2-21-4961/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4961 Kohtuasi Y avaldus laste X ja D Ukrainasse tagastamise küsimuse otsustamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.05.2021 määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (laste isa): Y (sündinud XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isik I (laps): X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXXXXXXXXXX) II (laps): D (isikukood Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Puudutatud isik III (laste ema): C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Kohalik omavalitsus: Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y taotlus korraldada kaebuse läbivaatamiseks istung. Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
2. Pärnu Maakohtu 07.05.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada määruse põhjendusi.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata. 2-21-4961
4. Jätta Y-le, X-le ja D-le riigi õigusabi korras määratud esindajate menetluskulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
5. Y (avaldaja, laste isa) esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtule avalduse laste X ja D (lapsed) Ukrainasse tagastamise küsimuse otsustamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel.
6. Avalduse kohaselt viibivad lapsed Eestis koos oma ema C-ga. Lapsed elavad Ukrainas ja käivad ka sealses koolis. Taotleja on elanud lastest eraldi alates
7. aastast, kuid Ukraina kohtus on pooleli menetlus hooldus- ja suhtlusõiguse üle. Kuni laste äraviimiseni suhtles taotleja lastega Ukraina kohtu poolt sätestatud korras. Laste ema viis lapsed 17.09.2020 Ukrainast välja, kuigi taotleja ei andnud sellekohast nõusolekut. Seega võib olla konventsiooni artikli 3 mõttes toime pandud laste õigusvastane kinnihoidmine Eestis. Puudutatud isikute seisukohad
8. Laste ema vaidles avaldusele vastu ja palus avalduse konventsiooni artikli 13 lõige 1 lit b ja lõige 2 alusel rahuldamata jätta. Laste ema lahkus lastega Ukrainast
9. aasta septembris laste turvalisuse ja vaimse tervise kaalutlustel. Lapsed kardavad oma isa, kuivõrd ta on olnud korduvalt vägivaldne nii laste kui nende ema suhtes. Avaldaja käitumise tõttu elasid lapsed Ukrainas pideva hirmu all. Lapsed on väljendanud Ukrainasse tagasipöördumise suhtes tugevat vastumeelsust. 3.
10. Lapse ema selgitas, et vanemate kooselu lõppemise järgselt jäid lapsed elama emaga. Laste ema on igapäevaselt hoolitsenud laste heaolu eest ja taganud neile turvatunde. Avaldajaga suhtlesid lapsed Ukrainas ebaregulaarselt. Vaatamata laste ema ettepanekule leppida avaldajaga kokku kohtuväliselt lastega suhtlemise graafikus, ei olnud avaldaja sellega nõus. Avaldaja arvamuse kohaselt pidi laste ema andma lapsed alati avaldajale üle, kui viimane seda nõudis. Suuremad konfliktid tekkisid avaldaja ja laste ema vahel pärast seda, kui laste ema abiellus
11. aastal W-ga. Avaldaja korraldas korduvalt laste juuresolekul ebameeldivaid ja laste huve kahjustavaid stseene. Kui lapsed ei soovinud avaldajaga kaasa minna, nõudis ta, et laste ema sunniks lapsi jõuga. Kui laste ema selgitas avaldajale, et ta ei saa lapsi jõuga avaldajale kaasa anda, kutsus avaldaja politsei. Avaldaja jälitas lapsi koolis ja üritas kasutada jõudu, et lapsi enda juurde saada. Mitmel korral pidid kooli õpetajad sekkuma, et laste heaolu ja turvalisust tagada. Koolis käis korduvalt politsei. Oli ka juhus, kus suvel puhkasid lapsed koos emapoolsete vanavanematega Ukrainas jõe