KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmine hageja poolt taotletud alusel (s.o
Kõnesolev säte näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus märgib, et
lg 3 alusel võib hagi läbi vaatamata jätta vaid, siis kui seadus sellise võimaluse otseselt ette näeb (nt pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2). Samas on kohtule ilmne, et hageja ei soovi käesoleva menetluse jätkumist. Kohtu hinnangul on seeläbi ära langenud asja lahendamiseks vajalik õigusvaidlus. Seega puudub perspektiiv käesolevas asjas menetluse jätkamiseks õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Võttes eeltoodut arvesse, jätab kohus AS-i PlusPlus Capital hagi J. K. vastu läbi vaatamata
Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
2.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 2-21-8459
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei soovi hageja menetluse jätkumist seetõttu, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning käimas on füüsilisest isiku võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Hageja on hinnangul, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Hageja märgib lisaks, et kostja pankrotihaldur on esitanud 02.06.2021.a e-kirja, kus viimane avaldab, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot, mida hageja ei saanud mõjutada. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja hinnangul ei ole praeguses asjas põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmine. Hagi jäetakse
kohaselt läbi vaatamata üldjuhul siis, kui hagimenetlust takistab mingi hagi puudutav või hageja tegevusest mõjutatud takistus. Pankrotiavalduse esitamine ei ole asjaolu, mida hageja oleks saanud mõjutada. Kuivõrd hagi tuleb jätta läbi vaatamata pankroti avalduse esitamisest ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise asjaoludest tulenevalt, leiab hageja, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude jaotuse osas kohus hagejaga ei nõustu. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr xxx tehtud 30.11.2020.a lahendiga kuulutanud välja J. K. pankroti. Käesolevas asjas on kostja vastu hagi esitatud 26.05.2021.a. Teatavasti avaldab kohus pankrotimääruse teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Seejärel on võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Samuti avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 7). Pankrotiteate ja muude teadete avaldamisega antakse võlausaldajatele teada, et neil on võimalus enda nõudeid võlgniku pankrotimenetluses esitada. Kohtu hinnangul pidi hageja enne käesoleva hagi esitamist täitma üldist hoolsuskohustust ning kontrollima võlgniku osas võimaliku pankrotimenetluse või võlgadest vabastamise menetluse olemasolu. Käesolevas asjas hagi esitades pidi hageja teadlik olema hagi piiratud perspektiivitusest (nt PankrS § 174 lg 1 ja § 176 lg 1). Seetõttu ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebamõistlik
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda
lg 2 alusel.
lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on tsiviilasja toimiku materjalide põhjal veendunud, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
3.
lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus tagastab hagejale käesoleva määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõivu 550 eurot. 3 2-21-8459 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.