← Eesti

2-20-12967/20

Obsah (5)§ 188§ 187§ 189§ 132§ 195

2-20-12967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12967 Tsiviilasi Eesti Vabari

§ 188lg 2.

Tulenevalt sellest on asjakohatu ka kostjate 2 ja 3 taotlus kalduda kõrvale

§ 188lg-s 2 sätestatud eeldustest ja pöörata tõendamiskoormis ümber hagejale.

  1. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et kostja 1 ei ole ennast kinkelepingu tühistamisega ja asjaõiguslepingu sõlmimisega maksejõuetuks muutnud. Kinkelepingu tühistamisega läks kostja 1 omandist välja tema ainus vara, millele sissenõude pööramisega oleks saanud hageja nõuet rahuldada. Maksuvõla sissenõudmine kostjalt 1 ei ole muul viisil õnnestunud. Seega on asjakohatu ka kostja 1 väide, et kinkelepingu tühistamine ja korteri võõrandamine ei mõjutanud tema majanduslikku seisu.
  2. Lisaks on hageja hinnangul asjakohatu kostjate etteheide, et vastutusotsus tehti alles 11.11.2019 ehk pärast kinkelepingu tühistamise avaldust (s.o 01.08.2019) ja asjaõiguslepingu sõlmimist (s.o 25.09.2019). Vastutusmenetlus algatati juba 25.06.2019 ning kinnistusraamatusse kanti kohtulik hüpoteek kostja 1 omandis olevale kinnisasjale 03.07.
  3. Seega oli enne kinkelepingu tühistamist ning asjaõiguslepingu sõlmimist kostjatele teada, et kostja 1 suhtes on algatatud menetlus, mis võib lõppeda täiendava maksukohustuse määramisega. Tulenevalt sellest kostjad mõistsid või pidid mõistma, et nimetatud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve. Asjaolu, et vastutusotsus tehti peale kinkelepingu tühistamist ning asjaõiguslepingu sõlmimist, ei oma käesolevas asjas tähendust. Kostjad kandsid ühiselt hoolt selle eest, et võimalikku määratavat maksukohustust ei oleks võimalik kostjalt 1 sisse nõuda. 5 2-20-12967
  4. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt saab tühistada tehingu, mis mh on tehtud olulise eksimuse mõjul ning tulenevalt § 92 lg-st 1 on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimuse tõttu tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise materiaalsed kui formaalsed eeldused (vt Riigikohtu otsuseid asjas nr 3-2-1-153-09 p 18 ja 3-2-1-32-06 p 21). Tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate eelduste täitmine, mis annavad õiguse tehing tühistada, st tühistamise aluse esinemine. Kui tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, ei too tühistamisavalduse tegemine kaasa § 90 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärge, mille kohaselt on tehing algusest peale kehtetu, kui see on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud. Kostjad on väitnud, et kinkeleping tühistati põhjusel, et kinkelepingu tegemise hetkel olid kostjad 2 ja 3 eksimuses. Hageja rõhutab, et kinkelepingu tegemise hetkel (s.o 22.05.2018) ei olnud kostjal 1 veel maksuvõlga ning kostja 1 suhtes ei olnud isegi algatatud vastutusmenetlust. Kostja 1 suhtes algatati vastutusmenetlus 25.06.2019 ning see lõppes 11.11.2019 vastutusotsuse väljastamisega. Seega vastas ka väidetav kostja 1 poolt kostjatele 2 ja 3 antud kinnitus tõele, kuna põhjus, miks kinkeleping tühistati, ilmnes kõige varem alles 25.06.2019 ehk rohkem kui aasta pärast kinkelepingu tegemist. Lisaks selgitab hageja, et kuigi kinkelepingu sõlmimise hetkeks oli xxx juba kehtiv maksuvõlg, ei olnud see asjaolu, mis kinkelepingu sõlmimisel oli kuidagi otseselt seotud kostja 1 isikliku varalise seisuga (juhatuse liige ei vastuta automaatselt mistahes äriühingu maksvõla eest). Seega ei olnud kostjaga 1 seotud äriühingu maksuvõlg asi, mida kostjad 2 ja 3 ei oleks