ääres. Avaldaja ilmus ootamatult kohale, tekitas vanavanematega konflikti, mille käigus lasi avaldaja laste juuresolekul vanavanematele pipragaasi silma. Kuna 2 2-21-4961 see toimus laste vahetus läheduses, said viga ka lapsed, kellega pöörduti haiglasse. Avaldaja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Avaldaja on laste juuresolekul löönud laste ema näkku. Pärast järjekordset laste jälitamist avaldaja poolt, mis toimus Kiievi kaubanduskeskuses, ütles X oma emale, et selline jälitamine lõpeb alles siis, kui laps on surnud. Laste ema oli oma poja avaldusest sedavõrd šokeeritud, et pöördus koheselt Kiievi lastekaitsesse. Ühtlasi teavitas ta sellest avaldajat. Avaldaja nõudis, et laps läheks psühhiaatri vastuvõtule. Laste ema oli sellega loomulikult nõus. Avaldaja valis ise endale sobiva psühhiaatri ja broneeris tema juurde aja, kuid vastuvõtule avaldaja ei ilmunud. Psühhiaatrilt saadud info kohaselt kohtus ta avaldajaga päev enne broneeritud vastuvõttu, mille tulemusena avaldaja keeldus andmast nõusolekut lapse psühhiaatri juurde viimiseks. Kuivõrd Ukraina seaduste kohaselt peab psühhiaatri juurde minekuks olema mõlema vanema nõusolek ja avaldaja psühhiaatri juurde kokku lepitud ajal ei ilmunud, ei saanud psühhiaater X-ga vestelda. Kõik ülal kirjeldatud juhtumid on kaasa toonud tänaseks kehtiva olukorra, kus lapsed kardavad oma isa ega soovi temaga suhelda. 3.
12. Lapse isa esitas
13. aastal Ukraina kohtusse hooldusõiguse avalduse. Menetluse käigus viidi läbi kolm psühholoogilist eksperthinnangut, mille tulemusena toetas Kiievi lastekaitse laste ema vastuavaldust, et laste elukoha määramise õigus antaks üle laste emale. Kuivõrd Ukrainas elamine muutus perele võimatuks ning lapsed ja laste ema tundsid pidevat hirmu avaldaja ees, ei jäänud laste emal muud üle, kui Ukrainast lastega lahkuda. Olukord, kus lapsed elavad igapäevaselt hirmu all ja kardavad, et avaldaja neid jälitab, kasutab nende suhtes jõudu või on nende ema suhtes vägivaldne, ei ole laste huvides. Lapsed ei peaks nägema seda, kuidas nende isa lööb ema. Asjaolusid arvestades, ei saa lastele ega laste emale kuidagi ette heita seda, et lapsed ei soovi avaldajat näha ega Ukrainas elada. Laste soov avaldajaga mitte kohtuda tuleneb avaldaja enda käitumisest, mitte laste mõjutamisest ema poolt. 3.
14. Lapsed elavad Eestis koos oma ema ja tema abikaasaga juba 7 kuud. Laste heaolu on ema juures tagatud. Lapsed on Eesti elukeskkonnaga kenasti kohanenud, nad õpivad PPP. Mõlemad lapsed on edukalt kohanenud oma uue klassikollektiiviga. Eesti lapsed on nad omaks võtnud, keelebarjääri ületamine suhtlustasandil on kolmes eri keeles – eesti, inglise ja vene keel, toimumas edukalt. Praegune elukorraldus Eestis lastele meeldib ja sobib. Laste harjumuspärane elukeskkond on seega Eestis, kus lastele on tagatud turvaline ja stabiilne elukorraldus. Lapsed on oma uue kooliga harjunud, neil on klassikaaslastest sõbrad ja neile meeldib Eestis elada. Juhul, kui lapsed tagastataks Ukrainasse vastu nende enda tahtmist, tekivad lastel tõenäoliselt tõsised psühholoogilised häired. Juba täna on lapsed väljendanud tõsist hirmu ja kartust oma isa ees. Sellises olukorras, on lubamatu ja laste huvidega vastuolus nende tagasisaatmine Ukrainasse. Seda sõltumata asjaolust, kas Ukrainasse läheks koos lastega kaasa nende ema või mitte. Laste tahte vastaselt nende Ukrainasse tagasisaatmine põhjustaks lastele füüsilisi ja psüühilisi kannatusi ning seaks tõsiselt ohtu laste heaolu ja toimetuleku.
