) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
Eelnevast tulenevalt jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja põhjendused osas, millises kohus peab võimalikuks hagi rahuldada. Kohus põhjendab üksnes kahjuhüvitise nõude summas 100 eurot rahuldamata jätmist. 2 Hageja taotles kahjuhüvitise väljamõistmist summas 100 eurot inkassokulude katteks ning viitas sealjuures käsunduslepingule. Kohtule ei ole esitatud väidetavalt sõlmitud käsunduslepingut inkassoga vm tõendeid, millest nähtuks hagejale 100 euro suuruse kahju tekkimine. Sisuliselt ei ole sellise tõendi esitamine ka vajalik, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise kohustuse tekkimise aluse (meeldetuletuskirjade saatmine) ja piirmäärad, kui võlgnikuks on tarbija. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on saatnud kostjale meeldetuletuskirju. Seega ei ole õiguslikult võimalik kahjunõuet rahuldada. Ka hageja viited Riigikohtu 14. juuni 2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 ei õigusta kahjuhüvitise väljamõistmist, kuna pärast nimetatud lahendi tegemist on võlaõigusseadust täiendatud erisättega (VÕS § 1132), mis reguleerib tarbijast võlgniku puhul sissenõudekulude hüvitamist. 5.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Menetluskulud jagab kohus
Hageja nõue oli 1 252 eurot 99 senti, millest kohus jättis rahuldamata 100 eurot (ligikaudu 8%). Seega tuleb menetluskulud jätta 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (3 h, käibemaksu ei lisandu). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Hageja lepingulise esindaja õigusabi piirdub hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot (1,5 h x 100). See hõlmab õigusabikulu esindamise eest nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses. Lisaks sellel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 200 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 350 eurot (200 + 150), millest kostjalt kuulub väljamõistmisele 322 eurot (350 x 0,92). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (322 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.