saanud teada või mille teadasaamine oleks neile põhjustanud ebamõistlikke kulutusi või raskusi. Hageja hinnangul on võimalik ka käesolevas asjas järeldada, et kui kostjate 2 ja 3 jaoks oli kostjaga 1 seotud äriühingu maksuvõla olemasolu niivõrd oluline, siis oleksid kostjad 2 ja 3 saanud selle lihtsa vaevaga välja selgitada. Antud juhul tuleneb aga kostjate selgitustest, et kostjad 2 ja 3 usaldasid kostjat 1 n-ö pimesi ning ei vaevunud veenduda asjaolus, mis väidetavalt oli tehingu tegemisel määrava tähtsusega. Seejuures on märkimisväärne, et kostjal 3 oli perioodil 07.08.2014 kuni 30.06.2018 kehtiv tööleping xxx, kes talle perioodil märts 2017 kuni mai 2018 ka tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid deklareeris. Lisaks oli alates 03.03.2016 xxx juriidiliseks aadressiks kostjate 2 ja 3 elukoha aadress. Seega ei ole kokkuvõttes usutav, et kostjad 2 ja 3 ei olnud või ei saanud olla xxx käekäiguga kursis. Eeltoodust tulenevalt ei ole tehingu tühistamise materiaalsed eeldused täidetud, kuna kinkelepingu tegemise ajal ei olnud kostjad 2 ja 3 eksimuses. Vaatamata sellele nõustus kostja 1 kinkelepingu tühistamisega ning ei esitanud sellele omapoolset vastuväidet. Seega puudus kostjatel alus 25.09.2019 asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mistõttu kahjustati sellise lepingu sõlmimisega otseselt võlausaldaja huve. KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE
  5. Kostja I ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja märgib I, et ei nõustu hageja seisukohaga, et tehing kahjustab sissenõudjate huvisid, hageja nõude rahuldamine võib toimuda ka pikema perioodi jooksul. Seadus ei ütle, et võlanõudeid saab rahuldada üksnes mingi vara arestimisega ja selle täitemenetluses realiseerimisega. Võlanõudeid rahuldatakse ka võlgnike poolt saadavatest tuludest. Nagu hageja ise tunnistab, õnnestus tal saada võlanõude katteks üle tuhat eurot. Seega hageja nõue on osaliselt rahuldatud ja seda vaatamata sellele, et lõplik kohtulahend asjas nr 3-19-2457 ei ole veel jõustunud. 6 2-20-12967
  6. Kostjad II ja III kinkisid kostjale I korteri olles eksimuses.
  7. Ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kinkelepingu tühistamisega, saamata seejuures vastusooritust, millele oleks saanud sissenõuet pöörata, muutis kostja 1 end maksejõuetuks.
  8. Kinkelepingu tühistasid kostjad T K ja S S, kes soovisid oma korteri tagasi saada. Kuivõrd kostja I oli kohustatud korteri neile tagastama, sõlmis ta selleks notariaalse lepingu korteri võõrandamiseks ega pidanud selle eest saama mingit vastusooritust, sest kinketehing oli tühine. Sellest tulenevalt ei ole 25.09.2019 sõlmitud asjaõiguslepinguga tehtud tehingut, mis oleks seotud kostja I tegevusega hageja vastutusotsuse ja korralduste vaidlustamisel, või mis oleks seotud Riigikohtu 18.03.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-1178, mis kõik leidis aset pärast lepingu sõlmist. Hageja ei ole tõendanud, et korteri tagastamine rikub tema majanduslikke huve, sest kostja I vaid tagastas korteri ja vastutusotsus tehti alles 11.11.
  10. Korter ei olnud algusest peale kostja I oma, ta sai selle tasuta. Kostjad II ja III, kes mulle selle korteri kinkisid, said teada, et kostja I varjas nende eest olulist infot kinkelepingu sõlmimisel, tühistasid nad kinkelepingu ja said oma korteri tagasi. KOSTJATE II ja III VASTUVÄITED HAGILE
  11. Kostjad II ja III paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad II ja III on kostjale I esitanud kinkelepingust taganemise avalduse, mitte vastupidi. Kostja I ei käitunud heauskselt, mistõttu kostjatel II ja III vastav õigus oli. 01.08.