15. Pärnu Linnavalitsus leidis, et lähtuvalt alaealiste laste parimatest huvidest, tuleb jätta avaldus laste tagastamiseks rahuldamata. Lastekaitsespetsialist on koos lastele määratud esindajaga teinud kodukülastuse pere elukohta, vestelnud laste arvamuse väljaselgitamiseks lastega, hinnanud laste heaolu peres ning vestelnud laste emaga ja tema abikaasaga. Pere elab alates septembrist 2020 Pärnus. Varasemalt elati perena koos alates
16. aastast Kiievis. Pere elamistingimused on eramus väga head. Laste heaolu on ema juures tagatud ning lastel ei esine praeguses viibimiskohas raskusi või probleeme, mis viitaks laste abivajadusele või vajaks välist sekkumist. Ema ja tema abikaasa (keda lapsed nimetavad oma isaks) vanemlikud oskused on piisavalt head, et tagada peresisese ressursi abil laste heaolu. Praegune elukorraldus Eestis lastele meeldib, koolis läheb neil endi sõnul hästi. Põhiline rõhk on hetkel eesti keele õppimisel, vaatamata võõrale keelele, saavad lapsed tänu õpetajatega koostööle ning perekondlikule toele 3 2-21-4961 päris hästi hakkama. Eakaaslaste hulgas on lapsed hästi vastu võetud ja kohanemine koolieluga on läinud kergelt. Lapsed avaldasid, et nende sooviks on jääda Eestisse. Laste emotsionaalne side emaga on märkimisväärselt kõrgem kui seotus bioloogilise isaga. Laste sõnul on Eestis sellepärast parem, et nad saavad vabalt liikuda, ilma, et peaks kartma, et bioloogiline isa kuskilt välja ilmub või üritab neid ära viia vastu nende endi tahet. Samuti kirjeldasid lapsed, et isa on olnud vägivaldne nii ema kui ka laste suhtes. Lastega vestlusest jäi mulje, et nad päriselt kardavad oma isa ning ei soovi temaga isegi suhelda, sest isa käitumine on ettearvamatu ja kohtumised isaga on seotud pigem negatiivsete kogemustega. D sai äsja 9-aastaseks, aga tema arengutase on kronoloogilisest vanusest kõrgem, mis võimaldab oma seisukohti selgelt väljendada. Vestluses täiskasvanutega jäi mulje, et laste isa käitumine muutus Ukrainas sedavõrd intensiivseks, et tekkis oht pereliikmete turvalisusele ning ema koos abikaasa ja lastega lahkuski Eestisse peamiselt turvalisuse kaalutlustel. Laste huvides on laste elama jäämine ema juurde Eestisse, mitte tagastamine Ukrainasse.
17. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta laste isa taotlust. Mõlemad lapsed kinnitasid esindajale, et nad ei ole nõus Ukrainasse enda bioloogilise isa juurde elama minema. Lapsed on igapäevase elu-oluga Eestis väga hästi kohanenud. Lapsed kinnitasid, et nende bioloogiline isa on Kiievis käitunud nende suhtes ebaõigesti, neid jälitades jms, mistõttu oli mõlema lapse vastus resoluutne ei enda bioloogilise isaga edasiseks kooseluks. Lapsed kinnitasid, et nende igapäevane elu-olu ja õppimine on korras, neile meeldib Pärnus elada, läbisaamine pere liikmetega, samuti ka isa W ema ja isaga on hea ning lugupidav. Vaatamata asjaolule, et D sai alles 9-aastaseks, siis tema arengutase on selline, milline võimaldab sarnaselt enda vanema venna X-ga anda kohtule endapoolne selgitus. Maakohtu määrus ja põhjendused
18. Pärnu Maakohtu 07.05.2021 määrusega jäeti rahuldamata 29.03.2021 avaldus alaealiste laste tagastamiseks Ukrainasse Haagi 25.10.1980 rahvusvahelise konventsiooni alusel. Maakohus jättis rahuldamata laste isa 29.04.2021 taotluse temale riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahetamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.
