1-19-2274/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2274 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Kaido Vesmese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Kaido Vesmes (ik 36610280290) kaitsja jurist Kaupo Süvaoja, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Kaido Vesmes süüdi KarS §-de 145 (varasemalt KarS § 145 lg 2), § 1451 lg 3, § 1751 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
9. Tartu Vangla esitas
10. oktoobril
11. a maakohtule taotluse K. Vesmese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta K. Vesmese ennetähtaegset vabastamist.
13. Tartu Maakohtu
14. detsembri
15. a määrusega jäeti K. Vesmes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
16. K. Vesmese puhul on positiivne, et tal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht, säilinud suhted lähedastega, tema käitumine on vangistuses korrektne ning ta on üle viidud avavanglasse. Positiivsed tingimused ei kaalu siiski üles isiku retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid, K. Vesmese puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge ning see pole muutunud võrreldes Tartu Maakohtu
17. märtsi
18. a määruses kajastatuga, millega K. Vesmes jäeti eelmisel korral vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
19. Põhjus retsidiivsusriski kõrgeks pidada tuleneb eelkõige K. Vesmese toime pandud kuritegude iseloomust. Tegemist oli seksuaalkuritegudega mitmete aastate jooksul kahe 13-aastase poisslapse suhtes.
20. oktoobrist 2008 kuni
21. märtsini 2009 oli K. Vesmes korduvalt vahekorras Soome Vabariigis ühe kannatanuga ning maist 2012 kuni
22. juulini 2012 teise kannatanuga. Seejuures perioodil 2014 kuni
23. juuni 2016 ostis K. Vesmes korduvalt viimaselt alaealiselt kannatanult seksi ning jälgis Skype vahendusel alaealise eneserahuldamist. Lisaks leiti läbiotsimisel tema juurest arvukalt pildi- ja videofaile, millel oli kujutatud alla 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis. Praeguse kuriteo pani K. Vesmes toime 2012-2017, ent 2014 sai ta karistada teise seksuaalkuriteo eest ja jätkas praeguse kuriteo toimepanemist katseajal. Süüdistusakti kohaselt ei olnud tegemist ühekordse episoodiga. Toimepandud kuriteod näitavad selgelt K. Vesmese pikaajalist ja püsivat seksuaalhuvi alaealiste vastu ning tema tegusid ilmestab äärmine isekus ja hoolimatus. K. Vesmes ei püüdnudki oma käitumist muuta ning lähtus üksnes isiklikest seksuaalsetest motiividest. Selline käitumine iseloomustab ükskõikset suhtumist õiguskorda ning soovimatust teha mõistetud karistusest järeldust. Samuti viitab see nõrgale tahtejõule ja enesekontrollile. Seega eksisteerib suur tõenäosus, et ka seekord ei pruugi käitumiskontroll olla piisav uute seksuaalkuritegude toimepanemise tõkestamiseks.
24. Eeltoodule annab ainest ka vangla iseloomustus ning K. Vesmese poolt kohtuistungil avaldatu. K. Vesmes läbis seksuaalkurjategijatele mõeldud pikaajalise grupiprogrammi täies mahus ning sooritas kõik kodutööd. Läbiviija on tagasisidestanud, et kokkuvõtval individuaalsel arutelul ei soovinud K. Vesmes kokkuvõtet analüüsida ja enda arvamust avaldada. Küsimise peale ütles, et on kokkuvõttes pettunud ja leidis, et kõike mida ta on öelnud, on tema vastu kasutatud. Samas lõppes kokkusaamine sõbralikult, kinnipeetav tänas sotsiaaltöötajat sotsiaaltöö valdkonnas tehtud töö eest. Kohtuistungil leidis K. Vesmes, et kuritegude põhjuseks on oma rumalus, lollus ning katseajal ei pannud ta muud toime, kui hoidis arvutis videofaile. Neid ta jaganud pole. Vabanedes on nõus minema ravile, kui kohus näeb vajadust, ise selleks põhjust ei näe.
