Obsah (10)

§ 423§ 371§ 459§ 386§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-18616 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2020, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. R. hagi A. A. ja B. B. vastu sundtä

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 21.12.2020 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse ning 23.12.2020 on kohtumäärus kätte toimetatud kostjate seaduslikule esindajale. 21.12..2020.a lõpetati vaidlustatud täitemenetlused. 21.12.2020.a on Viru Maakohus hagi tagamisena peatanud vaidlustatud täitemenetlused. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib üldjuhul esitada täitemenetluse kestel. Nimelt on hagi eesmärgiks kestva sundtäitmise lõpetamine seoses lubamatusega. Antud juhul on kostjatele edastatud hagi peale täitemenetluse lõppemist ning hagi on samuti tagatud õigustühiselt, st ei ole võimalik peatada lõpetatud täitemenetlusi. Seega antud juhul ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna täitemenetlused on lõppenud ja puuduvad saadavad õigushüved. Tulenevalt eeltoodust taotlevad kostjad hagi läbivaatamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostjad märgivad, et hageja väitel on ta elatise maksed tasunud nõuetekohaselt. Eelnev on arusaamatu, kuna hagiavaldusest selliseid arvestusi ei selgu ning kostjatel ei ole võimalik esitada vastuväiteid, st kostjad ei pea hakkama eeldama hageja väiteid ja võimalikke arvestusi. Seega hagi on põhjendamatu ka sisuliselt ning tuleb neil põhjendustel jätta rahuldamata.

1. Hageja esindaja esitas seisukoha kostja vastusele, millest hageja juhib tähelepanu TMS § 221 lg 3, mis sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpetamiseni. Antud juhul on hageja esitanud Viru Maakohtu hagiavalduse 17.12.
2. Hagejale edastas kohtutäitur hagi aluseks olevate täiteasjade lõpetamise otsused 18.12.
3. Hagejal puudus teadmine, et kohtutäitur on täiteasjades menetlused lõpetanud. Hagejale edastati kohtutäituri otsused 18.12.
4. Seega on hageja hinnangul võimalik hagiavaldust menetleda ning puudub alus hagiavalduse läbivaatama jätmiseks. Kostjad on samuti leidnud, et kuna hagiavalduses puuduvad arvestused elatise maksmise osas, siis kostjatel ei ole võimalik esitada vastuväiteid, st kostjad ei pea hakkama eeldama hageja väiteid ja võimalikke arvestusi.. Hageja on esitanud tõendina kohtumääruse, millega mõisteti hagejalt välja elatis ning samuti on hageja esitanud oma arveldusarve väljavõtte, millest nähtuvad summad, mis on kantud kostjatele koos selgitusega, kui palju jättis hageja õigustatult lastetoetuste arvelt tasumata. Võttes aluseks kostjate seadusliku esindaja poolt esitatud täitmisavalduste alusel koostatud täitmisteated, on võimalik mõista, kui suured summad ja mis perioodi eest on jäänud hageja poolt tasumata.
5. Kohtuistungil 14.04.202, selgitas hageja esindaja, et kokkulepped, mis olid kunagi sõlmitud, ei pidanud. Kompromisis on selgelt näha, et hageja suurendab toetust just 4 lapsetoetuse arvelt, sellest peaks aru saama, et need toetused olid temale määratud. Kompromissi arutamisel ütles kostjate seaduslik esindaja, et las need toetused jäävad nagu on. Toetuste saaja muutmine tuli neile üllatusena ja nad maksid selle võrra vähem. Hageja selgitas, et oktoobris ta sai veel laste raha, novembris pidi ta tegema esimese elatisrahade ülekande, aga 8-ndal kuupäeval ta enam laste rahasid ei saanud. Paika oli pandud niimoodi, et suvekuudel ta ei maksa, kuna lapsed olid suhtluskorra järgi tema juures. Maksed käisid septembrist kuni maini, so 9 kuud. Lähtudes summast 375 miinus 110, sai kostjate seaduslik esindaja 260 eurot. Kui lastetoetus tõusis 120 euro peale, siis ta ei suurendanud 5 euro võtta vaid vähendas ning kostjate esindaja sai septembrist maini 255 eurot. II KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7. Hageja on kohtusse esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäitmisele esitatud nõuded kuuluvad tasaarvestamisele kostjate seaduslikule esindajale makstavate peretoetustega. Kostjad nõuet ei tunnista, olles seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivina rahuldamata. Kostja on leidnud, et hageja väited elatise maksete nõuetekohase täitmise kohta on ebaselged, kuna hagiavaldusest selliseid arvestusi ei selgu.
8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
9. Kostjad on leidnud, et hagi kuulub läbivaatamisele jätmisele põhjusel, et nõuded on täitemenetluses täidetud.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja leiab, et lähtuvalt TMS § 221 lg 3 võib hagi võib esitada täitemenetluse lõpetamiseni. Hageja on hagi kohtusse esitanud enne täitemenetluste lõpetamise otsuste kättesaamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 selgitanud, et välistatud ei ole TMS § 221 lg 1 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Hagejal on kohtulahendist tulenev kohustus tasuda kostjatele perioodiliselt elatist. Olukorras, kus täitemenetlus oli juba elatise võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud, võib suure tõenäosusega eeldada, et täitemenetlus alustatakse ka edaspidi kostja poolt tasaarvestatud summa ulatuses. Kohus leiab, et selles olukorras on hagi perspektiivne. Seega on hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja maakohtul puudub alus lähtuvalt