19. Avaldaja 29.04.2021 taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks jääb rahuldamata, kuna puuduvad riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lõikes 31 nimetatud alused. Advokaat on laste isa esindajana osalenud nõuetekohaselt menetluses, esindades Ukrainas elavat laste isa kohtuistungil 22.04.2021 ning tänaseks on advokaat kõrvaldanud ka puudujäägid esindatavaga suhtlemises. Menetluse asjaoludest ei nähtu, et advokaat oleks näidanud end menetluses asjatundmatuna või hooletuna RÕS § 20 lg 31 tähenduses selliselt, et esindatava õigused oleksid menetluses jäänud kaitseta.
20. Maakohus tuvastas, et konventsiooni artikli 3 kohaselt oli käesoleval juhul laste äraviimine õigusvastane. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemal vanemal laste suhtes täielik hooldusõigus. Vanemad elavad lahus alates
21. aasta suvest ja mõlemad lapsed jäid elama koos emaga ja elasid Kiievis, Ukrainas. Ukraina kohtus on alates
22. aastast pooleli vanemate vaheline vaidlus laste hooldusõiguse, sh laste elukoha määramise õiguse, üle. Lapsed lahkusid Ukrainast 17.09.
23. Laste ema on toonud lapsed Eestisse elama ilma laste isa nõusolekuta. Laste harilik viibimiskoht on olnud alates laste sünnist Ukraina, mis on nende registreeritud elukohaks ka käesoleval ajal.
24. Maakohus leidis, et eksisteerivad alused laste tagastamisest keeldumiseks. Lapsi ei saa Ukrainasse tagastada, kuna laste tagasitoimetamine Ukrainasse, nende elukohariiki võib 4 2-21-4961 põhjustada lastele psüühilisi või füüsilisi kannatusi ning asetada nad muul viisil ebakindlasse olukorda. Haagi konventsiooni järgi lähtutakse 16-aastase lapse puhul tema arvamusest ning Eesti seaduste kohaselt vähemalt 14-aastase lapse arvamusest, kus riigis ja millise vanema juures ta elada tahab. Käesolevas asjas laste arvamust selles osas, kus nad elada tahaksid või millises riigis neile rohkem elada meeldiks, ei saa kohus laste vanust (9-aastane ja 11-aastane) arvestades avalduse lahendamisel ainuüksi aluseks võtta, kuid kohus peab igal ajal lähtuma laste parimatest huvidest ning peab arvesse võtma laste kirjeldusi ja põhjendusi selle kohta, mis asjaolude tõttu nad asukohariiki tagasi minna ei taha.
25. Laste ärakuulamisel veendus kohus, et varasemate kogemuste tõttu lapsed tõeliselt kardavad oma isa ega soovi temaga kohtuda ja elada samas paigas. Lapsed kuulati ära eraldi ja nad mõlemad kinnitasid, et Ukrainas elades kartsid nad majast väljas liikuda, koolis käia, sest tundsid koolis käies pidevalt hirmu, et isa tuleb ja viib nad endaga kaasa. Mõlemad lapsed on kirjeldanud, et isa jälitab neid, on viibinud sageli kodu või kooli juures, kirjeldanud ka vägivallajuhtumeid, sh olukordi, kus isa on neid käest sikutades tahtnud kooli juurest ära viia ja õpetajad on pidanud sekkuma. Laste poolt ärakuulamisel avaldatus ei ole kohtul põhjust kahelda. Samuti kinnitasid lastega vestelnud Pärnu linna lastekaitse spetsialist, eestkosteasutuse esindaja ning lastele määratud esindaja, et lapsed ei taha Ukrainasse tagasi minna olenemata sellest, kas nad läheksid tagasi koos emaga, kuna kardavad nii enda kui ka ema pärast.
