut enampakkumise peatamiseks.
2. Seega oli enampakkumise mittepeatamine ja mitte tühistamine kohtutäituri poolt seadusega kooskõlas ja õiguspärane. Lisaks ka mõistlik, kuna võlgnik ei olnud võlga vabatahtlikult tasunud ega esitanud tõendeid, et suuda korteri müüa parema hinnaga.
3. Kohtutäitur kinnitas 23.02.2021 kohtuistungil, et enampakkumine oleks peatatud ja tühistatud kohe, kui hageja oleks tasunud täiteteatises (vt ka t lk 85) nimetatud summa 25 095,97 eurot (s.o võlgnevus ja täitekulud), kas ise või kolmandate isikute kaudu). Seega pole õiged hageja väited, et teda takistas võla tasumist see, et ta ei teadnud võlgnevuse suurust.
4. Seejuures väidab hageja, et ta ei teadnud nõude suurust seetõttu, et ta ei teadnud, kui palju oli täitemenetluse jooksul täiturile võla katteks tasutud.
5. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kogu täitemenetluse jooksul üldse võlga kustutanud. Kohtutäitur on läbivalt selgitanud, et hageja ei tasunud täitemenetluse jooksul võla katteks ühtegi senti. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võlga tasunud. Ka ei ole kohtutäitur hageja arvet arestinud ning seega pole ka võimalikke hageja arvele laekunud summasid saanud kinni pidada. Hageja pole tõendanud, et tema arved arestitud oleks. Käesolevas menetluses osalev kohtutäitur ei ole vaatlusaluse täitemenetluse raames hageja arveid arestinud (vt ka 23.02.2021 kohtuistungi protokoll).
6. Võla lõplik suurus oli võimaik kindlaks teha pärast enampakkumise lõppu (

§ 56

lg 3 kohaselt arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani) ja see tehti hagejale teatavaks 13.05.2020 (vt ka t lk 33).

1. Hageja on esitanud ka väite, et korter müüdi alla turuväärtuse.
2. Samas ei ole hageja tõendanud, et korterit oleks olnud võimalik müüda kõrgema hinnaga. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud korterit müüa kõrgema hinnaga (vt ka t lk 107-129). Ka hageja enda poolt leitud ostja poleks korteri eest kõrgemat hinda maksnud. Kohtu ette pole toodud tõendeid, et korterit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Hageja pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud (

§ 74lg 7).

Kordusenampakkumisel on täitur hinda alandanud kooskõlas

§-ga 100 lg

2. Kuna kohus tuvastas, et kordusenampakkumine oli õiguspärane, hageja õigusi pole rikutud ja KT on saanud korteri seaduslikuks omanikuks, siis pole eeldused hageja järgnevate nõuete rahuldamiseks samuti täidetud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
3. Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust (t lk 14) ja selle vaidlustamist hageja poolt (t lk 15) ning kohtutäituri otsust (12.06.2020; t lk 16) kohus eraldi sisuliselt ei käsitle, kuna see ei mõjuta vaidluse lahendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
5. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 14 2-20-8758
6. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
7. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 15