← Eesti

2-21-135856/5

Obsah (7)§ 486§ 430§ 432§ 168§ 150§ 172§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-21-135856 Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2022, Tallinn Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi D

) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.

§ 486

lg 4 esimene lause sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks menetleb kohus esitatud kompromissilepingut

§ 430ja § 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

5. Kuna Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle

§ 486

lg 1 p 1 alusel ja pooled esitasid 01.02.2022 Harju Maakohtule kompromissilepingu, kinnitab maakohus kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 7. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. 8.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. 9.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale menetluskulu ja riigilõivu summas 27,78 eurot. Muude menetluskulude jaotuse osas pooled omavahel kokku ei leppinud. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 10. Pooled esitasid kompromisslepingu maakohtule 01.02..2022, s.o pärast asja Harju Maakohtule üle andmist, kuid enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Koos kompromissiga esitas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 55,56 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. 11. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on käsitletav eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivuna. Pärnu Maakohus andis asja maksekäsu menetlusest üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ja sellega menetlus maksekäsuosakonnas lõppes. Maakohtu menetluses ei ole hageja riigilõivu tasunud. Maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud ei ole muutunud hagimenetluse kuludeks (

§ 172lg 9 teine lause).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 12.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes

§ 661lg 4 käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.