25. Maakohus sellise lähenemisega ei nõustu. Kuritegude puhul polnud tegu üksiku juhusliku episoodiga, vaid pikaajalise ja teadliku tegevusega. Seega K. Vesmes endiselt pisendab ning ei teadvusta toimepandut ja ei näe vajadust enda käitumist ja hoiakuid muuta. Ilmselgelt pole seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi läbimine muutust mõtlemises kaasa toonud, kuivõrd tagasiside ei anna põhjust seda järeldada. Ravi järele K. Vesmes samuti vajadust ei näe, kuigi arvestades toimepandud tegude iseloomu, on psühholoogiline nõustamine (ilmselt isegi ravi) vajalik mitte vaid katseajal, vaid ka pikalt pärast seda. Eeltoodu tekitab tõsiseid kahtlusi, et K. Vesmes tulevikus uusi kuritegusid toime ei pane. Üksnes isiku kinnitusest ja soovist edaspidi mitte kuritegusid toime panna ei piisa tõdemaks seda, et tõenäosus tema poolt uuteks kuritegudeks on piisavalt madal. Paraku isiku senine elukäik kohtu sellist seisukohta ka kinnitab – kinnipeetav on kriminaalhooldusel olles jätkanud kuritegudega. 2 MÄÄRUSKAEBUS
26. Maakohtu määruse peale kaebuse K. Vesmese kaitsja jurist K. Süvaoja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt märgitakse määruskaebuses järgmist.
27. Ennetähtaegne vabanemine aitaks K. Vesmesel ühiskonda kiiremini sulanduda ja ta saaks vabaduses tõestada, et on pöördunud seaduskuulekale teele. K. Vesmes käib avavanglas tööl ning ta ei ole toime pannud ühtegi uut kuritegu. Uute kuritegude sooritamise võimaluse juures tuleks hinnata ka seda, kas isik on vangistuse ajal uusi kuritegusid toime pannud. Eelnevalt oli K. Vesmes katseajal, kuid nüüd kannab ta reaalset vangistust ja seetõttu on teadlik ka tagajärjest, mis kaasneb uue kuriteo sooritamisega. Ka on K. Vesmes aru saanud, et kodanik peab olema ühiskonnale ohutu ning kohtuistungil avaldas ta, et on oma järeldused teinud.
28. Ei ole otstarbekas tuua etteheiteks süüdimõistetu minevikku, sest minevikku meist keegi muuta ei saa. Kuigi KarS § 76 lg 4 alusel tuleb hinnata ka süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, peab märkima, et K. Vesmes on vanglas näidanud end heast küljest. Teiseks on ta teinud järeldused ka katseajal sooritatud kuritegudest ning on õppinud olema seadusekuulekas kodanik. Eeltoodut tõendab viibimine avavanglas. K. Vesmese puhul esineb hulgaliselt teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Mitmete programmide läbimine vanglas näitab, et K. Vesmesel on soov ja tahe olla ühiskonnakõlbulik kodanik ning teha samade vigade kordamise vältimiseks muutusi.
29. Kohus ei ole hinnanud, miks ei võiks K. Vesmesel olla seatud käitumiskontroll. Seda oleks mõistlik kaaluda. Ka oli kohtule välja pakutud variandina KarS § 692 lg 1 ja 2 järgi osalist karistuse asendamist raviga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Vesmes ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused ammendavad ning määruskaebuses toodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. K. Vesmese isik ja tema kuriteo asjaolud viitavad võrdlemisi kõrgele edasiste kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Ekslik on kaitsja seisukoht, et süüdimõistetu minevikku „ei ole otstarbekas etteheiteks tuua“.
