KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 22. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Sama otsusega jäi rahuldamata hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. 4.

1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - - hageja üürnikuna ja üürileandja vormistasid
2. mail 2012 lepingu kinnisasja kasutamiseks. Lepingu kohaselt jõustus leping sõlmimisel ja kehtib kuni hageja viimse elupäevani. Lepingu p 2.1 nägi ette hageja kohustuse tasuda üüri teenusepakkujate arvete alusel, st kõik kommunaal- jm kulud, samuti kõrvalkulud (elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, küte, sidekommunikatsiooni- ja valveteenused); Helsingi magistraat (eestkosteasutus) esitas
3. veebruaril 2013 Helsingi esimese astme kohtule avalduse üürileandjale eestkostja määramiseks; üürileandja suri
4. märtsil 2014, tema abikaasa suri
5. detsembril 2015 ja kostjad on nende pärijad; kostjad on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena
6. novembril 2017; kostjad ütlesid hagejale
7. veebruaril 2018 saadetud avaldusega üürilepingu üles. 4.
8. Kohus tuvastas üürileandja haigusloo ja tema suhtes määratud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi alusel, et hiljemalt alates
9. maist 2012 kuni surmani esines üürileandjal püsivalt raskekujuline psüühika- ja käitumishäirete kogum, vaskulaarne dementsus, mille tõttu ei suutnud ta kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Seega oli üürileandja piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses. Oma seisundist tulenevalt ei olnud ta suuteline aru saama allkirja andmise tähendusest
10. mai 2012 üürilepingule, mõistma allkirja andmise ega tehingu õiguslikku sisu, tähendust ja tagajärgi ning mõistma selle käitumise mõju tema huvidele. 4.
11. Eelnevast järeldub, et üürileandja ja hageja
12. mai 2012 leping on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühine tehing. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega hagejal puudub õiguslik alus üürilepingu eseme (kinnisasja) valdamiseks. 4.
13. Teise võimalusena põhjendas kohus, et isegi kui üürileandja ei olnud piiratud teovõimega ning hageja ja üürileandja
14. mai 2012 tehing oleks kehtiv, tuleks see kvalifitseerida tasuta kasutamise lepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 tähenduses. Tasu kinnisasja kasutamise eest hageja üürileandjale ei maksnud. Tasuta kasutamise leping ei lähe üle pärijatele. 4.
15. Kolmanda võimalusena põhjendas kohus, et üürilepingu ülesütlemise nõue on hilinenud. Hageja kinnitas, et sai kostjate ülesütlemisavalduse kätte
16. märtsil
17. Hagejal oli õigus 3

§ 447

lg 2) ning jätab otsusest välja alternatiivsed põhjendused tasuta kasutamise lepingu ja üürilepingu ülesütlemise tähtaja kohta (

§ 657lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st vastuhagis esitatud kostjate omandiõiguse tunnustamise nõude läbi vaatamata jätmise osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause 4