  12. a tühistamisavaldus ei ole tehing, mille tagasivõitmist oleks võimalik nõuda. Tegemist on kostjate II ja III ühepoolse kehtiva tahteavaldusega, mida saab vaidlustada üksnes selle adressaat, kelleks käesoleval juhul on kostja I. Tagasivõitmist reguleerivad sätted ei näe ette selliste kujundusõiguse teostamise tagasivõitmist.
  13. Kostjad II ja III tühistasid kinkelepingu, kuna nägid, et kostja I äritegevuses esines puudusi, millest tulenevalt seati vaidlusalusele kinnistule hüpoteek. Kostjad elavad nimetatud korteris ning neil tekkis põhjendatud kahtlus, et nad võivad kostja I tegevuse tulemusel oma elukohast ilma jääda.
  14. Kostjad II ja III kinkisid korteri kostjale I lähtudes tema poolt ekslikult antud kinnitustest, mille kohaselt lubas kostja I neid ülal pidada ja toetada.
  15. Kostjad II ja III ei ole seotud xxx ega teadnud kostja I võimalikest rikkumistest ja võlgadest ja kohtumenetlustest. Ka hageja ei ole kostjaid II ja III eeltoodust teavitanud, vastupidist peab hageja tõendama. Kostjad ei saa tõendada, et nad kõnealustest asjaoludest teadlikud ei olnud. Kostjate poolt sõlmitud asjaõiguselepingu p-is 2.4 antud kinnitus ei anna alust järeldada, et kostjad II ja III teadsid või pidid teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Dokumendiga tutvumine ei tähenda, et selle sisust oleks aru saadud. Kostjad II ja III on eakad ega valda eesti keelt ja õigusalast terminoloogiat. Kostjad II ja III sõlmisid tehingu heas usus eesmärgiga saada pärast kostja I poolse pettuse ilmsikstulekut tagasi oma eluaseme omand. Kostjad II ja III lähtusid tehingu tegemisel kostja I poolt lepingus antud kinnitustest, mille kohaselt mh ei olnud lepingu ese arestitud, selle osas ei ole vaidlusi, seda pole kolmandate 7 2-20-12967 isikute kasuks koormatud ning ei esine muid asjaolusid, mis välistaksid kõnealuse lepingu sõlmimise. Ka notar ei selgitanud kostjatele II ja III tehingu tegemise ajal võimalikku hageja huvide kahjustamist.
  16. Vastutusmenetluse algatamine ei tähenda, et selle tagajärjeks on tingimata vastutusotsus. Vastutusotsus puudus tühistamisavalduse tegemise hetkel, see tehti alles paar kuud pärast tehingu tühistamist ja tagasitäitmist.
  17. Hageja ei ole tõendanud, et tema huve oleks kahjustatud.
  18. Kostjad II ja III kui eakad pensionärid jääksid hagi rahuldamise korral ilma oma eluasemest põhjusel, et kostja I oli tühise kinkelepingu alusel mingit aega formaalselt kinnisasja omanik. Vastava eesmärgi saavutamisele suunatud hageja tegevus on heade kommetega vastuolus ja kostjate II ja III suhtes äärmiselt ebaõiglane. Korter on kostjate elukohaks alates
  19. a ning korteril on nende jaoks sentimentaalne väärtus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  20. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  21. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:  22.05.2018 sõlmisid kostjad kinkelepingu ja asjaõiguslepingu ning leppisid kokku, et kostja II kingib kostja III nõusolekul kostjale I ning viimane võtab kinkena vastu korteriomandi registriosa numbriga xxx (aadress xxx; edaspidi „kinnisasi“);  25.06.2019 algatas hageja kostja I suhtes vastutusmenetluse;  03.07.2019 seati kinnisasjale kohtulik hüpoteek maksuhalduri kasuks summas 41 103 eurot;  01.08.2019 tegid kostjad II ja III kostjale I avalduse kinkelepingu tühistamiseks (tlk 147-148), kostja I kinnitas, et on nimetatud avalduse kätte saanud ja ei soovi sellele vastuväiteid esitada;  25.09.2019 sõlmisid