33. Läbi kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestuse ei saa põhjendada süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist. Küll aga saab ja tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (RKKKm nr 1-14-5339, p 12). Sellisel juhul tuleb ära näidata, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema 3 elukäiku iseloomustavad asjaolud loovad eeldused, et vabaduses jätkaks kinnipeetav kuritegude toimepanemist ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
34. K. Vesmes kannab karistust selle eest, et oli mitmete aastate jooksul korduvalt seksuaalvahekorras kahe 13-aastase poisslapsega, mh ostis ühelt alaealiselt kannatanult seksi ning jälgis kannatanu eneserahuldamist veebivahendusel. Lisaks leiti läbiotsimisel K. Vesmese juurest arvukalt pildi- ja videofaile, millel oli kujutatud alaealisi pornograafilises situatsioonis. Märkimisväärne on, et käesolevas kohtuotsuses etteheidetud kuriteod pani K. Vesmes toime perioodil 2012-2017, olles ise
35. aastal juba alaealise vastu suunatud seksuaalkuriteo eest süüdi mõistetud. Eeltoodust nähtub K. Vesmese tegude järjepidevus ning pikaajalisus, tegu polnud ühekordse episoodiga, vaid kestva teadliku ja planeeritud tegevusega. K. Vesmes ei saanud oma tegude keelatusest aru ka esimese süüdimõistva kohtuotsusega ja tingimisi vangistusega ning jätkas sama käitumismustrit veel kolm aastat. K. Vesmese poolt toime pandud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod niivõrd noorte inimeste suhtes on oma olemuselt rasked ning jäävad kannatanuid negatiivselt saatma veel pikkadeks aastateks. Seega, kuivõrd K. Vesmes on juba varem näidanud, et kriminaalkaristus tema puhul mõju ei avalda ning ta on süüdi mõistetud väga raskete seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemises, on temast lähtuv retsidiivsusoht ja seega ka kuritegudest lähtuv oht potentsiaalsetele kannatanutele liiga suur, et K. Vesmest ennetähtaegselt vabastada.
36. K. Vesmes on oma senise käitumisega näidanud, et ta ei hooli õiguskorrast ning seab esikohale enese heaolu ja seksuaalsed motiivid. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et K. Vesmes on küll läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud grupiprogrammi, millele viidatakse ka määruskaebuses, ent seda mitte tulemuslikult. Vangla iseloomustuse kohaselt ei teadvusta K. Vesmes kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid ja ei näe vajadust enda käitumist ja hoiakuid muuta. Ta küll tunnistab oma kuritegusid, kuid ei soovi neid analüüsida ja põhjendada. Seega, vaatamata kaitsja püüdlustele maalida K. Vesmesest pilti kui edaspidiselt õiguskuulekast isikust, puudub ringkonnakohtul põhjus neid sõnu uskuda, kuna väidetavaid muutusi tuleks näidata jooksvalt, mitte ainult isiku ennetähtaegset vabanemist otsustavas kohtumenetluses.
37. Määruskaebuses ollakse seisukohal, et K. Vesmes on vanglas näidanud end heast küljest, ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning käib ka avavanglas tööl. Kohtupraktikast aga tuleneb, et isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses hinnatakse kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Ringkonnakohus on juba analüüsinud, miks K. Vesmesest lähtuv retsidiivsusoht on liiga suur. Seega ei kaalu K. Vesmese positiivsed pingutused vanglas üle K. Vesmese isikut, varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid.
38. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K. Vesmese tegudest ei nähtu piisavat motiveeritust edaspidiselt sarnastest kuritegudest hoiduda. K. Vesmes ja kaitsja küll kinnitavad, et K. Vesmes on edaspidiselt õiguskuulekas ning on karistusest oma järeldused teinud, ent toimiku materjalid ei anna piisavalt põhjust seda uskuda. Eeltoodut kinnitab eelkõige katseajal uue samalaadse kuriteo toimepanemine, negatiivne tagasiside grupiprogrammi läbiviijalt ning oma tegude õigustamine rumalusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et K. Vesmes oleks vabaduses, s.o kontrollimata keskkonnas, suuteline kuritegudest hoiduma. Seega on temast lähtuv retsidiivsusrisk tema vabastamiseks liiga suur. Seda ei maandaks ka kriminaalhooldusele allutamine, kuivõrd K. Vesmese toimepandud kuritegude iseloom on selline, mis jääks kriminaalhooldajale märkamatuks. Samuti on vangla iseloomustusest nähtuvalt K. Vesmes ise väljendanud kriminaalhoolduse suhtes passiivset koostöövalmidust 4 ning isik ei näe taasühiskonnastavateks tegevusteks vajadust. K. Vesmese ennetähtaegne vabastamine on seega välistatud.
39. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
40. detsembri
41. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5