Obsah (4)
§ 249§ 294§ 55§ 251MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2774 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotl
) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. X on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625, 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630, 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686, 04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721, 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631, 25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 kehtivuse peatamiseks ning enda avavanglasse tagasi paigutamiseks ja endise olukorra taastamiseks avavanglas. 17.
§ 249
lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
§ 249
lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
§ 249
lg 3 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 18. Tallinna Halduskohtus ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga registreeritud ühtegi taotleja kaebust seoses esialgse õiguskaitse taotluses loetletud käskkirjadega. Taotlejal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 osas, mida kinnitavad 4
(9)Tallinna Vangla esitatud 25.11.2021, 26.11.2021, 28.11.2021 ja 01.12.2021 vaideotsused (Tallinna Vangla vastuse lisad 5, 6, 9, 12). Samas ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest kavatsust pöörduda nimetatud käskkirjade osas kohtu poole kaebusega ja nende vaidlustamise 30-päevane tähtaeg ei ole ka peatselt saabumas. Seega loeb kohus, et taotleja eesmärk on peatada kõigi taotluses nimetatud käskkirjade kehtivus kaebuse esitamise eelselt ehk
§ 249lg 2 alusel.
Esialgset õiguskaitset saab taodelda vaidemenetluse ajal kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (
§ 294lg 4).
- Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/515-3 jäeti rahuldamata Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631 peale esitatud vaie. Nimetatud käskkirjaga tunnistati kehtetuks väljaspool vanglat tööl käimise aluseks olnud 08.07.2021 käskkiri nr 51/21/
- Kohus selgitab, et Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/515-3 kehtivuse peatamisega ei ole taotlejal võimalik saavutada väljaspool vanglat tööl käimise aluseks olnud käskkirja kehtivuse taastamist. Vaideotsus ei tekita, muuda ega lõpeta iseseisvalt taotleja õigusi ning vaideotsuse kehtivus ei mõjuta 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631 kehtivust. Lisaks ei ole vaideotsuse kehtivuse peatamise taotlus enne kaebuse esitamist lubatav. Enne kaebuse esitamist saab esialgset õiguskaitset taodelda üksnes vaidemenetluse ajal ja vaidemenetlus ei saa toimuda vaideotsuse suhtes. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 25.11.2021 vaideotsuse 5-15/21/515-3 osas läbi vaatamata.
- Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
§ 249lg 2 alusel peab vaidemenetlus pooleli olema.
See tähendab, et kui taotleja soovib enne kaebuse esitamist haldusakti kehtivuse peatamist, peab ta olema Tallinna Vanglale vaide esitanud, mille menetlemine on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal pooleli. Kui vaie on taotluse esitamise ajaks vaideotsusega lahendatud, ei ole enam vaidemenetlust, mille ajal esialgse õiguskaitse taotlust esitada. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (Riigikohtu 05.03.2021 määrus nr 3-19-2221, p 9). Seega on oluline, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks esitatud enne vaidemenetluse lõppemist.
- Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 puhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud pärast vaidemenetluse lõppemist. Taotlus saadeti Tallinna Vanglast välja 29.11.2021 (tempel ümbrikul). Nimetatud käskkirjade kohta tehtud vaideotsused on kuupäevadega 25.11.2021, 26.11.2021 ja 28.11.2021 (Tallinna Vangla 02.12.2021 vastuse lisad 5, 6 ja 9). Lisaks on Tallinna Vangla märkinud, et 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1630 taotlejale enam mingisugust mõju ei avalda, sest tema avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetlus on lõppenud. Kohus leiab, et ka sõltumata eelnevalt nimetatud asjaoludest on esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 osas lubamatu, sest tegemist on korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus lahendas nimetatud käskkirjade kehtivuse peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-
- Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2021 määrusega taotleja 27.10.2021 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.11.2021 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.11.2021 määruse muutmata.