kostjad kinkelepingu tühistamise tulemusena asjaõiguslepingu ja võlaõigusliku kokkuleppe (vt hagi lisa 8) ning leppisid kokku, et kostja I tagastab kostjatele II ja III ning viimased võtavad vastu eelnimetatud kinnisasja;  02.10.2019 kanti kostjad II ja III kinnisasja uute omanikena kinnistusraamatusse ning ka hetkel kuulub see ühisomanikest kostjatele II ja III (vt hagi lisa 7);  11.11.2019 väljastas hageja kostjale I vastutusotsuse maksuvõla 38 218,67 euro kohta (tlk 6 pöördel kuni 11);  17.01.2020.a alustas hageja täitedokumendi sundtäitmist, tehes krediidiasutustele korraldused kostja 1 pangakontode arestimiseks (vt hagi lisad 4 ja 5);  19.02.2020.a korraldusega kohustas hageja xxx-d (registrikood: xxx) teostama kinnipidamisi kostjale 1 tehtavatest väljamaksetest kuni 38 218,67 euro suuruse nõude rahuldamiseni või töösuhte lõpetamiseni (vt hagi lisa 6), mille tulemusel on õnnestunud maksuvõlga vähendada 1228,60 eurot; 8 2-20-12967  19.03.2020 esitas hageja kostja II ja kostja III nõusolekul ning Riigikohtu määruse alusel avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ning 17.04.2020 kustutati kinnisasjalt maksuhalduri kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 41 103 eurot;  07.09.2020.a seisuga on kostjal I maksuvõlg 36 990,07 eurot (tlk 5 pöördel saldopäring), kuivõrd ta ei ole täitnud Maksu- ja Tolliameti 11.11.2019.a kehtivat ning täitmiseks kohustuslikku vastutusotsust nr 13-7/00984-7;  kostjal I ei ole muud registreerimisele kuuluvat vara peale xxx (registrikood xxx) 75% osaluse;  kostjad II ja III on kostja I vanemad.
  22. Hageja palub:  tunnistada kehtetuks T K ja S Si poolt A Sile 01.08.2019 tehtud kinkelepingu tühistamise avaldus ning A Si, T K ja S Si vahel 25.09.2019 sõlmitud asjaõigusleping osas, millega A Si omandist läks välja korteriomand registriosa numbriga xxx;  tuvastada T K ja S Si kohustus anda nõusolek nende kohta tehtud omanikukannete kustutamiseks kinnistusraamatu registriosast nr xxx ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna sisse A S, asendades T K ja S Si nõusolekud kohtuotsusega;  tuvastada A Si kohustus anda nõusolek tema kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatu registriossa nr xxx, asendades A Si nõusoleku kohtuotsusega;  kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxx II jaost kanne T K ja S Si kohta ja teha uus kanne, millega korteriomandi omanikuna sisse kanda A S;  lugeda A Si, T K ja S Si tahteavaldused kinnistusraamatus kinnistu registriosas nr xxx asjakohase kande muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.
  23. Kostja I vaidleb hagile vastu ning leiab, et (i) vaidlusaluste tehingutega ei kahjustata hageja huve, kuna hageja rahalise nõude rahuldamine on võimalik ka muul viisil ja hageja on juba nõude osaliselt rahuldanud; (ii) kostjad II ja III on tehingu kehtivalt tühistanud, sealjuures ei olnud kostjate tegevus ajendatud hageja nõuetest (mida mh kinnitab asjaolu, et vastutusotsus on tehtud mitu kuud pärast tehingu tühistamist). Kostjad II ja III vaidlevad samuti hagile vastu ning märgivad, et (i) vaidlusalune tehingu tühistamine on kehtiv; (ii) nende poolt tehtud tühistamisavaldust kui ühepoolset kujundusõigust ei ole õiguslikult võimalik tagasi võita; (iii) vaidlusaluste tehingutega ei kahjustata hageja huve; (iv) nad ei olnud kostja I rikkumistest ning neil põhinevast hageja nõudest teadlikud; (v) vastutusotsus on tehtud mitu kuud pärast tehingu tühistamist; (vi) hagi rahuldamine on ebaõiglane ning heade kommetega vastuolus.
  24. Täitemenetluse seadustiku (