26. Haagi konventsiooni art 13 sätteid kaaludes peab kohus sama artikli kolmanda lõike järgi arvestama lapse sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha keskasutus või muu pädev asutus. Laste ema on esitanud kohtule tõendina Ukraina Kiievi linna Riikliku Administratsiooni Sviatošinski rajooni laste õiguste kaitse komisjoni (edaspidi ka Ukraina lastekaitse komisjon) poolt 11.05.2019 väljastatud järelduse, milles on lastekaitse kirjeldanud laste ja nende isa suhteid järgmiselt: „X isa, kodanik Y, hakkas poja koolielu vastu huvi tundma
27. aasta oktoobrist alates, külastades perioodiliselt oma poega koolis. Õpetajad on korduvalt täheldanud, et X-ga on isa kohtumistel raske kontakti saada ja keeldub temaga kohtumast, samuti peidab end õpetajate ja teiste laste taha.“ „Kohtumiste ajal oma isaga, kodaniku Y-iga, keeldub D temaga suhtlemast. Kuid pärast rahustamist õpetajate poolt, et nad on läheduses, tüdruk nõustub. Ta on isa visiitide ajal närviline, muutub ärrituvaks, üritab õpetaja käest kinni hoida. Kodanik Y-le see ei meeldi, ta süüdistab pedagooge oma vanemlike õiguste rikkumises. Seetõttu lõpeb laste isa kooli tulek sageli konfliktidega.“ Samuti märkis Ukraina lastekaitse komisjon, et „mis puutub X emotsionaalsesse seisundisse, siis võib öelda, et ta on psühholoogiliselt praegusest olukorrast väga kurnatud. Ta on närvipinge seisundis, tunneb stressi ja soovib, et see kõik võimalikult kiiresti lõppeks. Kiievi linna Riikliku Adm. Sviatošinski rajooni laste õiguste kaitse komisjoni istungil teatas kodanik Y, et X ja D psühholoogilis-emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks tuleb lapsed emalt ära võtta, ning paigutada nad rehabilitatsioonikeskusesse või hooldusperesse“. Lõppjäreldusena soovitati Kiievi linna Riikliku Administratsiooni Sviatošinski rajooni laste õiguste kaitse komisjoni istungil alaealiste õiguste ja huvide kaitsmiseks määrata alaealiste laste elukoht ema juurde.
28. Eeltoodud asjaolude, tõendite ja laste ärakuulamise põhjal on kohtul alust arvata, et lapsed kardavad oma isa. Lapsed tundsid pidevat hirmu selle ees, et avaldaja jälitab neid ja üritab neid laste tahte vastaselt ära viia ning on esinenud konflikte, mis on lastes tekitanud hirmu. Vanemate vahel on Ukraina kohtus pooleli hooldusõiguse vaidlus mõlema vanema kinnitusel juba neli aastat ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, et vanematel oleks olnud menetluse ajal kehtiv ja toimiv suhtluskord, mistõttu on lapsed Ukrainas elanud ebamõistlikult kaua stressi ja hirmu tekitavas olukorras. Laste Ukrainasse tagastamine tähendaks nende asetamist uuesti ebastabiilsesse ja lapsi kahjustavasse keskkonda, kus lapsed 5 2-21-4961 ei julge rahulikult õues mängida või koolis käia ega saa elada eakohast turvalist elu, mis neil on praegu tagatud Eestis. Seega asub kohus Haagi konventsiooni art 13 lg 1 lit b alusel seisukohale, et laste isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ning alaealised lapsed jätta Ukrainasse tagastamata, seades esikohale laste parimad huvid ning võimaldades lastel jätkata turvalist ja rahulikku elukorraldust oma ema juures Eestis.
29. Laste püsiv, sotsiaalselt turvaline ja stabiilne elukorraldus alates sügisest 2020 Eestis ema ja tema abikaasa W ning viimase vanemate juures. Lapsed on käinud Eestis varem,
30. a suvel puhkamas,
31. a septembrist alates käivad lapsed PPP kodulähedases koolis. 06.11.2020 on PPP kinnitanud, et lapsed on kohanenud oma klassikollektiivis, eesti lapsed on nad omaksvõtnud, lapsed õpivad keelt, kodu toetus on hea ja neil läheb hästi. Lastekaitsespetsialist on perega kohtunud nende kodus ja teinud kindlaks, et lastel on head tingimused kasvamiseks - kummalgi oma tuba, eakohaselt sisustatud. Ka ärakuulamisel aprillis 2021 lapsed ise kinnitasid kohtule, et on elanud Eestis juba 7 kuud, neile meeldib Eestis elada koos ema, isa W-ga, meeldib koolis käia, neil on siin sõpru ning siin on hea rahulik, saab ka õues käia. Peale koroonapandeemia lõppu ning keeleoskuse paranedes soovivad lapsed ka huviringides hakata käima. Arvesse võttes, et lapsed on elanud kogu aeg emaga, alates
32. a isa koos lastega ei ela ning lastel on välja kujunenud kindel stabiilne elukorraldus Eestis, millega nad on hästi kohanenud, on selgelt lapsi kahjustav laste ootamatu tagasitoimetamine Ukrainasse, kus nad tundsid pidevat hirmu isa ees.