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad üürileandja teovõime piiratust ja sellest järelduvat tehingu tühisust. Selles osas märgib ringkonnakohus vastuseks kaebuse väidetele järgmist. 10.
2. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui tuvastas üürileandja haigusloo ja tema suhtes määratud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi alusel, et hiljemalt alates
3. maist 2012 kuni surmani esines üürileandjal püsivalt raskekujuline psüühika- ja käitumishäirete kogum ning vaskulaarne dementsus. Need järeldused on kooskõlas eksperdi arvamuse ja haigusloo kannetega. Õige on hageja arusaam, et ekspert võib eksida, aga käesoleval juhul ei viita ükski tõend eksperdi arvamuse ekslikkusele. Ainetu on kaebuse väide nagu oleks kohtu järeldused rajatud andmetele, mis on lepingu sõlmimise ajast oluliselt hilisemad. Maakohus võttis õigesti aluseks haigusloo, mis kajastab üürileandja vaimse tervise probleeme juba alates
4. aastast. Tõenditega pole kooskõlas hageja väide, et üürileandja ainus terviseprobleem oli afaasia. Pigem nähtub tõenditest, et afaasia raskendas diagnoosimist, aga see ei välistanud psüühika- ja käitumishäirete kogumi tuvastamist. Haiguslugu pole sedavõrd vastuoluline, et sellest ei saaks koostoimes eksperdi arvamusega teha järeldusi üürileandja vaimse tervise kohta. 10.
5. Hageja tugineb üürileandja täielikku teovõimet väites
6. mai 2012 pangaülekandele (dtl 249). Pangaülekande tegemine ei tõenda isiku teovõimet. Kohus ei pidanud käesolevas asjas tuvastama, kas ka viidatud tehing võiks olla tühine, sest see ei mõjuta hagis ega vastuhagis esitatud nõuete lahendamist. Lisaks tugineb hageja väitele, et üürileandja oskas iseseisvalt liigelda (nt minna Helsinkis erakorralise meditsiini osakonda ja sõita laevaga Tallinna), millest hageja soovib järeldada teovõime säilimist. Ka see järeldus pole põhjendatud. Isiku teatav võime orienteeruda ruumis, kasutada takso- või muid transporditeenuseid ja jõuda enda valitud sihtkohta ei tähenda, et tal oleks säilinud võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sarnaselt ei saa täielikku teovõimet järeldada isiku võimest teha kirjalikke ülestähendusi, oskusest pöörduda arsti poole ega sellest, et ta ei vajanud igapäevaselt hooldusteenust. 10.
7. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et üürileandjal esines psüühikahäire, mille tõttu ei suutnud ta kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Sellest tegi maakohus õige järelduse, et üürileandja oli hagejaga lepingu vormistamise ajal
8. mai 2012 piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 teise lause tähenduses. Kinnisasja kasutusse andmise leping on piisavalt keerukas ja isiku õigusi niisuguses ulatuses mõjutav, et üürileandja vaimse tervise kohta tuvastatud asjaoludel ei suutnud ta sellest piisavalt aru saada. Nii on vaidlusalune leping hõlmatud TsÜS § 8 lg 2 kolmandas lauses kirjeldatud teovõime puudumise ulatusega. Üürileandja teovõime piiratuse tõttu leidis maakohus asjakohaselt, et hagejaga sõlmitud tehing on TsÜS § 11 lg 1 esimese lause järgi tühine, sest eeskostja ei ole tehingut heaks kiitnud. 10.
9. Üürileandjal teovõime piiratuse tõttu ei saaks olla kehtiv ka kinnisasja kinkeleping. Lisaks oleks sellise sisuga leping tühine vormipuuduse tõttu (TsÜS § 83 lg 1, AÕS § 64¹). Seetõttu pole vaja sisuliselt käsitleda hageja kaebuse teist väidet.
10. Maakohtu alternatiivsed põhjendused polnud eelneva tõttu vajalikud, sest tühist tehingut ei saa ülesütlemisega lõpetada. Maakohtu põhjendused tasuta kasutamise lepingu (vaidlustatud otsuse p-d 24–26, eespool kokkuvõtvalt p 4.4) ja üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaegsuse (p-d 27–28, eespool p 4.5) kohta tuleb otsusest välja jätta. Järelikult pole neid põhjendusi vaja eraldi kontrollida. 5

§ 331lg 1 alusel menetlemata.

Taotluste esitamise tähtaeg lõppes

1. novembril
2. Hiljem esitatud täienduse menetlemine põhjustaks viivituse asja lahendamisel, sest kohus peaks andma vastaspoolele taas võimaluse sellele vastata.
3. Maakohtu otsuses on teatavad ebatäpsused kostjate W ja Z nimedes. Ilmselged kirjavead saab lahendis parandada ka kõrgema astme kohus. Pooltel ei olnud nimede parandamisele vastuväiteid. Neil kaalutlustel parandab ringkonnakohus viidatud kostjate nimed vaidlustatud otsuses.
4. Kokkuvõttes jääb vaidlustatud otsus sisulises osas muutmata ja apellatsioonkaebus seega rahuldamata.
5. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

§ 177lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 6