) §-de 187 ja 188 järgi on tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.1):  sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (

§ 187

lg 2);  sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (

§ 187

lg 2);  võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (

§ 188

lg 1);  võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (

§ 187

lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); 9 2-20-12967  teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (

§ 188

lg 1).

§ 188

lg-st 2 tulenevalt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele. Oluline on see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 20). Hageja tõendamiskoormis on tõendada täitedokumendi olemasolu, kostja I vastu olemasoleva nõude sissenõutavust ning et sissenõude pööramisega kostja I olemasolevale varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 188

lg 2 tulenevalt ei pea hageja seejuures tõendama, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid, vaid sellist teadmist tuleb eeldada. Kostjate tõendamiskoormis on ümber lükata

§-st 188 tulenev eeldus võlausaldaja huvide kahjustamise kohta. 34. Esmalt analüüsib kohus, kas on täidetud vara tagasivõitmise üldised eeldused. Hagejal on kostja I suhtes kehtiv täitedokument ning täitedokumendist tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, kuna kostjal I puudub vara, mille arvelt nõuet rahuldada. Seega on

§ 187lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise nõude esitamise eeldused täidetud.

Vaidlusalused tehingud tehti 01.08.2019 ja 25.09.2019 ning hageja on tehingute tagasivõitmise hagi kohtule esitanud 07.09.2020.a. Seega on tehingud tehttud vähem kui kolm aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist (

§ 188lg 1), mistõttu ei saa olla vaidlust ka hagi tähtaegsuse osas.

  1. Kohus märgib, et käesoleval juhul on hageja taotlenud sisuliselt kahe tehingu kehtetuks tunnistamist – 1) 01.08.2019 kinkelepingu tühistamise avaldus; 2) 25.09.2019 asjaõigusleping, millega täideti tühistatud kinkeleping tagasi. Alustuseks analüüsib kohus, kas viimati nimetatud tehing on kehtiv.
  2. Kostjad on märkinud, et tühistamise avaldus on kehtiv ning seda ei saa üleüldse tagasi võita. Hageja on vastupidisel arvamusel. TsÜS § 67 lg 2 järgi on tehing ühe- või mitmepoolne. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohus märgib, et tehingu tühistamise tahteavalduse puhul on tegemist ühepoolse tehinguga, mis seega ei eeldanud käesoleval juhul kostja I nõusolekut. Kohtu hinnangul on ühepoolsete tehingute tagasivõitmine iseenesest võimalik, kuivõrd käesolevas vaidluses asjakohased sätted (

§ 187- 188) seda ei välista.

Viidatud õigusnormid ei sätesta, et tagasivõidetavad on pelgalt mitmepoolsed tehingud, mistõttu tuleb eeldada, et üldsätte alusel on 10 2-20-12967 tagasivõidetavad kõik tehingud olenemata osaliste arvust. Seda kinnitab ka Riigikohtu lahendi nr 2-16-7541/70 p-des 11-15 sedastatu, kus Riigikohus asus seisukohale, et põhimõtteliselt võib pankrotimenetluse raames üldnormi alusel tagasivõidetavaks tehinguks olla ka võlgniku ühepoolne tehing (hagi õigeksvõtt). Kohus leiab, et eelviidatud lahendist tulenev põhimõte kohaldub analoogia korras ka võlgniku vara tagasivõitmisele täitemenetluses. Siiski tuleb nentida, et kohtupraktika ja seadus näevad ette võimaluse võlgniku ühepoolse tehingu tagasivõitmiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja I kui võlgnik ühepoolset tehingut teinud, selle on teinud kostjad II ja III, kes ei ole võlgnikud. Seega on kohus seisukohal, et

§ 188

– 189 alusel ei ole kostjate II ja III poolt tehtud 01.08.2019 kinkelepingu tühistamise avaldus tagasivõidetav tehing. Kostja I on kinnitanud, et ta on tühistamisavalduse kätte saanud ja ei soovi seda vaidlustada, kuid kohtu hinnangul ei ole vastavat kostja I toimingut (tahteavalduse kättesaamist ning otsust seda mitte vaidlustada / sellega nõustuda) käsitada ühepoolse tehinguna. Seega on kohus seisukohal, et 01.08.2019 kinkelepingu tühistamise avalduse tagasivõitmise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. 37. Eeltoodu aga ei välista kohtu hinnangul 25.09.2019 asjaõiguslepingu osas hagi rahuldamist. Asjaõiguslepingu puhul oli tegemist mitmepoolse tehinguga, millega kostja I andis ilma vastusoorituseta üle vaidlusaluse kinnisasja omandi kostjatele II ja III. Seega kuuluvad kohaldamisele

§ 189

lg-d 1 ja 2.

§ 189

lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Hageja on tehingute tagasivõitmise hagi kohtule esitanud 07.09.2020, millest johtuvalt on täidetud

§ 189lg-s 1 nimetatud 2-aastane ajakriteerium.