33. Kuna antud asjas lahend tehakse laste huvides, siis menetluskulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a avaldaja ja laste riigi õigusabi korras esindamise kulud, mis jätta riigi kanda. Määruskaebus
34. Avaldaja esitas 24.05.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega kohustada lapse ema tagasi saatma lapsed Ukrainasse. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis välistaksid laste tagastamiseks neid nende päritolu ja elukoha riiki.
35. Kohus on vaidlustatud määrusega sisuliselt lahendanud Ukraina kohtu menetluses oleva laste hooldusõiguse ja laste viibimiskohas oleva vaidluse ning sekkunud sellega Ukrainas peetavasse protsessi ja tegi võimatuks sealse kohtu lahendi täitmise. Laste kiire toomine Eestisse toimuski eelkõige Ukrainas toimuva protsessi vältimiseks.
36. Maakohtu seisukoht, et laste tagasiviimine võiks neile põhjustada psüühilisi kannatusi on äärmiselt subjektiivne ega põhine mingitel objektiivsetel tõenditel. Laste poolt antud selgitused on võetud ilma pedagoogi ja/või lastepsühholoogi juuresolekuta, mistõttu ei saa neid ütlusi käsitleda tõendina. Arvestades asjaolu, et lapsed on igapäevaselt ema mõju all, kujunevadki nende hoiakud välja nende ema seisukohtade põhjal. Seega on meelevaldne kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et lapsed kardavad oma isa ning on Ukrainas elanud stressi ja hirmu tekitavas keskkonnas.
37. Arvestades asjaolu, et esimese astme kohtus osales kaebuse esitaja vaid oma esindaja kaudu ega saanud anda vahetult oma selgitusi ja seisukohti, tuleks maakohtu lahend tühistada ja saata tagasi uueks aruteluks. 6 2-21-4961 Menetlusosaliste seisukohad
38. Laste ema, lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
39. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt jätta muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
41. Laste isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud, kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse isa 23.04.2021 maakohtu poolt ära kuulatud telefoni teel ning lapse isa on kohtule avaldanud, et teda on võimalik sellisel viisil ära kuulata (tl 41, II kd). Ringkonnakohtul puudub alust kahelda ärakuulamise protokolli õigsuses.
42. Käesoleval juhul tuvastas maakohus, et täidetud olid konventsiooni artikli 3 eeldused ning laste äraviimine Ukrainast oli õigusvastane. Siiski leidis maakohus, et laste isa avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd esinesid konventsiooni artiklis 13 sätestatud alused laste tagastamata jätmiseks Ukrainasse. Maakohus on laste tagastamisest keeldumise alustena kohaldatud konventsiooni artikli 13 lõiget 1 lit b. Nimetatud sättest tuleneb, et lapse võib jätta tagastamata, kui valitseb tõsine oht, et lapse tagastamine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapse talumatusse olukorda. Ringkonnakohus järgib vastava sätte kohaldamise osas tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 maakohtu määruse põhjendusi ja neid ei korda. Maakohus on artikli 13 lõige 1 lit b kohaldamisel arvestanud eeskätt laste ütluste ja seisukohtadega ning vastavalt artikli 13 lõikele 3 ka Ukraina lastekaitseasutuse arvamusega (Ukraina lastekaitse komisjoni 11.05.2019 järeldus). Kohus on asja lahendamisel võtnud arvesse kõiki kohtu ette toodud ja kohtu enda poolt väljaselgitatud asjaolusid, seades esikohale laste parimad huvid. Artikli 13 lõike 1 lit b alusel võib lapse jätta tagastamata vaid erandlikel juhtudel, kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt tähendaks laste Ukrainasse tagastamine nende asetamist uuesti ebastabiilsesse ja lapsi kahjustavasse keskkonda, kus lapsed ei julge rahulikult õues mängida või koolis käia ega saa elada eakohast turvalist elu. Selliselt kahjustaks laste tagastamine äärmiselt tõsiselt laste heaolu ning põhjustaks neile eelkõige psüühilisi kannatusi. 7 2-21-4961