§ 55
lg 3 sätestab, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Seega jääks esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 kehtivuse peatamiseks läbi vaatamata ka siis, kui need oleks esitatud koos kaebusega. 5
(9)Taotleja on uue asjaoluna rõhutanud seda, et ta ei teadnud 27.10.2021 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel seda, et Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 andnud inspektor-kontaktisikul puudus pädevus käskkirja andmiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole uue asjaoluga, mis võimaldaks haldusmenetlust uuendada või sama esialgse õiguskaitse taotlust uuesti läbi vaadata. Tegemist on sisulise argumendiga Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 vastu, mille kohus saab lahendada, kui taotleja esitab käskkirja peale nõuetekohase kaebuse. Lisaks puudub kohtul praeguse seisuga alus arvata, et käskkirja nr 5-2/21/625 andnud inspektor-kontaktisik ületas oma otsustuspädevust. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 sätestab, et inspektori-kontaktisiku pädevuses on muuhulgas teha otsus VangS § 64 lg 4 alusel. VangS § 64 lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 22.11.2021 määruses nr 3-21-2449, et VangS § 64 lg 4 tõlgendamine ei anna alust järelduseks, et sätte sisuks ja eesmärgiks on keelata sama ametniku poolt menetluse läbiviimine ja otsuse tegemine (p 23). Taotleja on eraldi välja toonud VangS § 63 lg 1 p 4, mis sätestab distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise, ja leiab, et inspektor-kontaktisikul puudub pädevus sellise karistuse määramiseks, sest vangla sisekorraeeskirja § 17 ei tee viidet VangS § 63 lg 1 p-le
- Vangla sisekorraeeskirja§ 17 ei pea tegema viidet VangS § 63 lg 1 p-le 4, sest tegemist ei ole distsiplinaarkaristuse määramise alusega, vaid sättega, mis nimetab üheks distsiplinaarkaristuse liigiks kartserisse paigutamise. Distsiplinaarkaristuse määramise üleüldine alus (sõltumata selle täpsest liigist) on sätestatud VangS § 64 lg-s 4, millele vangla sisekorraeeskiri viitab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjade nr 5-2/21/625, 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 osas läbi vaatamata.
- Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 51/21/1721 kehtivuse peatamise osas. Tallinna Vanglalt 02.12.2021 saadud info kohaselt ei ole taotleja selle peale vaiet esitanud. Seega puudub vaidemenetlus, mille ajal taotleja saaks Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721 kehtivuse peatamist taodelda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 04.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1721 osas läbi vaatamata.
- Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ja sisuliselt lahendatav ainult Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 osas. Käskkirja nr 5-1/21/1685 peale esitatud vaie on lahendatud 01.12.2021 vaideotsusega nr 515/21/531-
- Esialgse õiguskaitse taotluse ümbrikult nähtub, et taotlus saadeti Tallinna Vanglast välja 29.11.2021 (tempel ümbrikul). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja nr 51/21/1685 kehtivuse peatamiseks esitatud enne sama käskkirja puudutava vaidemenetluse lõppemist. Käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatud vaie on Tallinna Vangla kinnitusel menetlemisel. Seega on taotlus ka käskkirja nr 5-1/21/1686 osas esitatud enne vaidemenetluse lõppemist.
- Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1685 jäeti rahuldamata X 01.10.2021 taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 16.11.-18.11.2021, et suhelda haige emaga ning teha võimalikuks vabanemiseks korda elukoht (Tallinna Vangla 02.12.2021 vastuse lisa 10). Üksnes nimetatud käskkirja kehtivuse peatamine ei tagaks taotlejale võimalust soovitud väljasõidule minna. Kuna
§ 251
lg 1 p 3 annab aluse kohustada Tallinna Vanglat esialgse õiguskaitse määrusega taotletavat haldusakti välja andma või toimingut tegema, vajaks taotleja ka Tallinna Vangla kohustamist lubada teda taotletud väljasõidule. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjast nr 5-1/21/1685 nähtub, et väljasõidule lubamisest keelduti põhiliselt kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu, sealhulgas 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 määratud 6
(9)distsiplinaarkaristuse tõttu. Kuna taotleja ei saaks ilma esialgse õiguskaitseta lühiajalisele väljasõidule, et oma emaga suhelda ning võimaliku vabanemise korral elukohas ettevalmistusi teha, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Taotleja on sisuliselt soovinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette põhivaidluse eseme üle. Põhivaidluse üle otsustamisega on tegemist juhul, kui taotleja saavutab kaebuse eesmärgi enne asjas kohtuotsuse tegemist. Selline esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole välistatud, kuid eeldab, et vaie või kaebus omaksid suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive (Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2021 määrus nr 3-21-2449, p 21). Kohus leiab, et vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Lühiajalisele väljasõidule lubamise vastu räägib kaalukas avalik huvi. Lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla diskretsioonotsus ning lühiajalisi väljasõite kohaldatakse kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuse osas tehtud ettekirjutusi. Tallinna Vangla on käskkirjas nr 5-1/21/1685 leidnud, et ajavahemikul 16.11.-18.11.2021 on X lühiajalisele väljasõidule lubamine ennatlik ja väljasõidule lubamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse. Taotlejal on hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 22.10.2021 käskkirjaga nr 52/21/
- Lisaks on käskkirjas nr 5-1/21/1685 välja toodud taotleja varasematel väljasõitudel esinenud probleemid. Kuna kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine eeldab vangla usaldust ning taotleja usaldusväärsuses on praeguse seisuga alust kahelda, kaalub avalik huvi üles taotleja huvi saada lühiajalisele väljasõidule juba esialgse õiguskaitse korras. Taotleja ei ole veel 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 määratud distsiplinaarkaristuse peale kaebust esitanud. Nimetatud käskkirja tühistamise korral langeks ära oluline 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 aluseks olnud asjaolu. Praegu teadaolev info ei anna alust tõsiselt kahelda määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuses. Kohtule nähtub käskkirjast nr 52/21/625, et distsiplinaarmenetluse käigus on tuginetud Rocca Al Mare Keskuse turvakaamera salvestitele, millelt oli näha, et 27.09.2021 kell 14:50 sisenes kinnipeetav X Rocca Al Mare Keskuse keskmisest uksest keskusesse. Kell 14:52 liikus kinnipeetav X keskuse aatriumis suunaga Prisma poole. Samuti tehti menetluse käigus kindlaks, et Rocca Al Mare Keskuse turvakaamerate kellaaeg vastas tegelikule, õigele kellaajale. Seega on tuvastatud asjaolu, et taotleja viibis Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses 27.09.2021 juba kell 14:50, ehk ajal, mil ta oli väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja järgi kohustatud viibima tööl. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaks potentsiaalne käskkirja nr 5-1/21/1685 peale esitatav kaebus olema väga perspektiivikas. Kohus leiab, et kuna taotlejale distsiplinaarkaristuse määramine ei olnud praegu teadaoleva info põhjal ilmselgelt põhjendamatu, puudub alus tõsiselt kahelda ka käskkirja nr 5-1/21/1685 õiguspärasuses. Lühiajalisele väljasõidule mittelubamine mõjutaks taotleja ema õigusi, sest taotleja väitel on tema ema pöördumatult haige ning ei saa elukoha auditi jaoks vajalikke ehitustöid ära teha. Kuna taotleja on kinnipeetav, ei ole ühelgi tema vabaduses viibival lähedasel paraku garantiid, et taotleja saab loa lühiajaliseks väljasõiduks, et teda abistama tulla. Praegusel juhul on avalik huvi kaalukam kolmandate isikute huvist.
- Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1686 paigutati X ümber karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse. Käskkirja kehtivuse peatamise eesmärk on saavutada põhivaidluse menetlemise ajaks avavanglasse tagasi paigutamine. Taotleja põhjendused seoses väljaspool vanglat töötamise lõppemise tagajärgedega ei ole käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivuse peatamise kontekstis asjakohased, sest tööl käimise lõpetamiseks aluseks oli Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-1/21/1631, mille kehtivuse peatamine on juba haldusasjas nr 3-21-2449 lahendatud esialgse õiguskaitse taotluse 7
(9)rahuldamata jätmisega. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus kinnisesse vanglasse paigutamise käskkirja kehtivuse peatamiseks siiski olemas, sest võrreldes karistuse kandmisega avavanglas, piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks VangS § 10 lg 1 sätestab, et äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Kui eeldatava kohtumenetluse tulemusel peaks selguma, et kinnisesse vanglasse paigutamine toimus alusetult, ei ole taotleja jaoks võimalik olematuks teha kohtumenetluse jooksul kinnises vanglas veedetud aega. Nagu kohus eelnevalt juba märkis, ei ole välistatud esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et taotleja saavutab sisuliselt kaebuse eesmärgi enne asjas tehtavat kohtuotsust, kuid kaebus peaks omama suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatava kaebuse perspektiiv oleks pigem madal. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Kinnisesse vanglasse paigutamine on selle tagajärg, et taotlejale määrati 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 distsiplinaarkaristus. Käskkirjas nr 5-1/21/1686 on märgitud, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et X rikkus väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja. Sellise tegevuse näol on tegemist raske distsipliinirikkumisega ning see on ühtlasi ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetava poolt toime pandud rikkumise tagajärjel puudub vanglateenistusel veendumus, et kinnipeetav X täidab edaspidi nõuetekohaselt talle vangla käskkirjadega pandud kohustusi ning järgib avavanglas ja väljaspool avavanglat liikumisel kehtivat korda. Sealjuures on välja toodud, et X ei tunnista rikkumise toimepanemist ja järjekindlalt väidab, et tema ei ole varem töölt lahkunud, kuigi distsiplinaarmenetluse käigus tõendati, et kinnipeetav viibis 27.09.2021 kell 14:50 juba Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on praeguse seisuga kehtiv. Selle peale ei ole veel kaebust esitatud ja selle kehtivust ei ole peetud põhjendatuks peatada ka esialgse õiguskaitse korras. Kohtul puudub seega veendumus, et esialgset õiguskaitset võiks kohaldada sellel alusel, et käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatav kaebus on suure edulootusega. Avalik huvi selle vastu, et potentsiaalselt uusi õigusrikkumisi toime panevad kinnipeetavad viibiksid kinnises vanglas on taotleja huvist kanda karistust avalikus vanglas kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava avavanglasse paigutamisel avar kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on VangS § 22 lg 1 p 1 kohaselt soodustus. Soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kuna praeguse seisuga on olemas kehtiv käskkiri selle kohta, et taotleja pani avavanglas viibimise ajal toime distsipliinirikkumise ja käskkirja võimalik õigusvastasus saaks selguda alles kohtumenetluse tulemusel, ei pea kohus põhjendatuks võimaldada taotleja suhtes soodustuse kohaldamist enne distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse osas toimuva võimaliku kohtumenetluse lõppu. Taotleja on maininud oma tööandjale kui kolmandale isikule tekkivat võimalikku kahju seoses sellega, et taotleja ei saa enam avavangla kinnipeetavana tööl käia. Kohus leiab, et tööandja peab alati arvestama riskiga, et ta võib kindlast töötajast ilma jääda, eriti siis kui töötaja on avavangla kinnipeetav, kelle võimalus tööl käia sõltub vangla nõusolekust. Kohus leiab, et ootamatu vajadus töötaja asendamiseks on tavapärane ettevõtlusega kaasnev risk. 8
(9)26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1685 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 osas rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 9
(9)