Pooled on kinnisasja väärtuseks nimetanud 90 000 eurot, kuid kostjad II ja III ei ole kostjale I teinud kinnistu omandiõiguse vastu mistahes vastusooritust, mistõttu on ilmne, et tehingul oli kinke iseloom. Seega tunnistab kohus 25.09.2019 asjaõiguslepingu kehtetuks. 38. Vaatamata sellele, et

§ 189

puhul ei ole oluline sissenõudja huvide kahjustumise hindamine, märgib kohus siiski järgmist. Kostjad on märkinud, et tehingutega ei kahjustatud hageja kui sissenõudja huve. Riigikohus on märkinud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt RKTsKo nr 3-2-1-120-10, p 12). Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt nt RKTsKo nr 3-2-162-12, p 10; nr 3-2-1-149-13, p 40). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-111-16 p-is 20 märkinud, et tehingu tagasivõitmise puhul on „ … oluline see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud.“ Käesoleval juhul tuleb seega hinnata, milline oleks olnud kostja I majanduslik olukord, kui ta ei oleks vaidlusalust tehingut sõlminud. Juhul, kui kostja I ei oleks 25.09.2019 asjaõiguslepinguga kostjatele II ja III tasuta võõrandanud, oleks selle vara omanikuks kostja I. Sellisel juhul saanuks maksuhaldur selle vara realiseerimise tulemi arvelt hageja 11 2-20-12967 maksuvõlanõude kasvõi osaliselt täita. Puudub vaidlus, et kostjal I ei ole muud vara, millele oleks võimalik hageja nõude sundtäitmiseks sissenõuet pöörata. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et asjaõiguslepingus on vaidlusaluse kinnisasja väärtuseks peetud koguni 90 000 eurot (vt lisa 8, p 2.6). Nimetatud vara arvelt oleks olnud võimalik hageja nõue terves ulatuses rahuldada. Seega ei ole kahtlust, et kostja I muutis ennast asjaõiguslepinguga sisuliselt varatuks ja sellega omakorda hageja nõude rahuldamise kostja I vara arvel sisuliselt võimatuks. Eeltoodu põhjal on ilmne, et asjaõiguslepinguga vara üleandmine kostjatele II ja III kahjustas hageja kui sissenõudja huve. Kostja I on viidanud, et nõuet on võimalik rahuldada ka muul viisil kui vaidlusalusele kinnisasjale sissenõude pööramisega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-17207/84 p-is 17.5 märkinud järgmist: „Kui võlgnikul ei ole mh tagasivõidetavate tehingute tegemise tõttu vara, millele saaks mõistliku aja jooksul pikemate toiminguteta sissenõude pöörata, tuleb lähtuda sellest, et sissenõudja/võlausaldaja huvisid on kahjustatud. Samuti ei peaks võlausaldaja üldjuhul taluma nt aastatepikkust võla maksmist täitemenetluses väga väikeste summade kaupa, nt

§ 132alusel minimaalsissetulekutele sissenõude pööramise abil.

Eespool kirjeldatud juhtudel tuleb sissenõudja asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui võlgnik poleks tagasivõidetavaid tehinguid teinud.“ Seega olukorras, kus hageja nõue on ca 40 000 eurot ning hagejal on sunnimeetmete rakendamise tulemusel (nõude arestimine) kostja I vastu olevat nõuet rahuldada veidi üle 1000 euro suuruses summas, ei ole võimalik asuda seisukohale, et nõude rahuldamine oleks muul viisil võimalik mõistliku pingutuse tulemusel ja mõistliku aja jooksul. Tuleb rõhutada, et ka nimetatud summade võrra on nõuet rahuldatud üksnes sunni rakendamise tulemusel, kostja I ei ole näidanud üles mistahes valmisolekut nõue vabatahtlikult täita. Seega tuleb kostja vastavad väited jätta tähelepanuta.