§ 423lg 2 p 3 2 hagi läbi vaatamata jätmiseks.

1. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja väited elatise maksete nõuetekohase täitmise kohta on ebaselged, kuna hagiavaldusest selliseid arvestusi ei selgu. Hageja on hagiavalduses viidanud, et ta on täitnud 31.10.2018.a kohtumäärust kokkulepitud ulatuses ning vähendanud elatise tasumise summasid peretoetuste summa ulatuses, mis 2018.a oli 55 eurot ühe lapse kohta kuus ning alates 2019.a kuni hagi esitamiseni 60 eurot lapse kohta kuus. Hageja on esitanud ka konto väljavõtte (tl 28), mille kohaselt on hageja kostjatele perioodil 01.11.2018 kuni 08.10.2020 maksnud 17 kalendrikuus kokku 3673 eurot. 31.10.2018 kohtumääruses (tl 17-20) kokkulepitu kohaselt tulnuks hageja kostjatele eelnimetatud perioodil tasuda elatisena kokku 6356 eurot, seega moodustab vahe 2692 eurot. Kostjad esitasid täitmisavaldused elatise võlgnevuse perioodi 09.11.20185 02.10.2020.a eest summas kokku 2422 eurot (2x1211). Tasumisele kuulunud summade ja täitmiseks esitatud elatise võlgnevuse summade vahe moodustab 270 eurot. Hageja konto väljavõtte kohaselt on hageja arvestatud tasumisele kuuluvast elatisest maha ka lastele tehtud kulutusi (sh suusatamine, sünnipäev, ekskursioonid) summas 72 eurot, mida kostjate seaduslik esindaja on eeltoodud arvestustest lähtuvalt ilmselt aktsepteerinud. Seega leiab kohus, et hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest lähtuvalt on käesolevas asjas selge, et vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas elatise nõuet saab tasaarvestada peretoetuse summadega või mitte.
2. Riigikohus on 15.04.2015 lahendis nr 3-2-1-11-15 selgitanud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg
3. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu, see on TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt lubamatu (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-114-13).
4. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p-d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1).

Üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32).
3. Viru Maakohtu 31.08.2018.a kohtumäärus ei sisalda viiteid selles, et A. R. kohustub tasuma elatist alates 09.11.2018 hiljemalt iga kuu
4. kuupäevaks summas 185 eurot kummagi lapse kohta tingimusel, et peretoetused makstakse talle, st hageja elatise maksmise kohustus täidetakse osaliselt 100 % peretoetus(t)e ulatuses ning tal on õigus arvestada peretoetuste summa 100 % (või 50 %) ulatuses elatiste summadest maha. Kohtumääruse punktis 5 on fikseeritud põhimõte, et juhul, kui suureneb lapse riikliku toetuse määr, suurendab A. R. lapsele makstavat elatist riikliku lastetoetuse suurenenud osast 50% võrra mõlema lapse osas. Kuna on kohtulahend on jõustunud, siis ei saa lahendit täiendada tingimustega, mis olid küll kokkuleppe sõlmimisel läbirääkimiste teemaks, kuid mis jäid kohtu poolt kinnitatud kompromissis kajastamata. Ka ei välista kostjate seadusliku esindaja elatise summade vähendamiseks antud nõusolek iseenesest jõustunud kohtulahendi sundtäitmist.
5. Kohus peab vajalikuks juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et elatise saajateks on alaealised lapsed, peretoetuse saajaks aga on vanem, antud juhul kostjate seaduslik esindaja, mis teeb nende nõuete tasaarvestamise küsitavaks. Peretoetuste eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist, mitte toetada üht vanemat tema elatise maksmise kohustuse täitmisel st, et elatise maksmise kohustus täidetakse peretoetuse arvelt. Küll aga saab kohtus elatise vaidluse lahendamisel arvestada sellega, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada peretoetuse arvel.
6. Asjas on tõendamist leidnud, et 31.10.2018 kompromissi sõlmimise ajal sai peretoetusi hageja, alates 01.11.20l8 olid peretoetused määratud kostjate seaduslikule esindajale. Kui 6 hageja leiab, et ta ei pea tasuma lapsele elatist selles suuruses, mis temalt on jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud, siis tuleb hagejal pöörduda kohtusse uue hagiga elatise suuruse muutmiseks ja välja tuua, millised asjaolud on seoses kohtulahendi tegemise ajaga muutunud, et need tingivad väiksemas ulatuses elatise väljamõistmise. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teel ei saa hageja oma õigusi maksma panna, st kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurust vähendada.
7. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuulub Viru Maakohtu 21.12.2020.a hagi tagamise määrus

§ 386lg 4 alusel tühistamisele.

Ka ei olnud nimetatud hagi tagamise määrus reaalselt täidetav, sest lõpetatud täitemenetlusi ei ole võimalik peatada. MENETLUSKULUDE JAOTUS 21. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (

§ 173lg 4).

22.

§ 162lg 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Samuti jäävad kostjate menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja kanda. 23.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjaid

§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. 24. Kostjate esindaja esitas 14.04.2021 kohtule taotluse, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 570 eurot (sh käibemaks, kokku 4,75 tundi, maksumusega 120 eurot tund). Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab ajakulu: 31.12.2020 – 1,75 tundi – hagimaterjalidega tutvumine, hagile vastuse koostamine; 13.04.2021 – 2 tundi – kohtuistungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine; 14.04.2021 – osalemine kohtuistungil – 1 tund. Hageja vastuväiteid kostjate menetluskulude osas ei esitanud. Kohus, tutvudes kostjate lepingulise esindaja M. Kiire poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostjate esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgneva toimingu eest: 13.04.2021 – kohtuistungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu 2 tundi, kokku summas 240 eurot – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 45 minuti ulatuses (sh kohtuistungiks ettevalmistumiseks 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit), kuna pärast kostjate esindaja poolt kohtule vastuse esitamist ei ole toimikusse lisandunud sellises mahus dokumente, millega 7 tutvumine vajaks sellist ajakulu; tsiviilasja toimik ei ole mahukas, seega on kohtul kahtlus selles, et õigusteadustega advokaadil kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 2 tundi. Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 45 minutit, maksumusega 90 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostjate põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 420 eurot (3,5 tundi x 120 eurot, sh käibemaks), sh hagimaterjalidega tutvumise ja vastuse koostamise kulud 210 eurot (1 tund 45 minutit), kohtuistungiks ettevalmistumise kulu 60 eurot (0,5 tundi); menetluskulude nimekirja koostamise kulu 30 eurot (15 minutit) kohtuistungil osalemise kulu 120 eurot ((1 tund). Rahuldamata osas jäävad kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kostja esindaja on vastava avalduse kohtule esitanud. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 420 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (420 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Muud, käesoleva otsusega rahuldamata kostjate kantud menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. 25. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja õigusabikulude põhjendatusele. 26.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8