43. Kolleegium leiab, et asja materjalidest nähtuvalt esinevad avalduse rahuldamata jätmiseks ka artikli 13 lõikes 2 sätestatud eeldused. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Konventsiooni artikli 13 lõike 2 kohaselt võib kohus jätta lapse tagastamata, kui leiab, et laps on tagasisaatmise vastu ning tema vanuse ja küpsuse tõttu on vajalik tema arvamusega arvestada. Kuivõrd konventsioon ei sätesta vanuse alampiiri artikli 13 lõige 2 kohaldamisel (vt ka RKTKm nr 3-2-1-142-06, punkt 14), siis tuleb maakohtu määruse põhjendustest välja jätta maakohtu seisukoht, mille järgi ei saa laste vanust arvestades kohus arvesse võtta laste arvamust selle kohta, kus riigis nad elada tahaksid. Asja materjalidest nähtuvalt on riigi õigusabi korras määratud esindaja ja lastekaitsetöötaja avaldanud, et lapsed on sellise küpsusastmega, et suudavad oma arvamust avaldada (tl 129 pöördel, I kd; tl 31, 50, II kd). Ka kohus on märkinud, et veendus ärakuulamisel, et varasemate kogemuste tõttu lapsed tõeliselt kardavad oma isa ning et laste poolt ärakuulamisel avaldatus ei ole kohtul põhjust kahelda.
44. Lapsed on kohtule kui ka neile riigi õigusabi korras määratud esindajale ja lastekaitsetöötajale andnud selgelt ja ühemõtteliselt teada, et ei soovi Ukrainasse ega isa juurde tagasi minna (tl 31, 37, 39, 40, 50, II kd). Seejuures on laste seisukoht Eestisse jäämise osas olnud järjepidev ja püsiv. Seega tuleb lapsed tagastamata jätta nende endi soove ja parimaid huve silmas pidades. Konventsiooni preambuli kohaselt on konventsioonile allakirjutanud riigid kindlalt veendumusel, et laste hoolduse asjades on lapse huvid ülima tähtsusega. Lapsed on nii kohtule, neile määratud esindajale ja lastekaitsetöötajale avaldanud, et nad kardavad oma isa ning on selgitanud ja põhjendanud, et isa on neid jälitanud ja üritanud kaasa viia vastu nende endi tahet. Lapse ei julgenud selle tõttu välja minna. Lapsed hindavad Eestis seda, et nad saavad vabalt tänavale minna ja isa ei jälita neid. Samuti on isa olnud vägivaldne (tl 129, I kd; 31, 37, 39, 40, 50 II kd). Kolleegiumi hinnangul esineb käesoleval juhul laste tõsine vastuseis tagastamisele, mis on olnud järjepidev ja püsiv, lapsed oma vastavat soovi põhjendanud ning toimiku materjalide pinnalt puuduvad asjaolud, mis annaks aluse arvata, et laste arvamus ei ole kujunenud iseseisvalt.
45. Eeltoodud kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud lapsed konventsiooni artikli 13 alusel Ukrainasse tagastamata, tagades sellega laste parimate huvide kaitse. Kolleegiumi hinnangul on tagastamata jätmise alusteks nii artikkel 13 lõige 1 lit b kui ka artikkel 13 lõige
47. Ringkonnakohus ei nõustu laste isa väidetega, et kohus on vaidlustatud määrusega sisuliselt lahendanud Ukraina kohtu menetluses oleva laste hooldusõiguse ja laste viibimiskohas oleva vaidluse. Praeguses asjas on kohus andnud hinnangu vaid sellele, kas esineb alus laste tagastamiseks konventsiooni alusel. Laste hooldusõigust ja viibimiskohta puudutavatele küsimustele kohus hinnangut ei anna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48. Laste isale ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindajate menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 8