  1. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kostjad on omavahel lähikondsed, mistõttu tuleb eeldada, et kostjad II ja III teadsid, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Samuti on tähelepanuväärne, et tehingu tühistamine ning asjaõiguslepingus järgnenud tagasitäitmine on ilmses ajalises seoses kostja I vastu algatatud vastutusmenetlusega ning selle raames seatud hüpoteegiga, mistõttu saab järeldada, et kostja I tegi vaidlusaluse käsutustehingu teadlikult hageja huve kahjustades. Kostjate viited tehingu tühistamise raames tehtud toimingute ning vastutusotsuse vahel ajalise seoses puudumisele on asjakohatud. Kostja I sai hageja nõudeõiguse olemasolust teadlikuks juba enne kui tehingu tühistamisega seonduvaid toiminguid tegema hakati, kuivõrd juba 25.06.2019 algatas hageja kostja I suhtes vastutusmenetluse ning 03.07.2019 seati kinnisasjale kohtulik hüpoteek maksuhalduri kasuks summas 41 103 eurot, mis ei saanud kostjale I kui tolleaegsele kinnisasja omanikule märkamatuks jääda. Asjaõiguslepingust nähtub selgelt, et kinnistut koormas selle käsutamise hetkel hageja kasuks seatud hüpoteek (vastav tekst on lepingus märgitud paksus kirjas) ning kostjate II ja III väidetav keeleoskamatus ei ole vabandatav, kuivõrd notar pakkus neile võimalust arusaadavas keeles selgituste saamiseks, kuid kostjad II ja III sellest keeldusid (kandes seega ise riski, et dokumendi sisu võib jääda neile arusaaamatuks). Seega tegi kostja I asjaõigustehingu teadlikult hageja huve kahjustades ning kostjad II ja III teadsid või pidid teadma, et selle tehinguga kahjustatakse hageja huve. 12 2-20-12967
  2. Kõigele eelnenule tuginedes on kohus seisukohal, et 25.09.2019 asjaõigusleping tuleb tunnistada kehtetuks osas, millega kostja I võõrandas tasuta kostjatele II ja III vaidlusaluse kinnisasja.
  3. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus tehingu tagasivõitmiseks ning käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, on selle õiguslikuks tagajärjeks TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning

§ 195

lg 1 alusel, et lepinguga taotletud õigusmuudatust (vara võõrandamist) ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt selle võõrandaja omandis (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18). Kui tagasivõidetava tehingu esemeks on kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne lepingu kehtetuks tunnistamise korral materiaalselt ebaõigeks ning õigustatud isikul tekib AÕS § 65 lg 1 alusel nõue kande parandamiseks ning sissenõudjal samal ajal

§ 195lg 1 järgne nõudeõigus (vt RKTs

Ko nr 3-2-1-74-16, p 18.1). TsÜS § 68 lg-s 5 (ja ka

§-s 184) on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kuna asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kinnistusraamatu kanded kostjate II ja III ühisomanikeks olemise kohta materiaalselt ebaõigeks, tuleb AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada hageja nõue ka kinnistusraamatu kannete parandamist puudutavas osas, millega hageja nõuab kostja I kandmist kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

  1. Hageja on esitanud ka nõuded: kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxx II jaost kanne T K ja S Si kohta ja teha uus kanne, millega korteriomandi omanikuna sisse kanda A S; lugeda A Si, T K ja S Si tahteavaldused kinnistusraamatus kinnistu registriosas nr xxx asjakohase kande muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. Ühtlasi palub hageja edastada kohtuotsus täitmiseks kinnistusosakonnale. Kohus märgib, et nimetatud nõuete rahuldamiseks õiguslik alus puudub. Kohus on juba ülal tunnistanud kehtetuks asjaõiguslepingu ning asendanud kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Seega oleks nõusolekute asendamise osas tegemist olukorraga, kus kohus lahendaks nõude kahekordselt. Hageja kande kustutamise nõude puhul on sisuliselt tegemist kinnistamisavaldusega, mis tuleb esitada käesoleva otsuse jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Sellist nõuet kohtuotsuse resolutsioonis kajastada ei saa. Samuti ei edasta kohus ise otsust registripidajale täitmiseks (nagu teeb seda kohus hagi tagamise määruste puhul TsMS § 387 lg 2 alusel), kuivõrd menetlusseadustik vastavat õiguslikku alust ette ei näe (mh ei kohaldu TsMS § 455 lg 2). Otsuse täitmise korraldamisel, sh vajalike registrikannete tegemiseks avalduste esitamisel, on hagejal endal otsustus- ja valikuvabadus ning kohus üldreegli kohaselt seda hageja taotlusel ja tema eest ei tee.
  2. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13 2-20-12967
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuivõrd hageja on käesolevas hagis esitanud seitse eraldiseisvat (tuvastus)nõuet, leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja hinnaks on 24 500 eurot (3500 x 7). Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on käesoleval juhul rahuldanud hagi osaliselt. Arvestades, et kohus jättis hagi rahuldamata kolme mittevaralise nõude osas, kuid siiski tuvastas, et kostjad on teinud hageja huve kahjustava tehingu, tuleb menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
  5. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
  6. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus käesolevas asjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks märgib kohus, et menetluskulude jaotus ei oma poolte jaoks määravat tähtsust, kuivõrd pooltel ei ole menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.